3-20-1339/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1339

Haldusasi

XX kaebus Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194

ja 09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsus) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: XX

Vastustaja: Harku vald, esindaja Liina Sepp

Menetlustoimingud

Tähtaja

ennistamise

taotluse

lahendamine,

menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korraldusega nr 194 määrati Harku vallas Suurupi külas

Tuletorni tee 16 katastriüksuse (katastritunnus19801:001:2051, kinnistusregistriosa nr 12574302,

pindala 14487 m², sihtotstarve maatulundusmaa 75% ja elamumaa 25%) sihtotstarbeks

maatulundusmaa 100%.

2. XX esitas vaide Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 kehtetuks tunnistamiseks ja

sihtotstarbe uuesti määramiseks, mis jäeti Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korraldusega nr 307

(vaideotsus) rahuldamata.

3. XX esitas 08.07.2020 Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsuse) peale

vaide. Harku Vallavalitsus selgitas 08.07.2020 elektronkirjas vastuseks vaide esitajale: „Käesolevaga

teatab vallavalitsus, et 9. juuni 2020 korralduse nr 307 vaidlustamisviitena on ekslikult märgitud ka

võimalus esitada vaie Harku Vallavalitsusele. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 87 on isikul,

kelle vaie jäi rahuldamata õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel

ja korras kaebusega halduskohtusse. Seega on vaideotsust võimalik vaidlustada vaid kaebuse

esitamisega Tallinna Halduskohtule.“

4. XX esitas 15.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 07.04.2020

korralduse nr 194 ja 09.06.2020 korralduse nr 307 tühistamiseks ning taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks.

Taotluse kohaselt esitas kaebaja korraldusele nr 307 (vaideotsusele) vaide seetõttu, et selline võimalus

oli ette nähtud korralduse p-s 2. Kui korralduses nr 307 oleks olnud viide vaidlustamisvõimalusele

ainult halduskohtus, siis oleks kaebaja pöördunud koheselt halduskohtu poole. Kaebaja on esitanud

halduskohtule kaebuse 30 päevast tähtaega rikkudes tulenevalt asjaolust, et pidas võimalikuks

korraldust nr 307 vaidlustada veelkord Harku Vallavalitsuses. Kaebaja palub lugeda haldusaktis oleva

ebakorrektse vaidlustamisviite tõttu esitatud kaebus halduskohtule möödalastuks mõjuval põhjusel ja

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Vaide esitamine korraldusele nr 307 näitab, et kaebaja soovis

seda vaidlustada ning talle selgitatud 30 päevase vaidlustamistähtaja jooksul kaebaja ka sellise

vaidlustuse esitas. Kaebaja oli vastustaja ekslikust tegevusest segaduses ning pidi pöörduma

täiendava konsultatsiooni saamiseks ka õigusnõustaja poole.

5. Kohus võttis 11.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta tähtaja

ennistamise taotlusele. Vastustaja palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korralduse nr 307 resolutsiooni p-s 2 on märgitud vaideotsuse

edasikaebamise kord, kus ekslikult on lisaks võimalusele pöörduda halduskohtusse märgitud ka vaide

esitamise võimalus vallavalitsusele. Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist nähtuvalt edastati

09.06.2020 vaideotsus kaebajale e-posti teel 10.06.2020. Kuivõrd vaideotsus edastati kaebajale

e-posti teel, järeldab vallavalitsus, et vaideotsus tehti isikule teatavaks samal päeval, s.o 10.06.2020.

Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 10.07.2020. Kaebaja pöördus 08.07.2020 kell 14.02

vallavalitsuse poole sooviga vaidlustada 09.06.2020 korraldus nr 307. Kaebajale vastati

vallavalitsusest e-posti teel samal päeval kell 14.38, eesmärgiga vältida isiku halduskohtusse

pöördumise tähtaja möödalaskmist, et vaideotsuses on märgitud ekslikult ka võimalus esitada vaie

vallavalitsusele. Samas e-kirjas märkis vallavalitsus, et vaideotsust on võimalik vaidlustada vaid

kaebuse esitamisega halduskohtule. Seega oli kaebajal vallavalitsuse 08.07.2020 vastusest lähtuvalt

kaks ja pool päeva aega halduskohtusse pöördumiseks. Vastustaja hinnangul on vallavalitsusele

08.07.2020 esitatud täiendav vaie koostatud piisava põhjalikkusega selleks, et kaebuse esitamine

halduskohtule tähtaegselt võimalikuks oleks osutunud. Kaebaja otsustas seda mitte teha. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kaebaja omalt poolt teinud mõistlikke pingutusi ega kõike võimalikku selleks, et

kaebust halduskohtule tähtaegselt esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast

teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

7. HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast,

kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kaebajal oli seega õigus esitada kaebus Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 ja

09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsuse) tühistamiseks 30 päeva jooksul arvates Harku

Vallavalitsuse 09.06.2020 vaideotsuse kättesaamisest. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai

vaideotsuse kätte 10.06.2020 ning seega oli kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule hiljemalt

10.07.2020. Kaebaja esitas kaebuse 15.07.2020 ehk HKMS § 47 lg-s 2 ettenähtud vaidlustamistähtaega

ületades.

8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades

analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud

(Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab,

et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse

asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku

eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise

kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus

nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

9. Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on Harku Vallavalitsuse 09.06.2020

vaideotsuses sisalduva vaidlustamisviite eksitav sõnastus, mille tõttu kaebaja pöörduski kaebetähtaja

jooksul vaidega vaideotsuse peale haldusorgani poole. Vaideotsuses on vaidlustamisviide sõnastatud

järgmiselt: „Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates,

esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“ Kaebaja esitas sellest

tulenevalt vaideotsuse peale vaide 08.07.2020.

Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti

vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud

vaidlustamisviite puudumisest (vt ka Riigikohtu 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 8). Kohus leiab,

et ka vaideotsuses sisalduv eksitav vaidlustamisviide võib olla kaebetähtaja ületamise mõjuvaks

põhjuseks, kui see takistas kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumast. Kohtu hinnangul ei saanud aga

praegusel juhul vaideotsuses sisalduv eksliku sõnastusega vaidlustamisviide takistada kaebajal

vaideotsust ja selle esemeks olevat haldusakti kohtus õigeaegselt vaidlustamast. Asja materjalidest

nähtuvalt vastas vastustaja kaebajale koheselt pärast kaebajalt vaide saamist, s.o 08.07.2020 kell 14.38,

et vaideotsuses on märgitud ekslikult võimalus esitada vaie vallavalitsusele ning vaideotsust on

võimalik vaidlustada vaid kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebaja sai vastustaja sellekohase

selgituse kätte samal päeval, kuna juba 08.07.2020 kell 16.30 vastas kaebaja vastustaja kirjale.

Kaebajale ei saanud pärast vastustaja 08.07.2020 kirjaga tutvumist enam jääda selgusetuks, et tal tuleb

oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki objektiivset põhjust, mis

takistas tal pärast vastustaja 08.07.2020 vastuse saamist hiljemalt 10.07.2020 kaebusega halduskohtu

poole pöördumast. Kuna kaebajal oli juba vaie vaidlusaluste haldusaktide peale koostatud, ei eeldanud

kohtusse pöördumine iseenesest kaebajalt ka täiendavalt mingeid pingutusi, mida ta ei oleks jõudnud

ca kahe ja poole ööpäeva jooksul teha. Kaebajal oli seega võimalus esitada kohtule kaebus HKMS

§ 47 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 10.07.2020.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul alus kaebetähtaja ennistamiseks ning haldusasja menetlus

tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama

nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva

seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist

kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/