Legislator Case Law & Legislation
3-19-1813/18 AI generated

3-19-1813/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-19-1813/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-1813 resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta XX kaebus Rae

Legislator headnote

AI generated

3-19-1813/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta XX kaebus Rae

Keywords

AI generated
sectoral plan for aviation infrastructure planning procedure planning objective building plan revision of spatial plan special land-use plan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1813

Haldusasi

XX kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 6-

1/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks,

alternatiivselt Rae valla viivituse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindajad vandeadvokaadid Toomas

Tamme ja Annika Klettenberg

Vastustaja – Rae vald, esindaja Maiga Liiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rae valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rae valla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-1813

resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta XX kaebus Rae

Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 6-1/4398-8 õigusvastasuse tuvastamiseks

rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise astme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-19-1813

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX-le kuulub Rae vallas Karla külas asuv Jaanisauna kinnistu (registriosa nr 10460150,

katastritunnus 65301:001:4635), mis asub detailplaneeringu (DP) koostamise kohustusega alal.

2. XX esitas Rae Vallavalitsusele taotluse DP koostamise algatamiseks eesmärgiga muuta

Jaanisauna kinnistu maatulundusmaa sihtotstarve elamumaaks, määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

XX, Rae vald ja DP koostaja Sala Terrena OÜ sõlmisid 23.10.2018 lepingu, millega XX

kohustus kandma DP koostamise ja elluviimisega seotud kulud. Rae Vallavalitsus algatas

30.10.2018 korraldusega nr 1436 Jaanisauna kinnistu ja lähiala DP (Jaanisauna DP) koostamise

ligikaudu 0,4 ha suuruse ala planeerimiseks ning kinnitas DP koostamise lähteseisukohad, mis

kehtisid kuni 30.10.2019.

3. XX esitas 27.05.2019 Rae Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Jaanisauna DP eskiisprojekti.

4. Rae Vallavalitsus tegi 16.07.2019 kirjas nr 6-1/4398-3 ettepaneku täiendada Jaanisauna DP

materjale ja kajastada seal Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala

sügavusse kooskõlas Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri

skeemiga.

5. Rae Vallavalitsus selgitas 22.07.2019 e-kirjas vastuseks XX päringule, et 23.10.2018

lepingu p 3.5.4 järgi on DP koostaja kohustatud tagama, et DP projekti viiakse vajaduse korral

sisse täiendused ja parandused tulenevalt valla kui DP tellija ettepanekutest või DP

kooskõlastamise või avaliku arutelu käigus tuvastatud asjaoludest. Rae Vallavalitsus jäi

ettepaneku juurde arvestada Jaanisauna DP-s eelnevalt edastatud teede skeemiga.

6. XX esitas 26.07.2019 vallavalitsusele vastuväite. Puudub dokument, mille alusel oleks

praeguses menetlusetapis võimalik nõuda, et Jaanisauna DP-ga nähtaks ette Papli tänava

pikendamine vallavalitsuse kirjeldatud viisil. Juurdepääs DP alale on ette nähtud Papli tänavalt

ja see on DP elluviimiseks piisav. Selline lahendus vastab ka Jaanisauna DP koostamise

lähteseisukohtadele, mille kohaselt tuleb juurdepääs ette näha avalikult kasutavalt Papli tänavalt

ja läbi eraomandis oleva Jaanisauna kinnistu (registriosa nr 665002, katastritunnus

65301:001:4636). Vallavalitsuse nõude täitmine eeldab huvitatud isiku ja teiste piirkonna

kinnistuomanike nõusolekut nende kinnistutele avalikult kasutatava tänava rajamiseks. XX ei

anna sellise tänava rajamiseks nõusolekut, sest selle tee järele puudub tegelik vajadus. XX palus

DP menetlusega edasi liikuda ja otsustada selle vastuvõtmine, lähtudes 27.05.2019 esitatud DP

lahendusest.

7. Rae Vallavalitsus jäi 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 seisukohale, et Jaanisauna DP

materjale tuleks täiendada vastavalt 16.07.2019 kirjas märgitule.

Iga planeeringu koostamisel tuleb arvestada tulevikuperspektiiviga, tagamaks pikaajaline

tasakaalustatud ruumiline areng kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks. Jaanisauna kinnistu

asub Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal, kus olemasolev kinnistute struktuur ei võimalda

planeerida ühte kinnistut üksnes kinnistu omaniku huvidest lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka

3-19-1813

3(13)

naabruses asuvate kinnistute omanike perspektiivsete planeerimishuvidega. Ei saa lubada, et

DP-s jäetakse lahendamata juurdepääsuvõimalus Jaanisauna kinnistu naaberkinnistutele Rae

vallale kuuluvalt avalikult kasutatavalt Papli tänavalt, mis on üks peamisi võimalusi Jüri teelt

Jüri tee ja Kalmari tee vahelisele alale pääsemiseks. Juhul, kui DP-d ei täiendata tulenevalt Jüri

tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemist, ei ole võimalik

teha positiivset otsust DP vastuvõtmise kohta, sest siis ei oleks tagatud Rae valla ruumilise

arengu eesmärgid Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal.

8. Rae Vallavalitsus kinnitas 26.02.2020 korraldusega nr 283 Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr

2118 „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartali struktuuri skeem“

Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal DP-de koostamise

alusdokumendiks.

9. XX esitas 26.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja

nr 6-1/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks jätkata Jaanisauna DP menetlust.

Alternatiivselt esitas kaebaja nõude tuvastada Rae valla viivitus DP menetlemisel ning

kohustada Rae valda DP menetlust jätkama.

1) Vastustaja 28.08.2019 kiri on haldusakt, sest sellega keelduti sisuliselt Jaanisauna DP

vastuvõtmisest, kui kaebaja ei täienda DP materjale vastavalt kirjas nõutule. Kui kõnealune kiri

ei ole lõplik haldusakt, tuleb kaebaja kaebeõigus asjaolust, et lõplik haldusakt – Jaanisauna DP

vastuvõtmisest keeldumise otsus – ei saa olla sisult õiguspärane, sest 28.08.2019 kirjas

kaebajale esitatud nõue on õigusvastane.

2) Jaanisauna DP algatamise korralduses ega lähteseisukohtades ei pandud kaebajale sellise tee

rajamise kohustust, millele viidatakse 28.08.2019 kirjas. Vastustajale esitatud DP on kooskõlas

lähteseisukohtadega, mille järgi tuli kinnistu juurdepääs ette näha avalikult kasutatavalt Papli

tänavalt ja läbi Jaanisauna kinnistu. Õiguskindluse põhimõtet arvestades olnuks

lähteseisukohtade muutmine võimalik siis, kui kaebaja ei oleks esitanud DP lahendust enne

30.10.2019. Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldus nr 283, millega kinnitati Stratum OÜ töö

nr 2118, on hilisem kui Jaanisauna DP algatamise korraldus, mistõttu pole korraldus nr 283

kaebajale siduv. Teede skeem tuleb lahendada Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 564

kehtestatud Rae valla üldplaneeringu muutmise menetluse käigus, kaasates sinna kõik

puudutatud isikud.

3) Kui kaebaja näitab DP materjalides Papli tänava pikenduse, tuleb tal see hiljem ka rajada (vt

planeerimisseaduse (PlanS) § 131). Seega ei ole õige vastustaja selgitus, et ta ei nõua kaebajalt

Papli tänava pikenduse planeerimist. Kaebajal ei ole võimalik näidata DP materjalides Papli

tänava pikendust ka naaberkinnistul, nagu vastustaja soovitab, sest see jääb planeeringualast

välja ja selleks puudub naaberkinnistu omaniku nõusolek.

4) Kui tühistamis- ja kohustamisnõuet ei saa rahuldada, tuleb tuvastada, et vastustaja viivitab

DP vastuvõtmisega õigusvastaselt, ja kohustada valda DP menetlust jätkama. Vastustaja esitab

kaebajale õigusvastaseid nõudmisi, mis venitavad asjatult planeerimismenetlust. See takistab

kaebajal oma kinnistule elamu ehitamist ja tekitab varalist kahju.

10. Rae vald palus jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Vastustaja 28.08.2019 kiri on menetlustoiming, milles

selgitatakse Jaanisauna DP materjalide täiendamise vajadust. See ei ole kohtus eraldi

vaidlustatav. Kaebajalt ei nõutud, et ta võtaks Papli tänava pikenduse planeerimise ja rajamise

kohustuse ja kannaks sellega seotud kulud. Samuti ei too see kiri vältimatult kaasa DP

koostamise menetluse lõpetamist ja kaebaja taotletud haldusakti andmisest keeldumist.

Kohustamisnõude esitamiseks puudub kaebeõigus, sest menetlus alles kestab. Vald ei ole

3-19-1813

4(13)

õigusvastaselt viivitanud, sest PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud 3-aastane tähtaeg DP kehtestamise

üle otsustamiseks ei ole veel möödunud.

2) Stratum OÜ töö nr 2118 materjalides sisalduv skeem võimaldab vastustajal prognoosida

piirkonna teede planeerimise vajadust, et tagada piirkonna jätkusuutlik ruumiline areng.

Vastustaja ei viidanud sellele Jaanisauna DP lähteseisukohtades, sest 31.10.2018 korralduse nr

1436 andmise ajal ei olnud teede skeemi tellimise aeg täpselt teada.

3) Kaebajale esitatud nõue ei ole meelevaldne ja vaidlustatud kirjas on selle põhjusi selgitatud.

DP kehtestamisel tuleb arvestada piirkonna tulevikuperspektiivide ja kõigi puudutatud isikute

huvidega. Jaanisauna kinnistu asub Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal, kus ühte kinnistut ei

saa planeerida vaid ühe kinnistu omaniku huvidest lähtuvalt. Vastustaja ei saa lubada, et

Jaanisauna DP-s ei lahendata naaberkinnistute juurdepääsuvõimalust Papli tänavalt. Seetõttu

võis vastustaja nõuda Jaanisauna DP materjalides Papli tänava pikenduse äranäitamist. See ei

tähenda Papli tänava pikenduse planeerimist, vaid vastustaja soovib üksnes Jaanisauna DP

koostaja nägemust Papli tänava võimalikust asukohast. Tänava pikendus ei pea tingimata

paiknema Jaanisauna kinnistul, vaid võib paikneda ka naaberkinnistul.

4) Vastustaja ei ole DP menetlemisega õigusvastaselt viivitanud, sest kaebuse esitamise

hetkeks ei olnud vastustaja ületanud PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud 3-aastast tähtaega.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2020 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1),

tühistas Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 sisalduva nõude täiendada

Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise

kvartalistruktuuri skeemiga (resolutsiooni p 2), jättis läbi vaatamata nõude kohustada Rae valda

jätkama detailplaneeringu menetlust (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata nõude tuvastada Rae

valla õigusvastane viivitus detailplaneeringu menetlemisel (resolutsiooni p 4) ning mõistis

vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 2017 eurot (resolutsiooni p 5).

1) Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas sisaldub (eel)haldusakt ja kaebaja saab nõuda selle

tühistamist. Kirjas seati Jaanisauna DP edasise menetlemise eeltingimuseks kohustus arvestada

Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga, millest

DP lähteseisukohtades ei olnud juttu. Selle tingimusega arvestamata jätmise tagajärjeks on

28.08.2019 kirja kohaselt Jaanisauna DP vastuvõtmisest keeldumine. Seega oli kaebajal

kõnealusest kirjast tulenevalt kaks valikut: muuta DP lahendust või leppida sellega, et DP-d ei

võeta vastu. Kaebaja sai arvestada asjaoluga, et vastustajal oli DP menetlemiseks (sh DP

vastuvõtmisest keeldumise otsuse vormistamiseks) aega kolm aastat. Kujunenud olukorras

oleks ebaproportsionaalne kaebajalt nõuda, et ta ootaks kolm aastat ja vaidlustaks siis DP

vastuvõtmisest keeldumise otsust. Kohtumenetluse ajal ei ole vastustaja jätkanud Jaanisauna

DP menetlemist vastavalt DP lähteseisukohtades kehtestatud ajakavale. Seega on ilmne, et

kaebaja keeldumine muuta DP materjale vastavalt 28.08.2019 kirjas seatud tingimusele on

mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt vastustaja otsust seoses Jaanisauna DP vastuvõtmisega.

2) PlanS § 75 lg 1 p 1 järgi lahendatakse transpordivõrgustiku ja infrastruktuuri, sh kohalike

teede üldise asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. Rae valla

üldplaneeringu (https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) maakasutuse kaardi kohaselt on

Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 hõlmatud ala puhul suures osas tegemist planeeritava

elamumaaga, väheses osas olemasoleva elamumaa ja ärimaaga. Üldplaneering ei näe ette ühtegi

Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 toodud liikluslahenduse alternatiivi. Üldplaneeringus on

sellel alal perspektiivsena kajastatud paralleelselt Kalmari teega kulgev umbtänav, mis lõppeb

keset planeeringuala.

3) Vastustaja soov üldplaneeringu realiseerimisega edasi minna on usutav. On ka usutav, et

üldplaneeringus ettenähtud mahus planeeringute elluviimiseks ei ole üldplaneeringus

3-19-1813

5(13)

fikseeritud teede võrk piisav, vaid seda tuleb edasi arendada uute tänavate ja liiklussõlmede

planeerimise teel. Õiguspäraseks ei saa aga pidada viisi, kuidas vastustaja seda teha püüab. Rae

Vallavalitsus kinnitas 26.02.2020 korraldusega nr 283 Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 „Jüri

tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeem“ planeerimise

alusdokumendiks, millest tuleb lähtuda Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari

tee vahelisel alal asuvate kinnistute DP-de koostamisel. Vastustaja on aga jätnud korraldamata

kehtiva üldplaneeringu muutmise menetluse (asjaoludest nähtuvalt ei ole ka muud avalikku

menetlust läbi viidud) ning on asunud piirkonnas DP-sid algatada soovivatelt isikutelt, sh

kaebajalt nõudma, et arvestataks Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118. Kuna kõnealuse

dokumendiga planeeritav teedevõrk asub eraomanike omandis olevatel kinnisasjadel ning teede

skeemi kajastamiseks DP-des puudub õiguslik alus üldplaneeringu näol, on DP algatamisest

huvitatud isikud pandud olukorda, kus nad on sunnitud kajastama planeerimisdokumentides

teede kulgemist, kuigi sellel nõudel pole õiguslikku alust, ning langetama planeerimisotsuseid

tee asukoha kohta (kaebajale on vastustaja näiteks soovitanud kajastada Papli tänava pikendus

naabri maal kulgevana). Selliseid otsuseid ei peaks langetama DP koostamisest huvitatud isik,

vaid avalik võim planeerimismenetluses ja kõiki huvitatud isikuid kaasates. Vastustaja on

toiminud üldplaneeringu muutmist ja planeerimismenetlust vältides õigusvastaselt. PlanS § 124

lg 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Ei

saa nõustuda vastustaja väitega, et perspektiivsete teede kajastamine DP materjalides ei tähenda

nende planeerimist. Kohase planeerimismenetluse toimetamata jätmisega tekkinud selgusetust

ilmestab ka asjaolu, et Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 on esitatud 3 alternatiivset

lahendust, mille mõju kaebajale on erinev. Variant 2 ei sisalda Papli tänava pikendust ning on

seega kaebajat vähem koormav. Variandid 1 ja 3 näevad seevastu ette Papli tänava pikenduse,

sh näeb variant 3 (uuringu koostajate eelistatuim) ette osaliselt kaebaja kinnistul asuva

ringristmiku, mille mõju kaebaja elukorraldusele ja privaatsusele on eelduslikult suur.

4) Menetluslikuks rikkumiseks on ka asjaolu, et 28.08.2019 kirjas esitatud nõue ei tulene

Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtadest. Vastustaja väljatoodust nähtuvalt loobuti

lähteseisukohtades teadlikult liiklusskeemi nõudmisest, kuna selleks hetkeks ei olnud teada

skeemi tellimise aeg. Kuna liiklusskeemi täiendamise vajadus oli DP algatamise ajal teada, ei

saa vastustaja teede skeemiga arvestamise kohustust kehtestada tagasiulatuvalt. Vastustajal on

võimalik liiklusskeem jõustada kohase menetluse läbimise järel ning seda ka pärast Jaanisauna

DP vastuvõtmist.

5) Kuna kaebaja DP taotlus on jätkuvalt menetluses, puudub vajadus ja võimalus rahuldada

kohustamisnõuet ning see jääb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata.

6) Kuna DP on algatatud 30.10.2018, ei olnud kaebuse esitamise ajal PlanS § 139 lg-s 2

sätestatud DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemise 3-aastane tähtaeg

möödunud. PlanS ei kehtesta planeerimismenetluses siduvaid vahetähtaegu. DP menetlus oli

küll vastustaja esitatud nõude tõttu viibinud, kuid kaebuse esitamise hetkel ei esinenud

vastustaja tegevuses õigusvastast viivitust. Tuvastamisnõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

7) Kaebaja menetluskulud on kokku 2432,60 eurot, sh õigusabikulud 2415,60 eurot, riigilõiv

15 eurot ja kulu kinnistusraamatu väljavõtte eest 2 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni

arvestades on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2000 + 15 + 2 = 2017 eurot, mis

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1813

6(13)

12. Rae vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.03.2020 otsuse

resolutsiooni p 2 ja teha uus otsus, millega jätta XX kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja

tühistamiseks läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui

halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 jääb muutmata, tuleb vähendada vastustajalt

väljamõistetavate menetluskulude suurust.

1) Vaidlusalune kiri ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, milles selgiti kaebajale vajadust

täiendada Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise

kvartalistruktuuri skeemiga. Selline menetlustoiming ei ole kohtus eraldi vaidlustatav.

Kaebajalt ei nõuta, et ta võtaks DP materjalidesse kantava Papli tänava pikenduse planeerimise

ja rajamise kohustuse ja kannaks selle tee rajamisega seotud kulud. Kõnealune kiri ei tingi

vältimatult DP koostamise menetluse lõpetamist ega kaebaja soovitud haldusakti andmisest

(Jaanisauna DP kehtestamisest) keeldumist.

2) Halduskohus leidis vääralt, et teede kavandamiseks tuleb läbi viia Rae valla üldplaneeringu

muutmise menetlus. Kohus tugines üksnes maakasutuse kaardile, kuid üldplaneering koos selle

kaartide ja seletuskirjadega on ühtne tervik. Seletuskirja p 4.8 tabeli „Üldised kasutamis- ja

ehitustingimused liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal“ p 6 kohaselt tuleb suuremate

elamu- ja tootmisalade planeerimisel planeeringuala liiklusskeem lahendada teedevõrgu

skeemiga. Jaanisauna kinnistu asub suuremal perspektiivsel elamualal, seega tuleb Jaanisauna

DP-s arvestada Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118. Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringu

seletuskirja p 4.2 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused elamumaal tiheastustusalal“ p-

ga 7 (uute elamumaade väljaarendamisel tuleb lähtuda väljaehitatud teede, tehnovõrkude ja

asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laieneda vaid olemasoleva

struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe keset põlde) ja p-ga 12 (juurdepääsuteede

kavandamisel tuleb kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride kasutamise

võimalusi ja eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teedevõrku

ja/või ajaloolisi teekoridore). Seega on kohustus arvestada Jaanisauna DP-s Stratum OÜ

18.12.2019 tööga nr 2118 kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

3) Vastustaja ei nõudnud kaebajalt Papli tänava pikendusega seonduvat planeerimisotsust, vaid

soovis, et Jaanisauna DP materjalides kajastuks planeeringu koostaja nägemus Papli tänava

pikenduse võimalikust asukohast. See asukoht ei pea tingimata olema Jaanisauna kinnistul, vaid

kaebaja kui Jaanisauna kinnistu omanik saab näidata lahenduse, mis vastab kõige paremini tema

huvidele. Olukorras, kus vajadus Papli tänava pikenduse järele on ettenähtav, peab vastustaja

välja selgitama kaebaja nägemuse. Papli tänava pikenduse asukoha näitamine Jaanisauna

naaberkinnistul on kaebaja huvides, kuna järgmiste DP-de koostamisel tuleb sellega arvestada.

Kaebajal on ka võimalik nihutada Jaanisauna DP hoonestust selliselt, et naaberkinnistule

Jaanisauna kinnistu piiri lähedale rajatav tee ei hakkaks häirima Jaanisauna kinnistule ehitatava

elamu elanikke. Perspektiivse tee kajastamine DP materjalides ei tähenda selle planeerimist.

Tee planeerimine tähendab, et DP materjalides määratakse tee ja seda teenindavate rajatiste

paiknemine ja parameetrid ning kajastatakse need nii seletuskirjas kui ka joonistel.

4) Vastustaja kirjas seatud nõuet ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et see ei tulene Jaanisauna

DP koostamise lähteseisukohtadest. Planeerimismenetlus on dünaamiline protsess, mille puhul

tuleb arvestada erinevate osapoolte huve. Seetõttu ei võimalda jäik kinnihoidmine

lähteseisukohtadest alati kehtestada kõikidele osapooltele vastuvõetavat planeeringulahendust.

Jaanisauna DP lähteseisukohtadest jäi tellitava liiklusskeemiga arvestamise tingimus välja

üksnes seetõttu, et skeemi tellimise aeg ei olnud teada. Kaebajat teavitati liiklusskeemi

vajadusest. Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 on Jaanisauna DP koostamise

lähteseisukohtade p-s 8.2 märgitud uuring (s.o uuring, mille vajadus selgub DP koostamise

käigus). Praeguseks on selgunud vajadus uurida Papli tänava pikendamise võimalusi, kuna

3-19-1813

7(13)

Jaanisauna DP esialgne lahendus jättis selle tupikteeks. Vastustaja otsustas kaebaja asemel ise

uurida Papli tänava pikendamise perspektiivi, kuna see hõlmab laiemat ala kui Jaanisauna

kinnistu. Kaebajal tuleb Jaanisauna DP-s selle uuringuga arvestada.

5) Kaebuse rahuldamise proportsiooni ning kulude vajalikkust ja põhjendatust arvestades oleks

pidanud vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendama.

13. XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Halduskohus määratles 28.08.2019 kirja õigesti eelhaldusaktina ja leidis, et kaebaja saab

taotleda selle tühistamist. Isegi kui pidada 28.08.2019 kirja menetlustoiminguks, oleks see

iseseisvalt vaidlustatav. Kirjas toodud tingimust arvestamata ei pidanud vastustaja Jaanisauna

DP vastuvõtmist võimalikuks. Seega rikub 28.08.2019 kiri kaebaja õigusi sõltumata menetluse

lõpptulemusest.

2) Halduskohus leidis õigesti, et teede kavandamiseks tuleks läbi viia üldplaneeringu muutmise

menetlus, mida vastustaja ei ole teinud. Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldusel nr 283,

millega kinnitati Stratum OÜ töö nr 2118 Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja

Kalmari tee vahelisel alal DP-de koostamise alusdokumendiks, ei ole praeguse vaidluse

lahendamisel tähtsust, sest see ei ole kaebajale siduv. Selle korraldusega tuleb arvestada

tulevikus algatatavate DP-de koostamisel. Kaebajat ei olnud 26.02.2020 korralduse andmise

menetlusse kaasatud. Teede skeemi kehtestamine oleks olnud võimalik ka üldplaneeringut

täpsustava teemaplaneeringuna, mille menetlusse oleks samuti pidanud kaasama kõik

puudutatud isikud. Kaebajale teadaolevalt ei ole Stratum OÜ töös nr 2118 kajastatud

juurdepääsuteede puhul tegemist ajalooliste teekoridoridega. Jaanisauna DP lähteseisukohtade

p 4.4.1 nägi ette, et juurdepääs tuleb rajada avalikult kasutatavalt Papli tänavalt ja eraomandis

olevalt Jaanisauna kinnistult. Need kohustused on kaebaja täitnud. Täiendavate nõudmiste

esitamine ei ole põhjendatud.

3) Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et Papli tänava pikenduse näitamine Jaanisauna DP

materjalides ei tähenda selle planeerimist. Vastupidi, kui kaebaja lisaks selle DP-sse, tuleks tal

tänavapikendus hiljem rajada (vt PlanS § 131). Kummastav on ka vastustaja arusaam, et kaebaja

võiks näidata Papli tänava pikenduse naaberkinnistul, sest see ei kuulu planeeringualasse ja

puudub naabri nõusolek sääraseks planeerimiseks. Sellises olukorras tuleks naaberkinnistu

omanik planeerimismenetlusse kaasata, kuid seda ei ole vastustaja teinud. Vastustaja nõue, et

kaebaja peab näitama väljaspool oma planeeringuala võõrale kinnistule Papli tänava pikenduse,

on õigusvastane. Vastustaja saab vastava nõude esitada naaberkinnistu omanikule.

Arusaamatuks jääb, miks peaks kaebaja oma kinnistut puudutavas DP-s näitama hüpoteetilisi

teid või trassikoridore. Eraomanike omandis olevate kinnistute puhul peaks kehtima

üldplaneeringust tulenev nõue, millega arvestamist saaks DP-de koostamisel nõuda. Kaebaja

kui DP koostamisest huvitatud isik ei saa hakata langetama otsust, kuhu teid rajada, vaid seda

peab tegema vastustaja üld- või teemaplaneeringu menetluses kõiki huvitatud isikuid kaasates.

4) Kaebaja vaidleb vastu väitele, et vastustaja teavitas teda DP lähteseisukohtade andmise ajal

liiklusskeemi koostamise vajadusest. Vastustaja ei ole seda tõendanud. Lisaks, kui vastustajale

oli selline vajadus teada juba Jaanisauna DP lähteseisukohtade koostamise ajal, oleks pidanud

seda lähteseisukohtades märkima. Stratum OÜ töö nr 2118 ei kuulu lähteseisukohtade p-s 8.2

sätestatud uuringute alla. Teedega seonduvat reguleeriti lähteseisukohtade p-s 4.4, mis

määratles, millega tuleb Jaanisauna DP koostamisel arvestada. Halduskohus märkis ka õigesti,

et Stratum OÜ töös on esitatud 3 alternatiivset teede skeemi lahendust, mille mõju kaebajale on

erinev, kuid vastustaja nõuab kaebajalt tema eelistatud alternatiivi teostamist.

5) Menetluskulud on kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades õigesti jaotatud.

3-19-1813

8(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Halduskohus rahuldas 31.03.2020 otsusega kaebuse osaliselt: tühistas Rae Vallavalitsuse

28.08.2019 kirjas sisalduva nõude täiendada Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee

vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga, kuid jättis läbi vaatamata nõude

kohustada Rae valda jätkama DP menetlust ning rahuldamata nõude tuvastada Rae valla

õigusvastane viivitus DP menetlemisel. Kaebuse osalist rahuldamist arvestades mõistis

halduskohus vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 2017 eurot.

15. Rae vald on vaidlustanud halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse

(s.o kohtuotsuse resolutsiooni p 2), samuti menetluskulusid puudutavas osas. XX ei esitanud

apellatsioonkaebust. Tuvastamis- ja kohustamisnõude osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 3 ja

4) on halduskohtu otsus seega jõustunud.

I

16. Rae vald leiab, et 28.08.2019 kiri (dtl 50) on menetlustoiming, mille vaidlustamiseks

puudub kaebajal kaebeõigus.

17. Ringkonnakohus nõustub Rae vallaga, et 28.08.2019 kiri ei ole oma olemuselt haldusakt (sh

eelhaldusakt), nagu leidis halduskohus, vaid menetlustoiming.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist

on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või

lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi (vt nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p

12). Vaidlusalusel kirjal ei ole iseseisvat regulatiivset toimet, sest vastustaja ei keeldunud

sellega lõplikult Jaanisauna DP vastuvõtmisest, kehtestamisest ega edasisest menetlemisest.

Kaebaja ja vastustaja on pärast vaidlusalust kirja jätkanud arutelu Jaanisauna DP eskiisprojekti

täiendamise teemal (vt dtl 52, 91–92). Seega on 28.08.2019 kiri suunatud Jaanisauna DP kohta

tehtava lõpliku haldusakti ettevalmistamisele ja tegemist ei ole n-ö vaheotsusega, millega oleks

mingid hilisema põhiotsuse elemendid siduvalt kindlaks määratud. Ka PlanS (vt eeskätt 8. ptk)

ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse üksus annab sellises olukorras haldusakti.

18. Kuna menetlustoimingut ei saa tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1), on halduskohus menetlenud

nõuet, millega kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Ringkonnakohus leiab, et kaebusest on selle tõlgendamise teel välja loetav nõue 28.08.2019

kirja kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, sest nõue kirja tühistamiseks hõlmab

selle õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 2 lg 4; vrd Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr

3-3-1-12-16, p 13). Seega tuleb lugeda, et kaebaja taotleb vastustaja 28.08.2019 kirja

õigusvastasuse tuvastamist.

19. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.

Lisaks peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38

lg 4).

Vastustaja on 28.08.2019 kirjas esitanud juhise Jaanisauna DP täiendamiseks. Vastustaja

juhiste järgimine eeldab DP materjalide täiendamist – kaebaja väitel tema õigusi kahjustaval

viisil. DP koostamine on seotud rahaliste kulutustega ja kaebaja on huvitatud isikuna võtnud

DP koostamisega seotud kulud enda kanda. Seetõttu ei saa välistada kaebaja põhjendatud huvi

kontrollida enne DP materjalides muudatuste tegemist vastustaja antud juhiste õiguspärasust.

3-19-1813

9(13)

Kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal täiendada enda õigusi kahjustaval viisil

DP materjale, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või

tervikuna – tegelikult eksisteerida (vrd Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 11).

Samuti võib põhjendamatute tingimuste esitamine asjatult venitada DP menetlust.

20. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebus Rae valla 28.08.2019 kirja

õigusvastasuse tuvastamiseks on lubatav (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsus nr

3-18-950, p 10 ja 29.06.2018 määrus nr 3-18-950, p-d 11–12 ning seal viidatud lahendid).

II

21. Vaidlusaluses kirjas tegi Rae Vallavalitsus ettepaneku täiendada Jaanisauna DP materjale,

tulenevalt Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemist.

Vastustaja soovis, et Jaanisauna DP koostaja kajastaks DP materjalides oma nägemuse sellest,

kuidas lahendada tulevikus Jaanisauna kinnistu naaberkinnistute omanike juurdepääs oma

kinnistule avalikult kasutatavalt Papli tänavalt. Kaebaja arvates puudus vastustajal õiguslik alus

sellise nõude esitamiseks ja sellisele järeldusele jõudis ka halduskohus. Rae vald leiab

apellatsioonkaebuses, et vajadus Papli tänava pikenduse järele on ettenähtav ja seetõttu tuleb

Jaanisauna DP koostamisel sellega arvestada.

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et Rae valla apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada ning halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistada järgmistel põhjustel.

23. Puudub vaidlus, et Jaanisauna DP koostamisel tuli arvestada muu hulgas Rae valla

üldplaneeringuga (leitav https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) ja koostatav DP pidi

olema üldplaneeringuga kooskõlas. Halduskohus on maakasutuse kaardi põhjal õigesti

tuvastanud, et üldplaneering ei näe ette Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liikluslahendust, sh

Papli tänava pikenduse rajamist.

24. Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemiga arvestamise kohustust ei tulene ka Rae

Vallavalitsuse 30.10.2018 korralduse nr 1436 lisaks olevatest Jaanisauna DP koostamise

lähteseisukohtadest. Viidatud lähteseisukohtade p-de 2.3 ja 4.4.1 kohaselt tuleb juurdepääs

Jaanisauna kinnistule kavandada avalikult kasutatavalt Papli teelt läbi Jaanisauna kinnistu.

Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja poolt 27.05.2019 vastustajale esitatud DP

eskiis (dtl 19–40) on selles osas lähteseisukohtadega kooskõlas. DP algatamise korralduses ega

lähteseisukohtades ei ole esitatud täiendavaid tingimusi seoses Jüri tee ja Kalmari tee vahelise

ala laiema liiklusskeemiga või Papli tänava pikendusega.

25. Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118, mille kavandile on vaidlusaluses kirjas viidatud,

valmis pärast Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtade andmist. See töö ei ole

ringkonnakohtu hinnangul käsitatav lähteseisukohtade p-s 8.2 nimetatud täiendava uuringuna,

mille vajadus selgus Jaanisauna DP koostamise käigus. Vastustaja selgituse järgi oli vajadus

tellida Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede skeem teada juba enne Jaanisauna DP

algatamist, kuid vastustaja loobus teadlikult lähteseisukohtades sellega arvestamise tingimuse

esitamisest (vt 07.11.2019 vastus kaebusele, p 2.2 ja apellatsioonkaebuse p 2.3.6).

26. Rae valla üldplaneeringu seletuskirja p 4.2 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused

elamumaal tiheastustusalal“ on öeldud muu hulgas järgmist: „Uute elamumaade

väljaarendamisel tuleb lähtuda väljaehitatud teede, tehnovõrkude ja asustusstruktuuri

olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laieneda vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei

tekiks üksikuid elamugruppe keset põlde.“ Samas tabelis märgitakse ka, et „[j]uurdepääsuteede

kavandamisel tuleb kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride ära kasutamise

võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teedevõrku

3-19-1813

10(13)

ja/või ajaloolisi teekoridore.“ Üldplaneeringu seletuskirja p 4.8 tabeli „Üldised kasutamis- ja

ehitustingimused liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal“ p-s 6 on märgitud järgmist:

„Suuremate elamu- ja tootmisalade planeerimisel tuleb enne detailplaneeringute koostamist

teemaplaneeringu või teedevõrgu skeemiga lahendada planeeringuala liiklusskeem.

Teedevõrgu kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast teedevõrgust.“

Tsiteeritud punktidest tulenevad suunised Rae vallas uute elamualade väljaarendamiseks ning

sellega seotud liiklusskeemide ja juurdepääsuteede kavandamiseks. Neid peab oma tegevuses

arvestama ka vastustaja. Üldplaneeringu seletuskirjast saab järeldada, et uute elamualade

planeerimisel tuleks vastustajal esmalt lahendada planeeringuala liiklusskeem, mille järel saab

koostada DP (või mitu DP-d), kus tuleb selle skeemiga arvestada. Üldplaneeringu seletuskirja

p-s 4.2 toodud tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused elamumaal tiheasustusalal“ järgi

on vastustajal seejuures õigus nõuda ühise DP koostamist suurema ala kohta. Seletuskirja

kohaselt minimaalne DP ala suurus ja optimaalne paigutus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi,

lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses KOV-le seatud kohustuste täitmise

võimalikkusest ning võttes arvesse muu hulgas loogilist krundistruktuuri, asustuse arengu

ruumilist jätkuvust, vajalike infrastruktuuride olemasolu ja vajalike juurdepääsuteede rajamist

või selleks võimaluse reserveerimist.

Praeguses asjas on vastustaja kasutanud oma kaalutlusõigust ja algatanud 30.10.2018

korraldusega nr 1436 (dtl 10–18) DP, mis puudutab üksnes Jaanisauna kinnistut, samuti selle

lähiala ulatuses, mis on vajalik Jaanisauna kinnistu taristu väljaehitamiseks ja Jaanisauna

kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks (vt 23.10.2018 kolmepoolne leping ja

korralduse nr 1436 lisa 1, millega kinnitati DP koostamise lähteseisukohad). Vastustaja ei

koostanud eelnevalt Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemi.

27. Eelnev ei tähenda siiski, et vastustaja minetas võimaluse teha 28.08.2019 kirjas kaebajale

ettepanek Jaanisauna DP täiendamiseks Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemiga

selliselt, et Papli tänavat pikendatakse Jüri tee ja Kalmari tee vahelisele alale.

PlanS § 124 lg 10 ja § 130 lg 1 ls 2 järgi korraldab DP koostamist kohaliku omavalitsuse üksus,

kes peab planeerimisdiskretsiooni teostamisel arvestama kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4

lg 2; vt ka Riigikohtu 24.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2018 otsus nr 3-3-1-88-15,

p 23). See hõlmab õigust nõuda DP koostajalt või huvitatud isikult ka selliste ettepanekutega

arvestamist, mis ei tulene otseselt õigusaktidest, sh arvestamist mittesiduvate dokumentidega.

Seega võis vastustaja teha ettepaneku arvestada Jaanisauna DP koostamisel ka teede skeemiga,

mis oli välja pakutud Stratum OÜ uuringu projektis.

28. Jaanisauna DP täiendamise ettepaneku tegemist 28.08.2019 kirjas ei välista asjaolu, et

piirkonna liiklusskeemi lahendamise vajadus oli vastustajale teada juba Jaanisauna DP

algatamise ajal ning Rae valla üldplaneeringust tulenevaid põhimõtteid arvestades tulnuks

esmalt lahendada planeeringuala liiklusskeem.

Kuigi Rae vald on algatanud Jaanisauna DP koostamise ja kinnitanud selle lähteseisukohad

30.10.2018 korraldusega nr 1436, ei ole see korraldus oma sisult haldusakt, vaid

menetlustoiming (nt Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15). PlanS ei sätesta, et

lähteseisukohad tuleb kinnitada haldusaktiga. PlanS § 6 p 12 järgi on planeeringu

lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument,

milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki

ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest

ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS seletuskirja (Riigikogu XII koosseisu

3-19-1813

11(13)

571 SE) järgi on lähteseisukohtade koostamise puhul tegemist planeerimismenetluse varajase

etapiga, kus planeeringu koostamise korraldaja alles hakkab välja selgitama planeeringu

koostamiseks vajalikke tegevusi. Kuna Jaanisauna DP lähteseisukohad ei ole haldusakt, ei ole

neil ka regulatiivsust ega sellest tulenevat siduvust nagu haldusaktil.

Kohaliku omavalitsuse üksus peab DP koostamise lähtetingimustest kõrvale kaldumist või

nendega võrreldes täiendavate tingimuste seadmist siiski hoolikalt kaaluma ega tohi seda teha

meelevaldselt (HMS § 4 lg 2). Reeglina peab DP koostamisest huvitatud isik saama eeldada, et

DP koostamise korraldaja ei muuda DP koostamiseks antud lähtetingimusi vähemalt neis

määratletud tähtajani. Samas oleks ebamõistlik lähenemine, mille korral kohaliku omavalitsuse

üksusel ei olegi võimalik pärast DP algatamist ja selle koostamise lähteseisukohtade

kehtestamist teha DP koostamisest huvitatud isikule ettepanekut DP materjalide muutmiseks

või täiendamiseks, kui lähteseisukohtadest on ekslikult midagi olulist välja jäänud või ilmnevad

uued tähtsust omavad asjaolud. Haldusorganile peab jääma võimalus parandada oma vigu, eriti

planeerimismenetluse varases etapis.

Kui huvitatud isik peab planeerimismenetluse käigus esitatud täiendavate juhiste tõttu kandma

selliseid kulusid (nt seoses DP materjalide muutmisega), mida oleks saanud mõistlikult vältida

juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja oleks oma juhised andnud õigeaegselt (nt DP

koostamise lähteseisukohtades), võib huvitatud isikul tekkida hiljem õigus nõuda kohaliku

omavalitsuse üksuselt usalduskahju hüvitamist (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 otsus

nr 3-15-1712, p 18).

29. Planeerimisotsustustele on omane haldusorganil ulatusliku kaalutlusruumi olemasolu,

millesse halduskohus saab sekkuda vaid juhul, kui tekib kahtlus haldusorgani otsustuste

ratsionaalsuses (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 40). Praegusel juhul peavad

vastustaja esitatud menetlustoimingu põhjendused kohut veenma, et haldusorgan on

diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud

ratsionaalselt (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 15). Küll aga ei kontrolli kohus

vastustaja kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

30. Toimikust nähtuvalt tegi vastustaja kaebajale 16.07.2019 kirjas ettepaneku täiendada

Jaanisauna DP materjale ja kajastada seal Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee

vahelise alale kooskõlas Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise

kvartalistruktuuri skeemiga. Vastustaja kordas seda ettepanekut 22.07.2019 kirjas. Seejärel

selgitas vastustaja vaidlusaluses 28.08.2019 kirjas, et pikaajalise tasakaalustatud ruumilise

arengu kujundamiseks Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal ning kaebaja naabruses asuvate

kinnistute

omanike

võimalike

planeerimishuvidega

arvestamiseks

tuleb

tagada

naaberkinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt Papli tänavalt. Selleks tuleb tulevikus

rajada Papli tänava pikendus. Vastustaja soovib sellega tagada, et kaebaja naaberkinnistute

omanikel tekiks tulevikus samuti oma elamutele mõistlik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

ning kaebaja omakorda saaks Jaanisauna DP-s vajadusel korrigeerida oma elamu või abihoonete

paigutust, et tulevane Papli tänava pikendus teda võimalikult vähesel määral häiriks.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et DP eesmärk on luua terviklik ruumiline lahendus

planeeringualale (PlanS § 124 lg 2). Vastustaja 28.08.2019 kirjast ega muudest kohtule esitatud

dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks enne selle kirja saatmist laiendanud 30.10.2018

korralduses nr 1436 määratletud planeeringuala. Seega tuleb vaidlusalust kirja, arvestades mh

sellele eelnevates kirjades antud selgitusi, mõista selliselt, et vastustaja on teinud ettepaneku

näidata Papli tänava pikendus kaebaja kinnistul kulgevana ja vastav maa-ala tuleviku tarbeks

kaebaja kinnistul n-ö reserveerida. Hilisemas menetluses täiendavalt pakutud võimalus näidata

Papli tänava pikendus kaebaja kinnistu naaberkinnistul kulgevana väljub planeeringualast ning

3-19-1813

12(13)

sellest suuremas ulatuses planeerimist ei saa kaebajalt nõuda. Küll võib kaebajalt küsida

arvamust selle kohta, milline Papli tänava pikendamise variant vastaks kõige enam tema

huvidele ning teha ettepanek kajastada seda ka DP materjalides (nt seletuskirjas). Vaidlusalusest

kirjast ei nähtu, et kaebajalt oleks selgesõnaliselt nõutud Papli tänava pikenduse planeerimist

väljapoole planeeringuala.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 28.08.2019 kirjas esitatud nõue meelevaldne. DP

vastuvõtmise otsusega kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus, et DP vastab õigusaktidele ja valla

või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). Rae valla üldplaneeringu järgi (vt

maakasutuse kaart) on Jüri tee ja Kalmari tee vaheline ala valdavalt perspektiivne elamumaa.

Selle kvartali teede ja kvartali struktuuri skeemi kajastav uuring valmis Jaanisauna DP

menetlemise ajal. Vastustaja juhis lähtub piirkonna arengu pikemast perspektiivist ning arvestab

ka avaliku ja kolmandate isikute (võimalike) huvidega pääseda oma kinnistutele mõistlikul

viisil avalikult kasutatavalt teelt. Kaebajal oli võimalik 28.08.2019 kirjas tehtud ettepanekuga

nõustuda ja paluda DP koostajal korrigeerida 27.05.2019 esitatud eskiisprojekti mh Jaanisauna

kinnistule planeeritavate hoonete ja Papli tänava pikenduse asukoha osas nii, et see häiriks

tulevikus kaebajat võimalikult vähe. Samas oli kaebajal võimalik vastustaja ettepanek tagasi

lükata ja teha omakorda vallale ettepanek, et Papli tänava pikendus kavandataks mõnele teisele

kinnistule, mistõttu Jaanisauna DP muutmiseks pole seetõttu vajadust. Toimikust selgub, et

kaebaja ja vastustaja on jätkanud pärast 28.08.2019 kirja arutelu Jaanisauna DP edasise

muutmise teemal. Lõpliku otsuse Papli tänava pikenduse asukoha osas peab vastu võtma

vastustaja kui DP menetlemise korraldaja, kaasates menetlusse kõik asjast puudutatud isikud.

31. Kaebaja arvab, et kui ta näitab Papli tänava pikenduse Jaanisauna DP-s, tuleb tal see hiljem

ka rajada.

PlanS § 124 lg 2 järgi on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. DP on lähiaastate ehitustegevuse alus. Riigikohtu seisukoha

järgi ei ole DP elluviimine selle koostamisest huvitatud isikule kohustuslik, kui seadus või

planeering ei näe ette teisiti. Kui aga DP-d on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-

ga kehtestatud nõudeid (vt 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Seega on kaebajal iseenesest

õigus selles, et ta ei saa Jaanisauna DP-d ellu viia valikuliselt.

Rae valla, XX ja Jaanisauna DP koostaja vahel 23.10.2018 sõlmitud lepinguga (dtl 42–46) on

kaebaja võtnud kohustuse kanda kõik DP koostamise ja elluviimisega kaasnevad kulud, sh

ehitada omal kulul välja DP kohane taristu ja juurdepääsuteed ning tagada DP-ga ettenähtud

servituutide seadmine (vt lepingu sissejuhatav osa ja p 3.1). Puudub vaidlus, et vastustaja

soovitava Papli tänava pikenduse rajamine ei ole otseselt vajalik Jaanisauna DP elluviimiseks

(juurdepääs kaebaja kinnistule on 27.05.2019 eskiisprojektis lahendatud kooskõlas vastustaja

poolt varem antud juhistega), vaid avalikke ja kolmandate isikute võimalikke planeerimishuve

silmas pidades. Seega ei saa 23.10.2018 lepingut tõlgendada nii, et kaebajale tuleneb sellest

kohustus rajada ka Papli tänava pikendus või kanda sellega seotud kulusid. Jaanisauna DP

materjalides on võimalik selgesõnaliselt välja öelda, et vald n-ö reserveerib Papli tänava

pikenduse rajamiseks vajaliku teekoridori ning huvitatud isikul ei teki selle avaliku tee

rajamisega seonduvalt mingeid täiendavaid kohustusi.

32. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud menetlustoiming – Rae Vallavalitsuse

28.08.2019 kiri – ei ole õigusvastane.

III

33. Rae valla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2

tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata

3-19-1813

13(13)

ka osas, milles kaebaja vaidlustas Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja. Seega kokku võttes jääb

XXi kaebus tervikuna rahuldamata.

34. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg

1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt

on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine.

Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud kuludokumente, jäävad

mõlema menetlusosalise esimese ja teise astme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)