4-19-5603/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2020, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-5603

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Väärteoasi

P N kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.10.2019

üldmenetluse otsuse nr 930019001326/13 peale

väärteoasjas nr 930019001326

Kaebuse esitaja

P N, isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-

post xxxx

Kaitsja

Killu Kool

Kohtuväline menetleja

Maksu- ja Tolliamet, registrikood 70000349, asukoht

Lõõtsa 8a, Tallinn; kohtuvälise menetleja esindaja –

Tiia Pukk

Kohtuistungi toimumise aeg

19.02.2020 ja 12.06.2020, avalik kohtuistung

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 3, §-d 133-135, § 155, § 156

RESOLUTSIOON:

Rahuldada P N kaebus.

Tühistada Maksu- ja Tolliameti 15.10.2019 otsus nr 930019001326/13 väärteoasjas nr

930019001326 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses P N teos

väärteotunnuste puudumisega.

Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku taotlus valitud kaitsjale makstava tasu

hüvitamiseks ning mõista VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt P N kasuks välja

õigusabikulud summas 925 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb kanda P N

arvelduskontole nr xxxx.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta ekspertiisikulud summas 75 eurot riigi kanda.

AS § 7 lg 6, VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendiks olev

puskariaparaat.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o

hiljemalt 21.08.2020. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates 04.09.2020, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

KOHTUVÄLINE MENETLUS

1. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse vaneminspektor A A koostas 19.09.2019

väärteoasjas nr 930019001326 väärteoprotokolli nr 930019001326/11 P N suhtes.

Väärteoprotokolli

kohaselt

alustati

12.06.2019

kohtuvälisele

menetlejale

laekunud

informatsiooni põhjal P N suhtes väärteomenetlus alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 53 lg 1

tunnusel. 25.06.2019 teostati väärteomenetluse raames läbiotsimine P N elukohas xxxx.

Menetlustoimingu raames soovis menetlusalune isik välja anda puskariaparaadi. Edaspidiselt

andis menetlusalune isik vabatahtlikult välja majas asuva sauna eesruumist spiraaliga

jahutusnõu koos selle külge kinnitatud toruga. Edaspidise läbiotsimise käigus leiti saunaruumist

keedunõu ning sauna eesruumist keedunõu kaas koos termomeetriga. Avastatud esemed

paigutati kilekottidesse ning tõkendati tollitõkenditega ET0063643 ja ET0063644. 01.07.2019

ekspertiisimäärusega nr 930019001326/4 anti tollitõkenditega ET0063643 ja ET0063644

kaitstud asitõendid ekspertiisi teostamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 07.08.2019

ekspertiisiakti nr 19E-AA0005 järgi on ekspertiisiks esitatud metallanuma ja plastanuma puhul

tegemist destillatsiooniseadmega, mida on kasutatud puskariaparaadina. Kõnealuse

puskariaparaadi hoidmisega on P N rikkunud AS § 7 lg-s 6 sätestatut, kuna puskariaparaadi

omamine või valdamine on keelatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et subjektiivsest

küljest on antud tegu P N poolt toime pandud kaudse tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 4

tähenduses. Menetluse raames on menetlusalune isik andnud vabatahtlikult välja tema valduses

oleva puskariaparaadi, seega on ta kursis sellise aparaadi olemasolust. Vaatamata sellele, hoidis

P N enda valduses puskariaparaati. Sellega pani P N toime AS § 55 lg-s 1 kirjeldatud väärteo,

s.o puskariaparaadi hoidmine, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või

arestiga. 10.09.2019 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrusega nr 930019001326/7

lõpetati antud väärteomenetluse raames menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus AS § 53 lg

1 tunnuse osas. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis toonud välja alljärgneva tõendite

loetelu:

- 12.06.2019 läbiotsimismäärus nr 930019001326/1;

- 25.06.2019 läbiotsimise protokolli nr 930019001326/2 lisadega (fototabel, õigused ja

kohustused);

- 25.06.2019 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll nr 930019001326/3;

- 01.07.2019 ekspertiisimäärus nr 930019001326/4;

- 07.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-AA0005, registreeritud VMP-s nr 930019001326/5;

- 07.08.2019 õiend ekspertiisi maksumuse kohta, registreeritud VMP-s nr 930019001326/6;

- Asitõendid: puskariaparaat, mis asub Maksu- ja Tolliameti laos;

- 10.09.2019 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus nr 930019001326/7;

- 16.09.2019 vaatlusprotokoll nr 930019001326/9;

- 25.06.2019 läbiotsimise käigus tehtud videosalvestis CD-R plaadil;

- 19.09.2019 ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 930019001326/10.

2. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse vaneminspektor A A koostas 15.10.2019

väärteoasjas nr 930019001326 kohtuvälise otsuse nr 930019001326/13 P N suhtes. Maksu- ja

Tolliameti üldmenetluse otsusest nähtuvalt alustati 12.06.2019 kohtuvälisele menetlejale

laekunud informatsiooni põhjal P N suhtes väärteomenetlus AS § 53 lg 1 tunnusel. 25.06.2019

teostati väärteomenetluse raames läbiotsimine P N elukohas xxxx. Menetlustoimingu raames

soovis menetlusalune isik välja anda puskariaparaadi. Edaspidiselt andis menetlusalune isik

vabatahtlikult välja majas asuva sauna eesruumist spiraaliga jahutusnõu koos selle külge

kinnitatud toruga. Edaspidise läbiotsimise käigus leiti saunaruumist keedunõu ning sauna

eesruumist keedunõu kaas koos termomeetriga. Avastatud esemed paigutati kilekottidesse ning

tõkendati tollitõkenditega ET0063643 ja ET0063644. 01.07.2019 ekspertiisimäärusega nr

930019001326/4 anti tollitõkenditega ET0063643 ja ET0063644 kaitstud asitõendid ekspertiisi

teostamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 07.08.2019 ekspertiisiakti nr 19E-AA0005 järgi

on ekspertiisiks esitatud metallanuma ja plastanuma puhul tegemist destillatsiooniseadmega,

mida on kasutatud puskariaparaadina. Arvamuse kujundamisel on ekspert tuginenud

metallanumast võetud pruunika aine jäägi ning metalltorust eraldatud vedeliku uuringule, mis

näitas, et pruunika aine jääk sisaldab pärmiseeni ning vedeliku koostises on 22 % etanooli ja

lisandeid (estrid, kõrgemad alkoholid). Selline kooslus on iseloomulik kodusel teel valmistatud

alkohoolsele joogile, puskarile. Ekspertiisiks esitatud metallanum on kuumutusanum ja

plastanum on vesijahuti, mis kokku moodustavad destillatsiooniseadme, mida on kasutatud

puskariaparaadina. Ekspertiisi maksumuseks on 75 eurot. Kõnealuse puskariaparaadi

hoidmisega on P N rikkunud AS § 7 lg-s 6 sätestatut, kuna puskariaparaadi omamine või

valdamine on keelatud. 25.06.2019 ja 19.09.2019 läbi viidud menetlustoimingute raames on

menetlusalune isik keeldunud ütluste andmisest ning viimati ülekuulamise protokollis

avaldatud soovi järgi sooviti seisukoht kujundada vastulauses. Kohtuvälise menetluse raames

ei ole vastulauset esitatud. Olemasolevate tõendite põhjal leiab kohtuväline menetleja, et P N

valdas enda elukohas puskariaparaati. Nii 25.09.2019 toimunud läbiotsimise käigus selgunud

asjaoludest nähtub, et läbiotsimisprotokollis on fikseeritud menetlusaluse isiku soov anda välja

destilleerimisaparaat (edaspidi ka seade). Arvestades 07.09.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-

AA0005 avaldatud seisukohta on destillatsiooniseade seade, millega lahusest eraldatakse

destilleerimise teel vedelik ning mida on võimalik kasutada kodusel teel valmistatava

alkohoolse joogi puskari valmistamiseks. Kuna läbiotsimise raames asitõendina hoiule võetud

destilleerimisaparaati on eksperdi hinnangu järgi kasutatud puskariaparaadina, siis tuleb antud

menetluse raames destilleerimisaparaati käsitleda puskariaparaadina. See asjaolu, et kõnealuse

seadme puhul on tegemist puskariaparaadiga, on leidnud kinnitust ka 25.06.2019 toimunud

läbiotsimise raames kasutatud videokaamera vahendusel jäädvustatud hetkel, mil

menetlusalune isik soovis välja anda puskariaparaati. Sellise seadme määratlus on ära

fikseeritud ka 16.09.2019 kõnealuse salvestise vaatlusprotokollis. Arvestades kõiki

olemasolevaid tõendeid kogumis, leiab kohtuväline menetleja, et subjektiivsest küljest on AS

§ 55 lg-s 1 sätestatud tegu P N poolt toime pandud kaudse tahtlusega karistusseadustiku § 16

lg 4 tähenduses. Menetluse raames on menetlusalune isik andnud vabatahtlikult välja tema

valduses oleva puskariaparaadi, seega on ta kursis sellise aparaadi olemasolust. Vaatamata

sellele, hoidis P N enda valduses puskariaparaati. Asjaolu, et puskariaparaadi omamine või

valdamine on keelatud, on ilmne ja üldarusaadav. Antud juhul on tegemist pikaajaliselt

ühiskonnale suunitletud sõnumiga, mis taunib puskari käitlemisega (sh puskariaparaadiga)

seotud toimingud. Seoses sellega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi

võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma, kuid

suhtus oma teo tagajärge ükskõikselt. Kohtuväline menetleja väärteomenetluse raames P N teos

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ning samuti ei tuvastanud süüd välistavaid

asjaolusid. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune

isik P N on vallanud puskariaparaati, millega on rikkunud AS § 7 lg-s 6 sätestatud normi. Seoses

sellega on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu AS § 55 lg-s 1 nimetatud

süüteokoosseisus, s.o puskariaparaadi hoidmine. AS § 55 lg 3 järgi võib kohtuväline menetleja

konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektis

olnud aine ja eseme. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel võtab kohtuväline menetleja algselt arvesse iga sanktsiooni

keskmise määra, mis on 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Menetlusalune isik on antud juhul

süüteokoosseisudele vastavaid tegusid toime pannes tegutsenud tahtlikus vormis, mis on süü

suurust iseloomustavaks faktoriks. Menetluse raames ei ole ilmnenud karistust raskendavaid ja

kergendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse asjaolu, et isikul puudub varem

sama teo eest kehtiv karistus ning silmas pidades eripreventiivset eesmärki vähendatakse

karistusi sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 73

lg 1 p-st 1, § 74 lg 1 p-dest 12, 14 ja 15 otsustas kohtuväline menetleja karistada AS § 55 lg 1

järgi P Na rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning AS § 55 lg 3 alusel konfiskeerida

asitõendiks olev puskariaparaat. Kohtuväline menetleja otsustas lugeda ekspertiisi kulud

summas 75 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi menetluskuludeks ning määras menetluskulude

hüvitajaks P N. Puskariaparaat tuleb AS § 75 lg 5 järgi hävitada.

KAEBUS JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

3. 05.11.2019 esitas menetlusaluse isiku P N kaitsja Killu Kool käesoleva otsuse peale kaebuse.

Kaebuse esitaja leiab, et P N karistamine AS § 55 lg 1 järgi on alusetu. P N, tutvudes

läbiotsimismäärusega, ei nõustunud seda allkirjastama ja seda seetõttu, et ta ei ole kunagi

käidelnud puskarit ja ei ole kunagi kasutanud kinnistut (aadressil xxxx) ja kinnistu juurde

kuuluvaid abiruume ja sõidukeid puskari hoidmiseks. Nimetatud kinnistu omanikuks on P N

ema T Õ, kes samuti viibis läbiotsimistoimingute juures. Kuigi T Õ palus selgitusi tema

omandis oleval kinnistul läbiotsimise korraldamise kohta, siis ainsaks selgituseks anti, et teda

läbiotsimine ei puuduta ja läbiotsimine viiakse läbi seetõttu, et kinnistu aadressile on

registreeritud P N elukoht. T Õale läbiotsimismäärusega tutvumise võimalust ei antud. Kuna

läbiotsimise tulemusel puskarit ei leitud, siis 10.09.2019 määrusega lõpetati väärteomenetlus

osaliselt ja seda AS § 53 lg 1 tunnustel. Samas jätkati menetlust P N suhtes AS § 55 lg 1 alusel.

19.09.19.a koostatud väärteoprotokollist tulenevalt soovis 25.06.2019 teostatud läbiotsimise

raames P N välja anda puskariaparaadi ja edaspidiselt andis menetlusalune isik vabatahtlikult

välja majas asuva sauna eesruumist spiraaliga jahutusnõu koos selle külge kinnitatud toruga ja

järgneva läbiotsimise käigus leiti saunaruumist keedunõu ning sauna eesruumist keedunõu kaas

koos termomeetriga. P N ei nõustu sellega, kuna ei ole kunagi valmistanud, omandanud,

vallanud ja hoidnud puskariaparaati. Samuti ei ole ta andnud Maksu- ja Tolliameti ametnikele

välja puskariaparaati, vaid näitas ametnikele, kus asub anum, mida tema pidas

destilleerimisaparaadiks. Väärteoprotokollist ega ka kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu

üheselt, kuidas on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et sauna eesruumis asunud

jahutusnõu ja saunaruumist leitud keedunõu omanikuks ja valdajaks oli P N. Samuti ei ole

kohtuväline menetleja tõendanud, et kaebuse esitajal üldse oli kohtuvälise menetleja poolt

konfiskeeritud esemetega mingi puutumus. Nimetatud seadmed leiti elamu saunast ja sauna

eesruumist, mille omanikuks on T Õ. P N kasutab elamus ainult ühte tuba, tualettruumi ja kööki.

Kõik esemed, mis jäävad väljapoole P N eluruumiks olevat tuba, peaksid P N teadmisel

kuuluma tema emale T Õale. Läbiotsimisprotokollis on P N allkirjaga kinnitanud, et tema annab

vabatahtlikult Maksu- ja Tolliameti ametnikule üle destilleerimisaparaadi, kuid ta ei ole sellega

kinnitanud, et nimetatud aparaat kuulus temale või, et tema oleks seda aparaati hoidnud T Õa

elamus olevas sauna eesruumis. Läbiotsimine viidi läbi T Õa omandis oleval kinnistul, samas

ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ära kuulata T Õa, et välja selgitada, kellele

kuuluvad esemed, mida leiti tema omandis oleva elamu sauna eesruumist ja saunaruumist ja

mida kohtuväline menetleja nimetab puskariaparaadiks. Kaebuse esitaja on tuginedes

eeltoodule seisukohal, et väärteoasjas nr 930019001326 ei ole võimalik tugineda 25.06.2019

läbiotsimisega kogutud tõenditele. Seega tuleb käesolev menetlus VTMS § 132 p 3 ning VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse esitaja palub väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel jätta P N poolt kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

4. 26.11.2019 edastas kohtuväline menetleja kohtule seisukoha kaebusele väärteoasjas nr

930019001326. Kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei pea ja vaidleb sellele vastu.

Läbiotsimismäärus väärteoasjas nr 930019001326 koostati P N suhtes. Rahvastikuregistri

andmetel on P N elukohaks xxxx. Samale aadressile on registreeritud P OÜ, mille juhatuse liige

ja osanik P N on. Läbiotsimisprotokolli kohaselt allutati läbiotsimisele P N, kes avas oma

elukohas Maksu- ja Tolliameti ametnikele ukse ning kellele tutvustati läbiotsimise määrust ja

õigusi ja kohustusi. P N keeldus läbiotsimismäärust allkirjastamast, mis on kirjalikult

fikseeritud, kuid põhjust ei ole lisatud. Vastustaja eeldab, et allkirjast keeldumise ajal selle

põhjust ei nimetatud, millest tulenevalt seda ka kohe ei fikseeritud. T Õ viibis läbiotsimise

juures ning on seda oma allkirjaga läbiotsimisprotokollis kinnitanud. T Õ ei ole

läbiotsimiseprotokollile mingisuguseid täiendusi teinud. Läbiotsimisprotokolli kohaselt tegid

ametnikud P Nle ettepaneku anda vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses nimetatud esemed –

need on esemed, mis võivad kinnitada puskari ebaseaduslikku käitlemist läbiotsitaval kinnistul.

P N andis ametnikele välja majas asuva sauna eesruumist spiraaliga jahutusnõu koos selle külge

kinnitatud toruga, nimetades seda destilleerimisaparaadiks. Läbiotsimise käigus leiti

saunaruumist umbes 40 liitrine plekist keedunõu ja sauna eesruumist keedunõu kaas koos

termomeetriga. Rohkem läbiotsimise käigus keelatud esemeid ei leitud. P N ei andnud

ametnikele, kes teostasid läbiotsimist, kuidagi märku, et tema isiklik territoorium oleks mingilgi

viisil eraldi piiritletud või eraldatud üldisest elamisest. Kõik kolm kinnipeetud eset (spiraaliga

jahutusnõu koos selle külge kinnitatud toruga, umbes 40 liitrine plekist keedunõu ja keedunõu

kaas koos termomeetriga) asusid läbiotsimise hetkel sauna ruumides. Läbiotsimisprotokolli

juurde kuuluvalt fototabelilt on võimalik tuvastada nende esemete külge ühendatud torusid, mis

viitab, et tegemist polnud mitte lihtsalt eraldiseisvate esemetega, vaid anumate süsteemiga.

Fotodelt nr 1.5 ja 1.6 on näha, et jahutusnõu on täidetud vedelikuga. Selline ühendatud anumate

süsteem viitab valmisolekule selle kasutamiseks igal sobival ajahetkel. P N ei allkirjastanud

talle ametnike poolt tutvustatud õigusi ja kohustusi, kuid on sinna omakäeliselt kirjutanud

muuhulgas, et näitasin neile vabatahtlikult kus mis asub. Selline avaldus kinnitab vastustaja

hinnangul üheselt, et P N orienteerus läbiotsitud hoone ruumides hästi ja omas infot

läbiotsimise käigus kinnipeetavate esemete asukoha kohta. Samuti leiab vastustaja, et

nimetatud avaldus ei kinnita kuidagi kaebuses tood väidet, et P N kasutab elamiseks vaid ühte

tuba ning ei kasuta majapidamises muid ruume. Läbiotsimise käik andis läbiotsimist teostanud

ametnikele veendumuse, et P N andis neile välja oma kodus oleva talle kuuluva

puskariaparaadi. Ametnikel puudus igasugune alus süüdistada puskariaparaadi omamises T Õa.

Väärteoasja materjalides sisalduvas videolõigus kinnitab P N ametnikele, et mul ei ole kodus

puskarit, aga puskariaparaat on küll, võin näidata, kus see asub, mis kinnitas ametnike

veendumust, et puskariaparaat kuulub P Nle. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et ametnikud

ei küsinud P Nlt anda välja destilleerimisaparaati. P N ise seostas ametnike küsimuse, anda

välja puskari käitlemiseks vajalikud seadmed, destilleerimisaparaadiga. Loomulikult on

kõnealuse aparaadiga võimalik destilleerida ka vett, nagu ükskõik millise puskariaparaadiga,

kuid selle seadme eesmärgipäraseks kasutuseks on siiski mitte vee destilleerimine vaid puskari

valmistamine. Sisestades interneti otsingusse sõna puskar, leiame kiiresti, et kodustes

tingimustes valmistatud alkoholi nimetatakse puskariks. See on värvitu selge vedelik, mis

sisaldab

enamasti

mitmekordse

destilleerimise

tulemusel

puhastatud

etanooli.

Väärteomenetluse käigus teostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ekspertiisi, mille tulemus on

vormistatud 07.08.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-AA0005. Eksperdiarvamuse kohaselt

moodustavad ekspertiisiks esitatud metallanum ja plastanum destillatsiooniseadme, mida on

kasutatud puskariaparaadina. Vastavalt AS § 7 lg-s 6 märgitule puskariaparaadi omamine või

valdamine on keelatud, vastava aparaadi leidmise korral tuleb sellest kohe teavitada politseid.

Puskariaparaadi hoidmine või omandamine on AS § 55 lg 1 järgi karistatav väärteona, mille

eest on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot) ning puskariaparaat kuulub AS

§ 55 lg 3 ja § 75 lg 5 kohaselt kohustuslikule konfiskeerimisele ja hävitamisele. Seega

kokkuvõtvalt ei ole vahet, kuidas äravõetud eset nimetada, kas destilleerimis- või

puskariaparaadiks, keelatud on see käesoleval juhul nii või teisiti. Kuid kuna menetlusaluselt

isikult äravõetud aparaati on kasutatud puskari valmistamiseks, siis sellise aparaadi

omandamine ja valdamine on eelviidatud AS sätetest tulenevalt keelatud ja karistatav.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud. Käesolevas väärteoasjas on

piisavalt tõendatud, et läbiotsimise käigus äravõetud esemed komplektis moodustasid toimiva

puskariaparaadi ning selle seadme küljest tuvastati puskarijääke, mis kinnitab, et on toodetud

puskarit. Samuti on leidnud piisavat tõendamist, et puskariaparaat kuulus P Nle. Kokkuvõtvalt,

analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes on kohtuväline menetleja veendunud, et

kaevatav otsus on seaduspärane ja õige. Arvestades eeltoodut palub kohtuväline menetleja jätta

otsus muutmata.

MENETLUS KOHTUS

5. Tunnistaja, Maksu- ja Tolliameti töötaja M Ti kinnitusel on P N temale tuttav inimene. Ta

on P Nga tööalaselt varasemalt kokku puutunud, kuna P N käitles Eesti Vabariigi

maksumärkideta sigarette kaubanduslikus koguses. Neile laekus Politsei- ja Piirivalveametilt

vihje, et P N valmistab ja müüb puskarit xxxx. Menetleja võttis läbiotsimise määruse ning nad

läksid 25.06.2019 hommikul läks ta koos kolleegidega Xxxx kinnistule läbiotsimist teostama,

tema oli nö grupijuht. andis kella, uksele tuli vastu P N. Rääkis P Nle, et nad on Maksu- ja

Tolliametist ning neil on olemas läbiotsimise määrus väärteoasjas tema elukohale, siis tuli P N

ema järgi trepi peale ning ta luges ette määruse, õigused ja kohustused. Pärast võttis P N need

enda kätte, vaatas, et ei taha alla kirjutada, et pole nõus nende asjadega. Vahepeal küsis ema

neilt, et miks nad üldse tulid läbi otsima, kuna see on tema maja. Ta selgitas P N emale, et

otsivad läbi põhjusel, et P N elab seal. Väljas ütles P N neile, et nad on koerad ja selle peale lasi

ta vaneminspektoril J M võtta kaamera, et panna kogu toiming videosalvestusele. Ta ütles P

Nle, et nad hakkavad filmima, võtavad selle linti. P N ütles, et nad ei tohi filmida, kuna kohtunik

pole andnud filmimiseks luba. M T leiab, et filmimise otsustab ikka see, kes läbi viib ja otseselt

ei hakatud filmimise eesmärki ka selgitama, sest väärteomenetluses ei ole filmimine keelatud.

Filmimise eesmärki P Nle ei selgitatud, kuid nad ütlesid, et nad filmivad. P N ütles, et tal on

õigus advokaadile ning ta kinnitas P Nle, et loomulikult on tal õigus ja siis liiguti edasi juba

tuppa. P N hakkas arvutist otsima advokaadi numbreid. P N ei saanud advokaati koheselt, kuid

ta ütles P Nle, et otsime nagunii läbi, kui alla kirjutama nõus ei ole, siis teeme lihtsalt selle kohta

märke. P Nlt küsiti, et kas tal on puskarit, puskariaparaati või midagi sellist, siis mingil hetkel

P N ütles, et puskariaparaat tal on ja ta võib selle välja anda. Selle lause järgi leidis ta, et

puskariaparaat kuulub P Nle. T Õa nad menetlusaluseks isikuks ega menetlusosaliseks ei

pidanud, sest ei olnud alust arvata, et T Õ võiks puskarit ajada. Seda, kellele puskariaparaat

kuulub või selgitust, et puskariaparaat peaks kuuluma kellelegi teisele, P N ei öelnud. P N viis

neid alla sauna eesruumi, näitas neile ette jahutusnõu. Oli suur sinine plastiktünn, kus oli sees

spiraal ja vesi oli ka soe. See ei tundunud loogiline, sest jahutusnõu ei ole puskariaparaat,

mistõttu küsis, et kus teised asjad siis on, mispeale P N ütles, et pange oma pea ise tööle. Sauna

kõrval ruumis oli keedunõu ja jahutusnõu juures maas seina ääres kusagil oli kaas, mis käis

sinna peale. Samamoodi oli põrandal ka gaasipliit, mille peal oli näha, kus see nõus käis. Edasi

kallati vesi välja, viidi nõud õue ja otsustati, et vaadatakse läbi kogu elamine. Läbiotsimise

protokolli vormistas A R, tema pidi kuulama üle menetlusalust isikut, kuid P N keeldus ütlusi

andmast, mistõttu märkis, et isik keeldub ütlusi andmast. Läbiotsimise protokolli luges talle ette

A R ja andis selle P N kätte, sellele kirjutas P N vist alla.

6. Tunnistaja, Maksu- ja Tolliameti töötaja A R sõnul mindi läbiotsimist teostama põhjusel, et

Politsei- ja Piirivalveametile laekus info selle kohta, et P N võib ajada kodus puskarit ja müüb

seda. Läbiotsimise meeskonnas olid tema, M T, J M ja J M. M T tutvustas ukse peal, kes nad

on, luges ette läbiotsimise määruse ning tutvustas ka õigusi ja kohustusi. P N keeldus paberitele

alla kirjutamast, nimetas neid koerteks, misjärel nad otsustasid võtta videomagnetofoni, et

jäädvustada ülejäänud tegevused videolindile. Mingil ajal ilmus ukse peale ka P N ema T Õ,

kes küsis, et miks tuldi maja läbi otsima, et maja kuulub talle mitte P Nle. Nad selgitasid, et P

N elab seal, on sinna rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud. Hiljem öeldi T Õale, mida tema

kinnistult otsitakse. Kui nad ütlesid P Nle, et eesmärgiks on puskari ja selle aparatuuri leidmine,

siis P N ütles, et tal ei ole seda ja soovis seejärel kaitsjaga ühendust võtta. Nad siirdusid tuppa,

ei oska öelda, kas P N sai kaitsjaga ühendust või mitte, kuid peale mõningat vaidlust teatas P

N, et puskarit tal ei ole, aga puskariaparaadi võib välja anda, ta näitab. Siis siirdusid sauna, kus

P N näitas neile ette jahutustünni koos spiraaliga, milles oli vesi ning ütles, et edasi vaadake

ise, pange pead tööle. P Nlt küsiti, milleks neid anumaid kasutati, kuid ta ei mäleta, et P N oleks

tunnistanud, et ta oleks selle anumaga puskarit ajanud. Edasi leiti leiliruumist umbes 40 liitrine

plekknõu, milles olid nagu mingid jäägid sees. Sauna eesruumist leiti sellele nõule sobiv kaas

koos termomeetriga. Tagaruumist leidsid nad ühe anuma jääkidega, ta ei oska täpselt öelda mis

jääkidega tegemist oli, kuid oli mingi pruunikas vedelik, mis otsustati kaasa võtta ja mis hiljem

laborisse saadeti. Tema koostas läbiotsimise protokolli, luges selle ette ning P N soovis, et ta

teeks

täpsustused

protokolli,

et

tema

ei

andnud

välja

puskariaparaati

vaid

destillatsiooniaparaati. Läbiotsimise protokoll loeti kõva häälega ette P Nle ning seda kuulis ka

T Õ, sest istus kõrval seal. Tunnistaja A R siseveendumus menetlustoimingute ajal oli, et

puskariaparaat kuulub ikkagi P Nle, sest P Nl oli eelnevalt probleeme juba olnud seoses

sigarettidega.

7. Tunnistaja, Maksu- ja Tolliameti töötaja J M ütluste kohaselt ta mäletab, et läbiotsimist viidi

läbi puskariga seoses ning sisse läksid nad läbiotsimise määrusega. Kodus olid P N ja tema ema

T Õ. M T luges kõva häälega enne tuppa minemist õues õiguseid ja kohustusi ning läbiotsimise

määrust, seda kõike kuulis pealt P N ema, kes istus välisukse juures oleval toolil. P N keeldus

alla kirjutamast, tahtis peale lugemist need oma kätte võtta, luges need läbi ja hakkas kõva

häälega seal neid koerteks solvama, mispeale M T ütles J Mle kõva häälega, et too

videokaamera

välja,

me

filmime

sellega

kogu

olustikku.

Kaamera

kasutamise

menetlustoimingutes tingis asjaolu, et P N hakkas juba ametnikke solvama, kuid ta ei mäleta

kas selgitati otseselt P Nle toimingu eesmärki. P N ütles, et temal puskarit ei ole, kuid võib ette

näidata aparaadi. P N näitas ette keldris asuva sauna ja leiliruumi ees asuva pesuruumi ning seal

asuva vaadi, millel oli jahutustoru sees ning mis oli veega täidetud. Leiliruumist leidsid nad

oletatava keedunõu, samas ruumis, kus oli jahutusanum oli ka keedunõu kaas koos

termomeetriga või temperatuuri näidikuga. Peale läbiotsimist väitis P N, et see aparaat on

kuulunud tema esivanematele või vanavanematele vist kasutasid aparaati või vanematelt

päritult, täpselt ei mäleta kas esivanemate või vanavanemate. Kuna P N oli öelnud, et temal

puskarit ei ole ning ütles ka, et näitab ette aparaadi, siis ei arvanud nad, et see aparaat kuulub

kellelegi teisele.

8. Tunnistaja T Õa sõnul tuldi 25.06.2019 tema elukohta läbiotsimisele. Kinnistu kuulub talle.

Läbiotsimise ajal elas ta seal elukohas kahekesi koos poja P Nga. Enne elas seal ka tütar aga

tema on juba mitu aastat ära olnud. Teine poeg kolis ka ammu aega tagasi ära, majapidamises

toimetas aegajalt ka R P, kes käis abistamas mitmesuguste tööde tegemisel. Ametnikud

hakkasid rääkima P Nga õue peal, tema kuulas. Keegi ei küsinud temalt, kes ta seal majas on,

kas üüriline või naabrinaine, mitte midagi temalt ei küsitud kuigi tema on kinnistu omanik.

Tema sai aru, et otsitakse alkoholi. Ta kinnitab, et puskariaparaadist ei tea midagi ja tema oma

see ei olnud, ta ei teagi milline see aparaat välja näeb. Kinnitab, et saunas ta ei käinud, kasutas

vannituba. Ta ei teadnud täpselt mis asjad saunas olid, teab, et seal oli tema abikaasa toodud

asju, mida ta polnud ära visanud. Teab, et saunast leitud 40 liitrine plekknõu kuulus temale ja

tema 18 aastat tagasi surnud abikaasale, see oli peres olnud juba 20 aastat või veel rohkem,

sellega tõi ta joogivett, ta ei oska öelda, kas ajal, mil vett veeti nõuga, oli termomeeter seal

küljes. Kõnealust anumat laenas ta vahepeal ka R Pule.

9. Menetlusalune P N kinnitas kohtuistungil, et tal tema elukohas läbiotsimise käigus leitud

puskariaparaadiga mingit seost ei ole, puskarit ta pole ajanud. Üksikute nõudega jah, seos on,

sest ühte nõud sai kasutada veenõuna saunas ja teise nõuga on ta kuumutanud õunamahla. Kaas

ja termomeeter leiti läbiotsimise käigus tema sõnul hoopis keldrist. Viimati võis ta kasutada

kõnealust veenõu 2019. aasta märts, aprill või veebruar, võis olla mõni kuu enne läbiotsimist.

Kinnitab, et ema T Õ saunas ei käinud, aga tema poeg R N tegi küll vahest sauna enne xxxx

minemist 2018. aastal ja vahel tegi ka R P, kes emal abis käis. Täpsustab, et tegi ka ise vahel

sauna aga aastatel 2017-2019 eriti mitte. Kui temalt küsiti puskariaparaadi kohta, pidas ta selle

all silmas jahutusnõud ning ta ei andnud seda välja, vaid ütles, kus need asjad asuvad.

Ametnikud ise otsisid need asjad kokku. Temal nende anumatega mingit seost ei ole. Ta ei oska

vastata, kuidas võis anumasse puskar sattuda. Ütluste andmisest keeldus, kuna ta ju ütles, et

need asjad ei kuulu talle. Tema neid anumaid koos ei ole näinud ja kasutanud ei ole, ta ei tea

milline see puskariaparaat olema peaks. Kui ta sinna elama läks, siis olid need nõud seal juba

olemas. Tema ei ole kinnistu omanik, mistõttu see ei ole tema asi otsustada, milliseid asju

kinnistu oma valduses hoiab või peab.

10. Kaitsja jäi kohtuistungil seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole seaduspärane ja

õige. Kaitsja hinnangul ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et P N oleks omanud, hoidnud või

vallanud puskariaparaati. Kohtuvälise menetleja otsuse olulisimad tõendid on 25.06.2019

videosalvestis ja ekspertiisiakt nr 19E-AA0005. Kaitsja leiab, et videosalvestis on

seadusevastane tõend, mille kogumisel on rikutud KrMS § 64 lg 3 sätteid. Samuti väidab

kaitsja, et salvestis olulisi asjaolusid ei kajasta. Kõik kohtuvälise menetleja tunnistajad on

kinnitanud, et videosalvestamise eesmärgiks oli salvestada solvanguid, kuid salvestamise

eesmärki ja salvestamise kasutamist ning salvestise kasutamist tõendina P Nle ei selgitatud ning

seda kinnitab ka P N. KrMS § 64 lg 3 sätestab aga selgelt, et kui tõendeid kogudes kasutatakse

tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile

selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki. Käesoleval juhul on küll tegemist

väärteomenetlusega, kuid VTMS §-st 2 tulenevalt kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid.

Kaitsja seab kahtluse alla ka ekspertiisiaktis esitatud tulemused. Eksperdile esitati küsimus kas

kohtuvälise menetleja poolt kokku pandud seadmetega on võimalik valmistada puskarit. AS §

7 lg-st 2 ja § 2 lg-st 5 tuleneb, et puskarile on iseloomulik üle 22 % etanooli sisaldus ja

puskariõli sisaldus, mida kumbagi ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja ei küsinud eksperdilt,

et kas valmistati anumaga ka õunamahla. T Õ on kinnitanud, et 40 liitrine anum on tema anum,

seda ta kasutas veenõuna. Samuti kinnitas T Õ, et on seda anumat välja laenanud. Seega tuleb

käesolev menetlus VTMS § 132 p 3 ning VMTS § 29 lg 1 alusel lõpetada ja P N poolt kantud

menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

11. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukoha juurde ning ei

pidanud vajalikuks kohtuistungil neid seisukohti korrata. Kohtuväline menetleja nõustub, et

kõnealuseid videojuppe ei saa pidada tervikuks. Samas nähtub ka kõnealusest videost, et nii P

N kui ka T Õ nägid, et videot tehakse, et seda ei tehtud varjatult. Isegi kui kohus peab neid

videosid mittepiisavateks tõenditeks, on olemas kolme tunnistaja ütlused selle kohta, et P N on

öelnud, et tal on aparaat mille ta annab välja. Kaebaja etteheide selle kohta, et ei esitatud

spetsiifilisi küsimusi õunamahla kohta anumas, tuleb kohtuvälisele menetlejale üllatuslikult,

sest P N ei kasutanud seda võimalust selgitada kohtuvälisele menetlejale milleks tema neid

anumaid kasutada võis või kasutas, s.o kohtuvälisel menetlejal puudus info selliste küsimuste

küsimuseks P N kaitseks. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas

asjas on piisavalt tõendatud, et P N oli teadlik sellise aparaadi olemisest majapidamises ja ta ei

võtnud mitte midagi ette selleks, et seda aparaati sealt likvideerida. Kohtuväline menetleja jääb

selle juurde, et on otsus on põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu.

KOHTOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 55 lg 1 näeb ette vastutuse puskariaparaadi valmistamise,

hoidmise, edasitoimetamise, omandamise või edasiandmise eest. AS § 7 lg 6 kohaselt on

puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud, vastava aparaadi leidmise korral tuleb

sellest kohe teavitada politseid. P Na süüdistatakse puskariaparaadi hoidmises.

Läbiotsimise määrusest, mis on koostatud 12.06.2019 (tl 25) nähtub, et Maksu- ja Tolliametile

oli laekunud informatsioon selle kohta, et P N tegeleb oma elukohas xxxx kinnistul

ebaseaduslikult puskari käitlemisega. Väärteoasjast ei nähtu, millise informatsiooniga

konkreetsemalt tegu oli, samas on selge, et selle informatsiooni põhjal tekkinud kahtlused

väärteomenetluses kinnitust ei leidnud. Kuna ka läbiotsimise tulemusel puskarit ei leitud, siis

10.09.2019 määrusega lõpetati väärteomenetlus AS § 53 lg 1 järgi. Samas jätkati menetlust P

N suhtes AS § 55 lg 1 alusel puskariaparaadi hoidmise süüdistuses.

Läbiotsimise protokollist (tl 28-37) ja tunnistajate J M, A R ja M Ti kohtuistungil antud

ütlustega on tõendatud, et P N andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja sauna eesruumis

asuva spiraaliga jahutusnõu koos selle külge kinnitatud toruga. Lisaks kinnitavad tunnistajad,

et järgneva läbiotsimise käigus leiti saunaruumist keedunõu ning sauna eesruumist keedunõu

kaas koos termomeetriga. Kõnealuste anumate kohtuvälisele menetlejale üle andmist (ette

näitamist) ei eita ka menetlusalune isik P N.

Ekspertiisiaktiga nr 19E-AA0005 (tl 47) on tõendatud, et läbiotsimisel ära võetud ja

ekspertiisiks esitatud kuumutusanum ja plastanum moodustavad kokku destillatsiooniseadme,

mida on kasutatud puskariaparaadina.

Seega puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et läbiotsimise käigus Xxxx kinnistu hoonest ära

võetud seadmed (anumad) moodustasid destillatsiooniseadme, mida on kasutatud

puskariaparaadina. Küll aga esineb vaidlus selles, kas ülalnimetatud tõendite alusel on võimalik

süüdistada P Na puskariaparaadi hoidmises.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et P N oli teadlik sellise aparaadi

olemasolust ja ta ei võtnud mitte midagi ette selleks, et seda aparaati sealt likvideerida. Samas

ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja väitega, et P N poolt puskariaparaadi, täpsemalt

jahutusanuma ettenäitamisest või väljaandmisest järeldub, et puskariaparaat kuulus P Nle, et

just P N oli see, kes seda Xxxx kinnistul olevas hoones hoidis. Hoidmine tähendab valdamist,

ehk tegelikku võimu asja üle ja soovi seda võimu teostada. P N ütlustest nähtub, et ta elas emale

kuuluvas majas, kasutas seal ühte tuba, kööki ja tualettruumi, vahel tegi ka sauna, aga seal

asuvad esemed olid pärit ajast, mil ta seal ei elanud. Neid P N ütlusi kummutavaid tõendeid

väärteoasjas pole. Olukorras, kus samas majas elas ka kinnistu omanik, on mõistetav P N

selgitus, et ei ole tema asi otsustada, milliseid asju kinnistu oma valduses hoiab või peab. Tema

ütlustest nähtub, et tal puudus igasugune seos puskariajamise ja puskariaparaadiga, ta küll oli

teadlik puskariajamiseks sobivate seadete olemasolust hoones, aga need kuulusid ilmselt tema

esivanematele. Asjaolu, et need seadmed võisid kuuluda P N esivanematele on ta tunnistaja J

M ütluste kohaselt avaldanud ka läbiotsimisel. Seadmete ammust päritolu on kinnitanud ka

kinnistu omanik T Õ, kelle ütluste kohaselt on neid mitmel otstarbel kasutanud tema ise ja tema

kadunud abikaasa, ta on neid laenanud ka majapidamises abiks käinud R Pule.

Kohtuväline menetleja on läbiotsimise videosalvestisele ja läbiotsijate kohtus antud ütlustele

tuginedes korduvalt rõhutanud, et P N on läbiotsimise käigus ise avaldanud, et tal on

puskariaparaat ja ta annab selle välja. Seetõttu olevat ka menetlejatel kujunenud veendumus, et

just P N oli see, kes seda aparaati Xxxx kinnistul hoidis. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja

on ülehinnanud neid ärevas läbiotsimise olukorras väidetavalt väljaöeldud repliike ja

puskariaparaadi väljaandmise fakti. Kohtu hinnangul pole üheselt selge, kas P N ütles, et tal on

aparaat või majas on aparaat. Sellise lause ütlemist on P N ise järjekindlalt eitanud, nii

läbiotsimise protokollis omakäelistes märgetes (tl 30, 37-38), kui ka kohtuistungil on ta väitnud,

et puskariaparaadiga tal mingit seost ei ole, et teadis, et läbiotsimisel äravõetud nõud saunas

olid, et ta ei andnud neid välja, vaid ütles läbiotsimist teostanud isikutele, kus need asuvad.

Salvestisse puutuvalt märgib kohus, et see on lühike ja katkendlik, tõendamiseseme asjaolude

kohta sellel olulist informatsiooni ei ole. Läbiotsimise protokollil on märge, et

tehnikavahendina on muuhulgas kasutatud videokaamerat, kuid tegelikult uurimistoimingut

sellega ei kajastatud, põgusalt näidatakse ägestunud P Na, ja põrandalaudu, läbiotsimise käiku

ja leitud esemeid pole salvestatud. Läbiotsimist läbiviinud isikute ütlustest nähtuvalt hakati

salvestama siis, kui P N ägestus ja läbiotsijaid solvas. Läbiotsimist läbi viinud grupi juhi M Ti

ütlustest nähtub, et nad teavitasid P Na salvestamisest, kuid salvestamise eesmärki P Nle ei

selgitatud. Ka P N on avaldanud, et filmiti tema tahte vastaselt ja midagi ei selgitatud.

KrMS § 64 lg 3 sätestab selgelt, et kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid,

teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite

kasutamise eesmärki. Käesoleval juhul on küll tegemist väärteomenetlusega, kuid VTMS §-st

2 tulenevalt kohaldub see säte ka väärteomenetluses. Kuivõrd salvestamine toimus

menetlusnorme rikkudes, leiab kohus, et salvestis ja selle vaatlusprotokoll on tõendina

lubamatud.

Väärteoprotokolli P N süüd tõendavate tõendite loetelus on märgitud üksteist tõendit, kuid

ükski neist ei tõenda, et puskariaparaat või anumad – esemed, millest see koosneb, oleksid

kuulunud P Nle. Puuduvad tõendid selle kohta, et tema oleks puskariaparaadi ehitanud,

soetanud, seda hoidnud, vallanud või puskariajamiseks kasutanud. Millestki ei nähtu, et tal

oleks olnud valitsemissoov nende esemete suhtes. Meenutame, et menetlus AS § 53 lg 1 järgi

lõpetati tema suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu (tl 51), ja läbiotsimisel andis ta need välja

või näitas läbiotsijatele nende asukoha.

Ülalnimetatud ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati Xxxx kinnistult läbiotsimisel ära võetud

metallanumast puskari tunnustega ainet. Mõistagi viitab see asjaolule, et keegi Xxxx kinnistuga

lähedalt seotud isik on käidelnud puskarit. Kuigi jääb kahtlus, et selleks isikuks võis olla P N,

on tegemist oletusega, mida kinnitavaid objektiivseid tõendeid väärteomenetluses koguda ei

õnnestunud.

Oletustele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei saa, mistõttu kohus rahuldab menetlusaluse isiku

P N kaebuse ning tühistab Maksu- ja Tolliameti 15.10.2019 üldmenetluse otsuse nr

930019001326/13 väärteoasjas nr 930019001326.

Menetluskulud

13. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik,

arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Väärteoasja nr 930019001326

materjalidest nähtuvalt teostati käesolevas väärteoasjas alkoholiekspertiis maksumusega 75

eurot. Kohtuväline menetleja otsustas lugeda ekspertiisikulud kokku summas 75 eurot KrMS §

175 lg 1 p 3 järgi menetluskuludeks ning määras menetluskulude hüvitajaks P N. Kuna kohus

tühistab Maksu- ja Tolliameti 15.10.2019 otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel seoses P N teos väärteotunnuste puudumisega, tuleb kohtuvälise menetleja otsus ka

ekspertiisikulude P Nlt sissenõudmise osas tühistada ning kohus jätab ekspertiisikulud summas

75 eurot riigi kanda.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Kaitsja on 12.06.2020 tasu hüvitamise taotluses märkinud, et on osutanud õigusabi hinnaga 130

eurot ühe tunni eest. Kaitsja kinnitas, et avalduse esitamise seisuga on P N kandnud

menetluskulusid summas 2444 eurot 18 tunni 48 minuti õigusabi eest. Kaitsja palub lisaks

hüvitada menetluskulud, mis on seotud 12.06.2020 kohtuistungiga. Kuna 12.06.2020

kohtuistung kestis 2 tundi 22 minutit, siis on kaitsja hinnangul hüvitatavaks summaks 2751,56

eurot. Esmalt märgib kohus, et kaitsja on teinud arvutusvea märkides ekslikult seisuga

12.06.2020 osutatud õigusabi kestuseks 18 tundi 48 minutit. Liites kokku taotluses märgitud

õigusabi osutamisel erinevatele toimingutele kulunud aja selgub, et tegelikult kulutati õigusabi

osutamiseks 16 tundi ja 42 minutit. Eelnevast lähtuvalt väheneb ka õigusabikuludena

hüvitamisele kuuluv summa.

Otsustamaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus

selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas. Suure kaitsjatasu

puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega ja kohus ei saa

piirduda vaid konstateeringuga tasu mõistlikkuse kohta (vt 3-1-1-77-16, p 15; RKTKm 3-2-1-

182-15, p 14). Kaitsjale käesolevas väärteoasjas väidetavalt tasutud või tasumisele kuuluv

summa ületab karistuseks mõistetud väärteotrahvi suuruse (300 eurot) umbes kaheksa korda.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-37-03 juhtinud tähelepanu sellele, et silmatorkaval määral

trahvisummat ületavate õigusabikulude suurus ei pruugi olla mõistlik. Taotletava tasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse sedagi, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises

ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051/62, p-

d 38 ja 46; 4-17-1195/50, p 14; 3-1-1-32-15, p 9; 3-1-1-9-14, p 20). Riigikohus on leidnud ka,

et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja tunnihinda

kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust ning asja mahtu ja keerukust. Valitud kaitsjale

makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda

advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei

ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle,

tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt RKKKo 3-1-1-99-11,

p 9-10). Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna

120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Kaitsja tasumäärad riigi õigusabi osutamisel

väärteomenetluses on reeglina 27 eurot iga poole tunni kohta. Käesolevas asjas on kaitsjaks

mitte-advokaat, kes on hinnanud oma tunnitasuks 130 eurot, s.o enam kui riigi õigusabi korras

määratav tasu advokaadile, ja mis ületab ka valitud advokaadi mõistlikku keskmist tunnitasu.

Ülaltoodud Riigikohtu seisukohti ja käesoleva väärteoasja vähest mahtu ja keerukust arvestades

ei pea kohus põhjendatuks nii suure tunnihinna rakendamist. Samuti on kohtu hinnangul

taotluses märgitud õigusabi osutamiseks kulunud aeg (tutvumine konsultatsioon, analüüs,

seisukoha kujundamine kokku 7 tundi; kaebuse koostamine 6,9 tundi) põhjendamatult suur.

Kohtu hinnangul oleks põhjendatud ajakulu eelnimetatud tegevustele kokku 4 tundi

tasumääraga sada eurot tund. Lisaks sellele on põhjendatud kulu seoses kaitsja osavõtuga

menetlusest Maksu-ja Tolliametis ja kohtus kokku 5,25 tundi. Kohus peab seega käesolevas

asjas kaitsja mõistliku suurusega tasuks 925 eurot. Nimetatud summa tuleb VTMS § 23 alusel

Eesti Vabariigilt P N kasuks välja mõista.

Asitõendid

14. Olgugi, et kohus P N kaebuse rahuldab ning tühistab Maksu- ja Tolliameti 15.10.2019

otsuse väärteoasjas nr 930019001326, ei saa kohus kohtuvälise menetleja poolt läbiotsimise

käigus ära võetud puskariaparaati menetlusalusele isikule tagastada või anda seda üle kinnistu

omanikule. Seda ennekõike põhjusel, et alkoholiseaduse § 7 lg-st 6 tulenevalt on

puskariaparaadi omamine või valdamine keelatud. Kõnealuse tsiviilkäibes keelatud asja puhul

võib aga analoogia korras kohaldada KrMS § 126 lg 3 p 4 (vt. Karistusseadustik. 4., täiendatud

ja ümbertöötatud kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn:

Juura, 2015, § 83, p 19.4). KrMS § 126 lg 3 p-st 4 tuleneb, et asitõendiks olev väärtusetu asi,

piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Saab

öelda, et keelatud kaup on väga sarnane piraat- või võltsitud kaubaga: nende kõigi puhul on

ühine see, et neid ei tohi ühelgi moel käidelda. Seetõttu leiab kohus, et asitõendiks olev

keelatud puskariaparaat tuleb AS § 7 lg 6, VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Riigikohtu 03.12.2020 kohtumäärusega jäeti Maksu- ja Tolliameti kassatsioon menetlusse

võtmata.

13.08.2020 kohtuotsus 4-19-5603 jõustus 03. detsembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega.