2-16-8296/133 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-8296

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

OÜ ÖKOPESA hagi Arctic Bio As vastu võla

väljamõistmiseks

aidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

05.06.2020

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Arctic Bio As määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja Arctic Bio As (registrikood 991906002, asukoht

Norra Kuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Stig Hendrikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.06.2020 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 26.05.2016 Harju Maakohtule hagi Arctic Bio As

(kostja) vastu võla välja mõistmiseks.

2. Maakohus rahuldas 04.10.2019 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kostja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2020 otsusega Harju Maakohtu

04.10.2019 otsuse muutmata ja menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.

3. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Hageja menetluskulu oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja määruskaebuselt

tasutud riigilõiv 50 eurot. Kulud lepingulisele esindajale olid maakohtus 6776 eurot

käibemaksuta (61,6x110), istungil osalemise kulu 110 eurot (1x110) ja tõlkekulu 57,91

eurot. Lepingulise esindaja kulud Riigikohtus oli 390 eurot käibemaksuta (3,25x120) ja

ringkonnakohtus 1181 eurot käibemaksuta (9,083x130). Kokku olid menetluskulud

9564,91 eurot.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas 05.06.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

7942,42 eurot (käibemaksuga) ja viivise. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja

riigituludesse menetluskulud 192 eurot.

5. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks hageja kohtukuluks hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 1000 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.

6. Kuivõrd kostja on välismaine äriühing, pidas maakohus põhjendatud asja läbivaatamise

kuluks tõlgikulu 57,91 eurot.

7. Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates leidis

maakohus, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind maakohtus 110 eurot

käibemaksuta, ringkonnakohtus 130 eurot käibemaksuta ja Riigikohtus 120 eurot

käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on

põhjendatud.

8. Maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et kokku on

põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 47 tundi 51 minutit ehk 5263,51

eurot käibemaksuta (47,85x110), mis kujunes järgmiselt:

-

05.05.2016 suhtlus kliendiga 1 tund – põhjendatud ja vajaliku ajakulu, kuna

tegemist oli suhtlusega enne hagiavalduse esitamist, suhtlus oli vajalik, et välja

selgitada kliendi soovid ja nõude aluseks olevad vajalikud asjaolud;

-

07.05.2016 materjalide läbitöötamine ja õiguslik analüüs 2 tundi – põhjendatud ja

vajaliku ajakulu, kuna esindaja peab tutvuma enne hagiavalduse koostamist

materjalidega ning analüüsima õiguslikult nõude alust;

-

26.05.2016 hagiavalduse koostamine 4 tundi – põhjendatud ajakulu, arvestades hagi

sisu ja mahtu ning lisasid;

-

26.05.2016 tõlke koostamist ja suhtlust kliendiga 2 tundi ei pidanud maakohus

põhjendatuks, kuna hagiavaldusega ei esitatud ühtegi tõlget ning kohtule ei ole

teada, milles võis seisneda hageja esindaja suhtlus kliendiga, kui esindaja oli juba

enne hagi esitamist kliendiga suhelnud 1 tund;

-

01.06.2016 määrusega tutvumiseks märgitud ajakulust (18 minutit) pidas maakohus

põhjendatuks 5 minutit, arvestades 01.06.2016 määruse sisu ja mahtu;

-

02.06.2016 määruskaebuse koostamine 5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu,

arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu;

-

04.06.2016 suhtlust kliendiga 1 tunni 24 minuti ulatuses pidas maakohus

ülepaisutatuks. Kuigi kohtu hinnangul oli suhtlus kliendiga vajalik selgitamaks välja

kliendi soove ja positsioone, siis käesoleval juhul leidis maakohus, et peale

määruskaebuse esitamist ja enne kohtu tegevusele vastuväite esitamist võis esindajal

oma tegevuste selgitamiseks kuluda kõige rohkem 30 minutit;

-

06.06.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik

ajakulu, arvestades vastuväite sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus rahuldas osaliselt

vastuväite;

-

08.06.2016 Harju Maakohtu määrusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 42

minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades määruse sisu ja mahtu;

-

10.06.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 1 tund on põhjendamatu ajakulu,

kuna hagejale oli teada, et kostja on välismaine äriühing ning kohus selgitas

esindajale 08.06.2016 määruses tõlgete esitamise vajadust. Lisaks jättis kohus

hageja 10.06.2016 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata;

-

määruskaebuse inglise keelde tõlkimine 5 tundi – põhjendatud ja vajaliku ajakulu;

-

06.09.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 2 tundi on põhjendamatu ajakulu.

Hagejal puudus vajadus kohtu tegevusele vastuväite esitamiseks, kuna hageja oli

juba esitanud määruskaebuse;

-

12.09.2016 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 42 minutit –

põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

suhtlus kliendiga 1 tund 18 minutit on ülepaisutatud ajakulu, kuna arvestades kostja

vastuse sisu ja mahtu võis esindajal kuluda selle tutvustamiseks ja kliendi

positsiooni teadasaamiseks kõige rohkem 30 minutit;

-

Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2016 määrusega tutvumine ja seisukoha

kujundamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades ringkonnakohtu

määruse sisu ja mahtu;

-

11.10.2016 suhtlus kliendiga 1 tund on ülepaisutatud ajakulu. Ringkonnakohtu

määruse tutvustamiseks ja kliendi positsiooni teadasaamiseks võis esindajal kuluda

kõige rohkem 30 minutit;

-

suhtlus kliendiga (peale Riigikohtusse määruskaebuse esitamist) 2 tundi 30 minutit

on põhjendamatu ajakulu – Riigikohtus esindas hagejat vandeadvokaat, seega

puudus hageja esindajal R. Metsal suhtluseks kliendiga menetluse osas Riigikohtus.

Vandeadvokaat ei ole enda esitatud arvel märkinud ajakuluks suhtlust kliendiga;

-

Riigikohtu 29.03.2017 määrusega tutvumine 1 tund – kohus, arvestades määruse

sisu ja mahtu, asus seisukohale, et määrusega tutvumiseks võis esindajal kuluda

kõige rohkem 30 minutit;

-

12.04.2017 ja 02.06.2017 kohtule järelpärimise koostamine 12 minutit –

põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

11.09.2017 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 36 minutit –

põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrusega tutvumine 48 minutit – kohus asus

seisukohale, et arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu võis esindajal kuluda

määrusega tutvumiseks 15 minutit, kuna tegemist ei ole määrusega, kus oleks antud

hagejale juhiseid ning mida hageja esindaja pidi analüüsima;

-

Harju Maakohtu 22.09.2017 määrusega tutvumine 24 minutit – kohus asus

seisukohale, et arvestades määruse sisu ja mahtu ning juhiseid võis esindajal

määrusega tutvumiseks kuluda kõige rohkem 10 minutit;

-

09.02.2018 Norra keskasutuse vastusega tutvumine 18 minutit – põhjendamatu

ajakulu, kuna toimikus ei ole 09.02.2018 seisuga vastust Norra kompetentselt

asutuselt;

-

26.02.2018 suhtlus kohtuga 18 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

08.03.2018 tõlke koostamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

07.05.2018 kohtule seisukohtade koostamine 3 tundi – põhjendatud ajakulu,

arvestades seisukohtade sisu ja mahtu;

-

kohtu 03.07.2018 määrusega tutvumine 24 minutit – kohus leidis, et arvestades

määruse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määrus oli suunatud kostjale, võis hageja

esindajal määrusega tutvumiseks kuluda kõige rohkem 10 minutit;

-

17.12.2018 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 1 tund 36 minutit

– põhjendaud ja vajalik ajakulu;

-

04.01.2019 hageja seisukohtade koostamine 3 tundi 18 minutit – põhjendatud ja

vajalik ajakulu;

-

04.01.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 2 tundi 18 minutit

– kohus asus seisukohale, et arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu võis esindajal

kuluda seisukohaga tutvumiseks kõige rohkem 45 minutit ja seisukoha

kujundamiseks 45 minutit, kokku 1 tund 30 minutit;

-

10.01.2019 suhtlus kliendiga 2 tundi 12 minutit – kohus luges põhjendatuks ja

vajalikuks ajakuluks 1 tund, kuna üldjuhul peaks olema suhtlus kliendiga

õigusteenuse tunnihinna sees, samas on esindajal vaja kliendiga suhelda, et teada

kliendi positsiooni, see aga ei tähenda, et kostja kanda peaks jääma kõik esindaja

mitmetunnised suhtlused kliendiga, mida kohtul ei ole ka võimalik kontrollida;

-

31.01.2019 kohtule seisukoha esitamine 42 minutit – kohus, tutvudes esitatud

seisukohaga, selle sisu ja mahuga, asus seisukohale, et esindajal võis kuluda

seisukoha koostamiseks kõige rohkem 20 minutit;

-

Harju Maakohtu 15.02.2019 määrusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 24

minutit – kohus asus seisukohale, et esindajal sai kuluda määrusega tutvumiseks

kõige rohkem 15 minutit, kuna esindajal ei olnud vaja määrusega tutvumisel

kujundada seisukohta, seisukoha kujundamiseks oli esindajal aega enne määruse

koostamist;

-

19.02.2019 kohtu nõudele vastamine 24 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

Harju Maakohtu 05.03.2019 määrusega tutvumine 1 tund – kohus, arvestades

määruse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määrus oli suunatud tunnistajale, luges

määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit;

-

kostja esitatud täiendavate tõenditega tutvumine ja seisukoha kujundamine 2 tundi

42 minutit – kohus asus seisukohale, et arvestades kostja esitatud tõendite sisu ja

mahtu on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;

-

06.05.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 24 minutit –

põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

10.05.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 1 tund 24 minutit

– põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

suhtlus kliendiga 48 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

27.05.2019 määrusega tutvumine 12 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

08.08.2019 kohtule seisukoha koostamine 3 tundi – kohus, tutvudes esitatud

seisukoha, selle sisu ja mahuga, asus seisukohale, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku ajakuluga;

-

16.08.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund 30 minutit – põhjendatud ja

vajalik ajakulu;

-

16.08.2019 kohtuistungil osalemine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu.

9. Ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et kokku on

põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus 9 tundi 5 minutit ehk 1181

eurot käibemaksuta (9,0833x130), mis kujunes järgmiselt:

-

apellatsioonkaebusega

tutvumiseks,

seisukoha

kujundamiseks,

kliendile

selgitamiseks ja vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele kulunud 4 tundi 48

minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse

sisu ja mahtu;

-

vastustaja 15.01.2020 taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 1 tund 24

minutit on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik

ajakulu;

-

22.01.2020 kohtumäärusega tutvumine 12 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

apellandi 05.02.2020 dokumendiga tutvumine ja seisukoha kujundamine 36 minutit

on vajalik ja põhjendatud ajakulu;

-

kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu;

-

12.02.2020 kohtuistungil osalemine 1 tund 5 minutit on põhjendatud ja vajalik

ajakulu.

10. Riigikohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et määruskaebuse

koostamise ajakulu 3 tundi 15 minutit on täies ulatuses põhjendatud. Seega luges

maakohus hageja lepingulise esindaja hüvitatavaks menetluskuluks Riigikohtus 390

eurot käibemaksuta (3,25x120).

Määruskaebus

11. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu

määruse ja teha uus määrus, millega vähendada väljamõistetavaid hageja lepingulise

esindaja menetluskulusid vähemalt 1425,60 euro (koos käibemaksuga) ulatuses.

12. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Kohtu poolt

kindlaksmääratud hageja menetluskulusid ei ole osaliselt põhjendatud. Menetlusosalise

esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab arvesse võtta nii

objektiivseid asjaolusid (nt menetlusdokumendid olulises ulatuses kattuvad) kui ka

subjektiivseid asjaolusid (menetlusosalise tegevuse tõttu on menetlus veninud).

13. Kostja hinnangul, arvestades 02.06.2016 määruskaebuse sisu ja mahtu, võis

määruskaebuse koostamise peale kuluda maksimaalselt 3 tundi, kuna hageja oli oma

positsiooni jurisdiktsiooni osas varem esitanud ning seega oli tegemist sisulise

menetlusliku positsiooni kordamisega Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Määruskaebuse inglise keelde tõlkimine oli ebavajalik ning seega põhjendamatu

menetluskulu. Hageja on Eesti äriühing, mistõttu puudus vajadus määruskaebuse

tõlkimiseks inglise keelde.

15. Arvestades 04.01.2019 hageja seisukohtade sisu ja mahtu, on kostja seisukohal, et

seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Menetlusdokumendi

koostamise peale võis kuluda maksimaalselt 1 tund 30 minutit, kuna hageja on korranud

varem esitatud menetluslikku positsiooni, uusi seisukohti ja vastuväiteid lisamata.

16. Arvestades 08.08.2019 seisukoha sisu ja mahtu, on kostja seisukohal, et tegemist on

osaliselt põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Menetlusdokumendi koostamise peale võis

kuluda maksimaalselt 1 tund, kuna hageja on taaskord korranud oma varem esitatud

menetluslikku positsiooni ega ole uusi sisulisi vastuväiteid välja toonud.

17. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja esindaja ajakulu ei ole täiendavalt

põhjendatud vähemalt 10 tunni 48 minuti osas.

Menetluse edasine käik

18. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle

muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

21. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas

kostja hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 6516,82 eurot (7942,42 -

1425,60) ületavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja

lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes kostja

määruskaebuse väidetest.

22. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas

nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016

määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber

hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste

puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning

sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud

ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks

välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu

osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja

põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses

jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud,

puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

24. Järgmiseks vastab ringkonnakohus kostja määruskaebuse väidetele hageja lepingulise

esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kostja 02.06.2016 määruskaebuse

koostamise ajakulu osas. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu on 5 tundi

põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu

01.06.2016 määruse peale, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast. Seega

kerkis kohtualluvuse küsimus esmakordselt, mistõttu ei pea paika kostja seisukoht, et

hageja oli oma positsiooni jurisdiktsiooni osas varem esitanud ning tegemist oli sisulise

menetlusliku positsiooni kordamisega Tallinna Ringkonnakohtule.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 02.06.2016 määruskaebuse inglise

keelde tõlkimine oli ebavajalik ja seega põhjendamatu menetluskulu. Hageja kohustus

tõlkida 02.06.2016 määruskaebus inglise keelde tulenes Harju Maakohtu 08.06.2016

määrusest.

27. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja 04.01.2019 esitatud seisukohtades korrati

üksnes varem esitatut. Kuivõrd 04.01.2019 seisukoha esitas hageja vastuseks kostja

17.12.2018 esitatud esimesele sisulisele vastusele, millele oli lisatud hulgaliselt

tõendeid, ei saa ajakulu 3 tundi 18 minutit pidada ülemääraseks.

28. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooniotsustusesse ka seoses

hageja 08.08.2019 esitatud seisukoha koostamise ajakulu hindamisega. Isegi kui hageja

ei too igas oma seisukohas välja uusi vastuväited, on tegemist sisulise vastusega kostja

vastuväidetele. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulud määras praeguses asjas

kindlaks kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet

menetlustoimingute ja -dokumentide mahust ja asja keerukusest.

29. Määruskaebusest

võib

aru

saada,

et

kostja

hinnangul

kattuvad

hageja

menetlusdokumendid olulises ulatuses ja hageja tegevuse tõttu on menetlus veninud.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

määruskaebuses

esile

toodud

hageja

menetlustoimingute osas võimalik kostjaga nõustuda. Ühtegi kostja poolt vaidlustatud

hageja menetlustoimingut (s.o määruskaebus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

määrusele, kohtu nõudel määruskaebuse tõlkimine ja seisukohad vastuseks kostja

seisukohtadele) ei saa pidada menetluse venitamiseks. Sisuliste seisukohtade kattuvuse

etteheitele vastas ringkonnakohus juba eelnevalt.

30. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

31. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

32. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)