2-18-7207/56 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-18-7207

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-7207

Tsiviilasi

Dxxxxx

Zxxxxxxxxxx

kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamine,

võlgniku

kohustutsest

vabastamise

otsustamine.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

Dxxxxx

Zxxxxxxxxx

-

isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx maakond, Eesti; e-post: ,

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Arvi Pink – buroo.pink@taitur.net

2. Lux Eesti OÜ – aleksandr@luxeesti.ee

3. Tallinna linn – heiki.soome@tallinnlv.ee,

lvpost@tallinnlv.ee

4. Riigi Tugiteenuste Keskus –

ulrika.koiv@emta.ee

5. Kohtutäitur Kaire Põlts –

kaire.polts@taitur.just.ee

6. Julianus Inkasso OÜ – inkasso@julianus.ee,

eveli.altunbas@julianus.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

29.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Dxxxxs Zxxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) suhtes kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Keelduda Dxxxxx Zxxxxxxxxxx vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

3. Vabastada Dxxxxx Zxxxxxxxxx usaldusisiku kohustustest Dxxxxx Zxxxxxxxxxx

kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Dxxxxx Zxxxxxxxxxx kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 13.06.2018. a määrusega välja Dxxxxs Zxxxxxxxxxx pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.

2. Tartu Maakohtu 08.03.2019. a kohtumäärusega (jõust. 30.03.2019. a) lõpetati Dxxxxx

Zxxxxxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus. Dxxxxx Zxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh

teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20. veebruaril. Võlgnik pidi esitama

aruandeid iga aasta 1. septembril ning 1. märtsil.

3. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2019. a. Võlgnik aruannet tähtajaks ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule 23.09.2019. a meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega

kuni 07.10.2019. a, et esitada aruanne. Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse korduse 16.10.2019. a.

Kohus määras, et võlgnik tuleb kutsuda ärakuulamisele (ärakuulamise toimumisaeg

02.12.2019. a). Võlgnikule kirja teel kutset kätte toimetada ei olnud võimalik, e-posti teel

kutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud. Võlgnikuga ei olnud võimalik võtta ühendust ka

telefoni teel.

Kohus seletas võlgnikule 04.12.2019. a saadetud kirjas veelkord võlgniku kohustusi ning

palus esitada aruande hiljemalt 10.12.2019. a.

Võlgnik vastas kohtu kirjale 17.12.2019. a. Võlgniku vastus sisaldas ainult järgnevat

infot:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

Финляндия,

Kxxxx

rak

oy(фирма),

Bxxxxxxxxxxxxx, Vxxxxx Txxxxxxxxxx, Dxxxx Zxxxxxxxxx.

Vastusele oli lisatud ekraanipilt (tehtud mobiiltelefoniga) kontoväljavõttest, milles on

osaliselt näha tehtud ülekanded füüsilisele isikule (kohtu teada ei ole tegemist

võlausaldaja või võlausaldaja esindajaga).

4. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2020. a. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule 27.03.2020. a meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega kuni

10.04.2020. a, et esitada aruanne. Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse kordused 17.04.2020. a ning 29.04.2020. a.

5. Kohus pöördus 22.05.2020. a kirjaga võlausaldajate poole ning palus infot, kas võlgnik on

võlausaldajatele teinud väljamakseid kohustustest vabastamise menetluse jooksul (teise

aruande perioodi jäi ka väljamakse tegemise aeg). Kõik võlausaldajad andsid teada, et võlgnik

ei ole väljamakseid teinud.

6. Kohus pöördus 12.06.2020. a kirjaga võlausaldajate poole ning andis teada, et kohus

kavandab võlgniku ennetähtaegset vabastamist ning andis võlausaldajatele võimaluse

esitada seisukoht menetluse ennetähtaegse lõpetamise osas hiljemalt 26.06.2020. a.

6.1. Tallinna Linnavalitsus esitas oma seisukoha 15.06.2020. a. Võlausaldaja toov välja, et

võlgnik Dxxxxx Zxxxxxxxxx ei ole midagi tasunud alates 2018. aasta

pankrotimenetluse algusest Tallinna linnale võlgu olevast summast 40 eurot. Kuna

võlgnik Dxxxxs Zxxxxxxxxx ei ole oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees

tasunud, siis Tallinna Linnakantselei on seisukohal, et ei ole alust vabastada Dxxxxx

Zxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

6.2. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas oma seisukoha 26.06.2020. a.

Pankrotimenetluse lõppedes jäi rahuldamata Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu) nõue summas 3 411,02 eurot. Seisuga 22.06.2020 ei ole võlgnik võla

katteks ühtegi tasumist teinud. Nõue on täies ulatuses tasumata.

Kohtu poolt 12.06.2020 saadetud kirjast võlausaldajatele nähtub, et võlgnik ei ole

olnud kohtule kättesaadav ja ei ole andnud infot võlausaldajate nõuete rahuldamise

kohta. Võlgnik ei ole esitanud vaatamata kohtu korduvatele meeldetuletustele

usaldusisiku aruandeid.

Võlgniku poolt kohtule edastatud e-kirjast nähtub, et võlgnik töötab Soomes. Võlgnik

on kohtule esitanud ekraanipildi kontoväljavõttest, milles on osaliselt näha tehtud

ülekanded füüsilistele isikutele, kellel kohtu teada ei ole seost kohustustest

vabastamise menetluses olevate võlausaldajatega.

Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. On alust

arvata, et võlgnik töötab Soomes ja varjates enda sissetulekuid jätab võlausaldajatele

väljamaksed tegemata, kahjustades seeläbi võlausaldajate huve ning selline tegevus

on tahtlik.

7. Võlgniku ärakuulamine toimus 29.06.2020. a.

Võlgnik ei tea täpseid tähtaegu aruande esitamiseks. Kohtumäärusega, millega menetlus

algatati, on võlgnik tutvunud. Võlgnik ütleb, et ei ole esitanud esimest aruannet, võlgnik

töötas ning tal ei olnud aega.

Raha on kõrvale pannud, pidi ka maksma märtsi kuus. Eraldised on tehtud kontole, mis on

SEB pangas. Konto on hetkel miinuses 200 eurot. Alguses 700 eurot kõrvale pandud, aga

raha kasutati ära (võlgnik kasutas raha omaks otstarbeks). Võlausaldajatele väljamakseid

tehtud ei ole.

Võlgnik on välismaal töötanud, täpsemalt Soomes (3 erinevat firmat/tööandjat), augusti

algusest kuni jaanuarini. Töötasu oli 14 eurot tund. Sissetulek laekus SEB kontole. Töö sai

otsa ning jäi uut tööd ootama. Hetkel võlgnik ei tööta, on Töötukassas arvel alates jaanuari

kuu lõpust. Ootab, millal saab Soomest uuesti tööd, Eestis seetõttu tööd otsida ning

vormistada ei pea vajalikuks (kui Soomest tuleb teade töö kohta, siis peaks Eesti töökohalt

lahkuma). Miks ta ei ole läinud näiteks maasikaid korjama Eestis- ei oska seletada.

Töötasu peaks tal olema vähemalt 1000 eurot kuus, et oleks mõtet tööle minna.

8. Tartu Maakohtu 29.06.2020. a kirjaga palus kohus edastada SEB pangal võlgniku

arvelduskontode väljavõtted alates kohustustest vabastamise menetluse algusest kuni

esitamise hetkeni, et kontrollida võlgniku sissetulekuid menetluse jooksul.

8.1. SEB vastuse kohaselt on võlgnikul SEB pangas kolm arvelduskontot ning üks

kogumiskonto.

8.1.1. Arvelduskonto nr EE031010011839880221 eesmärk ei ole kohtule selge.

Nimetatud kontoväljavõttelt ei nähtu ühtegi kannet.

8.1.2. Arvelduskonto nr EE971010031707522222 kujutab endast kogumishoiust (nn

kogumiskonto).

8.1.3. Arvelduskonto

nr

EE791010010805637014

kujutab

endast

võlgniku

igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kontot. Sellele kontole on laekunud

võlgniku sissetulek (töötasu, sularaha sissemaksed, kanded eraisikutelt).

8.1.4. Arvelduskonto nr EE941010011827723222 kujutab ennast võlausaldajatele raha

kogumiseks mõeldud kontot.

9. Kohus on teinud ka täiendavad päringud registritele. Võlgniku suhtes on algatatud

kohustustest vabastamise menetluse jooksul üks täitemenetlus (29.04.2020, rahatrahv,

sissenõudja Politsei-ja Piirivalveamet). Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid.

Võlgnik on kasutajana registreeritud käesoleva menetluse jooksul ühele sõiduautole.

Äriregistri andmetel ei ole võlgnik ühegi äriühinguga seotud. Võlgniku nimel ei ole

kinnisvara. Töötamise registri kohaselt võlgnik tööl ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

10. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis

2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning

keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud

kohustusi.

13. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgniku suhtes on kestnud kohustustest vabastamise menetlus natuke alla kahe aasta,

millest umbes kuus kuud on võlgnik töötanud Soomes (august 2019 kuni jaanuar 2020).

Hetkel on võlgnik töötu ning ootab Soome tööandjalt uut tööpakkumist. Võlgnik Eestis

tööd ei otsi, kuid on registreeritud Töötukassas.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või selle puudumisel otsida tulutoovat tegevust.

Ringkonnakohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgnikul on tekkinud teiste isikute ees

rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab

seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. (TlnRnKm

17.05.2017, 2-14-51423) Kui võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes

töö, et võimaldada võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil väljamakseid.

(TlnRnKm 04.09.2017, 2-09-15681) Seega kohustustest vabastamise menetluses ei saa

lugeda võlgniku poolt mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise kohustust täidetuks, kui

võlgnik ainult ootab, millal tema endine tööandja teda uuesti tööle võtab, ning samal ajal

muud tööd ei otsi ega ole tööga hõivatud.

Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik

algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-90-16). Võlgnik D. Zxxxxxxxxx ei

ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik

on võimeline leidma Eestis igasugust tööd, kuid seda ta pole teinud, vaid on jäänud

ootama, millal Soomest tehakse talle tööpakkumine. Võlgnik on põhjendamatult (pole

toonud asjaolusid, mis takistaksid Eestis töö leidmist) jätnud uue töö otsimata ning jäänud

ootama kindlat tööpakkumist. Kohus ei pea seda käesolevas menetluses vastuvõetavaks

tegevuseks. Eriti kuna uue töö ootamine on kestnud umbes viis kuud (alates 2020. a

jaanuarist), samal ajal oleks võlgnik saanud Eestis leida töö. Võlgnik on väljendanud, et

tal on vaja sissetulekut, mis on vähemalt 1000 eurot kuus. Olukorras, kus võlgnikul

puudub eriala ja muud piirangud, mis takistavad tal tööle minemast, ei saa ta õigustada

ennast väitega, et ootab paremat (tasuvamat) tööd. Alati on ka võimalus töökohta

vahetada, kui leitakse parem töö, mistõttu võlgniku põhjendus, et Eestis tööd leides peaks

ta Eesti töökohalt lahkuma, et minna Soome, kui ta saab Soomest tööd, ei ole asjakohane

põhjendamaks Eestis töö mitteotsimist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud oma kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsima mõistlikku tulutoovat

tegevust.

14. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 08.03.2019. a määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.09.2019. a, järgmine kuus

kuud hiljem, s.o 01.03.2020. a, jne.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – esimene aruanne

tähtajaga 01.09.2020 ning teine tähtajaga 01.03.2020. Võlgniku poolt ei ole esitatud

ühtegi aruannet.

Esimest aruannet võlgnik tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 23.09.2019. a

meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega kuni 07.10.2019. a, et esitada aruanne.

Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule

meeldetuletuse korduse 16.10.2019. a. Kuna võlgnik aruannet siiski ei esitanud, määras

kohu, et võlgnik tuleb kutsuda ärakuulamisele (toimumisaeg 02.12.2019. a). Võlgnikule

kirja teel kutset kätte toimetada ei olnud võimalik, e-posti teel kutse kättesaamist võlgnik

ei kinnitanud. Võlgnikuga ei olnud võimalik võtta ühendust ka telefoni teel. Kohus seletas

võlgnikule 04.12.2019. a saadetud kirjas veelkord võlgniku kohustusi ning palus esitada

aruande hiljemalt 10.12.2019. a.

Võlgnik vastas kohtu kirjale 17.12.2019. a e-posti teel. Võlgnik tõi kirjas välja järgneva

info: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Hxxxxxxx, Финляндия, Kxxxx rak oy(фирма),

Betooniehitaja ning võlgniku nime ning aadressi. Kirjale oli lisatud ekraanipilt

kontoväljavõttest, milles on osaliselt näha tehtud ülekanded füüsilisele isikule.

Võlgniku poolt esitatut ei ole võimalik lugeda aruandeks. Võlgnik ei ole toonud täielikult

välja infot oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta. Neljal real on toodud aadress, firma nimi ning ametinimi. Sellisest

lühikesest tekstist lähtudes ei ole võimalik täielikult kontrollida võlgniku kohustuste

täitmist ning vajadusel suunata võlgnikku tema kohustuste täitmisel. Võlgniku poolt

aruandes välja toodud aadressilt ei ole olnud võimalik teda kätte saada, kuna võlgnik

viibis suurema osa ajast Soomes tööl. Kirjale lisatud poolik kontoväljavõte (kuna tehtud

ainult ekraanipilt kontoväljavõttest) samuti ei andnud piisavalt infot võlgniku sissetulekute

ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta.

Teine aruanne on samuti kohtule esitamata. Kohus saatis võlgnikule 27.03.2020. a

meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega kuni 10.04.2020. a, et esitada aruanne.

Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule

meeldetuletuse korduse 17.04.2020. a ning 29.04.2020. a.

Kohus sai teada võlgniku tegevusest käesoleva menetluse ajal alles 29.06.2020 a

toimunud kohtuistungil. Võlgnik on jätnud kohtule teatamata mitmed olulised asjaolud: nt

töökoha vahetus, töö lõppemine, elukoha/viibimiskoha vahetus, kontaktandmete vahetus.

Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust ega ka teabe andmise kohustust.

Võlgnik ei ole olnud kohtule ka piisavalt kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik

võtta ühendust tema e-posti teel, telefoni teel ega ka lihtkirja teel.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

15. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Tulust peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti (kohus võib muuta vastavalt asjaoludele). Võlgnik ei

pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

(PankrS § 173 lg 3-6).

Tartu Maakohtu 08.03.2019. a määruse, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, punkti 6 kohaselt tuleb Dxxxxx Zxxxxxxxxxxx eraldada võlausaldajatele

väljamaksmiseks igakuuliselt 50 eurot võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik

teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. veebruar). Kui võlgniku

sissetulek ületab tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, siis on

võlgnik kohustatud eraldama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 65% summast, mis

ületab eelnimetatud tulu. Sellisel juhul ei tohi eraldatav osa olla väiksem kui 50 eurot.

Võlgnikule tuleb üle anda ülejäänud osa ehk 35%. (Kohus muutis seaduses sätestatud

määra.)

Võlgnik on rikkunud temale pandud raha eraldamise ning väljamaksmise kohustust.

Võlgnik on jätnud tegemata oma sissetulekust eraldised.

Võlgniku igapäevaseks majandamiseks mõeldud kontoväljavõtte, millele on laekunud

tema sissetulekud, kohaselt on võlgnik saanud perioodil 30.03.2019-02.07.2020 töötasu

järgnevalt:

Kuupäev

Tööandja

Summa

01.04.2019

Imsigni OÜ

567,03

10.05.2019

Lauer and Lauert OÜ

585,05

16.05.2019

Lauer and Lauer OÜ

825,95

30.05.2019

Lauer and Lauert OÜ

1048,69

14.06.2019

Lauer and Lauert OÜ

829,00

23.08.2019

Kremi Rak OÜ

637,00

06.09.2019

Kremi Rak OÜ

1122,00

20.09.2019

Kremi Rak OÜ

1066,00

02.10.2019

Kremi Rak OÜ

884,00

15.10.2019

Kremi Rak OÜ

500,00

30.10.2019

Kremi Rak OÜ

838,00

14.11.2019

Kremi Rak OÜ

1016,00

28.11.2019

Kremi Rak OÜ

973,00

19.12.2019

Kremi Rak OÜ

1292,00

27.12.2019

Kremi Rak OÜ

993,00

10.01.2020

Kremi Rak OÜ

250,00

22.01.2020

Kremi Rak OÜ

Arvestades võlgniku töötasu laekumisi oleks võlgnik pidanud nimetatud perioodi jooksul

eraldama võlausaldajatele järgnevalt (arvestades ka ühe ülalpeetava olemasolu menetluse

jooksul; aastal 2019 kätte jääv summa 720 eurot, aastal 2020 kätte jääv summa 778,67

eurot):

Kuu

Eraldatav summa

Aprill 2019

Mai 2019

753,87

Juuni 2019

Juuli 2019

August 2019

September 2019

636,13

Oktoober 2019

650,87

November 2019

549,90

Detsember 2019

678,17

Jaanuar 2020

Veebruar 2020

Märts 2020

Aprill 2020

Mai 2020

Juuni 2020

Juuli 2020

Kokku oleks võlgnik pidanud eraldama ning välja maksma vähemalt summas 3 818,94

eurot. (Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad ka sularaha sissemaksed ning ülekanded

teistelt isikutelt. Nende osas ei ole kohtul infot, kas tegemist on võlgniku sissetulekuga või

mitte, seega on need jäetud arvestamata.)

Võlgnik nimetatud kohustust täitnud ei ole. Võlausaldajatele raha kogumiseks mõeldud

kontole on laekunud võlgnikult ülekanded järgnevalt:

Kuupäev

Summa

20.05.2019 400 eurot

31.05.2019 300 eurot

20.09.2020 200 eurot

Kokku

900 eurot

Seisuga 02.07.2020 on konto lõppjääk 0,01 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et raha on

tagasi kantud võlgniku igapäeva arveldusteks mõeldud kontole. Võlgnik ei ole seaduse

kohaselt loovutanud ettenähtud osa oma sissetulekust võlausaldajatele (mille tulemusel ei

ole võlgnik ka teinud võlausaldajatele väljamakseid, rikkudes usaldusisiku kohustusi).

Võlgnik on ärakuulamisel kinnitanud, et ta kasutas kogutud raha ära enne kui jõudis

väljamaksed teha. Võlgnik on rikkunud PankS § 173 lõigetes 3-5 ettenähtud kohustusi,

mida täpsustab Tartu Maakohtu 08.03.2019. a määrus.

16. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg

1-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole näinud piisavalt vaeva ning otsinud endale tööd. Võlgnik on jäänud

ootama, millal ta saab uue tööpakkumise oma varasemalt Soome tööandjalt. Võlgnik ei

ole kohtule ka avaldanud objektiivseid põhjuseid, miks võlgnikul oleks Eestis töö

tegemine välistatud. Tema ainuke kriteerium on olnud piisav sissetulek (vähemalt 1000

eurot) ning selle tõttu välistanud töötamise Eestis. See on ilmselgelt piiranud võlgniku

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, mis arvestades praktikas leitud

seisukohti, ei ole vastuvõetav ega näita kohtule tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid

käesolevas menetluses kasvõi osaliselt.

Võlgnik ei ole kohtule teada andnud oma tegemistest, elu- ja tegevuskoha vahetustest,

sissetulekutest ning varast, tuues vabanduseks, et tal ei ole olnud aega, et kohtule aruannet

esitada. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik

teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul täielik

info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist,

peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik

jätnud tegemata.

Võlgnik ei ole eraldanud võlausaldajatele raha. Eraldatud raha, arvestades sissetulekuid, ei

olnud piisav ning on võlgniku poolt ära kasutatud enda otstarbeks ning mitte

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlausaldajatele

väljamaksmiseks mõeldud kontole kantud summa (kokku 900 eurot) tagasi kandmine

võlgniku igapäevaarveldusteks mõeldud kontole ei ole mitte usaldusisiku kohustuste

rikkumine, vaid võlgniku kohustuste rikkumine, kuna eraldise tegemine teisele (n.ö.

usaldusisiku) kontole on olnud võlgniku kohustus, mida võlgnik on täitnud. Samas on

võlgnik ise selle summa sealt enda kontole tagasi kandnud, andmata võimalust seda

võlausaldajatele väljamaksetena laiali jagada.

Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses.

Võlgnik pole kordagi pöördunud kohtu poole, et oma kohustuste sisu täpsustada, küsida

nõu või näidata muul viisil, et võlgnik tahab neid täita. Võlgnik ei ole olnud kohtule

kättesaadav, samas on nendel vähestel kordadel, kui võlgnik on kohtuga ühendust võtnud,

suhelnud neid vahendeid kasutades, millelt kohus on proovinud võlgnikku kätte saada (nt

e-post). Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole huvitatud selle menetluse läbimisest.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei

ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll.

Võlgnik on jätnud tema poolt ettenähtud raha eraldamata ning võlausaldajatele välja

maksmata.

17. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

Kohus on ka küsinud seisukohti võlausaldajatelt. Kohtule on esitanud oma seisukohad

kaks võlausaldajat, kes leiavad, et arvestades võlgniku käitumist, tuleb võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetlus

lõpetada

ning

võlgnik

jätta

vabastamata

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

18. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 1-5 toodud kohustusi olles

vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

19. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Dxxxxx Zxxxxxxxxxx

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Dxxxxx

Zxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

20. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Dxxxxx Zxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Dxxxxx

Zxxxxxxxxxxvabastada ka usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik