2-20-7933/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-7933

Tsiviilasi

Buscar OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Buscar OÜ (registrikood 12284876,

asukoht Sõle tn 39a-5, 10321 Tallinn) juhatuse liige X X

(isikukood x)

Ajutine pankrotihaldur: Eve Selberg (Advokaadibüroo

CLARUS OÜ, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn; e-post

eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Buscar OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Buscar OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Buscar OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Eve Selberg pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Buscar OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige X X (isikukood x).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 675 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 135 eurot, kokku summas 810 eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Eve Selberg tasust 476,40 eurot (sh

käibemaks 79,40 eurot). Tasu kanda Advokaadibüroo CLARUS OÜ pangakontole nr xxx.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 333,6 eurot jätta võlgniku kanda.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Võlgnik esitas 29.05.2020 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis

avalduse menetlusse 03.06.2020 määrusega ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi.

Kohtuistungid pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimusid 12.08.2020 ja 24.08.2020. Ajutine

haldur pidi aruande esitama 17.06.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise

pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 25.06.2020.

Ajutise halduri aruande kohaselt omab võlgnik AS-is SEB Pank arveldusarvet, mille saldo seisuga

17.06.2020 on 16,52 eurot. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku

omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku

nimel ei ole. Maanteeameti 17.06.2020 vastusest ajutise pankrotihalduri päringule nähtub, et

liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja

jette registreeritud ei ole. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri

aruandest nähtuvalt on võlgnikul käesoleval hetkel vara rahaliste vahendite näol kokku 16,52

eurot ning väidetav maksude ettemakse ja tagastusnõue summas 421,20 eurot. Kuna võlgnik ei ole

selgitusi ja dokumente esitanud, ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik hinnata maksude

ettemakse ja tagastusnõude realiseerimise võimalikkust, mistõttu ei saa nimetatud summat

võlgniku varana hinnata ja arvestada.

Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 7 248,78 eurot. Võlgniku

03.06.2020 bilansist nähtub, et seisuga 03.06.2020 on võlgniku omakapital negatiivne, so miinus

6811,10 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, puuduvad töötajad ja ajutisele

pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul vahendid tulu teenimiseks.

Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku majandustegevuse

jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnikul ei ole vara kohustuste katteks, mille tõttu vajadus

täiendava finantsanalüüsi järele puudub.

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui

ka pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt peab võlgniku juhatuse liige põhilisteks maksejõuetuse

tekkimise põhjusteks ülemaailmse pandeemia mõju klientide ostujõule, mis tõi kaasa

ostutellimuste puudumise. Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku juhatuse liikmega.

Ajutine pankrotihaldur toob välja, et võlgniku AS-i SEB Pank arveldusarve väljavõttest nähtub, et

2019. aastal ja 2020. aasta alguses on võlgniku pangakontolt pidevalt välja võetud sularaha

kogusummas 88 200 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke

raamatupidamisdokumente (kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei

ole ajutisel halduril võimalik anda ammendavat arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS §

22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks halduri hinnangul

pidada ebaõnnestunud äritegevust. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuivõrd võlgniku juhatuse

liige X X ei ole esitanud kõiki vajalikke raamatupidamise dokumente ning arvestades, et võlgniku

tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, siis on kassadokumentide

esitamata jätmine oluline rikkumine ning seega võib esineda KarS 3811 sätestatud

raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine.

Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur

arvamusel, et Buscar OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid võlgniku maksejõuetust

saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Tuvastatud on, et Buscar OÜ-l puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub määrata tasuks 810 eurot (sh käibemaks)

ja hüvitada 476,40 eurot riigieelarve vahenditest.

24.08.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa suuruseks 2000 eurot. Viimati nimetatud määruse saatis kohus kõigile

teadaolevatele võlausaldajatele ja avaldas 24.08.2020 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Deposiit tuli tasuda hiljemalt 27.08.2020.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise

tõttu

olenemata

võlgniku

maksejõuetusest,

kui

võlgnikul

ei

jätku

vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub. Samas on võlgnikul kohustusi

summas 7 248,78 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks

halduri hinnangul pidada ebaõnnestunud äritegevust. Haldur möönab, et arvestades asjaolu, et

võlgniku

tegevuse

raames

on

toimunud

mitmeid

erinevaid

sularaha

liikumisi,

on

kassadokumentide esitamata jätmine oluline rikkumine ning seega võib esineda KarS 3811

sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud

kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul

on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks muud asjaolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud

hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi

lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 7,5

töötunni eest tasuks määrata 675 eurot, millele lisandub käibemaks summas 135 eurot, kokku 810

eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri

kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike

11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise

halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast

rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu

397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas

333,60 eurot (810-476,40) jääb võlgniku kanda.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Pankrotihaldur on palunud

kohtul menetluse raugemise korral määrata Buscar OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige X X.

Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme X Xi vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik