Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-19-2121/7 AI generated

3-19-2121/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-19-2121/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond väljastas 09.09.2019 makseteatise nr 721472 mootorsõiduki TOYOTA CARINA E, registreerimismärgiga xxxxxx kindlustusmakse kohta ajavahemikul 09.06.2019- 06.09.2019 summas 154 eurot. XX esitas 14.10.2019 nimetatud makseteatise nr 721472 peale vaide, mis jäeti 15.10.2019 vaideotsusega rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-19-2121/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Keywords

AI generated
fund regulations changed financial circumstances obligation to register land register rectification unregistered pension fund renovation fund
AI generated
2-21-2446/44
16.02.2021 hagiavalduse kohaselt toimus 22.02.2018 Lääne-Virumaal Sillamäel Tallinna mnt 19 juures liiklusõnnetus, kus D.B.le kuulunud ja D.A.i poolt juhitud sõiduk V.G., registreerimismärgiga xxxx tagurdas otsa sõidukile M-B., registreerimismärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil V.G. kehtiv liikluskindlustuse poliis. Viimane poliis nr XXXX oli sõlmitud hageja juures, kuid lõppes 21.02.2018 kell 23:59. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 36 lg 2 sõiduki M-B. liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondikulud vastavalt Autobond Osaühing arvele summas 516 eurot. 15.11.2019 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 516 euro tasumiseks. 05.12.2019 esitas kostja hagejale e-kirjaga omapoolse vastuväite tagasinõudele, 06.12.2019 hageja kostjale omapoolse vastuse kostja seisukohale. Kostja ei ole vabatahtlikult hagejale esitatud nõuet tasunud. Sõiduki V.G. liikluskindlustus lõppes 21.02.2018 ehk antud sõiduk ei tohtinud osaleda liikluses, kuid LKindlS §-st 36 lg 2 tulenevalt oli hagejal kahju põhjustaja viimase lepingujärgse kindlustusandjana kohustus kannatanule kahju hüvitada. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sõiduki V.G. omanik liiklusõnnetuse toimumise hetkel, s.o 22.02.2018, oli vastavalt Maanteeameti kirjale kostja. Seega oli antud juhul kindlustuskohustusega isikuks kostja, kes ka vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud LKindlS määratleb üheselt, kes on kindlustuskohustusega isikuks ning lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega, seega LKindlS 7 lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja kohustus hagejale kahju hüvitada. Hageja on esitatavat nõuet ümardanud ning esitab kostjale nõude summas 500 eurot.
3-17-1579/2
J.M. esitas 29.06.2017 MTÜ-le Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) vaide makseteatiste nr 379072 ja 326998 kehtetuks tunnistamiseks, kuid LKF-i 05.07.2017 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. J.M. esitas 29.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus seaduse põhiseadusvastaseks tunnistada ning tema vastu esitatud rahalise nõude tühistada. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) sätetest loetles kaebaja § 11, 13, 14, 15, 20, 23, 32 ja 44. Kaebaja arvates on LKF-il kartelli tunnused ning LKF pressib kodanikelt raha välja. Inimesi karistatakse unustamise eest kolmekordsete kindlustusmaksetega. Sama asja eest karistatakse kahekordselt – esiteks karistab LKF inimest juba ilma liiklemiseta ning seejärel liiklemise korral politsei. Liiklusvahendi omanik peab jälgima, et kõikidel liiklusvahenditel oleks kehtiv kindlustusleping. Kui liiklusvahendit ei kasutata, on seda Maanteeameti e-teeninduse kaudu lihtne ajutiselt arvelt maha võtta. Tüüpiliselt teavitab LKF inimest ka kindlustustähtaja lõppemisest. Kui omanik uut kindlustuslepingut ei sõlmi ega sõidukit arvelt maha ei võta, siis on tal selleks konkreetne põhjus (liiklusvahend on remondis või pole hetkel vajalik jne). On loogiline, et unustamise korral võtab e-teenuse süsteem ise sõiduki ajutiselt arvelt maha, sõidukit ju tüüpiliselt ei kasutata ja kasutamise korral on kopsakad trahvid. Kolmekordne kindlustusmakse on ette karistamine tegemata väärteo eest. Omanik ei saa peatse kindlustuse lõppemise kohta teavet, tagasiside ei tööta 100%. Kaebajal on mitu autot, millest osadega tagasiside toimib, kuid praegusel juhul ei toiminud. Riik on sekkunud kindlustusärisse, kuid see ei suurenda liiklusohutust. Sundkindlustuse puudumine suurendaks kindlustusfirmade konkurentsi ja parandaks teenuse kvaliteeti.
2-19-134647/12
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 25.02.2020 määruses.
2-18-6604/26
Jätta mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi kostja Autokiirpant Rahuldada mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi kostja XXXi
2-10-44884/16
11 968,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I P AS, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja Paul P , XXX Kostja RL, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Taira A , XXX Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2011 RESOLUTSIOON Rahuldada I P AS hagi RL vastu 11968,54 euro nõudes. Välja mõista RL 11968,54 euro I P AS kasuks. Jääta protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise Tsiviilasi nr.2-10-44884

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2020; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-2121 Haldusasi

XX kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 09.09.2019 makseteatise nr 721472 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – XX, esindaja YY;

Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, esindaja Lauri Potsepp RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.09.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond väljastas 09.09.2019 makseteatise nr 721472 mootorsõiduki TOYOTA CARINA E, registreerimismärgiga xxxxxx kindlustusmakse kohta ajavahemikul 09.06.2019- 06.09.2019 summas 154 eurot. XX esitas 14.10.2019 nimetatud makseteatise nr 721472 peale vaide, mis jäeti 15.10.2019 vaideotsusega rahuldamata.

2. XX esitas 14.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 09.09.2019 makseteatise nr 721472 tühistamise nõudes.

3. Tallinna Halduskohtu 25.11.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastas kaebusele 18.12.2019.

4. Tallinna Halduskohtu 14.07.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning anti protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks ja soovi korral ka teise protsessiosalise võimalikele täiendustele vastamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja sõlmis Viljandis 19.09.2016 vaidlusega puutumuses oleva sõiduki suhtes ostu-müügilepingu, mille punkti 4 kohaselt läks sõiduki omandiõigus üle ostjale vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Müügilepingu sõlmimisega sai sõiduki omanikuks ZZ (isikukood xxxxxxxxx). Antud juhul muutusid andmed, kui sõlmiti sõiduki ostu-müügileping ja sellest kuupäevast alates tekkis registriandmete muutmise kohustus kõnealuse sõiduki uuel omanikul ehk ZZ. Sõiduki omanikul tekkis liiklusseaduse § 77 lg 3 järgimata jätmisest olukord, kus liiklusregistri andmed olid ebaõiged, kuna sõiduk ei olnud nõuetekohaselt registrisse kantud. Sellest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 3 ning sõiduki kindlustuskohustusega isikuks on erinevalt kaebajast sõiduki omanik ZZ. Kaebajalt kindlustusmakse väljanõudmine kolmanda isiku vara kindlustamise eest on õiguskindluse põhimõtte vastane, kuna liiklusseadusest ega ühestki teisest seadusest ei tulene kaebajale kohustust liiklusregistri andmete muutmiseks, mille alusel makset nõutakse. Kaebajal ei olnud võimalik ette näha, et temale võib veel pärast sõiduki müüki jääda sõidukiga seoses kohustusi, eriti olukorras, kus liiklusseadus ei kohusta müüjat registripidajat andmete muutumisest teavitama. Kaebaja taotleb MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 09.09.2019 makseteatise nr 721472 tühistamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja on seisukohal, et sõltumata sellest, kes on sõiduki omanik, on kaebaja kindlustuskohustusega isik. LKindlS § 7 lõikes 1 on ekspressis verbis öeldud: „Kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.“ Ei ole vaidlust, et vaidlusaluse makseteatise perioodil on kaebaja kantud liiklusregistrisse kõnealuse sõiduki omanikuna. LKindlS § 7 lg 1 loogika ongi selline, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik, isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine. Lähtuvalt LKindlS § 7 lg 1 ja AvTS § 436 lg 4 on liiklusregistri andmetel kindlustuskohustusega isiku osas õiguslik tähendus. Seega on kaebaja LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustusega isik ja temal lasub kindlustusmakse tasumise kohustus (LKindlS § 62 lg 2, § 65 lg 1). Kaebaja väide, et kindlustuskohustusega isiku määramisel tuleb antud juhul rakendada LKindlS § 7 lõikes 3 sätestatust, ei ole õige. Viidatud säte kohaldab juhul, kui ei esine lõigetes 1 ja 2 nimetatud olukorda. Seega peab normi lõige kolm tulenevalt paragrahvi kogu sõnastusest silmas olukorda, kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (LKindlS § 7 lg 1) ega vastutavat kasutajat (LKindlS § 7 lg 2). See tähendab teisisõnu juhtu, kui sõiduk ei ole liiklusregistrisse kantud. Antud juhtumil oli sõiduk registrisse kantud ja kaebaja on selle registrijärgne omanik. Seega kohaldub antud juhul LKindlS § 7 lõige 1, mille järgi on kaebaja kindlustuskohustusega isik. Vastustaja on seisukohal, et asjakohane õigusnorm (LKindlS § 7 lõige 1, § 62 lg 2) on sätestatud väga selgelt, mis on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 09.09.2019 automaatset liikluskindlustuse makseteatist nr 721472 ja taotletud selle tühistamist. Vaidlustatud makseteatisest nr 721472 nähtub, et kaebajale määrati 154 euro suurune kindlustusmakse liikluskindlustuse seaduse paragrahvide 3 - 7 ja 60 – 68 alusel ning see seostus perioodiga 09.06.2019 kuni 06.09.2019.

8. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 1 tähenduses on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks samas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Lepingu pidi sõlmima mootorsõiduki suhtes, mis oli registreeritud või oli vaja registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutatud liikluses (LKindlS § 4 p 1). Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 7 lõigetele 1 ja 2 on liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (LKindlS § 62 lõige 2).

9. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 09.06.2019 kuni 06.09.2019 oli kaebajale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxxxx liiklusregistris arvel. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Nähtuvalt kaebusest vahetus mootorsõiduki omanik 19.09.2016. Faktilistes asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust ei olegi. Kaebaja ei pea makseteatist põhjendatuks eelkõige seetõttu, et mootorsõiduki tegelikuks omanikuks oli olnud alates 19.09.2016 sõiduki võõrandamise lepingu alusel ZZ. Seoses eelnimetatuga on aga vastustaja asjakohaselt viidanud LKindlS § 7 lõikele 1, mille kohaselt on kindlustuskohustusega isikuks liiklusregistrisse sõiduki omanikuna märgitud isik. Seega näeb seadus selgelt ja ühemõtteliselt ette, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud ning seda sõltumata sellest, milliseid kokkuleppeid pooled omavahelises müügilepingus sõiduki omandi üleandmise kohta sõlmisid. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine, oli kindlustuskohustusega isikuks sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik ning, et liikluskindlustuse süsteem peab lähtuma kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Kindlustuskohustuse vältimiseks oleks kaebaja pidanud Maanteeametile esitama taotluse registriandmete muutmiseks seoses sõiduki omaniku vahetumisega või siis sõiduki vastavast registrist ajutiselt või alaliselt maha võtma. Vastustaja selgituse kohaselt on kaebaja sõiduki registrist kustutanud 16.09.2019. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik