2-20-9788/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAjutine pankrotihaldur likvideerib Naatan OÜ (registrikood 11248542) kahe kuu Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasu suuruseks 1080 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-20-9788/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ajutine pankrotihaldur likvideerib Naatan OÜ (registrikood 11248542) kahe kuu Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasu suuruseks 1080 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Marget Henriksen
Ilona Põld
Määruse tegemise aeg ja koht
7. september 2020.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-9788
Tsiviilasi
Naatan OÜ pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
21.08.2020
Menetlusosalised ja nende
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlgnik: Naatan OÜ; registrikood: 11248542; aadress:
Pärnu mnt 21, Tallinn 10141
Võlgniku seaduslik esindaja: A A; isikukood xxx; e-
post: xxx
Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (e-post:
andres.tootsman@haldur.just.ee)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Naatan OÜ (registrikood 11248542) pankrotiavalduse menetlus
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Naatan OÜ (registrikood 11248542) kahe kuu
jooksul
menetluse
lõpetamise
määruse
jõustumisest
arvates
likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman alates Naatan OÜ
(registrikood 11248542) äriregistrist kustutamisest.
4. Määrata Naatan OÜ (registrikood 11248542) dokumentide hoidjaks endine
juhatuse liige A A (isikukood xxx)
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasu suuruseks 1080 eurot.
6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Tootsmanile ajutise halduri tasust
397 eurot riigi vahenditest ning tasuda hüvitatav summas Kodukontor AT OÜ
arvelduskontole xxx.
7. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust summas 683 eurot mõista välja Naatan OÜ-
lt ja võlgniku juhatuse liikmelt A Aalt solidaarselt Andres Tootsmani kasuks ja
nimetatud summa tasutakse alates 15.09.2020 100 eurot kuus kuni ajutise halduri
tasu tasumiseni Kodukontor AT OÜ-le (registrikood 14802938) arvelduskontole
xxx.
8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.
11. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel
määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,
pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja
ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist
(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise
määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi
taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava
ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse
(TsMS § 191 lg 1).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg
6).
ASJAOLUD
07.07.2020 esitas Naatan OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 17.07.2020
kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks
halduriks Andres Tootsmani.
Ajutine haldur esitas 18.08.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2
nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste
kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et
olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.
Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul on vara kokku 2,85 eurot kontojääkidena. Rahalisi
kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 104 392 euro ulatuses. Ajutine haldur on
seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara
arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks
võis olla kuriteo tunnustega tegevus või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes, sest juhatus ei
käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui jättis täitmata oma otsesed kohustused: jäid
täitmata võlgniku varalised kohustused lepingupartnerite ja makseameti ees; jäi korraldamata
nõuetekohane raamatupidamine; kõrvalisele isikule võimaldati piiramatu juurdepääs võlgniku
varale, sh arvelduskontodele; sisuliselt sai kõige ülaltoodu tulemusel võimalikuks
maksupettus, mille tulemusel koostas Maksu- ja Tolliamet vastutusotsuse ja pani võlgniku
maksuvõla juhatuse liikmeks olnud isikute A A ja G S kanda. PankrS §§-s 109-113 sätestatud
vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalsete võimaluste kohta andmed seni puuduvad.
21.08.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud
avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui
võlausaldajad
tasuvad
kohtu
deposiiti
pankrotimenetluse
raugemise
vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3 500 eurot.
Kohus määras 21.08.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 02.09.2020 kohtu deposiiti
makstava summa suuruseks 3 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu
deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või
võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on
maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,
et ta on maksejõuetu.
Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis
hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastatud, et
võlgnikul on vara kokku 2,85 eurot kontojääkidena. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur
tuvastanud vähemalt 104 392 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku
maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik
rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võis olla kuriteo
tunnustega tegevus või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes, sest juhatus ei käitunud korraliku
ettevõtja hoolsusega, kui jättis täitmata oma otsesed kohustused: jäid täitmata võlgniku
varalised kohustused lepingupartnerite ja makseameti ees; jäi korraldamata nõuetekohane
raamatupidamine; kõrvalisele isikule võimaldati piiramatu juurdepääs võlgniku varale, sh
arvelduskontodele; sisuliselt sai kõige ülaltoodu tulemusel võimalikuks maksupettus, mille
tulemusel koostas Maksu- ja Tolliamet vastutusotsuse ja pani võlgniku maksuvõla juhatuse
liikmeks olnud isikute A A ja G S kanda. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise
ja tagasinõudmise reaalsete võimaluste kohta andmed uuduvad. Ajutine haldur on seisukohal,
et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt
võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt
võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg
2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine.
PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada
menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka
siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate
isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et
kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui
võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina
selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
Kohus määras 21.08.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 02.09.2020 kohtu deposiiti
makstava summa suuruseks 3 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu
deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja
kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus
lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul
menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur
kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku
töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu
lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja
kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku
registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti
kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide
hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme A A.
PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja
keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste
suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete
täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude
lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu
sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud
äriregistrisse
füüsilisest
isikust
ettevõtjana
ning
ta
on
käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse
käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu
ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 12 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1080 eurot (12 tundi, tunnitasuga
90 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu ja töö keerukust on ajutise
halduri tasu põhjendatud.
Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS
§ 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega
pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab
kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende
hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi
suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste
hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina
selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt
määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus
ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) välja riigi
vahenditest.
21.08.2020 istungil oli võlgniku endine juhatuse liige A A nõus maksma ajutise halduri tasu
summas 683 eurot solidaarselt võlgnikuga makstes alates 15.09.2020 100 eurot kuus kuni
ajutise halduri tasu tasumiseni TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel. Kohus rahuldab A Aa avalduse ja
määrab 683 eurot maksmisele TsMS § 445 lg 1 alusel alates 15.09.2020 100 eurot kuus kuni
ajutise halduri tasu tasumiseni.
PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte
avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu
registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on
tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja
7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne
registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1
kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti
välja kuulutamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik