2-19-20325/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 111,87 eurot (ükssada

üksteist eurot ja 87 senti), viivis 106,97 eurot (ükssada kuus eurot ja 97 senti),

sissenõudekulu 25 (kakskümmend viis eurot) ja viivis määraga 0,07% päevas tasumata

põhisummalt alates 17.12.2019 kuni põhinõude 111,87 euro tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud M K kanda.

2. Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hagimenetluse kulu 195 eurot

(ükssada üheksakümmend viis eurot) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

1. september 2020.a Lubja 4, 10115 Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20325

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

272,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline

esindaja Marjana Šestel

Kostja: M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hageja nõue

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi ka hageja) palus M K (edaspidi ka kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 111,87 eurot, viivised 106,97

eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud

viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude 111,87 euro tasumiseni viivise määraga 0,07%

päevas tasumata põhisummalt.

Hagiavalduse asjaolud

2. Elisa Eesti AS-i (edaspidi teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmiti 12.01.2016

liitumisleping nr xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja

pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade

(mobiiltelefon) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud

arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas

kostjale järgmised arved: 1.jaanuar kuni 31.jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr.

2014561516 summas 9,50 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016; 1.veebruar kuni 28.veebruar

2016, 01.03.2016 arve nr. 2014803979 summas 94,43 €, tasumise tähtaeg 18.03.2016;

1.aprill kuni 30.aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015270909 summas 17,93 €, tasumise

tähtaeg 18.05.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu

lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi

üldtingimused). Kostja ei ole teenuste eest tasunud ega reageerinud võla tasumiseks

kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. 18.04.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise

lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlasumma hiljemalt 25.04.2016. Kuna ei ole kostja

võlgnevust tasunud, lõpetas Elisa Eesti AS lepingu 26.04.2016. Vastavalt üldtingimuste p-

le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele

märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast

iga viivitatud päeva eest. Sissenõudjal on õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest

tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid VÕS § 113² lg 2 ja lg 3 järgi. Hageja

volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist.

Kokku on hagejal tekkinud 25 € kulu seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.

Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega

kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva

ajani ei ole kostja kohustust tasunud.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja lubas võla tasuda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või

seaduses. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS §

76 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

5. Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepinguga on tõendatud, et Elisa Eesti AS-i ja

kostja vahel sõlmiti 12.01.2016 liitumisleping nr xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel

kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli

kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS arvetega on tõendatud, et kostja asus

teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved: 1.jaanuar kuni 31.jaanuar

2016, 01.02.2016 arve nr. 2014561516 summas 9,50 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016;

1.veebruar kuni 28.veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. 2014803979 summas 94,43 €,

tasumise tähtaeg 18.03.2016; 1.aprill kuni 30.aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015270909

summas 17,93 €, tasumise tähtaeg 18.05.2016. Kostja on teenuste eest tasumata jätmisega

on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Lepingu lõpetamise teatisega on tõendatud, et

18.04.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda

võlasumma hiljemalt 25.04.2016 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud lõpetas Elisa

Eesti AS 26.04.2016 lepingu.

6. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse

täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et

võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud

lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale ja kostjat

teavitati nõude loovutamisest. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud siis on

hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 111,87 eurot.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude

esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Elisa üldtingimustega on tõendatud, et lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et

kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste

kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.2 kohustus kostja tasuma arved

arvetel osundatud maksetähtpäevaks ja üldtingimuste p-le 7.10 oli Elisal õigus nõuda

kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Üldtingimuste järgi oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma

maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07%

päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär.

10. Hageja arvestas viiviseid põhisummalt 111,87 eurot viivise määraga 0,07% päevas

19.02.2016-16.12.2019 9,50 eurot, 19.03.2016-16.12.2019 90,27 eurot, 19.05.2016-

16.12.2019 7,41 eurot, kokku 106,97 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostjale

arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni. Seega on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ka hageja

esitatud kõrvalnõue ehk viivise nõue.

11. Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7

kohaselt

kohustus

hüvitada

mitteõigeaegsest

tasumisest

tuleneva

võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg.2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule

saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg.2 p.1 järgi pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on

hagihinnaga 272,42 eurot.

12. Hagihoiatusega, PlusPlus Legal arvega ja võlanõuetega 01.04.2018, 01.05.2018 ja

01.06.2018 on tõendatud, et hageja volitasnud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt

võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas

teenusena kostjale kolm võlateatist - 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018, hagejale

teadaolevale kostja aadressile, Karjaküla alevik, Keila tee 4-2B, Keila vald, 76620, Harju

Maakond. Seega on hagejal VÕS § 113² lg 2 alusel õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise

eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 eurot, kokku

25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade

edastamisega kostjale, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 133 lg 1

järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse

riigilõivu hagihinnalt 272,42 eurot vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. 75 eurot. Hagist ja

selle lisadest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

75 eurot, mis tuleb jätta kostja kanda.

15. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Hageja õigusabikulu on hagiavalduse kohaselt seotud käesolevas asjas osutatud

õigusabiga kokku 3,5 tundi dokumentide komplekteerimise, analüüsi, hagiavalduse

koostamise ja esitamise eest hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku

420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ning, et kõik menetluskulud on

kantud käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu ja keerukust

ning hagihinda arvestades põhjendatuks õigusabikulu 1 tunni eest, kokku 120 eurot

(käibemaksuga), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TsMS § 144 p 1

alusel.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib

menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik