2-19-18743/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31. august 2020

Tsiviilasja number

2-19-18743

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 1. juuni 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. juuni 2020 otsus ja kinnitada poolte kompromiss

järgmistel tingimustel:

1. Lõpetada YY ja XX ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXXXXX kantud kinnistule asukohaga TTT (edaspidi:

kinnistu) järgmistel tingimustel:

1.1. Kinnistu jääb YY ainuomandisse.

1.2. YY kohustub tasuma XX-le tema ühisomandi osa eest kinnistus hüvitise

8500 eurot. Pooled on kokku leppinud, et YY tasub hüvitise 30 päeva

jooksul alates kompromissi allkirjastamisest Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

(kohtu

tagatiste

kontole)

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

AS Swedbank,

selgitusega:

„Tsiviilasi nr 2-19-18743, hüvitise maksmine XX-le“, ja esitab kohtule

vastava maksekorralduse. Pooled annavad kohtule juhise, et sama summa

kantakse kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel OÜ Maria

Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EE832200221039155226,

selgitusega „hüvitis ühisvara eest XX-le – 2-19-18743“.

1.3. Pooled teevad kompromissi osana järgmised tahteavaldused, mille

paluvad kohtul kanda kompromissi kinnitavasse kohtumäärusesse:

1.3.1. XX ja YY on kokku leppinud omandi üleandmises selliselt, et XX

annab oma osa ühisomandis kinnistus, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX (asukoht

TTT) üle YY-le, kes võtab selle vastu;

2 (4)

1.3.2. YY palub kustutada kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX

teisest jaost kanne senise omaniku YY (Y) kohta ning kanda samasse

jakku YY kinnistu ainuomanikuna;

1.3.3. XX kohustub andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1

tähenduses) kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teise jao

omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse teisest jaost kanne

senise omaniku YY kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse YY;

1.3.4. pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatu kande muutmise

eest tasub riigilõivu YY, kes palub kinnistusosakonnal määrata

lõivu tasumiseks tähtaeg.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Pooled kinnitavad vastastikku mistahes muude käesolevas kompromissis

kajastamata nõuete puudumist teineteise suhtes. Selliste nõuete olemasolul

loetakse pooled neist loobunuks.

II. Tühistada 11. septembriks 2020 määratud kohtulahendi teatavaks tegemise aeg.

III. Kohtu tagatiste kontole 27. augustil 2020 YY-lt selgitusega „Tsiviilasi nr 2-19-

18743, hüvitise maksmine XX-le“ laekunud summa 8500 eurot maksta määruse

jõustumisel

OÜ Maria

Mägi

Advokaadibüroo

arveldusarvele

nr EE832200221039155226.

IV. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot OÜ Maria

Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE832200221039155226.

V. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav

riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

VI. Tsiviilasja nr 2-19-18743 menetlus lõpetada.

VII. Jõustunud kohtumäärus asendab poolte tahteavaldusi, mis on sisalduvad

kompromissi punkti 1.3 alapunktides. Tallinna Ringkonnakohtu kantseleil saata

jõustumismärkega kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompro-

missi alapunktis 1.3.2 sisalduva kinnistamisavalduse ja alapunktis 1.3.3 sisalduva

nõusoleku alusel kandemenetluse alustamiseks. Kinnistamismenetluses esindab

XX vandeadvokaat Madis Vinni (e-post XXX) ja YY vandeadvokaat Kersti Põld

(e-post XXX).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe tööpäeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 28. novembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hageja palus, et

(1) kinnistu asukohaga TTT (registriosa nr XXXXXX, edaspidi: kinnistu) jääks kostja

ainuomandisse ning hageja kasuks mõistetakse kostjalt välja hüvitisena 31 500 eurot;

või alternatiivselt

(2) lõpetada poolte ühisomand kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel ja

määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt:

-

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest korraldavad elamumaa avalikku

müüki hageja ja kostja ise;

-

avaliku müügi alghind on 80 000 eurot, hinda võib alandada kuue kuu möödumisel

5% alghinnast;

-

ühe aasta möödumisel korraldatakse avalik enampakkumine kohtutäituri

vahendusel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, alghinnaga 80 000 eurot,

tingimusega alandada müügihinda 5% kaupa alghinnast iga nurjunud

enampakkumise järel. Iga enampakkumise vahe on 60 päeva;

-

kinnistu müügist saadud raha kuni 17 000 euro ulatuses saab kostja ja 17 000 eurot

ületavas osas jagatakse saadav raha poolte vahel võrdselt.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

pooled olid abielus 12. aprillist 1986 – 12. oktoobrini 2007;

-

abielu kestel omandati maa ostu-müügilepinguga erastatud TTT hoonete alune ja

hoonete

juurde

kuuluv

maa,

mille

omanikuna

kanti

esmakinnistamisel

26. novembril 1997 kinnistusraamatusse kostja. Kinnistu on poolte ühisvara, kuna see

omandati abielu kestel;

-

eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus ilma ehitisteta 17 000 eurot ja koos

ehitistega 80 000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Maakohus rahuldas hagi 1. juuni 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt hageja

alternatiivse nõude (2) osas ja lõpetas poolte ühisomandi kinnistule selle müümisega avalikul

enampakkumisel. Ühtlasi määras maakohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra järgmiselt:

-

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest korraldavad kinnistu avalikku müüki

hageja ja kostja ise;

-

avaliku müügi alghind on 80 000 eurot, hinda võib alandada kuue kuu möödumisel 5%

alghinnast;

-

ühe aasta möödumisel korraldatakse avalik enampakkumine kohtutäituri vahendusel

täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, alghinnaga 80 000 eurot, tingimusega

alandada müügihinda 5% kaupa alghinnast iga nurjunud enampakkumise järel. Iga

enampakkumise vahe on 60 päeva;

-

kinnistu müügist saadud raha kuni 63 000 euro ulatuses saab kostja ja 63 000 eurot

ületavas osas jagatakse saadav raha poolte vahel võrdselt.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada selle täitmise

korra osas osaliselt summa osas, mis jääb kostjale ja mis jagatakse poolte vahel võrdselt. Uue

otsusega jätta kinnistu müügist saadud raha kuni 17 000 euro ulatuses kostjale ja 17 000 eurot

ületavast osas jagada saadav raha poolte vahel võrdselt. Kostja vaidles kaebusele vastu.

4 (4)

5. Pooled esitasid 26. augustil 2020 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning poolte ühised juhised kohtu tagatiste kontole

makstav hüvitise edasi kandmiseks hagejale ja kohtumääruse saatmiseks kinnistusosakonnale.

6. Kostjalt laekus 27. augustil 2020 kohtu tagatiste kontole 8500 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ühtlasi tuleb tühistada kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise aeg.

8. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3

märgitud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

9. Pooled palusid, et kostja tasutud hüvitise summa (8500 eurot) kantakse kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumisel hageja esindaja arveldusarvele. TsMS § 463 lg 2 ja § 445

lg 1 alusel võib ringkonnakohus poolte taotlusel kindlaks määrata määruse täitmise korra ja

tähtaja. Vastavalt taotlusele tuleb 8500 eurot kanda määruse jõustumisel hageja esindaja

arveldusarvele.

10. Kompromiss sisaldab kostja kinnistamisavaldust ja hageja nõusolekut. Kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Juhindudes poolte taotlusest edastab kohus jõustunud kohtumääruse

kinnistusraamatu pidajale nende avalduste alusel kandemenetluse algatamiseks.

11. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

300 eurot, seega kuulub tagastamisele 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa

kanda hageja esindaja arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.

12. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani, see on kooskõlas

TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm