3-19-1184/131 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1184

Haldusasi

KS, ES, JS, KJ, MP, EK, KL ja VL kaebus reformimata

riigimaa erastamise asjus

Menetlusosalised

Kaebajad – KS (ik XXXXXXXXXXX), ES (ik

XXXXXXXXXXX), JS (ik XXXXXXXXXXX), KJ

(ik

XXXXXXXXXXX),

MP

(ik

XXXXXXXXXXX), EK (ik XXXXXXXXXXX),

KL

(ik

XXXXXXXXXXX),

VL

(ik

XXXXXXXXXXX); volitatud esindaja JS

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Aet Peetso

Kolmandad isikud – A 20 OÜ (rk 11426392), volitatud

esindaja HU; RV, LP, GR, Feel@Home Estonia OÜ,

KK, RM, GM, KM, SR, RR, LB, VP, EP, MK, PR,

HV, MT, LT, ORL Consult OÜ, KK, LL, HV, VU,

AN, MS, SK, GK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.02.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KS, ES, JS, KJ, MP, EK, KL ja VL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 ning A 20 OÜ 05.05.2020 menetlus-

dokumendi lisad 1–4.

2. Jätta KS, ES, JS, KJ, MP, EK, KL ja VL apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 25.02.2020 otsus muutmata.

3. Mõista KS-lt, ES-lt, JS-lt, KJ-lt, MP-lt, EK-lt, KL-lt ja VL-lt solidaarselt välja A 20

OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 525 eurot.

4. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-19-1184

2(9)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas Eha tn 12, A. Adamsoni tn 20, A. Adamsoni tn 20a, Ao tn 7 ja Ao tn 5a

kinnisasjade vahele jääb reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 292 m2.

2. Tallinna Linnavalitsus võttis 14.12.2018 korraldusega nr 220-k vastu A. Adamsoni tn 20 ja

A. Adamsoni tn 20a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu lahendus nägi

ette vaidlusaluse maaüksuse jagamise kaheks ligikaudu 146 m2 suuruseks maatükiks, millest

üks liidetakse Eha tn 12 kinnistuga ning teine A. Adamsoni tn 20a kinnistuga. Ao tn 7

korteriühistu esitas korteriomanike nimel detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal sellele

vastuväited.

3. A. Adamsoni tn 20a, Ao tn 7 ja Eha tn 12 kinnistute omanikud esitasid Tallinna Linna-

valitsusele taotlused vaidlusaluse maaüksuse erastamiseks.

4. Tallinna Linnavaraamet edastas 14.12.2018 reformimata riigimaa erastamiseks avalduse

esitanud isikutele detailplaneeringu järgsest lahendusest lähtuva piiride kulgemise ettepaneku,

mille kohaselt jagatakse vaidlusalune maaüksus kaheks enam-vähem võrdseks maatükiks,

millest põhjapoolne maatükk liidetakse Eha tn 12 kinnistuga ja lõunapoolne A. Adamsoni tn

20a kinnistuga.

5. Ao tn 7 korteriomanikud teatasid 15.01.2019 Tallinna Linnavaraametile, et nad ei nõustu

14.12.2018 ettepanekuga, kuivõrd see ei vasta nende huvidele ega ole kooskõlas nende sooviga

rajada kõnealusele maaüksusele õueala.

6. Tallinna Linnavaraamet esitas 19.03.2019 erastamisavalduse esitanud isikutele 18.03.2019

koostatud uue piiride kulgemise ettepaneku, mille järgi jagatakse vaidlusalune maaüksus

kolmeks osaks selliselt, et maaüksuse põhjapoolse osa läänepoolne maatükk (97 m2) liidetakse

Ao tn 7 kinnistuga (maatükk I), maaüksuse lõunapoolne osa (ca 96 m2) liidetakse A. Adamsoni

tn 20a kinnistuga (maatükk II) ning maaüksuse põhjapoolse osa idapoolne maatükk (99 m2)

liidetakse Eha tn 12 kinnistuga (maatükk III). 18.03.2019 ettepaneku kohaselt jääb Ao tn 7

kinnistult liidetavale maatükile juurdepääsu laiuseks 3,6 m.

7. Ao tn 7 korteriomanikud esitasid uuele piiride kulgemise ettepanekule 09.04.2019

vastuväited, mille kohaselt blokeerivad Ao tn 7 kinnistul parkivad sõidukid 3,6 m laiuse

juurdepääsu liidetavale maatükile. Ao tn 7 korteriomanikud tegid ettepaneku jagada

vaidlusalune maatükk selliselt, et põhjapoolne maatükk (96 m2) liidetakse Eha tn 12 kinnistuga,

lõunapoolsetest maatükkidest idapoolne (97 m2) A. Adamsoni tn 20a kinnistuga ning

läänepoolne (99 m2) Ao tn 7 kinnisasjaga.

3-19-1184

3(9)

8. Tallinna Linnavaraamet kinnitas 09.05.2019 otsusega nr 4.2-5/1882-4 18.03.2019 piiride

kulgemise ettepaneku. Reformimata riigimaa jagamisel on lähtutud seisukohast, et kõik

vaidlusaluse maatüki erastamist taotlenud kinnisasjade omanikud saaksid sellest osa.

Maaüksust ei saa jagada Ao tn 7 kinnistu omanike ettepaneku kohaselt, sest selle järgi puuduks

A. Adamsoni tn 20a kinnistul liidetava maatükiga ühine piir. A. Adamsoni tn 20a kinnistu

omaniku erastamisavalduse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud. Ao tn 7 kinnisasja

omanikel on võimalik oma kinnistul korraldada parkimine selliselt, et oleks tagatud juurdepääs

liidetavale maaüksusele.

9. Ao tn 7 korteriomanikud KS, ES, JS, KJ, MP, EK, KL, VL, ST ja KK esitasid Tallinna

Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 18.03.2019 piiride kulgemise ettepaneku

tühistamiseks, Tallinna Linnavaraameti 09.05.2019 otsuse osaliseks tühistamiseks ning

Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks esitama uus piiride kulgemise ettepanek.

1)

18.03.2019 piiride kulgemise ettepanekus on Ao tn 7 kinnistuga liidetavale maatükile

juurdepääsu laius vaid 3,6 m. Juurdepääsu ees on parkimisala, mis tähendab, et parkivad

sõidukid blokeerivad juurdepääsu liidetavale maaüksusele. Arvestades, et juba praeguses

olukorras ei jagu parkimiskohti kõigile 10 korterile (mis pole kooskõlas Kassisaba asumis

teemaplaneeringuga “Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine

ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine” (miljööväärtuslike alade teemaplaneering)

kinnitatud normatiividega), pole võimalik parkimiskohti vähendada. Parkimiskorralduse puhul

tuleb arvestada ka sellega, et Päästeameti sõidukitel oleks ligipääs kinnistule. Kaebajate

ettepaneku järgi oleks Ao tn 7 kinnisasjalt liidetavale maatükile piisava laiusega juurdepääs.

Kaebajad kavatsevad vaidlusalust maatükki kasutada haljasalana.

2)

A. Adamsoni tn 20 ja A. Adamsoni tn 20a kinnistute omanikud on kokku leppinud

kinnistute ümberkruntimises selliselt, et mõlema kinnistu põhjapoolne osa hakkab kuuluma A.

Adamsoni tn 20a kinnistu koosseisu. Vastavalt menetletavale detailplaneeringule tekib A.

Adamsoni tn 20a kinnistul ühine piir maatükiga, mis kaebajate ettepaneku järgi liidetaks A.

Adamsoni tn 20a kinnistuga. Alternatiivselt oleks võimalik erastamisega oodata kuni kõnealuse

detailplaneeringu kehtestamiseni.

10. Tallinna Halduskohus jättis ST ja KK kaebetähtaja ennistamise taotlused rahuldamata ning

lõpetas nende osas kaebuse menetluse.

11. Tallinna Halduskohus kaasas kolmandate isikutena menetlusse A. Adamsoni tn 20a

kinnisasja omaniku A 20 OÜ ning Eha tn 12 korteriomandite omanikud OÜ Kiriku Varahaldus,

KK, SR, RR, LB, PR, HV, MT, LT, ORL Consult OÜ, KK, KJ, VU, AN, MS, SK, GK, LP,

GR, Feel@Home Estonia OÜ, KM, VP, EP ja MK.

12. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja ei saa aktsepteerida kaebajate erastamise ettepanekut, kuivõrd selline lahendus

poleks õiguspärane. Kehtiva õiguse järgi saab erastamisele kuuluvat maaüksust liita ainult selle

maaüksusega vahetult piirneva(te) kinnistu(te)ga (maareformi seaduse (MaaRS) § 313 lg 1,

Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 (maa erastamise kord) § 1 lg 1). A. Adamsoni tn

20a kinnistu ei omaks kaebajate ettepaneku järgi erastatava maaüksusega ühist piiri. Asjaolu, et

A. Adamsoni tn 20 ja 20a kinnistute ning lähiala suhtes on algatatud detailplaneering, ei muuda

seda fakti. Kõnealuse detailplaneeringu menetlus on peatatud kuni reformimata riigimaa osas

lahenduse leidmiseni.

13. A 20 OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

Ao tn 7 kinnistul parkimiskorralduse kindlaksmääramine on korteriühistu pädevuses.

Asjaolust, et veel 2015. aastal asusid Ao tn 7 kinnistul planeeritava ligipääsu ees garaažid risti

3-19-1184

4(9)

praeguse parkimisskeemiga, järeldub, et parkimise kord on muutunud hiljaaegu (2016. aastal).

Kuivõrd kaebajad soovivad enda väitel kasutada erastatavat maatükki haljasalana, ei ole sinna

vaja sõidukiga juurde pääseda ning piisab tavalisest jalgväravast. Kuivõrd tegemist on

olemasoleva hoone ja õuealaga, ei tulene teemaplaneeringust nõuet parkimist puudutavate

muudatuste tegemiseks.

2)

A. Adamsoni tn 20 ja 20a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine loob

üksnes võimaluse kinnistute piiride muutmiseks. Planeeringu menetlus on kestnud viis aastat

ning selle kehtestamine on senini ebaselge. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et

detailplaneeringuga ei saa enne kinnistute piiride selgumist ja erastamisprotsessi lõpule viimist

edasi minna. A. Adamsoni tn 20a kinnistu lõplik suurus ei ole hetkel teda.

14. Eha tn 12 korteriomanikud ei esitanud kaebusele oma seisukohta.

15. Tallinna Halduskohus jättis 25.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1)

Puudub vaidlus, et vaidlusalune maatükk vastab MaaRS § 312 lg-s 1 sätestatud

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele. MaaRS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt

erastatakse maa vastavuses planeeringu- ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamise korra § 3

lg 5 teise lause järgi määratakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid otstarbekust ning

planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades. Vastustaja hinnangul on mõistlik jagada

liitmiseks sobiv maa taotlejate vahel kolmeks ning sellise lahendusega on põhimõtteliselt nõus

ka kaebajad ja kolmandad isikud.

2)

MaaRS § 313 lg-s 5 nimetatud valla- või linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus. HKMS

§ 158 lg-st 3 juhindudes tuleb halduskohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on

vaidlustatud otsuste tegemisel järginud kaalutlusõiguse piire ja eesmärke ning muid kaalutlus-

reegleid. 09.05.2019 otsuses on esitatud põhjendused, millest nähtuvad vastustaja kaalutlused

18.03.2019 piiride kulgemise ettepaneku kinnitamisel. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud

asjakohastest kaalutlustest ning leidnud lahenduse, mille puhul saavad kõik liitmiseks sobiva

maa erastamise taotluse esitanud isikud erastada vähemalt osa liitmiseks sobivast maast.

3)

MaaRS VI1 jao ülesehitusest tuleneb, et MaaRS § 312 lg 1 tähenduses peetakse liitmiseks

sobiva maa all silmas maatükki, millel on ühine piir maatükiga, millega liitmist taotletakse ja

millele jääb liidetava maatükiga ühine piir alles ka pärast liitmist. Seega on vastustaja

põhjendatult leidnud, et liitmiseks sobiva maatüki jagamine kaebajate pakutud viisil ei ole

lubatav, kuivõrd erastatava maa lõunapoolse osa idapoolset maatükki ei ole võimalik liita A.

Adamsoni tn 20a kinnisasjaga, kuna sellel ei oleks kaebajate pakutud lahenduse tulemusena

enam ühist piiri liidetava kinnisasjaga. Selline lahendus oleks vastuolus maakorraldusseaduse

(MaaKS) § 13 lg-ga 11, mille järgi on võimalik liita külgnevaid maaüksuseid, ning MaaKS § 5

lg 2 p-s 5 sätestatud nõudega, mille kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel tagada kinnisasja

terviklikkus ja otstarbekas kuju. Kaebajate lahendus tähendaks A. Adamsoni tn 20a kinnistu

omaniku erastamistaotluse rahuldamata jätmist ega arvestaks mõistlikul määral kõigi taotluse

esitajate põhjendatud huvidega. Vastustaja pidi arvestama Eha tn 12 ja A. Adamsoni tn 20a

kinnisasjade omanike huvidega saada enda omandisse täiendav maa samadel eesmärkidel nagu

seda taotlevad kaebajad. Olukorras, kus kaebajatel puudub nende soovitava lahenduse suhtes

ülekaalukas huvi, ei ole põhjendatud eelistada kaebajate huve teiste menetlusosaliste huvidele.

4)

A. Adamsoni tn 20 ja 20a kinnistute ning lähiala detailplaneeringut ei ole kehtestatud

ning tõenäoliselt muudetakse planeeringulahendust vastavalt erastamise tulemusele. Seega pole

detailplaneeringu lahendust puudutavad kaebajate väited asjakohased.

3-19-1184

5(9)

5)

Kaebajad saavad oma kinnistul korraldada parkimise ümber selliselt, et oleks tagatud

minimaalne vajalik juurdepääs (1,5 m) liidetavale maatükile. Ka kaebajate soovitava variandi

puhul, millisel juhul oleks piir kaebajate kinnistu ja liidetava maatüki vahel laiem, takistaksid

parkivad sõidukid sellele juurdepääsu. Seega peavad kaebajad parkimise oma kinnistul nii või

teisiti ümber korraldama. Erastamise tulemusel ei muutu kinnistu kasutamise otstarve ega

võimalused. Kaebajate viide miljööväärtuslike alade teemaplaneeringule on asjakohatu.

Kaebajate huvi saada oma kinnistult liidetavale maatükile 9 m laiune juurdepääs ei kaalu üles

A. Adamsoni tn 20a kinnistu omaniku õiguste riivet (maatüki erastamise õiguse kaotamine).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16. KS, ES, JS, KJ, MP, EK, KL ja VL paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Vastustaja otsus lahendada reformimata riigimaa erastamine enne detailplaneeringu

menetluse jätkumist seab põhjendamatult eelisseisundisse A 20 OÜ detailplaneeringuga seotud

huvid võrreldes kaebajate huvidega. A 20 OÜ eesmärki ehitada oma kinnistule

kolmekorruseline hoone saab ellu viia vaid A. Adamsoni tn 20 ja 20a ümberkruntimise korral,

mille tulemusel pikeneb A. Adamsoni tn 20a kinnistu vaidlusaluse maatükiga piirnev osa ning

on võimalik erastada maatükk kaebajate ettepaneku järgi. Seega pole õige halduskohtu

seisukoht, et kaebajate ettepaneku järgse lahenduse puhul kaotaks A. Adamsoni tn 20a kinnistu

omanik maatüki erastamise võimaluse.

2)

Halduskohus on otsuses märkinud, et detailplaneeringu seletuskirja järgi pole liidetavale

maatükile hoonestust kavandatud, kuid tegelikult nähtub planeeringulahendusest, et

planeeritava hoone põhjakülg paikneb vaidlusalusel maatükil. A 20 OÜ vastuseis kaebajate

ettepanekule on kantud soovist planeerida uus hoone võimalikult suurele maa-alale. Kohus ei

kaalunud võimalust, et vaidlusalune maatükk jäetakse erastamata kuni A. Adamsoni tn 20 ja

20a kinnistute ümberkruntimiseni.

3)

Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebajate huvi saada oma kinnistult liidetavale maatükile

laiemat juurdepääsu ei kaalu üles A 20 OÜ huve. Kaebajate eesmärk ei ole saada võimalust

pääseda vaidlusalusele maatükile sõidukiga, vaid tagada piisav juurdepääs selliselt, et säiliksid

olemasolevad parkimiskohad. Ao tn 7 kinnistul on kaheksa parkimiskohta, mis ei ole 10

korteriga maja jaoks Tallinna parkimise korralduse arengukavas kehtestatud parkimis-

normatiivi kohaselt piisav. 18.03.2019 piiride kulgemise ettepaneku järgse lahenduse korral

tuleks kaebajatel vaidlusalusele maatükile juurdepääsu tagamiseks kaotada kaks parkimiskohta.

Kaebajatel pole võimalik parkimist ümber korraldada, sest maja hoovipoolsele küljele

parkimiskohtade rajamisel poleks tagatud ligipääs Päästeametile.

17. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

Maatükki ei saa erastada kaebajate ettepaneku alusel, kuivõrd sellisel juhul ei jääks A.

Adamsoni tn 20a kinnistul erastatava maatükiga ühist piiri. A. Adamsoni 20 ja 20a kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu menetlus on peatatud kuni reformimata riigimaa osas lahenduse

leidmiseni. Ühise piiri olemasolu nõude puhul tuleb arvestada erastamismenetluse algatamise

ajal olevat olukorda, mitte tulevikus võimalikult tekkida võivat olukorda. Arvestades

detailplaneeringu sisu ja eesmärki ning head halduse tava ei ole lubatav jätta detailplaneeringu

alale jääv reformimata riigimaa erastamata ning jätkata detailplaneeringu menetlusega.

Kaebajatel ei ole võimalik kohtult taotleda vastustajale seadusega pandud kohustuste

3-19-1184

6(9)

(reformimata riigimaa erastamine) täitmise peatamist. Kaebajatel puudub õigustatud ootus

erastada reformimata riigimaad selleks, et lahendada parkimisprobleemid oma kinnistul.

18. A 20 OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Kaebajatel on võimalus, mitte kohustus erastada reformimata riigimaa. Kaebajatel ei ole

õigust omandada vaidlusalust maatükki ainult nende soovidest lähtuvalt ning teiste huvitatud

isikute arvelt. Parkimiskorralduse muutmine Ao tn 7 kinnistul on kaebajate valik; see ei ole

võimatu. Kassisaba asumi ja teiste Tallinna ajalooliste piirkondade puhul on tavaline, et

kinnistutel ei jagu piisavalt parkimiskohti ning osad sõidukid pargitakse tänava äärde.

Parkimisnormatiivi ei rakendata parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel olemas-

olevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel ega miljööväärtuslikul

hoonestusalal nagu Kassisaba asum. Seega on ebaõige kaebajate väide, et parkimisnormatiivist

tulenevalt pole võimalik Ao tn 7 kinnistul parkimist ümber korraldada. Halduskohus leidis

õigesti, et kaebajatel ei ole vaja liidetavale maatükile juurdepääsuks 9 m laiust ala.

2)

Menetletav detailplaneering ei muuda asjaolu, et kaebajate ettepaneku järgse lahenduse

korral puuduks A. Adamsoni tn 20a kinnistul sellega liidetava maatükiga ühine piir. See ei

tekiks automaatselt ka detailplaneeringu kehtestamise korral. Detailplaneeringu menetlust ei

saa lõpule viia enne reformimata riigimaa erastamise otsustamist. Kaebajate soov peatada

erastamismenetlus kuni detailplaneeringu kehtestamiseni pole ka otstarbekas, kuna erastamise

tulemusena tekkivate maatükkide liitmiseks naaberkinnistutega tuleks algatada uus

detailplaneering. Praegune jaotamise lahendus pole maakorralduslikult kõige otstarbekam,

kuivõrd selle tulemusel tekib Ao tn 7 kinnistule ebaloomulik hammas. Mõistlikum oleks

maatükk jagada kaheks osaks ning liita A. Adamsoni tn 20a ja Eha tn 12 kinnistutega.

19. Tallinna Ringkonnakohus eemaldas 27.05.2020 määrusega haldusasja menetlusest

kolmandad isikud (endised Eha tn 12 korteriomanikud) OÜ Kiriku Varahaldus ja KJ ning

kaasas nende asemel menetlusse RV, RM, GM, LL ja HV.

20. Eha tn 12 korteriomanikud ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus tagastab järgmised apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid, mis on

juba varasemast toimikus olemas: apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (kaebuse lisad 2 ja 4 –

vastavalt tl 6 ja 8), A 20 OÜ 05.05.2020 menetlusdokumendi lisad 1–4 (A 20 OÜ 20.09.2019

menetlusdokumendi lisad 2 (tl 82), 3 (tl 83) ja 4 (tl 84) ning 10.02.2020 menetlusdokumendi

lisa 2 (tl 182)).

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

25.02.2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub

alus.

23. MaaRS § 22 lg 13 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga

piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (kinnisasjaga

liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see

maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa

omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine

toimub MaaRS VI1 osas (§-d 312 ja § 313) sätestatud alustel. Maa erastatakse vastavuses

planeeringu ja maakorralduse nõuetega (MaaRS § 23 lg 1 esimene lause).

MaaRS § 312 lg 1 esimese lause järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul

riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud

3-19-1184

7(9)

iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või

järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest

mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. MaaRS § 313 lg 4 esimese lause kohaselt edastab valla-

või linnavalitsus pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist kinnisasjaga liitmiseks

sobiva maa asendiplaani kõigile piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva

kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik

piirnevat maad või selle osa liita. Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad soovivad omandada

mitme piirneva kinnisasja omanikud ning nad ei saavuta valla- või linnavalitsuse määratud

tähtaja jooksul kokkulepet, otsustab valla- või linnavalitsus, kas lähtuvalt planeeringu ja

maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa

omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale (MaaRS § 313 lg 5). Ka maa

erastamise korra § 3 lg-st 5 tuleneb, et plaani koostamisel määratakse kinnisasjaga liitmiseks

sobiva maa piirid otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades.

Eelnevalt viidatud sätetest tuleneb, et reformimata riigimaa erastamise taotluste lahendamisel

peab valla- või linnavalitsus arvestama planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning lähtuma

otstarbekuse kaalutlustest. Vastustaja pidas praegusel juhul maakorralduslikult võimalikuks ja

otstarbekaks jagada vaidlusalune maatükk kolme taotleja vahel vastavalt 18.03.2019 piiride

kulgemise ettepanekule. Nagu halduskohus on õigesti märkinud, on MaaRS § 313 lg 5 alusel

tehtav otsus kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 järgi ei saa kohus kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti õiguspärasust kontrollides hinnata eraldivõetuna kaalutusotsuse otstarbekust. Seega

ei saa kohus praegusel juhul hinnata, kas 18.03.2019 piiride kulgemise ettepaneku järgne

lahendus on kõige otstarbekam viis vaidlusaluse maatüki jagamiseks. Küll aga tuleb kohtul

hinnata kaalutlusreeglite järgimist, sh oluliste asjaoludega arvestamist.

24. Kaebajad on seisukohal, et 18.03.2019 piiride kulgemise ettepanek ei arvesta nende

vajadusega saada liidetavale maatükile piisavalt lai juurdepääs: ettepaneku järgse juurdepääsu

blokeerivad parkivad sõidukid, parkimise ümberkorraldamine Ao tn 7 kinnistul pole aga

parkimiskohtade vähesusest tingituna võimalik. Kaebajad esitasid 08.04.2019 avalduses oma

ettepaneku vaidlusaluse maatüki jagamiseks selliselt, et juurdepääs nende kinnistult liidetavale

maatükile oleks laiem. Vastustaja ei aktsepteerinud kaebajate ettepanekut, märkides, et selle

kohaselt puuduks A. Adamsoni tn 20a kinnistul liidetava maatükiga ühine piir.

25. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et vaidlusaluse maatüki jagamine

kaebajate soovitud viisil ei ole õiguslikult võimalik. Maakorralduse nõuete järgi saab

kinnisasjaga liita sellega külgnevaid maaüksusi (MaaKS § 13 lg 11). Maatükki, millel puudub

kinnisasjaga ühine piir, ei saa käsitada kõnealuse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana MaaRS

§ 312 mõttes. Kaebajate ettepaneku kohase lahenduse puhul ei saaks A. Adamsoni tn 20a

kinnistu omaniku taotlust maa omandamiseks rahuldada. Kaebajate soovitud lahendus eelistab

põhjendamatult kaebajate huve A 20 OÜ huvidele. Kaebajate mugavus ei kaalu üles A.

Adamsoni tn 20a kinnistu omaniku huvi omandada kaebajatega võrdsetel alustel osa

vaidlusalusest maaüksusest.

26. Kaebajate arvates tuleb maa jagamisel ja piiride kulgemise määramisel arvestada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti menetluses oleva A. Adamsoni tn 20 ja 20a ning lähiala

detailplaneeringuga, mis praegusel kujul näeb ette nimetatud kinnistute piiride muutmise.

Planeeringuala hõlmab ka vaidlusalust maatükki. MaaRS § 313 lg-st 11 tuleneb, et kui maa-alal,

mille kohta kohalik omavalitsus on algatanud detailplaneeringu, on MaaRS § 312 lg-s 1

nimetatud

maad,

viiakse

selle

maa

omandamise

menetlus

läbi

samal

ajal

planeerimismenetlusega, sõltumata sellest, kas kõik piirnevad kinnisasjad asuvad planeeritaval

maa-alal või mitte. Viidatud sätte eesmärk on vältida planeeringuga iseseisva

3-19-1184

8(9)

kasutusvõimaluseta maaüksuse liitmist ühe piirneva kinnisasjaga, ilma et oleks välja selgitatud

teiste piirnevate kinnisasjade omanike huvi maatüki omandamise osas.1 Praegusel juhul on

detailplaneeringu menetlus peatatud ning pole teada, kas ja millisel kujul see kehtestatakse.

Reformimata maa omandamise taotluste lahendamisel pole alust arvestada tulevikus

võimalikult muutuvate asjaoludega, vaid lähtuda tuleb olemasolevatest kinnisasjade piiridest.

Samuti ei oleks MaaRS § 313 lg 11 mõttega kooskõlas detailplaneeringu lõpuni menetlemine

olukorras, kus puudub selgus liitmiseks sobiva maa jaotamise osas.

27. Vastustaja on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et sõidukite parkimine ei saa takistada

kinnisasjale liidetava maatüki kasutamist, kuivõrd kaebajatel on võimalik oma kinnisasjal

korraldada parkimist teisiti. Kaebajate viited miljööväärtuslike alade teemaplaneeringule

(Kassisaba asumit puudutavas osas) ja Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks

2006–2014 on asjakohatud. Teemaplaneeringu p 4.3.1 näeb ette parkimiskorralduse

lahendamisel parkimiskorralduse arengukavast lähtumise. Parkimiskorralduse arengukava p

4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi parkimiskohtade planeerimisel ja

projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus. Teemaplaneeringust ega ka muust õigusaktist ei

tulene nõuet, et iga Ao tn 7 elamu korteriomandi kohta peab samal kinnistul olema tagatud

vähemalt üks parkimiskoht. Väidetavad raskused Ao tn 7 kinnistul parkimise korraldamisel ei

anna alust määrata piiride kulgemist 18.03.2019 ettepanekust erineval viisil.

28. Viidatud teemaplaneeringust ei tulene ka nõuet, et kaebajate kinnistu peaks tingimata olema

haljastatud 30% ulatuses. Teemaplaneeringuga on kehtestatud haljastuse normatiivid

ehitusprojektide ja detailplaneeringute koostamisele ehk nn uusarendustele (teemaplaneeringu

p 4.4). Seoses kaebajate väitega, et osa A. Adamsoni tn 20 ja 20a ning lähiala

detailplaneeringuga kavandatavast hoonest paikneb erastataval maaüksusel (põhijoonis

kuupäevaga 29.07.2019 – apellatsioonkaebuse lisa 4; sama joonis on kättesaadav ka

detailplaneeringute registrist ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal), märgib ringkonnakohus, et

detailplaneeringu lahendus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Vastuväiteid detailplaneeringu

lahendusele

ning

tulevasele

ehitusprojektile

saavad

kaebajad

esitada

vastavates

haldusmenetlustes. 18.03.2019 piiride kulgemise ettepanek ei tingi vaidlusalusel maatükil

haljastuse vähendamist.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

kaebajate kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente.

A20 OÜ taotleb apellatsioonimenetluses 997,50 euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetlus-

kulu hüvitamist. Arve kohaselt kulus esindajal teises kohtuastmes õigusabi osutamisele 9,5

tundi tunnihinnaga 105 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises suuruses õigusabikulud

põhjendatud, arvestades, et apellatsioonimenetluses on vaidluse all sisuliselt samad küsimused

mis halduskohtus; apellatsioonkaebus ega A20 OÜ vastus ei ole väga mahukad dokumendid

ning mõlemad kordavad osaliselt juba varasemalt esitatud väiteid. Sellest tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 5 tundi

1 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (335 SE) eelnõu seletuskiri, lk 8. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1f886547-5d3b-42ad-b0a0-

22c3be58d94a/Maareformi%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellest%20tulenevalt%20teisteseaduste%20muu

tmise%20seadus.

3-19-1184

9(9)

ning sellele vastab õigusabikulu 525 eurot. Kuna kulu on põhjustanud kaebajad ühise kaebusega

ühiselt, tuleb see summa kaebajatelt A 20 OÜ kasuks välja mõista solidaarselt.

(allkirjastatud digitaalselt)