3-20-1279/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla 20.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/285 karistati XX vangla kodukorra p XX esitas käskkirja peale 21.04.2020 vaide (registreeritud 29.04.2020), mille Tallinna
Legislator headnote
AI generated3-20-1279/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna Vangla 20.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/285 karistati XX vangla kodukorra p XX esitas käskkirja peale 21.04.2020 vaide (registreeritud 29.04.2020), mille Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver
Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1279
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 20.04.2020 käskkirja nr 5-
2/20/285 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.08.2020 määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1
ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla 20.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/285 karistati XX vangla kodukorra p
1.14.13 rikkumise eest noomitusega.
2. XX esitas käskkirja peale 21.04.2020 vaide (registreeritud 29.04.2020), mille Tallinna
Vangla jättis 21.05.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/101-2 rahuldamata.
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 03.07.2020 avalduse, millest nähtus tahe vaidlustada
tühistamiskaebusega 20.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/285 vaides toodud põhjendustel.
Avalduses on muu hulgas märgitud: „Juhul kui käesolev avaldus on esitatud halduskohtule
hilinedes, vabandan kuna minul puuduvad tehnilised abivahendid, siis palun avaldus
menetlusse võtta.“
4. Tallinna Halduskohus käsitas avaldust kaebusena ning nõudis vanglalt käskkirja, vaide ja
vaideotsuse esitamist. Ühtlasi tuli vanglal teada anda, millal toimetati asjaomased haldusaktid
kaebajale kätte.
5. Tallinna Vangla esitas nõutud dokumendid ning selgitas, et käskkiri toimetati kaebajale kätte
20.04.2020 ja vaideotsus 25.05.2020.
3-20-1279
2(3)
6. Tallinna Halduskohus luges 14.08.2020 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega
ületades ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning lõpetas
haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 1 alusel (resolutsiooni p 2).
Kui isik pidas kinni kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast, võib halduskohtule kaebuse
esitada sama nõudega 30 päeva jooksul, arvates kohtueelset menetlust lõpetava lahendi
teatavakstegemisest (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja esitas 20.04.2020 käskkirja peale vaide
29.04.2020. Vaideotsuse sai ta kätte 25.05.2020, seega tuli kaebus esitada hiljemalt 25.06.2020.
Kuna kaebus laekus halduskohtule 03.07.2020, on see esitatud kaebetähtaega ületades.
Kaebaja põhjendusi kaebuse hilinenult esitamise kohta saab tõlgendada kaebetähtaja
ennistamise taotlusena. Tehniliste abivahendite puudumine ei õigusta tähtaja ennistamist, sest
see ei takistanud kaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kaebaja korduvalt
pöördunud kohtusse käsikirjaliste kaebustega (nt haldusasjad nr 3-20-1126, 3-20-828, 3-20-
66). Praeguselgi juhul esitas kaebaja käsikirjalise kaebuse. Üldjuhul ei peeta vaidlusi vangla
toimingute ja haldusaktide õiguspärasuse üle faktiliselt ega õiguslikult keerukaks. Isik ei vaja
halduskohtumenetluses osalemiseks õigusteadmisi, sest kaebust ei pea õiguslikult põhjendama.
Ühtlasi ei eelda kaebuse esitamine materjalidega tutvumist Internetis. Kaebuses tuleb vaid
selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele asjaoludele ta tugineb. Kohtul on
uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda
tõendeid omal algatusel. Vaideotsuses on välja toodud vaidlustamisviide, seega pidi kaebaja
olema teadlik kohtusse pöördumise tähtajast. Selliselt ei ole esine ka subjektiivseid asjaolusid
kaebetähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.08.2020 määruskaebuse, milles teeb etteheiteid
kaebetähtaja ennistamata jätmisele.
Halduskohtu määrus on vastuoluline. Halduskohus selgitas, et kohtul tuleb asja lahendamisel
järgida uurimisprintsiipi, kuid jättis selle kohustuse tehnilise abivahendi argumendi juures
täitmata. Halduskohus märkis vaid, et ei ole äratuntav, kuidas võiks tehnilise abivahendi
puudumine kaebuse esitamisel olla määrav. Kuna kaebajal puudub tehniline abivahend, ei ole
tal võimalik kasutada registreid ja e-teenuseid, esitada memosid ja saada meeldetuletusi.
Kaebajal on lisaks haldusasjadele menetluses ka tsiviil- ja kriminaalasjad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, kuna määruskaebuse esitaja võimalused oma
õiguste kaitseks on ilmselgelt vähesed (HKMS § 207 lg 2). Samal põhjusel ei ole vajalik küsida
määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
9. Vaidlus puudub, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
Praegusel juhul ei kohaldu HKMS § 68 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja arvestamise erisus, sest
kaebust ei esitatud ka vanglale tähtaegselt. Kaebus jõudis halduskohtusse päeval, mil see esitati
vanglale.
10. Kui halduskohus tuvastab, et kaebusel on kaebetähtaja rikkumise tunnused, tuleb kaebajale
anda võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuses
sisalduvat seisukohta kaebetähtaja ületamise kohta saab tõlgendada kaebetähtaja ennistamise
taotlusena. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtuga, et puuduvad objektiivsed põhjused
ning kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.
Halduskohtu põhjendused on asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
3-20-1279
3(3)
11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et taotluse lahendamisel ei ole
rikutud uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiip tähendab, et kohtul tuleb välja selgitada kõik asja
lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud. Asjaolu, et kaebajale ei antud täiendavat
võimalust kaebetähtaja ületamist põhjendada, ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
Kaebaja on ka määruskaebuses põhjendanud tähtaja ületamist üksnes tehniliste abivahendite
puudumisega ega ole väitnud, et kaebuse tähtaegset esitamist takistas mõni muu asjaolu.
12. Kuna kaebaja arvates ei ole halduskohus käsitlenud tema argumenti tehniliste abivahendite
puudumise kohta, võib järeldada, et ta ei ole rahul halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus
leiab, et halduskohus on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et tehniliste abivahendite
puudumine ei saanud kaebetähtaja möödalaskmist objektiivselt mõjutada. Kohus võib
kaebetähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel
(HKMS § 71 lg 1). Tegemist on isiku tahtest olenematu sündmusega, mille tekkimist ja
kulgemist ta ei saanud ise vahetult mõjutada (nt haigus või muu lühiajaline toimimiskatkestus).
Kaebaja ei vaja arvutit ega ligipääsu Internetile, sh avalikele andmebaasidele, et esitada
nõuetele vastav kaebus. Kaebuse esitamisel ei pea viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale.
Kaebaja on esitanud varem käsikirjalisi kaebusi ja määruskaebusi (nt haldusasjad nr 3-20-1126,
3-20-832, 3-20-829, 3-20-490, 3-20-449, 3-20-304, 3-20-66), samuti käsikirjalisi
menetlusdokumente tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluses, mistõttu ei saanud tehnilise
abivahendi puudumine mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Puuduvad ka kaebajaga seotud
subjektiivsed asjaolud, nagu eksimine protsessitoimingutes, haldusorgani eksitavad lubadused
vms, mis selgitaks kaebuse hilinenud esitamist. Vaideotsuses on olemas vaidlustamisviide.
Kaebaja on varem pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse, seega ei saa kohustus
järgida menetlustähtaegu olla tema jaoks üllatuslik. Asjaolu, et kaebajal võib erinevate
menetluste rohkuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegade järgimisega, ei ole mõjuv põhjus
kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja peab oma kohtuasju ajades olema hoolikas.
13. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu
14.08.2020 määruse vaidlustamisel oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus
tuleb tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)