2-19-132445/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-19-132445

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-132445

Tsiviilasi

Mxxxxxx Kxxxxxxxxja Oxxxxx Kxxxxxxxxhagi Hxxxxx

Kxxxxxxxxvastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: MxxxxxxxKxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond);

Hageja II: Oxxxxx Kxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx;

Hagejate seaduslik esindaja: Exxx Lxxxx(isikukood:

4xxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxx; e-post: x

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin

Ploom

(Advokaadibüroo

LINDEBERG;

e-post:

karin.ploom@lindeberg.legal);

Kostja: Hxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post: x

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Jennsen

(Advokaadibüroo

Sirje

Must;

e-post:

katrin@sirjemust.ee).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MxxxxxxxKxxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxxx hagi Hxxxxx Kxxxxxxxx

vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista HxxxxxxKxxxxxxxxxx elatis alates 05.11.2019. a hagejate Mxxxxxx

Kxxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxxx kasuks kokku 106,23 eurot kuus kuni hageja

Oxxxxx Kxxxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Sealt edasi jätkub

elatise maksmine summas 53,12 eurot kuus kuni Mxxxxxx Kxxxxxxxx

täisealiseks saamiseni.

3. Väljamõistetud elatis tuleb HxxxxxKxxxxxxxx tasuda iga kuu 1.-seks kuupäevaks

hagejate seadusliku esindaja Exxx Lxxxxxarveldusarvele.

Menetluskulude jaotus

1. Pikendada hagejate menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega ja võtta vastu

18.08.2020. a esitatud hagejate menetluskulude nimekiri.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks

määramata, arvestades menetluskulude jaotust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mxxxxxx Kxxxxxxx ja Oxxxxx Kxxxxxxx esitasid 05.11.2019. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 540 euro elatise saamiseks. Kohus tegi

11.11.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte samal päeval, s.o

11.11.2019. a. Võlgnik Hxxxxx Kxxxxxxxxesitas 20.11.2019. a nõudele vastuväite.

Kohus lõpetas 02.12.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 03.12.2019. a määrusega kohus jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejaid esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. 19.12.2019. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Mxxxxxx Kxxxxxxxx ja Oxxxxx

Kxxxxxxxx hagiavaldus Hxxxxx Kxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

Exxx Lxxx ja Hxxxxx Kxxxxxxx kooselust sündinud kaks alaealist last - Mxxxxxx Kxxxxxxx

ja Oxxxxx Kxxxxxxx. Hagiavalduse esitamise ajani on laste ülalpidamisse panustanud

hagejate seaduslik esindaja. Kostja on osalenud üksikute kulude kandmisel ning regulaarselt

üksnes lasteaiatasu maksmisel ½ ulatuses alates 2018/2019 õppeaastast. Hagiavalduses

viidatakse Riigikohtu lahendile nr 2-16-118651 ning taotletakse kostjalt mõlema hageja

kasuks igakuise elatise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest

ning seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni hagejad omandavad põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hagejate 21-aastaseks

saamiseni. Elatis tasuda iga kuu 1seks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele.

Elatise

maksmisega

viivitamise

korral

kohustada

kostjat

tasuma

viivitusintressi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagejad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

4. 06.01.2020. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.

5. Kostja esitas 28.01.2020. a kirjaliku seisukoha hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks

ning vaidleb sellele vastu. Kostja toob välja, et poolte kooselu lõppes 2017. a ning sellest ajast

alates on lapsed viibinud võrdselt mõlema vanema juures ja seega on mõlemad vanemad

osalenud vahetult laste ülalpidamises. Kostja tasub ½ ulatuses hagejate lasteaiatasusid ja

osaleb ka hagejate ülalpidamises vahetult ja olulisel määral. Kostja ei mõista esitatud

hagiavaldust, kuna hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta ei vaja hagejate

ülalpidamiseks lisaraha. Kostja esitab andmed laste viibimise kohta tema elukohas alates

2019. a augustist kuni kirjaliku seisukoha (28.01.2020. a) esitamiseni. 2019. a augustis viibis

hageja II kostja juures 01.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 21 päeva, hageja I

aga 04.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 18 päeva; 2019. a septembris hageja

II 03.09-07-09, 12.09-15.09, 19.09-24.09, 26.09-27.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva ning

hageja I 04.09-07.09, 12.09-15.09, 21.09-24.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva; 2019. a

oktoobris hageja II 01.10-02.10, 08.10-17.10 ja 22.10-26.10, s.o kokku 17 päeva ning hageja I

01.10, 09.10-10.10, 15.10-17.10, 23.10-26.10, s.o kokku 10 päeva; 2019. a novembris hagejad

I ja II 01.11-03.11, 08.11-11.11, 15.11-17.11, 22.11-24.11 ja 29.11-30.11, s.o kokku 15

päeva; 2019. a detsembris hagejad I ja II 01.12-02.12, 13.12-15.12 ja 19.12-25.12, s.o kokku

12 päeva; 2020. a jaanuaris hageja II 03.01-05.01, 09.01-12.01, 17.01-19.01, s.o kokku 10

päeva (24.01-26.01 hagejate seaduslik esindaja hagejat II kostja elukohta ei lubanud), hageja I

03.01-05.01, 17.01-19.01, s.o kokku 9 päeva (10.01-12.01 ja 24.01-26.01 hagejate seaduslik

esindaja hagejat I kostja elukohta ei lubanud.

Lisaks toob kostja välja, et kostja elukohas on olemas hagejatele vajalikud riided ja kõik muu

vajalik (mööbel, mänguasjad jms). Kõik eluks vajalik on soetatud kostja poolt, mistõttu kostja

kulutused lastele on olnud vähemalt sama suured, kui hagejate seadusliku esindaja kulutused

lastele. Kõik suuremad kulutuse lastele on pooled kokkuleppel finantseerinud kahasse.

Kostja on seisukohal, et mõlema vanema kulutused lastele on võrdsed, kuna ka hagejate

viibimine kummagi vanema juures on võrdne. Mõlema vanema elukohas on olemas kõik

hagejatele vajaminev. Samas ei ole hetkel hagejatel muid püsikulusid, mis suurendaks ühe

vanema ülalpidamiskohustust. Hagejad ei osale käesolevalt huviringides, treeningutes,

laagrites jne. Seega on hagejate vajadused kaetud mõlema vanema poolt vahetu

ülalpidamisega. Kostja märgib, et kui hagejate seadusliku esindaja hinnangul see nii ei ole, on

tal võimalik seda menetluses ka tõendada.

Kostja märgib, et hagejate seaduslik esindaja on asunud piirama hagejate ja kostja

omavahelist suhtlust, mille eesmärgiks saab olla kostjalt elatise väljamõistmise põhjendatus.

Selline käitumine ei ole aga hagejate huvidega kooskõlas. Kostja on esitanud Tartu

Maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-18202).

28.01.2020. a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku, et lapsed jätkavad isaga

suhtlemist väljakujunenud viisil ja ulatuses. Menetlus asjas peatatakse ja vanemad osalevad

teraapias. Kostja jätkab hagejate vahetut ülalpidamist vastavalt kokkulepitule. Kuigi kostja on

vahetanud töökohta ning ka elukohta, on ta jätkuvalt võimeline ning soovib laste elus ja

ülalpidamises osaleda vahetult ja olulisel määral.

Kostja palub arvesse võtta, et riik maksab hagejate seaduslikule esindajale riiklikku

peretoetust kokku 120 eurot. Toetused tuleb arvestada laste ülalpidamiseks ettenähtud

rahaliste vahendite hulka.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning elatis hagejate kasuks välja mõistmata, kuna kostja

poolt hagejatele antav vahetu ülalpidamine on piisav. Menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

6. 15.02.2020. a kirjaga kohus esitas TsMS § 351 korras menetlusosalistele kohtu selgitused.

7. 02.03.2020. a esitasid hagejad kohtule omapoolse kirjaliku seisukoha. Hagejad ei nõustu

kostja väitega, et hagejad viibivad võrdse osa ajast kummagi vanema juures. Tegelikkuses

viibisid lapsed isa juures 2019. a novembris nädalavahetustel ehk kaks ööd nädalas. Kostja

võttis lapsed reede õhtul lasteaiast ja pühapäeva õhtupoolikul olid lapsed kodus tagasi.

Analoogselt on kulgenud kõik kuud. On esinenud erandeid, kus hagejad on kostja juures

viibinud pikemalt, näiteks jõulupühad. Kindlasti ei ole võimalik väita, et hagejad viibivad

võrselt kummagi vanema juures, sest hagejad elavad kostjaga erinevates linnades (vahemaa

ligikaudu 100 km) ning kostja elab ja töötab xxxxx, samal ajal kui hagejad käivad lasteaias

xxxxxxx.

Väär on väide nagu hagejate seaduslik esindaja oleks asunud takistama hagejate ja kostja

vahelist suhtlust. Vahelduv suhtluskord on mõeldav olukorras, kus vanemad elasid ühes

linnas. 2019. a suvel otsustas kostja aga ainuisikuliselt, et kolib xxxxx ning asus nõudma ühte

lastest endale. Samas kostja töögraafik ei võimaldagi lapse isikuhooldust teostada. Kostja

töötab xxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus tuleb töötada vahetustega ning sealhulgas ka

öisel ajal. Kogu kostja tegevus on suunatud elatise tasumise välistamisele. Arvestades laste

vanust, oleks nende lahutamine suur trauma. Lisaks ei soovi Oxxxxx Kxxxxxxx lahkuda

senisest lasteaiast ning asuda uude õppeasutusse. Lisaks ei soovi poiss asuda emast eraldi

elama. Hagejate seaduslik esindaja võimaldas kostjal lastega suhelda igal nädalavahetusel

ning ei ole suhtlust kuidagi takistanud.

Hagejad osundavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-165-13. Kostja ei ole tõendanud hagejatele

tehtud kulutusi. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul ei ole kostja hagejatele teinud

märkimisväärseid kulutusi, kuivõrd isa juurde minnes on lastel kaasas vajalikud riided ning ka

mänguasjad. Kostjal tuleb kulutused tõendada. Lisaks elementaarsetele põhivajadustele on

laste igakülgseks arenguks vajalikud ka kulutused meelelahutusele ning kultuurile. Hagejate

seaduslik esindaja esitab ülevaate, mis kinnitab tema panustamist laste igakülgsete vajaduste

katmisse. Lisaks nähtub hagejate seadusliku esindaja arveldusarve väljavõttest, et perioodil

06.12.2017. a kuni 10.02.2020. a on ta maksnud lasteaiatasusid kogusummas 1925,65 eurot.

Kostja on teinud lasteaiakulude katteks ülekandeid summas 711,68 eurot ning maksnud laste

ujumistarvikute eest 72 eurot. Kostja väide, et hagejad ei osale huviringides ei vasta samuti

tõele. Hagejate seaduslik esindaja on tasunud laste trennide eest 160 eurot ning kostja neid

kulusid kandnud ei ole. Seega laste ema täidab ülalpidamiskohustust täiel määral. Lisaks toidu

ja riiete ostmisele hoolitseb ema laste meelelahutuse eest, tasub huviringide ning ka transpordi

eest ja oluliselt suuremas ulatuses koolituskulude eest. Märkimist väärib, et kostja taotles ühe

lapse eest lapsetoetuse maksmist enda arvele, et saaks selle arvelt tasuda lasteaiamaksu.

Hagejad jäävad oma varasema seisukoha juurde, et kostja ei täida vahetult seadusest tulenevat

ülalpidamiskohustust ning põhjendatud on kostjalt elatise väljamõistmine miinimumulatuses.

Hagejad leiavad, et peretoetuse eesmärgiks ei ole üle võtta vanemate kohustust laste

ülalpidamiseks, vastasel juhul oleks seadusandja expressis verbis toonud seaduses välja, et

elatise miinimummäärast tuleb maha arvestada lapsele makstav peretoetus.

Kostja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla

miinimummäära.

8. 13.03.2020. a esitas kostja omapoolse kirjaliku seisukoha. Kostja toob välja, et pakkus

hagejate seaduslikule esindajale kompromissi, kuid viimane lükkas ettepaneku tagasi ning

oma ettepanekut teha ei soovinud.

Kostja leiab, et hagejate 02.03.2020. a esitatud menetlusdokumendis esineb rohkelt

ebatäpsusi, mis mõjutavad oluliselt üldmuljet asjaoludest. Ekslik on väide, et kostja töögraafik

ei võimalda tal hoolitsed tema juures elava lapse eest. Kostjal oleks võimalik lapse eest

hoolitseda, kasutades mõnel päeval nädalas paari tunni ulatuses ka oma vanemate või

elukaaslase abi. Tegelikkuses on asunud hagejate seaduslik esindaja kostja suhtlemist lapsega

piirama, lubades tütart isa juurde üksnes üle nädalavahetuse, põhjendades sellist käitumist

asjaoluga, et isa juures viibimine mõjub lapsele halvasti. Kosta ei kiida sellist otsust heaks,

kuid siiski aktsepteerib seda. Hageja seaduslik esindaja on teinud vastava otsuse pärast kostja

elukoha vahetust. Poolte elukohtade vaheline kaugus ei määra seda, kui palju lapsed saavad

kummagi vanema juures viibida. Tähtis on vanemate valmisolek lapsi transportida, mida

kostja siiani peamiselt üksinda või oma vanemate kaasabil ka teinud on. Kostja toob veelkord

välja, et hagejate seadusliku esindaja poolt avaldatu, et ta ei vaja hagejate ülalpidamiseks

lisaraha, mistõttu saab lugeda, et tema poolt vahetult antav ülalpidamine hagejatele on piisav.

Hagejate seaduslik esindaja kulutab rikkalikult hagejate meelelahutusele ning riietele, mida

koguseliselt arvestatult ei saa mõistlikuks pidada. Seega tuleks eristada vajalikke ning

võimalikke kulutusi. Kostja elukohas on hagejatele olemas kõik eluks vajalik, kuid kostja pole

säilitanud asjade ostutšekke. Kostja esitab olemasolevate asjade kohta fotod. Kostja ei pea

vajalikuks tõendada kulutusi laste toidule ning ravimitele tema elukohas, kuna selles osas

probleeme esinenud ei ole. Kostja on käinud lastega palju avalikel mänguväljakutel, kinos,

matkaradadel, vaatamisväärsuste juures (nt Suur Munamägi, vaatetorn Pesapuu jne), seenel ja

kalal, isa töökohas jõusaalis jne. Kostja toob välja, et kulutused hagejate meelelahutusele ei

pea olema suured, kuna seda saab teha ka loominguliselt. Kui hagejate seadusliku esindaja

eelistused on aga teistsugused, ei pea kostja seda finantseerima. Kostja osundab asjaolule, et

hagejate transpordiga seotud kulutused on peamiselt ema kanda. Ema on lapsi vaid üksikud

korrad transportinud.

Lapsed on isa juures peamiselt puhkepäevadel, kus kulutused on suuremad vahetu

ülalpidamise näol. Ema juures viibides veedavad lapsed suure osa ajast lasteaias. Seega lapsed

võivad küll ema juures veeta arvuliselt rohkem päevi, kuid kulutused on lasteaiapäevadel

väiksemad. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kostja tasub poole hagejate lasteaiatasudest.

Lapsed tulevad isa juurde riietes, mis neil ema juurest või lasteaiast tulles seljas on. Midagi

eraldi kaasa ei pakita. Selleks ei ole ka vajadust, kuna isa juures on lastel kõik vajalik olemas.

Lasteaiatasude kandmise osas perioodil 06.12.2017. a kuni 10.02.2020. a on hagejat jätnud

arvesse võtmata asjaolu, et pooled leppisid lasteaiatasude maksmise ulatuse alles

04.09.2018.a. Enne oli pooltel kokkulepe laste vahetu ülalpidamise osas ning eraldi

lasteaiatasu hagejate seaduslik esindaja ei küsinud. Viidatud vahemik väljub ka nõutava

elatise vaidlusest. Lisaks ei ole laste ema kunagi palunud kostjal tasuda laste trennide eest

ning tegemist on jällegi tõenditega, mis väljub käesoleva elatise nõude raamidest. Peale

07.01.2019. a ei ole lastel trenne ega huviringe olnud, kuna hagejate seaduslik esindaja

lõpetas ainuisikulise otsusega trennis osalemise.

Kostja taotles ühe lapse peretoetust endale ajal, mil hageja II elas poole ajast kostja elukohas.

Seejuures oli kostja nõus tasuma täies ulatuses hageja I lasteaiakulud. Tegemist on jällegi

asjaoluga, mis ei puutu käesolevasse menetlusse. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud

massiliselt tõendeid vanade asjaolude kohta. Asjakohane ei ole esitada tõendeid 2017. aastast.

Kostja soovis 2020. a hageja II sünnipäevapeo pooles ulatuses finantseerida, kuid hagejate

seaduslik esindaja keeldus sellest. Kostjale on jäänud mulje, et laste ema kasutab lapsi enda

sissetulekute suurendamiseks (taotles Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi) ning seda olukorras,

kus laste vajadused on kummagi vanema poolt kaetud vahetu ülalpidamisega.

Kokkuvõtvalt jääb kostja oma varasema seisukoha juurde ning leiab, et elatise väljamõistmine

ei ole põhjendatud.

9. 24.03.2020. a kirjaga esitas kohus menetlusosalistele kohtu selgitused TsMS § 351 korras.

10. 06.04.2020. a saabus kohtusse kostja kirjalik seisukoht. Kostja esitab arvestuse tema poolt

igakuiselt hagejatel tehtavate kulutuste kohta: transpordikulud 250 eurot (läbisõit ca 1800

eurot), eluaseme kulud 74 eurot (sisaldab laenu- ja kindlustusmaksete arvestuslikku laste osa),

kommunaalkulud 36,50 eurot (sisaldab kommunaalkulusid ja elektrikulu), toit 100 eurot,

riided ja hügieenitarbed 70 eurot, lasteaiatasud 45 eurot, mänguasjad ja raamatud 30 eurot,

meelelahutus ja väljasõidud 25 eurot, tervisekulud 5 eurot, internet ja TV 11,20 eurot ning TV

laste pakett 3 eurot, kokku 649,70 eurot, mis teeb ühe lapse ülalpidamiskuluks 324,85 eurot.

Eluasemega seotud kulude arvestuse osas on kostja võtnud aluseks asjaolu, et hagejad

viibivad tema juures ligikaudu 40% ajast ning teenuse kasutajaid sel ajal on kolm. Kostja

kulud on suuremad, kuna hagejad käivad isa juures sageli vannis ning nende riideid tuleb

sageli pesta. Arvestatud ei ole antud juhul sellega, et nii vee- kui ka elektrikulu on sel ajal

kostjal keskmisest suurem.

Poolte kooselu lõppemisest toimus laste ülalpidamine kokkuleppe alusel. Kostja valmisolek

hagejate vahetuks ülalpidamiseks ei ole muutunud seoses elukoha vahetusega. Hagejad ei ole

tõendanud, et nende kulud oleks suurenenud võrreldes tehtud kokkuleppega. Elatise suurus

peab vastama laste tegelikele vajadustele. Suurenenud on üksnes kostja kulutused seoses

eluaseme ning laste transpordiga. Seega on kostja ülalpidamiskulud lastele ilmselgelt

suuremad kui laste emal. Ka laekuvad peretoetused täies mahus hagejate seaduslikule

esindajale. Kostja ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt lapsetoetuse meetme arvestamine

lapse ülalpidamiskohustuse hulka ei ole meetme eesmärgiga kooskõlas.

Kostja märgib, et seoses eriolukorraga on põhjendatud asja lahendamine ilma kohtuistungit

läbi viimata.

Jätta hagi rahuldamata ning elatis välja mõistmata. Menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

11. 27.04.2020. a esitasid hagejad kohtule kirjaliku seisukoha. Hagejad leiavad, et kostja

kulutused laste ülalpidamiseks igakuiselt ei saa olla suuremad kui 248,15 eurot, s.o ühele

lapsele 124,07 eurot. Kostja seisukohad lastele tehtud kulutuste osas on paljasõnalised ja

suures ulatuses ülepaisutatud. Kostja pole esitanud ühtegi kuludokumenti. Esitatud fotode

põhjal saab väita, et tegemist on hagejatele juba varasemalt, s.o poolte abielu ajal soetatud

asjadega, mis lahutuse järgseid jäid kostja valdusesse. Kostja valdusesse jäid sisuliselt kogu

vara. Seega ei ole tegemist asjadega, mis on kostja lastele soetanud ja seeläbi täitnud vahetut

ülalpidamiskohustust. Käesolevalt on siiski hagejate seaduslik esindaja see, kes on pidanud

hagejatele soetama kõik vajamineva ning tagama ka kõik hagejate arenguks vajamineva.

Hagejate ema on kostjast tulenevatel põhjustel pidanud ostma hagejatele topelt õueriided.

Hagejad leiavad, et kostja poolt hagejatele tagatav transport ei ole elatise andmine lastele. See

on vajalik kostjale endale suhtluskorra täitmiseks. Tegelikkuses teostab laste transporti

valdavalt kostja isa, aga mitte kostja ning transporti teostatakse laste vanaisa tööautoga. Seega

eraldiseisvaid kulusid sellega ei kaasne, kuna laste vanaisa töötab Tallinnas - reedeti koju

minnes võtab lapsed xxxxxx peale ning pühapäeviti minnes toob lapsed koju tagasi.

Lisaks on kostja arvestanud eluasemekulud kolmele isikule, kuid kostjaga koos elab tema uus

elukaaslane, mistõttu tuleks kulud jagada neljaga. Asjakohaste kuludena ei saa käsitleda kogu

kommunaal- ja sideteenuste arvet ning laenumakset. Kommunaalteenuste arve sisaldab ka

Korteriühistute Liidu liikmemaksu, hooldustasusid ja remondifondi, mis ei puutu hagejate

ülalpidamisse. Asjakohased saavad olla üksnes tarbimiskulud. Vastavalt kostja esitatud

tõenditele seega kokku 87,74 eurot, millest tuleb arvestada 30%, kuivõrd hagejad viibivad

kostja juures 30% ajast. Lastele langev osa on seega 13,61 eurot. Laenupõhimakse on tõendite

kohaselt 154 eurot ning ülejäänud maksest moodustab intress, mis aga ei saa olla ülalpidamise

andmine. Tegemist on finantseerimiskuluga. Ka sellest kulust tuleb arvestada üksnes 30%, s.o

proportsionaalselt laste isa juures viibimise ajaga. Kõnealune kulu lastele on seega 23,10

eurot. Sama põhimõtet järgides on tele- ja internetiteenuse osas lastele langev kulu 6,44 eurot.

Hagejad leiavad, et kostja kulu hagejate riietele ei saa olla rohkem kui 25 eurot kuus.

Hagejatel on isa juurde minnes alati kõik vajalikud riided kaasas. Kostja on soetanud riideid

väikeses osas. Tõendatud pole ka kostja igakuine kulu hagejate mänguasjadele ning

raamatutele summas 30 eurot. Pildimaterjalil olevad mängud on hagejatele soetatud poolte

kooselu ajal. Kinos käisid hagejad koos kostja poolsete vanavanematega, kes kulud ka

kandsid. Olukorras, kus kostja kandis ühekordselt kulutusi hagejate meelelahutusele, ei tõenda

selliseid kulutusi igakuiselt. Erinevad kultuurisündmuse on laste arengu aspektist olulised.

Hagejad on valmis vaidluse lahendama kohtuväliselt, tehes kompromissettepaneku, mille

kohaselt tasub kostja ühele hagejale igakuiselt 100 eurot, s.o kahe lapse peale kokku 200 eurot

kuus.

Hagejad esitavad ülevaate enda igakuistest kulutustest, mis on kokku 899,80 eurot, s.o ühe

lapse kohta 449,99 eurot. Kulud on kahe lapse kohta järgmised: toidule 315 eurot,

eluasemekulud, sh kommunaalkulud ja kindlustus 151,83 eurot, internet ja TV 27,97 eurot,

mänguasjad, raamatud jms 45 eurot, kultuur ja meelelahutus 70 eurot, muud tarvikud, sh

õppevahendid, ekskursioonid jms 35 eurot, juuksur 15 eurot, transport 55 eurot, ravimid 10

eurot, riided ja jalanõud 125 eurot ning lasteaiatasu 45 eurot. Hagejad viibivad 70% ajast

emaga ning kulud on jagatud kolme isiku vahel. Eluasemekulude puhul on arvesse võetud, et

analoogse korteriomandi üürihind on ca 150 eurot kuus.

Hagejad vaidlevad vastu kostja väitele nagu poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe hagejatele

ülalpidamise andmise osas vahetult. Tegelikkuses keeldus kostja elatise andmisest.

Käesolevalt on tekkinud olukord, kus hagejate seaduslik esindaja kannab kõik hagejatega

seonduvad kulud üksinda. Mõlemal vanemal saab olla kulutusi eluasemele ning toidule, kuid

sedagi proportsionaalselt ajaga, mil lapsed viibivad vastava vanema juures. Kostja väited

lastele asjade soetamise kohta on tõendamata ning tekitavad ka küsimuse, kas tegemist on

põhjendatud kulutustega, kui lapsed viibivad isa juures üksnes 30% ajast. Kulutuste nö

dubleerimine annab kostjale küll võimaluse vältida elatise tasumist rahas, kuid ei kata

reaalselt laste vajadusi.

Hagejad ei välista asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hagejad esitasid taotluse vastamise

tähtaja pikendamiseks.

12. 04.05.2020. a esitas kostja seisukohad hagejate seisukohtadele. Kostja hagejate pakutud

kompromissiga ei nõustu. Kostja märgib, et hagejate vastus kohtunõudele on esitatud tähtaega

ületades, mistõttu ei saa seda ka arvesse võtta. Kostja märgib, et tema elukohas olevatest

hagejatele kuuluvatest asjadest on üksnes üksikud esemed soetatud poolte kooselu ajal ning

edaspidi tuleb kõik soetada kostjal endal, mistõttu on kulutused suured. Hagejate seadusliku

esindaja pildistatud ostutšekid võivad kajastada kellegi teise kulutusi, aga mitte hagejate omi.

Kostja hüvitab oma isale laste transportimisega seonduvad kulud. Topelt õueriiete ostmise

osas kostja hagejate seadusliku esindaja seisukohta ei jaga, kuna saatis kilepüksid juba

järgmisel päeval laste emale.

Kostja on ostnud lastele kõik vajaliku oma elukohas. Täiendavate kulutuste hüvitamises ei ole

kostjal võimalik osaleda, kuna hagejate seaduslik esindaja teda tekkinud kulutustest ei teavita.

Hagejate seaduslik esindaja teeb kostjale kohatuid etteheiteid ilma, et ta oleks ise kostjalt

kunagi nimetatud kulutuste hüvitamist soovinud. Hagejatel ei ole kostja elukohta minnes

kunagi kaasas vahetusriideid. Põhjendatud ei saa olla hagejate kulu toidule summas 315 eurot,

kui hagejad viibivad argipäeviti valdavalt lasteaias. Kostja juures on hagejate toidukulu

suurem, kuna siis lapsed lasteaias ei käi. Lisaks on hagejate seaduslik esindaja eksimuses

selles osas, et tal on võimalik ülalpidamiskuludena arvestada lastega koos elamiselt hüvitist

kasutuseelise kaotuse eest. Laste ülalpidamiskuludena saavad arvesse tulla ikkagi tegelikud

kulud. Kuna hagejate seaduslik esindaja tegelikult üüri ei maksa, ei ole tal võimalik

mingisugust üürikulu ka laste ülalpidamiskuluna arvestada.

Kostja esitab täiendava arvestuse laste viibimise kohta kostja elukohas 2020. a jaanuarist

aprillini. Kostja arvestuse kohaselt on hagejad viibinud kostja elukohas järgmiselt: jaanuaris

hageja II 30% ja hageja I 20%, veebruaris hageja II 45% ja hageja I 25%, märtsis hageja II

50% ja hageja I 20% ning aprillis hageja II 35% ja hageja I 25%.

Kostja jääb oma varasemate taotluste juurde.

13. 04.06.2020. a tegi kohus menetlusosalistele TsMS § 4 lg 4 korras kompromissettepaneku.

14. 19.06.2020. a esitas kostja kohtule kompromissettepaneku, mille oli 16.06.2020. a

esitanud ka hagejatele. Hagejad tehtud ettepanekuga ei nõustunud.

15. 31.07.2020. a andis kostja nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

16. 31.07.2020. a kirjaga määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ja tegi

teatavaks otsuse tegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja soovi korral esitada

lõppseisukohad,

samuti

menetluskulude

nimekirjad

ning

seisukohad

vastaspoole

menetluskulude nimekirjale.

17. 14.08.2020. a esitas kostja kohtule lõppseisukohad. Kostja hinnangul on kujunenud

olukord, kus hagejate seaduslik esindaja hagejatega seonduvatest kulutustest kostjat ei teavita,

mistõttu kostjal ei ole ka võimalik täiendavalt kulutuste hüvitamises osaleda. Kostja on

seisukohal, et käesolevalt on sisuliselt tegemist elatise muutmise hagiga, kuna pooled on

varasemalt kokku leppinud elatise tasumise osas. Seega tuleb hagejatel tõendada vajaduste

suurenemine lähtudes varasemalt kokkulepitust. Hagejad seda menetluses teinud ei ole. Kohtu

tuleb otsuse tegemisel arvestada poltevahelist kokkulepet ning mõista välja elatis üksnes

ulatuses, mille osas vanemate vaheline kokkulepe ülalpidamist ei kata. Kostja on seisukohal,

et poole kulutused hagejatel on võrdsed.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja elatise välja mõistmata, kuna kostja poolt hagejatel

vahetult antav ülalpidamine on piisav. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Kostja esitas 14.08.2020. a ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale õigusabi

osutatu käesolevas menetluses kokku 13,75 tunni ulatuses. Õigusteenuse hinnaks on 100 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulud maakohtus on seega kokku 1650

eurot.

18. 18.08.2020. a esitasid hagejad kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejate kohtuvälised

kulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest seoses osutatud õigusteenusega kokku summas

1553,60 eurot. Õigusabi osutati kokku 9 h 55 min. Esitatud on spetsifikatsioon.

Menetluskulud mõista välja kostjalt. Hagejad esitasid taotluse kohtu poolt määratud tähtaja

pikendamiseks, kuna hagejate lepinguline esindaja viibis perioodil 20.07 kuni 10.08.2020. a

puhkusel.

19. 19.08.2020. a esitas kostja vastuväite hagejate menetluskuludele. Kostja palub kohtul jätta

hagejate esitatud menetluskulude nimekirja vastu võtmata, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt.

Kostja leiab, et kostja taotluse rahuldamine on põhjendatud osas, milles kostja taotles

menetluskulude jaotamist selliselt, et mõlemal poolel tekkinud kulud jäävad tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

20. Kohus leiab, et hagejate nõue elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab

elatise välja summas, millega on võimalik katta laste vajadused ja mis arvestab laste viibimist

ühe või teise vanema juures. Riigikohus on korduvalt erinevates lahendites (3-2-1-165-13, 3-

2-1-35-17) väljendanud seisukohta, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse

vajadused eeldatavasti vahetult. Sõltuvalt laste viibimisest ühe või teise vanema juures ja seal

laste ülalpidamiseks tehtavatest vajalikest kulutustest sõltub ka summa suurus, mida tuleks

lapse ülalpidamiseks välja mõista vanemalt, kelle juures lapsed igapäevaselt ei ela.

21. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et Exxx Lxxxx ja Hxxxxx Kxxxxxxxx ühised lapsed on

Mxxxxxx Kxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) ja Oxxxxx Kxxxxxxx (sündinud

xxxxxxxxxxx a). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Exxx Lxxxxxja Hxxxxx Kxxxxxxxx

kooselu lõppes 2017. a ning hagejad elavad vanemate eraldi elama asumisest emaga. Peale

poolte kooselu lõppemist on hagejad perioodiliselt viibinud ka kostja elukohas ning olnud

kostja ülalpidamisel.

22. Poolte vahel ei ole seega vaidlust selles, et kostja on vähemalt osaliselt hagejate ees

ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja kinnitusel on tal olnud hagejate ülalpidamise osas

kokkulepe hageja seadusliku esindajaga. Nii on kostja 13.03.2020. a kirjalikus seisukohas

väljendanud, et pooled leppisid 04.09.2018. a kokku kostja poolt pooles ulatuses

lasteaiatasude maksmise. Ka hagejad on hagiavalduses kinnitanud, et kostja tasub pooles

ulatuses lasteaiatasusid alates 2018/2019 õppeaastast. Kohus leiab, et kuigi poolte vahel

04.09.2018. a sõlmitud kokkulepet saab käsitleda kokkuleppena PKS § 100 lg 3 tähenduses,

puudutab see siiski üksnes kostja poolt lasteaiatasude kandmist. Muus osas poolte kokkulepe

puudub. Kostja on küll kogu menetluse vältel tuginenud väidetele, et poolte vahel oli sõlmitud

kokkulepe hagejatele ülalpidamise andmiseks, s.o kostja tasub poole hagejate lasteaiatasudest

ning ülejäänud ülalpidamine on kaetud kostja poolt hagejatele vahetult antud ülalpidamisega,

siis kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kostja sellesisulisi väiteid kinnitaks.

22.1 Hagejate seaduslik esindaja on 02.03.2020. a seisukoha lisas 1.1 esitanud kohtule

väljavõtte oma arveldusarve väljavõttest, kus on kajastatud Exxx Lxxxxxpoolt lasteaiatasude

maksmine xxxxxx Vallavalitsusele perioodil 06.12.2017. a kuni 10.02.2019. a. Nii nähtub

esitatud andmetest, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud nimetatud perioodil

lasteaiatasude katteks kokku 1925,65 eurot. Ning esitatud menetlusdokumendi kohaselt on

kostja perioodil 07.09.2018. a kuni 07.02.2019. a tasunud lasteaiakulude katteks 711,68 eurot.

Kohus nõustub kostjaga osas, et kõrvale tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja väited ja

tõendid tema poolt kantud hagejate lasteaiakulude kohta, mis jääb aega enne 2018. a

septembrit, s.o kui poolte vahel sõlmiti kokkulepe lasteaiatasude maksmise kohta. Esitatud

andmete kohaselt on hagejate seaduslik esindaja alates 14.09.2018. a kuni 10.02.2020. a

tasunud hagejate lasteaiakulude katteks 1389,15 eurot ning kostja on sellest hüvitanud 711,68

eurot. Seega saab asuda seisukohale, et pooled on esitatud andmete põhjal kandnud hagejate

lasteaiakulud enam-vähem võrdselt - kostja on tasunud 17,10 eurot rohkem. Kohtu hinnangul

on oluline seegi, et nii kostja kui ka hagejate seaduslik esindaja on vastavalt 03.04.2020. a ja

27.04.2020. a menetlusdokumendis märkinud igakuiseks hagejate lasteaiakuluks 45 eurot.

23. Kostja ei vaidlusta hagejate ülalpidamise kohustust üldiselt, vaid leiab, et kuna hagejad on

võrdse osa ajast tema vahetul ülalpidamisel, siis on elatise nõue põhjendamatu.

Kostja arvestuse kohaselt viibisid hagejad tema elukohas ning seega ka ema ülalpidamisel

järgmiselt: 01.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 21 päeva, hageja I aga

04.08-05.08, 10.08-12.08 ja 14.08-26.08, s.o kokku 18 päeva; 2019. a septembris hageja II

03.09-07-09, 12.09-15.09, 19.09-24.09, 26.09-27.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva ning hageja

I 04.09-07.09, 12.09-15.09, 21.09-24.09 ja 30.09, s.o kokku 13 päeva; 2019. a oktoobris

hageja II 01.10-02.10, 08.10-17.10 ja 22.10-26.10, s.o kokku 17 päeva ning hageja I 01.10,

09.10-10.10, 15.10-17.10, 23.10-26.10, s.o kokku 10 päeva; 2019. a novembris hagejad I ja II

01.11-03.11, 08.11-11.11, 15.11-17.11, 22.11-24.11 ja 29.11-30.11, s.o kokku 15 päeva;

2019. a detsembris hagejad I ja II 01.12-02.12, 13.12-15.12 ja 19.12-25.12, s.o kokku 12

päeva; 2020. a jaanuaris hageja II 03.01-05.01, 09.01-12.01, 17.01-19.01, s.o kokku 10 päeva,

hageja I 03.01-05.01, 17.01-19.01, s.o kokku 9 päeva ning 31.01 kuni 02.02.2020. a. 2020. a

veebruaris viibisid mõlemad hagejad kostja juures 06.02-09.02, 14.02 kuni 16.02, 28.02-01.03

ning hageja II ka 20.02 kuni 23.02. 2020. a märtsis hageja II kostja juures 06.03 kuni 08.03,

13.03 kuni 22.03 ja 26.03 kuni 29.03 ning hageja I 13.03 kuni 15.03 ja 26.03 kuni 29.03.

2020. a aprillis viibisid hagejad kostja juures järgmiselt: 03.04 kuni 05.04, 09.04 kuni 12.04,

24.04 kuni 26.04 ning 30.04. Lisas viibis hageja II kostja juures ka 17.04 kuni 19.04. Hagejate

seaduslik esindaja on 27.04.2020. a kirjaliku seisukoha lisana esitanud tabeli laste liikumiste

kohta isa juurde perioodil 2019. a november kuni 2020. a aprill. Esitatud tabeli kohaselt

kattuvad hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud ajad hagejate viibimise kohta kostja

juures kostja esitatud aegadega. Võttes arvesse kohtule esitatud andmeid (nii hagejate

seadusliku esindaja kui ka kostja) kohaselt on hagejad valdavalt läinud kostja juurde kell

16.00 paiku ning tagasi ema juures on nad valdavalt kella 17.00 ja 18.00 vahel, saab kohtu

hinnangul nõustuda hageja seadusliku esindajaga, et hagejad on kostja elukohas viibinud

valdavalt nädalavahtustel ning 2-3 ööd nädalas. Võttes aluseks poolte esitatud kuupäevad

hagejate viibimise kohta kostja juures, ei saa kohus nõustuda kostja arvestusega hagejate

viibitud päevade arvu kohta kostja elukohas. Kohtu hinnangul saab lugeda, et hagejad viibisid

perioodil 2019. a august kuni 2020. a aprill kostja juures järgmiselt: 2019. a augustis hageja I

15 päeva ja hageja II 18 päeva, 2019. a septembris hageja II 14 päeva ja hageja I 10 päeva,

2019. a oktoobris hageja II 14 päeva ja hageja I 7 päeva, 2019. a novembris mõlemad hagejad

10 päeva, 2019. a detsembris mõlemad hagejad 9 päeva, 2020. a jaanuaris hageja II 9 päeva ja

hageja I 4 päeva, 2020. a veebruaris hageja II 10 päeva ning hageja I 4 päeva, 2020. a märtsis

hageja II 14 päeva ja hageja I 5 päeva ning 2020. a aprillis hageja II 10 päeva ja hageja I 8

päeva. Seega on hageja II nimetatud perioodil viibinud kostja elukohas ligikaudu 40% ajast

(39,42%) ning hageja I on viibinud kostja juures 26,28% ajast. Keskmiselt on hagejad seega

viibinud kostja elukohas ligikaudu 30% ajast (32,85%) nagu on hinnanud ka hagejate

seaduslik esindaja. Hinnates hagejate ülalpidamiskulude katmist ühe ja teise vanema poolt

ajal, mil lapsed viibivad selle vanema juures, lähtubki kohus asjaolust, et hagejad viibivad

oma seadusliku esindaja (ema) juures umbes 70% ajast ja kostja (isa) juures umbes 30%

ajast. Kohus lähtub eeldusest, et hagejate ema kannab vahetutest ülalpidamiskuludest umbes

70% ja isa umbes 30%.

24. Hagiavalduse kohaselt on laste ülalpidamisse panustanud üksnes hagejate seaduslik

esindaja ning kostja on osalenud üksnes üksikute kulude kandmises, regulaarselt üksnes

hagejate lasteaiatasude maksmisel pooles ulatuses alates 2018/2019 õppeaastast. Kostja leiab,

et hagejad viibivad võrdse osa ajast kostja elukohas ning on seega kostja vahetul

ülalpidamisel, mistõttu elatise nõue ei ole põhjendatud. Kostja on taganud oma elukohas kõik

hagejate eluks vajaliku (mööbel, riided ja jalanõud, mänguasjad, raamatud jms). Kostja

03.04.2020. a seisukohast nähtuvalt on tema igakuine kulu hagejate ülalpidamiseks kokku

649,70 eurot, s.o ühe lapse ülalpidamiseks kulub 324,85 eurot. Hagejad on 27.04.2020. a

menetlusdokumendis väljendanud seisukohta, et nende igakuine kulu kokku on 899,80 eurot,

s.o 449,99 eurot lapse kohta. Esitatu põhjal on kummagi hageja igakuine kulu kaks korda

seaduses sätestatud miinimumäär (s.o mõlema vanema juures kokku), seega kulud on oluliselt

suuremad, kui seaduses sätestatud miinimummäär.

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“, oli

alates 01.01.2019. a kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot

ja alates 01.01.2020. a on töötasu alammääraks 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot.

Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse

esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest

elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12).

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise

kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb

tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13).

Seega peavad laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused üle eelpool toodud

määra olema põhjendatud ja tõendatud. Alljärgnevalt hindab kohus hagejate igakuiseid

vajadusi.

25. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud on järgmised: kulu toidule 315 eurot,

kulu eluasemele ja kommunaalkulud (sh kindlustus) 151,83 eurot, kulutus internetile ja TV-le

27,97 eurot, kulud mänguasjadele, lauamängudele ja raamatutele 45 eurot, kultuurile ja

meelelahutusele 70 eurot, kulud muudele tarvikutele (õppevahendid, huvitegevuse vahendid,

ekskursioonid, teatrid jms) 35 eurot, juuksur 15 eurot, kulud transpordile (lasteaed, kodu, arst)

55 eurot, kulud ravimitele 10 eurot, kulutud riietele ja jalanõudele 125 eurot ning kulud

lasteaia tasudele 45 eurot. Kokku 899,80 eurot, mis ühe lapse kohta on 449,99 eurot.

Kostja on 06.04.2020. a esitanud kohtule tema poolt igakuiselt hagejatele tehtava kulutused,

mis on järgmised: transpordikulu 250 eurot, eluasemekulud 74 eurot (sisaldab laenu- ja

kindlustusmaksete arvestuslikku laste osa 2/3), kommunaalkulud 36,50 eurot (sisaldab

kommunaalkulusid ja elektrikulu 2/3), toit 100 eurot, riided ja hügieenitarbed 70 eurot,

lasteaiatasu 45 eurot, mänguasjad ning raamatud 30 eurot, meelelahutus ning väljasõidud 25

eurot, tervisekulu 5 eurot, internet ja TV 11,20 eurot (2/3) ning TV lastepakett 3 eurot. Kokku

649,70 eurot, s.o ühe lapse ülalpidamiskulu 324,85 eurot.

Kohus tugineb hageja igakuiste vajaduste hindamisel muuhulgas ka Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt läbi

viidud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne. 2020“.1

Vaidlust ei ole selles, et nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja tasuvad kumbki

igakuiselt lasteaiatasude katteks 45 eurot (vt käesoleva otsuse punkt 22.1).

Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures

olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka

eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-35-17). Kohus peab põhjendatuks hagejate igakuist toidukulu kostja juures summas 100

eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole laste toidukulu ema juures summas 315 eurot põhjendatud.

Siinkohal tuleb nõustuda kostjaga, et mõlemad lapsed käivad lasteaias, kus söövad olulise osa

päevatoidust ning nende toidukulud on osaliselt kaetud hariduskuluga (s.o lasteaiatasuga).

Oluline on seegi, et mõlemale hagejale ostetakse ning valmistatakse toitu korraga, mis teeb

hagejate toidukulu veelgi väiksemaks (nn mastaabisääst). Samas nähtub esitatud asjaoludest,

et hagejate toidule tehtavad kulutused nende seadusliku esindaja poolt on mõnevõrra

suuremad seonduvalt väljas söömisega. Kohus peab hagejate põhjendatud kuluks toidule ema

juures 200 eurot. Eluaseme kulude tõendamiseks on hagejad esitanud arve nr 342 kuupäevaga

31.03.2020.

a,

mille

kohaselt

on

xxxxxxxxxxx

xx

korter

x,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond arve kokku 140,89 eurot, sh elektrienergia 0,91

eurot, prügivedu 4,32 eurot, külm vesi 7,62 eurot, kanalisatsioon 9,64 eurot, soe vesi 40,20

1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf

eurot, haldusteenus 6,49 eurot, remondifond 12,98 eurot ning soojusenergia 58,73 eurot. Eesti

Energia arve nr 139895339567 kuupäevaga 31.03.2020. a kohaselt on eluaseme kulu

elektrienergiale olnud 53,94 eurot. Kulud interneti ja TV eest on 31.03.2020. a koostatud arve

nr 20200301409041 (27.04.2020. a seisukoha lisa) kohaselt on 59,95 eurot, sh kodused

teenused 32,99 eurot, mobiilsed teenused 19,97 eurot ja lisateenused 6,99 eurot. Võttes

arvesse hagejate vanust, aga ka asjaolu, et esitatud tõendite kohaselt hagejatel endal

mobiiltelefonid puuduvad, ei saa põhjendatuks pidada kogu mobiilsete- ning koduste teenuste

jagamist võrdselt kõikide elanike vahel. Kohus leiab, et põhjendatud hagejate koduste- ja

mobiilsete teenuste kuluks saab pidada kokku 20 eurot. Seejuures arvestab kohus, et hagejad

vaatavad TV, kasutavad vähesel määral interneti ning hagejatega seoses on nende seaduslikul

esindajal vajalik kasutada ka sidevahendit, s.o mobiiltelefoni. Kohus leiab, et tarbimiskulud

(s.o kulud elektrienergiale, prügiveole, veele ning kanalisatsioonile, internetile ja TV-le) tuleb

arvestada proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad vanema juures, s.o 70% ulatuses.

Arvestada tuleb sedagi, et hagejad elavad koos emaga, ehk leibkonda kuulub kolm inimest,

aga ka asjaolu, et hagejate viibimise ajal teise vanema juures tuleb tagada ikkagi eluaseme

küte, samuti tasuda haldusteenuse eest ning remondifondi. Samuti tuleb hagejate äraolekul

kanda eluaseme kindlustusega seotud kulu, mis 22.04.2020. a koostatud arve nr

7201900844869 kohaselt on 16,87 eurot ning Seega kujuneb hagejate igakuiseks

eluasemekuluks ema juures 127,14 eurot. Hagejate eluasemekulude hulka ei kuulu

kasutuseeliste mittesaamine. Sarnasest põhimõttest lähtudes tuleb hinnata ka kostja poolt

kantavate hagejate eluasemekulude hindamisel. Esmalt märgib kohus, et hagejate

elamiskulude hulka ei saa arvestada kinnisasja omandamise hinda. Kostja on omandanud

kinnisasja enda omandisse ning sellega seonduvad laenukulud laste eluasemekulude hulka

kuuluda ei saa. Seega jätab kohus tähelepanuta 06.04.2020. a seisukoha lisa 1.1, s.o laenu

tagasimakse graafiku. Kohus lähtub põhjendatud eluasemekulude kindlakstegemisel asjaolust,

et lapsed viibivad isa juures ligikaudu 30% ajast ning seega arvestab osaliselt tarbimiskulusid.

Lisaks tuleb kantavad kulud jagada neljaga, sest käesolevas menetluses on ilmnenud, et

kinnisasjal elab ka kostja elukaaslane. Nii on kostja 13.03.2020. a seisukohas märkinud, et

laste hoidmisel saab kasutada lisaks vanemate abile ka elukaaslase abi nagu seda peredes ikka

tehakse. 29.02.2020.a koostatud arve nr 900 (lisa 2.1) kohaselt on aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (maksja Hxxxxx Kxxxxxxx) kommunaalteenuste kulu olnud

järgmine kokku 117 eurot, sh tarbimiskulud 25,77 eurot (üldelekter, prügivedu, vesi ja

jagamata vesi). Eesti Energia 29.02.2020. a arve nr 594915296767 kohaselt kuulus

elektrienergia eest tasumisele 29,68 eurot (lisa 2.2). Lisast 3 nähtub, et Telia Eesti AS on

kostjale esitanud 31.03.2020. a arve nr 20200301440439 summas 132,31 eurot, sh kodused

teenused 42,99 eurot, mobiilsed teenused 22,69 eurot ning järelmaks ja liising 66,63 eurot.

Kohus leiab, et järelmaksu ja liisingut ei saa arvestada hagejate eluasemekulude hulka.

Koduste- ja mobiilsete teenuste põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda sarnasest põhimõttest

nagu ka sarnaste kulude hindamisel hagejate seadusliku esindaja juures. Seega loeb kohus

hagejate põhjendatud TV ja interneti kuluks kostja juures 20 eurot (kahe hageja peale kokku)

ning arvestab, et hagejad viibivad 30% ajast kostja juures. If P & C Insurance AS 04.04.2020.

a arve kohaselt on kostja eluaseme kindlustusmakse 10,21 eurot kuus (lisa 1.2). Seega

kujuneb kummagi hageja igakuiseks eluasemekuluks kostja juures 31,43 eurot, s.o mõlema

hageja kulu kokku 62,88 eurot.

Hagejate seadusliku esindaja arvestuse kohaselt on tema igakuised kulutused hagejate riietele

ning jalanõudele 125 eurot ning kostjal kulud hagejate riietele ning hügieenitarvetele kokku

70 eurot. Mõlemad vanemad on seejuures kinnitanud, et on ostnud oma elukohta kõik

hagejatele vajaminevad riided. Kostja on esitanud oma väidete kinnitamiseks fotod hagejate

riietest (13.03.2020. a seisukoha lisad 2.14-2.16). Kohtu hinnangul saab esitatud fotosid

käsitelda tõenditena ülalpidamiskulude hindamisel. Fotodelt nähtub, et hagejatele on soetatud

nii õue- kui ka toariideid. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kohtule 02.03.2020. a

seisukoha lisadena kulutšekke, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on teinud

kulutusi nii laste riietele kui ka jalanõudele. Tšekid on esitatud valdavalt 2019. a kohta. Seega

saab esitatud tõenditest teha järelduse, et mõlemad vanemad on kandnud kulusid seoses

hagejate riiete ja jalanõudega. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks, et lastele

ostetakse kõiki riideesemeid topelt. Siinjuures märgib kohus, et lapsed kasvavad kiiresti

riietest ning jalanõudest välja. Mõistlikuks ei saa pidada asjaolu, et osa laste jaoks soetatud

asju (riided, jalanõud) seisab teatud osa ajast kasutult, mistõttu on sellised kulutused ka

ebamõistlikud. Kohus leiab, et hagejate riietele ja jalanõudele saab teise vanema juurde

minnes kaasa pakkida ning sel moel vanemate tehtavaid kulutusi vähendada. Samas peab

kohus põhjendatuks, et hagejatel on ka kostja juures mõned nö varuriided. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus põhjendatuks, et mõlemad vanemad teevad kulutusi hagejate riietele

ning jalanõudele, seejuures on kulu ühele hagejale mõnevõrra suurem, kui see on välja toodud

sotsiaalteaduslikus uuringus (3-6aastaste laste igakuiseks põhjendatud kuluks riietele ja

jalanõudele 68 eurot). Kohus peab igakuiseks põhjendatuks kuluks ühe hageja riietele ning

jalanõudele 105 eurot (70+35), seejuures hagejate seadusliku esindaja kanda on igakuiselt 140

eurot ning kostja kanda 70 eurot. Kohus märgib, et vanemad saavad omavahel kokku leppida,

millised konkreetsed esemed kumbki vanematest hagejatele soetab. Kohus märgib, et hagejate

vanematel on võrdne õigus osaleda oma tegevusega laste kasvatamisel, sh teha valikuid ja

osaleda lastele vajalike riiete ning jalanõude soetamise otsustamisel.

Hageja seaduslik esindaja on märkinud igakuiseks kuluks juuksurile 15 eurot ning ravimitele

10 eurot. Kostja märkis hügieenitarvete kuluks koos riietega kokku 70 eurot ning

tervisekuluks 5 eurot. Lähtudes sotsiaalteaduslikust uuringust lapse vajaduspõhise

miinimumelatise kohta, saab kohtu hinnangul pidada hagejate igakuiseks hügieenitarvete

kuluks kokku 16 eurot ning tervishoiule 12 eurot. Võttes arvesse, et hagejad viibivad ema

juures 70% ajast ja isa juures 30% ajast, saab mõistlikuks igakuiseks hügieenitarvete kuluks

ema juures 11,20 eurot ja isa juures 4,80 eurot ning tervishoiukuludeks vastavalt 8,40 eurot ja

3,60 eurot.

Pooled on arvestanud hagejate kulude hulka märkimisväärselt suure summa mängasjadele,

raamatutele, huvitegevusele ning meelelahutusele. Kohus ei saa selliseid kulusid pidada

mõistlikuks. Käesolevas lahendis viidatud uuringu kohaselt on 3-6aastaste laste kulu vabale

ajale 28 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on 02.03.2020. a seisukohas välja toonud, et

kulud mänguasjadele, lauamängudele ja raamatutele on 45 eurot, kultuurile ja meelelahutusele

70 eurot ning kulud muudele tarvikutele (õppevahendid, huvitegevuse vahendid,

ekskursioonid, teatrid jms) 35 eurot. Viidatud seisukoha lisades on esitatud kokkuvõtteid ning

ka kulutšekke vaba aja veetmise, aga ka mänguasjade ja raamatute soetamise kohta. Kostja on

märkinud igakuiseks kuluks mänguasjadele ning raamatutele 30 eurot ning meelelahutusele ja

väljasõitudele 25 eurot. Kostja on esitanud fotosid lastele soetatud mängudest oma elukohas.

Kohus märgib (nagu ka varasemalt 04.06.2020. a kirjas pooltele), et vanematele ei saa keelata

tegemast lastele kingitusi ja osta mänguasju, kuid kõiki selliseid väljaminekuid ei pea arvama

konkreetsete summadena elatisesummade hulka kui igakuiseid vajadusi. Siinkohal on oluline,

et hagejad käivad mõlemad lasteaias, kus neil on kasutada erinevaid arendavaid mänge ning

raamatuid, mistõttu saab osaliselt sellised kulud lugeda kaetuks hariduse kuludega. Lisaks

märgib kohus, et lastes ei tuleks kujundada tarbimisharjumust ning raamatud on hästi

kättesaadavad ka raamatukogust. Kuna lapsed on umbes üheealised, saavad nad mängida

samade mänguasjadega ja iga mänguasja ning raamatut ei pea olema topelt. Tähelepanuta ei

saa jätta, et hagejad veedavad enamasti nädalavahetused kostja juures ja sellel ajal ei saa

hagejate ema teha lastele vaba aja kulutusi, see vähendab hageja seadusliku esindaja (ema)

ülalpidamiskoormust. Kohus leiab, et põhjendatud vaba aja kuluks ühe hageja kohta saab

pidada 50 eurot. Võttes arvesse menetluses esitatud tõendeid, nähtub, et kuigi hagejad

viibivad nädalavahetustel valdavalt kotja juures, on hagejate seaduslikul esindajal kulud

hagejate meelelahutusele olnud oluliselt suuremad kui kostjal. Nii nähtub hagejate seadusliku

esindaja 02.03.2020. a seisukoha lisast 1.2 (väljaspool kodu lastega veedetud aeg), et ema

käib lastega sageli meelelahutusasutustes (sh mängumaad, kino, muuseumid jne). Samas on

kostja kohtule kinnitanud, et eelistab olla loominguine ning hagejate meelelahutusele vähem

kulutusi teha (pigem käiakse kalal, seenel, vaatetornides jne). Kohus leiab, et laste

igakülgseks arenguks on vaja väisata kindlasti erinevaid kultuuriasutusi ja -sündmusi, kuid

kindlasti saab vaba aega veeta ka looduses ning tasuta vaatamisväärsusi ning mänguväljakuid

külastades. Esitatud asjaolusid arvestades, peab kohus põhjendatuks ühe hageja kuluks

meelelahutusele 50 eurot (100 eurot kahele hagejale), seejuures on hageja seadusliku esindaja

kanda 80 eurot, ning kostja kanda 20 eurot.

Lisaks nähtub esitatud tõendistest, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud hagejate trennide

eest perioodil alates 26.02.2018. a kuni 07.01.2019. a kokku 160 eurot, s.o ligikaudu 27 eurot

kuus. Kostja nende kulude kandmises osalenud ei ole. Samas on kostja tasunud lasteaeda

soetatud ujumistarvikute eest 72 eurot (ühekordne kulu).

Tuginedes läbiviidud uuringule, peab kohus põhjendatud hagejate transpordikuluks kuus 80

eurot. Seejuures tuleb lähtuda kindlasti asjaolust, et hagejaid transporditakse valdavalt koos

ning eraldi kulu sellest ühele hagejale ei teki. Kohus märgib, et laste transportimine

suhtluskorra raames ei ole laste ülalpidamiskulu kandmine. Transpordikulu tuleb kanda

pooltel võrdselt.

Esitatud asjaolusid arvestades, saab pidada hagejate põhjendatud kuludeks nende seadusliku

esindaja juures 668,74 eurot ning kostja juures 356,28 eurot. Kokku on seega hagejate

igakuised kulud 1025,02 eurot.

25. Laste kohta makstavate toetuste korra ja suuruse sätestab perehüvitiste seadus (PHS),

mille § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on alates

01.01.2019. a 60 eurot.

Perehüvitiste seaduse § 2 järgi on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste

kasvatamist.

Hagejatele makstakse riiklikku lastetoetust. Tulenevalt asjaolust, et riiklike peretoetuste arvel

on võimalik katta hagejate vajalikke kulusid ja peretoetuse sellise kasutamise näeb ette

seadus, leiab kohus, et elatise väljamõistmisel hagejale tuleb peretoetustega arvestada, kostja

on sellekohase taotluse esitanud.

26. Seega, kui võtta aluseks, et hagejate igakuine kulu on kokku 1025,02 eurot

(678,74+346,28) ning riiklikud peretoetused kokku 120 eurot (2x60) (laekuvad hagejate

seadusliku esindaja arvele), jääks kummagi vanema kanda igakuiselt 452,51 eurot

(1025,02-120/2). Esitatu põhjal saab teha järelduse, et kostja kannab hagejatega seonduvaid

kulusid igakuiselt vähem 106,23 euro ulatuses ja see summa tuleb kahele hagejale elatisena

kostjalt välja mõista. Kohus mõistab PkS § 97 p.1 alusel elatise välja kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Hageja Oxxxxx Kxxxxxxx saab täisealiseks xxxxxxxxxx. Sealt edasi jätkub

elatise maksmine summas 53,12 eurot kuus kuni hageja Mxxxxxx Kxxxxxxxx täisealiseks

saamiseni xxxxxxxxxxx

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul on hagi rahuldatud osaliselt, s.o 53,12%

ulatuses (200 euro asemel 106,23 eurot). Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni ehk hagi

rahuldamist oluliselt väiksemas ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätte menetluskulud poolte

endi kanda.

TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses,

kui

menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik