2-20-2806/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2806

Tsiviilasi

R S hagi Osaühingu Artaro vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

025/2019/2131

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R S (isikukood xxx), seaduslik esindaja A-L S,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja Osaühing Artaro (registrikood 10145337),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus aegumise kohaldamise osas vaheotsuse

tegemiseks.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2019/2131 lubamatuks osas, milles

täitemenetluses saadavast rahast arvestataks OÜ Artaro võlgnevuse katteks

rohkem kui põhinõude 12 000 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja OÜ Artaro kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esile toodud asjaoludel sõlmisid OÜ Artaro (kostja) ja Xxx OÜ 24.11.2015

laenulepingu, mille alusel andis kostja Xxx OÜ-le laenu 12 000 eurot, täitmise tähtaeg oli

23.05.2016, intressimäär 10% ja viivisemäär 0,27% päevas. Laenulepingust tulenevaid

kohustusi käendas 24.11.2015 lepinguga R K maksimaalses summas 24 000 eurot.

Käenduslepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati R K kuulunud kinnisasjale

asukohaga xxx kolmanda järgu hüpoteek summas 24 000 eurot. Samale kinnisasjale oli seatud

esimese ja teise järjekoha hüpoteek xxx-i kasuks.

2. R K surma järel päris nimetatud kinnisasja R K (hageja). Kinnisasja suhtes algatati xxx-i

ees

lasuvate

kohustuste

täitmiseks

täitemenetlus,

milles

võõrandati

kinnisasi.

Hüpoteegipidajana ühines täitemenetlusega ka kostja, kelle väitel on tema nõue 24 000 eurot.

3. Hageja vaidlustab sundtäitmise kostja nõude osas summas 12 000 eurot, so hüpoteegi

summast viivise ja intressinõuetele vastavas osas. Hageja palub kohaldada

aegumist

ja

tunnistada sundtäitmine lubamatuks suuremas summas kui 12 000 eurot. Hageja leiab, et kuna

laenulepingust tulenevad nõuded on põhivõlgniku vastu aegunud, siis saab kostja nõuda

üksnes põhinõude täitmist ning ei saa nõuda viivise ja intressinõude täitmist. Kohtupraktika

kohaselt ei ole ka pandiga tagatud nõude aegumise korral võimalik nõuda sisse kogu

võlgnevust, vaid üksnes põhinõue. Hageja nõuab alternatiivselt viivise ja intressinõude

vähendamist mõistliku suuruseni arvestades, et kostja pole kordagi põhivõlgnikult täitmist

nõudnud ega teinud midagi, et mõistliku aja jooksul käendajalt kohustuse täitmist nõuda.

Seeläbi on kostja ise tekitanud intressi ja viiviste kasvamise ebamõistliku suuruseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4. 26.06.2020 vastuses kohtunõudele leiab hageja, et kostja on muutunud sissenõudjaks TMS

§ 149 kohaselt, kuna kostja on esitanud 17.01.2020 taotluse nõude rahuldamiseks tulemist

hageja vara suhtes ning tulemi jagamisel kuulus kostja hüpoteegiga tagatud nõue arvesse

võtmisele. Hageja on käendajana R K üldõigusjärglane ja muutunud pärijana käenduslepingu

pooleks. Hagejale on käenduslepingust tulenevad kohustused üle läinud seadusest tulenevalt

üldõigusjärglasena. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi alandamine on kohtu

diskretsiooniotsus.

Seadusjärgsest

viivisemäärast

korda

suurema

viivisenõude

tõendamiskoormis lasub kostjal. Hageja nõustub kohtuga, et AÕS § 346 lg 1 kohaselt on

kostja nõuete täitmine täiendavalt piiratud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Käenduslepingus on kokku lepitud käenduse tähtajas, milleks

on 5 aastat. Seega ei saa nõue aeguda enne 24.11.2020. Tähtajalise käenduse korral

eeldatakse, et käendaja vastutab kohustuse eest kuni käenduslepingu tähtaja lõppemiseni,

mitte põhivõlgniku kohustuste tähtaja lõppemiseni. Kui käenduslepingu tähtaeg on pikem kui

aegumistähtaeg, ei saa käendaja vastu esitatav nõue aeguda enne käenduslepingus märgitud

tähtaja saabumist. Kostja väitel vastutab käendaja VÕS § 142 lg 5 alusel sarnaselt garantii

andmisega. Kostjal polnud kohustust pöörduda põhivõlgniku vastu ja kostja esitas nõude

täitemenetluses.

6. Kostja leidis, et intressi ja viivisenõude vähendamine pole põhjendatud, kuna käendaja oli

kohustuste täitmisega viivituses pikka aega. Laenuintressi määr tuleb 21,9% aastas, mis on

tavapärane intressimäär. Kuna kostja saab nõuda viivist üksnes ulatuses, mis jääb

hüpoteegisummast alles pärast põhivõlgnevuse ja intressivõlgnevuse maha arvamist, ei ole

tegelik viivisemäär suurem, kui 0,06% päevas. Hageja on kohustuse täitmisega viivitanud 4

aastat, mistõttu ei ole kostja hinnangul põhjendatud viivisemäära vähendamine.

7. 26.06.2020 seisukohas leiab kostja, et hageja taotlus vaheotsuse tegemiseks tuleb jätta

rahuldamata kui õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Käenduslepingust tulenev kostja nõue

ei ole aegunud. Tegemist ei ole mitte käenduse piiramise, vaid käendusest tuleneva nõude

aegumistähtaja laiendamisega. Selline pooltevaheline kokkulepe on seaduslik (TsÜS § 145 lg

2) ning lepingust tulenevalt üheselt mõistetav. Võlgnik R K suri enne nõude sissenõutavaks

muutumise tähtaja saabumist. Menetluses puudub igasugune info selle kohta, kas ja kui siis

millal hageja seaduslik esindaja hageja nimel pärandi vastu võttis, siis tuleb asuda

seisukohale, et hageja ei võtnud pärandit vastu enne 21.02.2017, so pärimisõiguse tunnistusel

märgitud kuupäeva. Seega oli hagi aegumine peatunud TsÜS § 166 lg 1 alusel alates

pärandaja surmast xxx kuni hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseni 21.02.2017.

Kirjaliku kokkuleppega on tõendatud poolte soov ja tahe käenduslepingust tuleneva nõude

aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani. Nii seaduse kui ka kehtiva kohtupraktika kohaselt

käenduslepingust tulenevad kohustused kehtivad kuni käenduslepingu tähtaja lõppemiseni,

mitte põhivõlgniku kohustuste tähtaja lõppemiseni.

8. Lepingust tulenevalt on kostjale tasutud viivisintress, kuid maksmata on põhivõlg. Kuna

hagi esitamise ajaks oli kostjale nõue osaliselt rahuldatud (vastavalt lepingule eelkõige viivise

ja intressi osas), tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõuet tunnistanud, mis omakorda toob

kaasa aegumise katkemise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Esmalt lahendab kohus hageja taotluse aegumise kohaldamise osas vaheotsuse

tegemiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus vaheotsuse tegemiseks ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Vaheotsuse tegemine ei ole põhjendatud olukorras, kus tsiviilasi on lõpliku

lahendi tegemiseks valmis.

11. Hageja palub kohaldada aegumist ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2019/2131

OÜ Artaro kasuks lubamatuks suuremas summas kui 12 000 euro ulatuses. Hageja nõue on

esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1

alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Riigikohus on öelnud, et võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 järgne

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles ta saab mh toetuda nõude aegumisele

(vt RKTKo nr 3-2-1-134-07, p 11). Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, saab võlgnik

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on

täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Riigikohus on leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitades üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei

pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav

nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda

tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt

RKTko nr 3-2-1-190-13, p 17 ja selles viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16).

12. Kohus täitis 05.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 81-83).

13. Kohus tuvastab, et OÜ Artaro (kostja) ja Xxx OÜ sõlmisid 24.11.2015 laenulepingu,

mille alusel andis kostja Xxx OÜ-le laenu 12 000 eurot, täitmise tähtaeg oli 23.05.2016,

intressimäär 10% ja viivisemäär 0,27% päevas (tl 26-27 pöördel). Laenulepingust tulenevate

kohustuste käendamiseks sõlmisid kostja ja R K 24.11.2015 käenduslepingu, mille kohaselt

on käendatav maksimaalne summa 24 000 eurot (tl 27-27 pöördel). Käenduslepingu p 4

kohaselt

on

käendus

antud

tähtajaga

viis

aastat

arvates

lepingu

sõlmimisest.

Käenduslepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati R K kuulunud kinnisasjale

asukohaga xxx kolmanda järgu hüpoteek summas 24 000 eurot (tl 19-23). Samale kinnisasjale

oli seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteek xxx-i kasuks (tl 7 ja 7 pöördel). R K suri xx.

21.02.2017 koostatud pärimistunnistuse kohaselt on 29.04.2016 surnud R K pärijad tema

lapsed H K, R S (hageja) ja R K (tl 6-6 pöördel). Pärijate poolt pärandvara jagamise

tulemusena jäi kinnisasi asukohaga xxx hageja omandisse (tl 7). Kinnisasja suhtes algatati

xxx-i ees lasuvate kohustuste täitmiseks täitemenetlus nr 025/2019/2131, milles võõrandati

kinnisasi.

14. Kohus tuvastab esmalt, kas kostja on muutunud sissenõudjaks TMS § 149 tähenduses.

Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle

vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus

puudutab (TMS § 5 lg 1). Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui

sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti (TMS § 149 lg 2). Kui kinnisasjale

sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks,

teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses (TMS § 149 lg 1). Seega

saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üksnes sissenõudja vastu.

Sissenõudjaks on isik, kelle nõuet täitemenetluses täidetakse või kes on ühinenud

täitemenetlusega TMS § 149 tähenduses. 17.09.2019-11.12.2019 toimunud kirjavahetusest

nähtuvalt teatas kostja kohtutäiturile, et soovib täiteasjaga nr 025/201972131 ühineda (tl 9-

10). Kohtutäitur Kaire Põltsi 16.06.2020 õiendi nr 025/2019/2131 kohaselt on kostja esitanud

17.01.2020 nõude rahuldamiseks tulemist hageja vara suhtes ning tulemi jagamisel kuulus

kostja hüpoteegiga tagatud nõue arvesse võtmisele (tl 87). Seega on tõendamist leidnud, et

kostja on muutunud sissenõudjaks TMS § 149 tähenduses.

15. Kohus analüüsib, kas hageja on muutunud käenduslepingu pooleks. Käendaja võib

esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise,

välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga (VÕS § 149 lg 1 ls 1).

Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus (VÕS § 149

lg 1 ls 2). Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud vastuväiteid käendajana. VÕS § 149 lg 1

alusel võib hageja esitada käendaja vastuväiteid, kui hageja on muutunud käenduslepingu

pooleks või temale on üle läinud käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Pärimistunnistuse kohaselt on R K pärijad tema lapsed H K, R S (hageja ja R K (tl 6). Isiku

surma korral läheb tema vara üle teisele isikule (PärS § 1 lg 1). Pärand on pärandaja vara.

Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt

on lahutamatult seotud pärandaja isikuga (PärS § 2). seega on hageja käendaja R K

üldõigusjärglane ja muutunud pärijana käenduslepingu pooleks. TsÜS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt

tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei

ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või

seadus. Seega on hagejale käenduslepingust tulenevad kohustused üle läinud seadusest

tulenevalt üldõigusjärglasena. Eeltoodust tulenevalt on hageja muutunud käenduslepingu

pooleks ja saab esitada vastuväiteid käendajana.

16. Kohus võtab seisukoha, kas kostja nõue hageja vastu on aegunud. Hageja palub

kohaldada aegumist, et kuna laenulepingust tulenevad nõuded on põhivõlgniku vastu

aegunud, siis saab kostja nõuda üksnes põhinõude täitmist ning ei saa nõuda viivise ja

intressinõude täitmist. Käendaja võib mh esitada vastuväite, et põhivõlgniku suhtes on nõue

aegunud (RKTKo 3-2-1-178-10, p 37). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on muutunud

käenduslepingu pooleks ja saab esitada vastuväiteid käendajana. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 ls 1).

Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Esitatud asjaoludel tuli laenulepingu alusel

saadud raha ja intressid tagastada hiljemalt 23.05.2016. Seega võis kohustuse täitmist nõuda

põhivõlgnikult alates 24.05.2016 ning samal päeval hakkas kulgema ka põhivõlgnevuse ja

intressinõude aegumistähtaeg. Seega saabus põhivõlgniku vastu esitatava laenulepingust

tuleneva põhinõude ja intressinõude aegumistähtaeg 23.05.2019. Eeltoodust tulenevalt on

laenulepingust tulenev nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei võta

pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud

eseme arvel. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev

nõue, kui see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Kõrvalkohustusteks loetakse

viivisenõuet (RKTKo 3-2-1-106-16, p 14). Samamoodi põhinõudele aegusid ka viivisenõuded

23.05.2019 isegi siis, kui viivisenõuded eraldiseisvalt ei oleks veel olnud aegunud. Seega on

kostjal õigus nõuda viidatud sätete alusel täitmisel oleva laenulepingu alusel tasumata

põhinõude 12 000 euro täitmist, kuid kostjal ei ole õigust saada nõude aegumise tõttu

täitmisel oleva laenulepingu tasumata intresse, viivist ja leppetrahvi.

17. Kostja väitis, et käendaja nõuete aegumisele kehtib eraldi regulatsioon tulenevalt

käenduslepingu tähtajast. Riigikohus on selgitanud, et käendaja vastu esitatav nõue on

iseseisev tehingust tulenev nõue ja võlausaldajal on iseseisev nõudeõigus käendaja vastu

(RKTKo 3-2-1-12-10, p 11). Üldjuhul aeguvad käendaja vastu esitatavad nõuded TsÜS § 146

lg 1 alusel samal ajal kui võlgniku vastu esitatavad nõuded, sest kohustuse sissenõutavaks

muutumisega tekib võlausaldajal üldjuhul õigus nõuda täitmist ka käendajalt. Kostja väitel

tähendas tähtaja kokkuleppimine käendaja vastu esitatavate nõuete aegumise tähtaja

pikendamist. VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga (VÕS § 142 lg 3). VÕS § 153 lg 1 p

3 järgi lõpeb tähtajaline käendus tähtaja möödumisega. Tähtajalise käenduse lõppemise korral

eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest (VÕS

§ 153 lg 3). Tähtajalise käenduse puhul tuleb välja selgitada tähtaja määramisega silmas

peetud õiguslikud tagajärjed.1 Olemasoleva kohustuse käendamise korral kannab reeglina

käenduse tähtajalisus selguse tagamise funktsiooni, kui tähtaeg möödub, võib käendaja olla

kindel, et tema vastu nõudeid ei esitata.2 Samas ei tähenda eeltoodu, et käenduslepingu

kehtivuse ajal oleksid välistatud käendaja võimalikud vastuväited kohustuse täitmisele.

Käenduslepingust tulenevalt tuleb tõlgendada, kas tähtaja määramise eesmärk oli piirata

käendust üksnes nõuetele, mis on tekkinud käenduslepingu kehtivuse ajal, või piirata nõuete

käendaja vastu maksma paneku võimalusi pärast tähtaja saabumist.3 Erikokkuleppe

puudumisel saab lähtuda seadusest tulenevast reeglist.4

18. Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada,

kuid mitte enam kui kümne aastani (TsÜS § 145 lg 2). Seega saaks võlausaldaja ja käendaja

vahelise kokkuleppega leppida kokku pikemas aegumistähtajas. Selline kokkulepe on

iseenesest seaduse järgi lubatav. Käenduslepingu p 4 kohaselt käendus on antud tähtajaga viis

aastat arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja aga tõendanud, et

käenduslepingus kokkulepitud tähtaeg tähendas kokkulepet aegumistähtaja pikendamiseks.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kirjaliku kokkuleppega on tõendatud poolte soov ja

tahe käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani. Kohus

leiab, et pooled on käendust VÕS § 142 lg 3 kohaselt ajaliselt piiranud. Tähtajalise käenduse

puhul lepitakse reeglina kokku, et käendus lõpeb, kui võlausaldaja ei ole teatud tähtajaks

esitanud nõuet käendaja vastu. Kohtu hinnangul ei saa käenduslepingu punkti 4 tõlgendada

nii, et punktist 4 saaks järeldada poolte tahet leppida kokku aegumistähtaja pikendamises.

Käenduslepingu punktis 4 puuduvad igasugused viited nõuete aegumisele. Lepingu

sõnastusest nähtuvalt oli poolte ühiseks tahteks piirata käenduslepingu kehtivust tähtajaliselt.

1 VÕS I komm vlj (2006), § 142, p 3.3.

2 VÕS I komm vlj (2006), § 153, p 3.4.

3 VÕS I komm vlj (2006), § 153, p 3.4.

4 VÕS I komm vlj (2006), § 153, p 3.4.

19. Kostja tugines ka VÕS § 142 lg-le 5. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada

aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks

olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu

sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui

garantii andmise puhul (VÕS § 142 lg 5). Esitatud asjaoludel sõlmiti käendusleping samal ajal

laenulepinguga, mistõttu ei saanud olla tegemist olukorraga, kus käendati kohustust, millele

sai esitada aegumise vastuväite, sest põhikohustuse täitmise tähtaeg ei olnud käenduslepingu

sõlmimise ajal saabunud. Seetõttu on kohtu hinnangul viidatud norm käesolevas asjas

asjakohatu.

20. Kohus on seisukohal, et R K pärand võeti vastu tema surmapäeval, ehk enne

põhivõlgniku laenu tagastamise tähtaega, siis ei mõjuta pärandi vastuvõtmine hagi aegumise

tähtaega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja esitas hagiavalduse enne

täitemenetluses väljamaksete tegemist ning hageja ei ole kostjale ühtegi summat tasunud.

Sellest tulenevalt ei ole hageja kostja nõudeid tunnustanud, ei ole andnud võlatunnistusi ja

loobunud vastuväidetest.

21. Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas lubamatu suuremas summas kui põhivõlg

12 000 eurot. Seetõttu ei ole vaja edasi analüüsida hageja alternatiivset nõuet viivise ja

intressinõude vähendamiseks.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

lahendamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

24. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.