2-20-2145/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2145

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

kahju nõudes

Tsiviilasja hind

316,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Flagito

OÜ

(registrikood

14275048),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi K T

Kostja Air Baltic Corporation AS (registrikood

40003245752 (Läti Vabariik)), lepinguline esindaja

vandeadvokaat T K

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Air Baltic Corporation AS taotlus tsiviilasjade nr 2-20-2145 ja 2-20-2146

ühte menetlusse liitmiseks rahuldamata.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks välja hüvitis 250 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 17,22 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku

307,22 eurot.

4. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks välja viivis alates

03.09.2020 põhisummalt 250 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta kõik menetluskulud kostja Air Baltic Corporation AS kanda.

6. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks menetluskuluna

riigilõiv 75 eurot.

7. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) viivis alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2(5)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus ei anna kohtuotsuse osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Kohtule esitatud asjaoludel oli O K Tl (reisija) broneering VK42TW Air Baltic

Corporation AS (kostja) korraldatavale 15.10.2019 lennule BT622 (Amsterdam-Tallinn,

lennumarsruut 1 476 km), mis pidi saabuma Tallinna kell 13.20. Lend BT622 tühistati, kuid

sellest reisijat ei teavitatud. Reisija jõudis Tallinnasse 2 tundi ja 35 minutit hiljem. Reisija

loovutas oma nõude hagejale.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja lennu hilinemisest tuleneva kahju hüvitise summas

250 eurot. Hageja nõuab ka viivise välja mõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja

saatis kostjale nõudekirja 23.10.2019 ning arvestab viivist alates 24.10.2019. Samuti taotleb

hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on kahju hüvitamine välistatud, kuna lennu

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennukil avastati enne väljumist tehniline rike,

parempoolse mootori madalsurvekompressoril oli pragu/defekt. Nimetatud defekt oli

tootmisdefekt, mis esines ka teistel sama mudeli lennukitel. Tootja on saatnud juhised rikkega

edasiseks tegelemiseks.

4. Kostja esitas 24.07.2020 taotluse liita menetlusökonoomiast lähtuvalt tsiviilasjad nr 2-20-

2145 ja 2-20-2146 ühte menetlusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes

1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

3(5)

all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate

dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale

kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16).

7. Kohus jätab kostja 24.07.2020 taotluse tsiviilasjade nr 2-20-2145 ja 2-20-2146 liitmiseks

rahuldamata. Kohus möönab, et nimetatud tsiviilasjad on identsed, kuid mõlemad tsiviilasjad

on valmis lõpliku lahendi tegemiseks ning tsiviilasjade liitmine käesolevas menetlusetapis ei

võimalda enam nende kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist.

8. Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja poolt nimetatud tehniline rike saab olla

erakorraliseks asjaoluks, mis põhjendab hüvitise maksmata jätmist määruse 261/2004 artikli

5(3) tähenduses.

9. Kohus täitis 06.07.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 70-71 pöördel).

10. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. O K Tl (reisija) oli kinnitatud broneering VK42TW

kostja 15.10.2019 lennule BT622 (Amsterdam – Tallinn), milline pidi Tallinna saabuma kell

13:20 (tl 26). Lend BT622 tühistati, mistõttu jõudis reisija asenduslennuga sihtkohta rohkem

kui 2 tundi planeeritust hiljem. Kostja ei teavitanud reisijat lennu tühistamisest. Reisija

loovutas 15.10.2019 oma nõuded hagejale (tl 29-31). Hageja esitas 23.10.2019 kostja vastu

nõudekirja, milles nõudis reisijale kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse 261/2004 alusel summas 250 eurot (tl 32). Kostja keeldus 13.12.2019 hüvitist

maksmast, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas lennuki tehniline rike (tl 33, 40 ja 40

pöördel).

11. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi

määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele

lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a)

ja (2)(a)). Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus saada hüvitist, kui (i) neid ei ole

teavitatud tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega või (ii) neid

teavitati vähemalt seitse päeva ette ja pakuti võimalust teekonda muuta ilma, et väljalend

oleks muutunud enam kui kaks tundi varasemaks ja sihtpunkti jõudmine enam kui 4 tundi

hiljemaks või (iii) neid teavitati vähem kui seitse päeva enne reisi ja võimaldati teekonda

muuta nii, et väljalend ei muutunud enam kui üks tund varasemaks ja sihtpunkti jõudmine

enam kui kaks tundi hilinemaks (määruse 261/2004 art 5(1)(c)). Kuni 1 500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul on õigus saada hüvitist kuni 250 eurot (määruse 261/2004 art 7(1)(a)).

Hagiavalduse kohaselt ei teavitatud hagejat lennu tühistamisest. Seetõttu loeb kohus, et

kohaldub kolmas alternatiiv. Kostja ei ole nimetatut ümber lükanud.

12. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3)). Euroopa Kohtu praktikas on asutud

seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised

sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C‑315/15, punkt

22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse

hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla „erakorraliseks asjaoluks“ (Euroopa Kohus,

C‑549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut riket ei saa pidada

erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on mõeldud mingi

perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa Kohus, C-

832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus

4(5)

tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa

Kohus, C‑549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel

õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on

varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka

seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus

lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).

13. Lennuettevõtja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid

ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid

asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta

nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega

(Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31). Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise

kohustusest, kui on tõendatud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti

tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Lisaks peab kostja vastutusest

vabanemiseks tõendama, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi

vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Kostja ei ole

vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja

tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti on

tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid

kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Kohtule 13.05.2020 kostja

vastusega esitatud tõendid ega tõlgitud kokkuvõte nimetatut ei tõenda (tl 50-64). Kostja

tõendatud tehniline rike, so pragu/defekt ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav

erakorralise asjaoluna. Seega kuulub reisijale hüvitamisele 250 eurot. Kuna nõue on

loovutatud hagejale, siis kuulub 250 eurot hüvitamisele hagejale.

14. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lg

2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates kostjale hüvitise

nõude esitamise järgnevast päevast, so alates 24.10.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja

esitas kostjale 23.10.2019 nõudekirja, milles nõudis reisijale kompensatsiooni. Kostja sai

nõudekirja kätte. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 24.10.2019. Kohus leiab,

et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega

viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis perioodi 24.10.2019 kuni 10.02.2020

eest summas 6,02 eurot ning perioodi 11.02.2020 kuni 02.09.2020 eest 11,20 eurot ja alates

03.09.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

15. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda

5(5)

kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot kostjalt välja mõista.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

19. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja

kulutused õigusabiteenusele. Kohus andis 06.07.2020 määrusega pooltele menetluskulude

nimekirjade esitamiseks tähtaja 07.08.2020. Hageja nimetatud tähtajaks menetluskulude

nimekirja esitanud ei ole. Hageja ei ole ka hagiavaldusega esitanud menetluskulude

nimekirja. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

75 eurot, so menetluses tasutud riigilõiv.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise

taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik