2-19-10324/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10324

Tsiviilasi

CC

ja

YY

avaldus

kohustuse

puudumise

tuvastamiseks ja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu

kohustamiseks võimaldada dokumentidega tutvumist

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

21. novembri 2019. a

menetluse

lõpetamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja Lilia Kožina

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Tallinn, Virbi tn

18 korteriühistu (registrikood 80272468), lepinguline

esindaja Marina Suhnjova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. novembri 2019. a määrus osas, milles maakohus

mõistis Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult CC ja YY kasuks välja menetluskulude

hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas CC ja YY taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

2. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Võtta avaldusest loobumine vastu.

4.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-10324, CC ja YY avalduses kohustuse

puudumise tuvastamiseks ja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks.

4.3. Menetluskulud jätta Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kanda.

4.4. Mõista Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult välja menetluskulu 95,44 eurot CC ja

YY kasuks solidaarselt.

4.5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Virbi tn 18

korteriühistul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli CC ja YY (avaldajad) avaldus, milles avaldajad palusid

tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (puudutatud isik,

korteriühistu) esitatud arvel nr 04-127 märgitud „muud summat“ 45,44 eurot ja kohustada

korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda 28. veebruari 2019. a korteriühistu

juhatuse koosoleku protokolli originaaliga.

2. Korteriühistu esitas 28. oktoobril 2019 vastuse avaldusele, milles teatas, et võtab nõuded

õigeks. Puudutatud isik tühistas 10. oktoobril 2019 nii asjassepuutuva arve 45,44 euro osas kui

ka juhatuse 28. veebruari 2019 otsuse.

3. Avaldajad esitasid 26. novembril 2019 avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldajad

selgitasid, et loobuvad avaldusest, sest puudutatud isik on avaldajate nõuded pärast avalduse

esitamist täitnud. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Puudutatud isik selgitas 29. novembri 2019 seisukohas, et ta ei ole oma käitumisega andnud

põhjust avalduse esitamiseks, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid tema kanda.

Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldajate kanda.

5. Avaldajad esitasid 8. novembri 2019 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja

õigusabikulu 800 eurot. Avaldajatele osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot. Avaldajad

paluvad mõista puudutatud isikult välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Avaldajate esindajal kulus

15. mail 2019 kohtumiseks kliendiga ja asja arutamiseks 1 tund; 24. mail 2019 avalduse

koostamiseks ja dokumentide uurimiseks 3 tundi; 19. juunil 2019 täpsustuse koostamiseks

0,5 tundi; 9. juuli 2019 kohtuavalduse koostamiseks 3 tundi ning 1. novembril 2019 vastusega

tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 2,5 tundi.

6. Puudutatud isik esitas 29. novembri 2019 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 300 eurot, s.o avalduse ja selle parandustega

tutvumine ning analüüs 0,8 tundi, konsultatsioon kliendiga 0,7 tundi ning vastuse koostamine

ja tõendite kogumine 1,5 tundi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus võttis 21. detsembri 2019. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 429 lg 1 kohaselt avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt

avaldajate kasuks summas 490 eurot ning kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele

3 (6)

kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Maakohus leidis, et ei esine aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus

jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldajad ei pöördunud

kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid 24. mail 2019 korteriühistult 45,44 euro osas

ümberarvestuse tegemist. Avaldajad esitasid ka 19. juunil 2019 nõudekirja korteriühistule,

milles avaldasid soovi tutvuda 28. veebruari 2019 koosoleku protokolli originaaliga.

Puudutatud isik tühistas vaidlusaluse arve alles 10. oktoobril 2019. Asjas esitatust ei nähtu ka,

et avaldajatel oleks võimaldatud 28. veebruari 2019 protokolli originaaliga tutvuda vastavalt

19. juuni 2019 nõudekirjale. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et avaldajatel puudus

9. juuli 2019 seisuga vajadus kohtusse pöördumiseks.

Avaldajate väitel on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja kulu

lepingulisele esindajale 800 eurot. Kuna avaldajad esitasid ühes avalduses kaks hagita

menetluses menetletavat nõuet, tuli avalduselt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tasuda

riigilõivu 100 eurot. Avaldusest loobumise tõttu on avaldajatel õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Seega on tekkinud avaldajatel riigilõivu kulu

50 eurot. Võttes arvesse avalduse mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust, ei võinud avalduse

koostamisele koos selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamise ning tõendite

komplekteerimisega kuluda üle 3 tunni. Põhjendatud ajakulu kokku menetlustoimingute

tegemiseks on 5,5 tundi (3+2,5). Avaldajatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot

ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus

mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja põhjendatud menetluskulu

490 eurot (50 + 440).

MÄÄRUSKAEBUS

8. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis

puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt avaldajate kasuks summas 490 eurot ning

kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras. Puudutatud isik palus teha asjas uue määruse, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluskulud tulnuks asja

õigeks ja õiglaseks lahendamiseks jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik täitis

avaldajate nõuded vaid põhjusel, et vältida täiendavate õigusabikulude kandmist, mitte

põhjusel, et avaldajatel oli seaduse või põhikirjaga sätestatud õigus jätta oma korteri

remontimisega seotud jäätmete likvideerimise kulud korteriühistu kanda. Maakohus ei

arvestanud menetluskulude jaotamisel puudutatud isiku esitatud tõendeid selle kohta, et

avaldajatel oli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 ning ühistu põhikirja p 3.2

alapunktide 3 ja 21 alusel kohustus maksta korteriühistule 45,44 eurot koristuse ja prügiveo

eest. Puudutatud isik nõudis avaldajatelt varalise kahju hüvitamist, mille suurus on

dokumentaalselt tõendatud. Kohtule esitati puudutatud isiku juhatuse esimehe PP eriarvamus,

mille kohaselt ühistu 45,44 euro suurune nõue avaldajate vastu on põhjendatud ja tõendatud.

Lisaks esitati kohtule trepikoja määrdumise ja avaliku konteineri pildid, trepikoja puhastuse

dokumendid ja prügi arve.

Peale selle ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus

ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste

nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis

menetluskulud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda, siis võiks menetluskulude mõistlikuks

piiriks olla avaldajate taotleva hüve väärtus, s.o 45,44 eurot. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga,

4 (6)

et avalduse esitamise hetkel oli avaldajatel korteriühistu 28. veebruari 2019 juhatuse koosoleku

protokolli koopia juba olemas. Nimelt olid avaldajad lisanud selle protokolli koopia oma

avaldusele.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude katteks

hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab

tühistatud osas avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Ülejäänud

osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning see jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu

määrust osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse avaldajate avaldusest loobumise tõttu.

Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 kohaselt

jõustunud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5

järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 puudutatud isiku kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab

kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud.

14. Maakohtu menetluses oli avaldajate avaldus puudutatud isiku vastu kohustuse puudumise

tuvastamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Tuvastushagi esitamisel peab

hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi

esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS

§ 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus asjas

nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud 15. mai 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-55-13, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka juhul, kui hagita menetluses on avaldaja esitanud

tuvastusnõude ning tegemist on asjaga, kus lahendatakse menetlusosaliste vahelist vaidlust.

15. Praeguses asjas oli avaldajate mõlema nõude eesmärgiks saavutada see, et neil ei oleks

kohustust tasuda korteriühistu nõutud 45,44 eurot. Kuivõrd puudutatud isik teatas

28. oktoobri 2019 vastuses avaldusele, et võtab avaldajate nõuded õigeks, ei nõua avaldajatelt

vaidlusaluse 45,44 euro tasumist ning on tühistanud enda 28. veebruari 2019. a juhatuse otsuse,

millega oli otsustatud avaldajatelt nimetatud summat nõuda, saavutasid avaldajad avaldusega

taotletud eesmärgi. Samuti esitas puudutatud isik koos 28. oktoobri 2019 vastusega kohtule ka

28. veebruari 2019

juhatuse

koosoleku

protokolli

koopia.

Avaldajad

selgitasid

26. novembri 2019 menetlusdokumendis, et nad loobuvad avaldusest, sest puudutatud isik on

avaldajate nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

olukorras, kus korteriühistu oli avaldajatelt vaidlusaluse summa tasumist nõudnud ning ei

reageerinud avaldajate enne kohtusse pöördumist saadetud kirjale, ei olnud avaldajate kohtusse

pöördumine põhjendamatu. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5

kohaselt puudutatud isiku kanda.

16. Ringkonnakohus märgib, et asjakohased ei ole puudutatud isiku väited selle kohta, et tal

tegelikult oli õigus avaldajatelt vaidlusaluse arve tasumist nõuda. Need väited eeldavad

vaidluse sisulist lahendamist. Avaldusest loobumise korral kohus aga menetlusosaliste vaidlust

5 (6)

sisuliselt ei lahenda. Seega ei pidanud maakohus hindama ka puudutatud isiku esitatud tõendeid

selle kohta, et tal tegelikult oli avaldajate vastu nõue 45,44 euro saamiseks.

17. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku väited temalt avaldajate kasuks välja mõistetud

menetluskulude suuruse kohta on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Ringkonnakohus nõustub

määruskaebuses tooduga, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise

menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). See kehtib ka juhul, kui hagita menetluses vaidlevad

menetlusosalised mingi rahaliselt hinnatava hüve üle. Praegusel juhul on avaldusest selge, et

avaldajate huvi kohtusse pöördumisel oli see, et nad ei peaks maksma puudutatud isikule 45,44

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud kulutada sellises olukorras

kohtus vaidlemisele kordades suuremat summat. Tegemist ei ole eriliselt keerulise vaidlusega.

Lisaks on tegemist hagita menetlusega, mis ei ole võistlev ja kus vajadus õigusteadmistega

esindaja järgi on väiksem.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et praeguses asjas ei ole põhjendatud mõista

puudutatud isikult avaldajate kasuks välja esindajakulude hüvitist, mis ületaks vaidluse eseme

väärtuse. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud

isikult välja menetluskulud 95,44 eurot ületavas osas (riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 45,44

eurot). Tühistatud osas jääb avaldajate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

18. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse

osaliselt ning puudutatud isik peab juba hüvitama avaldajatele vaidluse eseme väärtusega

võrdses ulatuses maakohtu menetluses kantud esindajakulu.

19. Ringkonnakohtu määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja

lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.04.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-10324 Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult CC ja YY

kasuks 95 eurot 44 senti ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata

jätmise ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas. Saata asi

tühistatud osas uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus on jõustunud tsiviilasja

menetluse lõpetamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri

2020. a määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis Harju

Maakohtu 21. detsembri 2019. a määruse muutmata, s.o millega jäeti

6 (6)

maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu

kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.