2-20-5116/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5116

Kohtuasi

XX (X) avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealise

lapse

YY

(Y)

elukohaandmete

muutmiseks

rahvastikuregistris

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Robert

Suir

Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus, lepinguline esindaja

Reili Raamat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.06.2020 määrus jätta vaidlustatud osas muutmata.

2. CC määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-5116

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 03.04.2020 esitas avaldaja (isa) maakohtule avalduse, milles palus anda talle

ainuotsustusõigus puudutatud isiku I (laps) elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.

2. Avalduse kohaselt jäi laps peale vanemate abielu lahutamist 2017. a elama ema juurde, kuid

alates 2019. a suvest elab isa juures X talus X külas Saue vallas. Tulenevalt asjaolust, et seoses

eriolukorra kehtestamisega ei toimu tavapärast koolitööd ja laps elab pidevalt isa juures ning et

alates järgmisest õppeaastast soovib laps asuda õppima elukohajärgsesse Q, on vaja

registreerida lapse elukohaks rahvastikuregistris tema tegelik elukoht.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik II (ema) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse

elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris puudub põhjus ning see on vastuolus lapse

huvidega. Avalduse tegelik eesmärk on sundida last vahetama kooli, sest isa soovib, et laps

kooli vahetaks. Pidev koolivahetus ei ole aga lapse huvides. Ema ei vaidlustanud asjaolu, et

rahvatikuregistris peab olema määratud lapse tegelik elukoht, kuid lapsel võib olla ka mitu

tegelikku elukohta ning avaldaja näidatud aadress ei ole lapse tegelik elukoht, sest tegelikult ei

ole avaldaja lubanud lapsel eriolukorra ajal ema elukohta naasta, mistõttu puudub alus väita, et

lapse elukoht on muutunud nii püsivalt, et seda peaks rahvastikuregistris muutma. Ema

hinnangul on käesoleva asja algatamine põhjustatud avaldaja soovist algatada uus kohtuasi

elatise teemal. Isa kasutab lapse suhtes vaimset vägivalda, et saavutada lapse poolt

eestkosteasutusele ja esindajale isa soovikohaste ütluste andmine. Laps teeb kõike, mida isa

käsib, sest ei soovi loobuda trennidest.

4. Kohus kuulas 12.05.2020 telefoni teel ära lapse, kes avaldas, et elab isa talus alates 2019. a

suvest, mistõttu oleks õige, kui ka tema elukoht oleks registreeritud isa juurde. Lapse sõnul

suhtleb ta emaga, kuid teeb seda tavaliselt telefoni teel, külas käib harva.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist, sest see vastab

ka lapse arvamusele ja soovile, et tema elukohaks oleks rahvastikuregistris isa elukoht.

6. Saue Vallavalitsus leidis samuti, et isale tuleks anda ühekordne lapse elukoha andmete

muutmise õigus rahvastikuregistris tingimusel, et laps kirjutatakse Saue valda sisse ning laps

alustab õpinguid Saue valla piirkonna koolis. Sellisel juhul saab lastekaitse töötaja vajadusel

aidata ja toetada last.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 11.06.2020 määrusega avalduse ja andis avaldajale

ainuotsustusõiguse lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Kohus jättis

menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, menetlusosaliste endi

kanda ning kulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata.

2-20-5116

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendab kohus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS)

§ 123 lõikest 1 lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Ka

lastekaitseseaduse (LasteKS) eesmärgiks on seada alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS

§ 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas

kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda

teostavale vanemale lisakohustusi. Seega saab vanem esitada kohtule avalduse otsustusõiguse

saamiseks eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise

üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust

nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Sellele

seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-159-15.

9. Kohtu hinnangul on nii avaldaja kui ema seisukohtadega leidnud tuvastamist, et vanemad

vaidlevad selle üle, kuhu peaks olema määratud lapse elukoht rahvastikuregistris. Isa leiab, et

see peaks olema tema juures, ema ei pea seda põhjendatuks. Kohus asus seisukohale, et

tulenevalt asjaolust, et laps elab nii avaldaja kui lapse enda sõnul alates 2019. a suvest isa juures

X talus X külas Saue vallas, on põhjendatud anda isale ka otsustusõigus lapse elukoha

registreerimiseks tema juurde. Sellel seisukohal on ka lapse esindaja ja lapse elukohajärgne

kohalik omavalitsus.

10. Avalduse lahendamisel ei oma tähtsust, kas avalduse rahuldamisest tingituna tekivad

vanemate vahel uued kohtuvaidlused või mitte, vaid määravaks on see, et rahvastikuregister

peab kajastama rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohaselt isiku tegeliku elukoha andmeid

ning rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja

oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt.

11. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest 1. Kuna asjas tehakse

lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes

2 sätestatule, ning mõlemal vanemal olid kohtumenetluses lepingulised esindajad, kuigi

tegemist ei olnud keerulise kohtumenetlusega, asus kohus seisukohale, et lapsele riigi kulul

määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud on

põhjendatud jätta avaldaja ja puudutatud isiku II kanda. Eeltoodust tulenevalt ei määranud

kohus kindlaks menetlusosaliste menetluskulude suurust rahaliselt.

Määruskaebus

12. Puudutatud isik II (ema) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

13. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud uurimispõhimõtet

ning kohustust last puudutavas hagita menetluses välja selgitada lapse parimad huvid. Lisaks

rikkus kohus RRS § 79 lõiget 1, millest tuleneb eeldus, et lapse elukoha aadressina ei ole

rahvastikuregistrisse võimalik kanda aadressi, millel ei ole registreeritud kumbki tema

vanematest. Emale on teatavaks saanud, et isa elukohana on rahvastikuregistris registreeritud

TTT, Tallinnas. Kuivõrd Saue vald ei ole isa rahvastikujärgne elukoha aadress, ei saa avaldaja

last sinna registreerida. Seega jättis kohus määruse tegemisel välja selgitamata avalduse

rahuldamise formaalsed eeldused, milleks on lapse isa rahvastikuregistri aadressi kontrollimine

ja selle vastavus lapse uuele soovitud registriaadressile. Kohtul ei olnud õiguslikult võimalik

avaldust rahuldada.

2-20-5116

Menetlusosaliste seisukohad

14. Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II on

määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Ülejäänud osas,

s.o menetluskulude jaotuse ja rahaliselt kindlaks määramata jätmise osas, on maakohtu määrus

TsMS § 466 lõike 3 esimese lause alusel jõustunud.

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.06.2020

määrus on avalduse rahuldamise osas õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1

tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei

korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Maakohus leidis õigesti, et arvestades, et laps elab nii avaldaja kui lapse enda sõnul alates

2019. a suvest isa juures, on põhjendatud isale anda otsustusõigus lapse elukoha

registreerimiseks rahvastikuregistris. Seejuures on ema määruskaebuses mh kinnitanud, et

alates eriolukorra väljakuulutamisest 13.03.2020 elab laps isa juures Saue vallas. Kohus lähtus

asja lahendamisel PKS §-dest 123 ja 119 ning seadis esikohale lapse huvid, mis on kooskõlas

ka lapse väljendatud arvamusega. Kohus viitas asjakohaselt RRS §-le 68, millest tuleneb

rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohustus tagada rahvastikuregistris mh oma alaealiste

laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsus.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et RRS § 79 lõikes 1 sätestatust tulenevalt ei olnud

kohtul õiguslikult võimalik avaldust rahuldada. Nimelt sätestab sama paragrahvi lõige 2, et

hooldusõiguslik vanem või eestkostja võib taotleda muu kui enda elu- või asukohaks oleva

ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha

aadressina. Seega ei oma avalduse rahuldamisel tähendust kaebuses esiletoodud asjaolu, et isa

enda elukohana on registreeritud TTT, Tallinnas. RRS § 79 lõikest 2 tulenevalt on isal sõltumata

eeltoodust võimalik taotleda lapse elukoha registreerimist Saue valda. Seda, kas avalduse

esitamisel ka vastav rahvastikuregistri kanne lapse elukoha muutmise kohta tehakse, otsustab

lõppastmes rahvastikuregistri pidaja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

TsMS § 172 lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda (v.a lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda), arvestades seejuures järgmist. Üldreeglina

tuleks TsMS § 171 lõikest 1 tulenevalt jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

menetluskulud kaebuse esitaja, s.o antud juhul ema kanda. Samas tuleks kolleegiumi hinnangul

2-20-5116

jätta TsMS § 169 lõike 3 alusel isa esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud

menetluskulud isa kanda, kuivõrd tegemist oli perspektiivitu taotlusega, mille eesmärki ei olnud

käesolevas menetluses võimalik saavutada. Arvestades, et mõlema vanema nii esialgse

õiguskaitse taotlusega seotud kui ülejäänud määruskaebemenetluse toimingutega seotud

põhjendatud kulud (kolleegiumi hinnangul oleks ema esialgse õiguskaitse taotlusele

vastamisega seotud kulud põhjendatud maksimaalselt taotletust 1/2 ulatuses) on samas

suurusjärgus, peab kolleegium mõistlikuks ja põhjendatuks jätta mõlema vanema kulud isiku

enda kanda.

21. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt.

Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajale hüvitatava riigi õigusabi tasu määrab kohus

kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/