2-20-11064/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-20-11064

Määruse tegemise aeg ja koht

25.august 2020, Pärnu

Tsiviilasi

OÜ Duo Sisustus pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: OÜ Duo Sisustus (registrikood

14590749; asukoht Suur-Jõe 63, XXX-i ); juhatuse liige

Holger Ode (e-post: XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Andrus

Õnnik

(pankrotihalduri tunnistus nr 36, OÜ Pärnu Pinker

Albert, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: XXX; tel

44 313 13)

Kohtuistung

17.08.2020, osales ajutine pankrotihaldur A. Õnnik,

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Duo Sisustus pankrotiavaldus läbi vaatamata, kuna võlgnik on võtnud

pankrotiavalduse tagasi.

2. Menetluskulud jäävad täies ulatuses OÜ Duo Sisustus kanda.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik ajutise halduri ülesannetest.

4. Määrata ajutise halduri Andrus Õnniku tasu suuruseks 998,40 eurot (sisaldab käibemaksu 20%

summas 166,40 eurot).

5. Ajutise halduri tasust 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu 79,40 eurot) maksta välja riigieelarve

vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, konto nr XXX SEB Pank AS-is.

6. Ajutise halduri tasust 522 eurot (sisaldab käibemaksu 87 eurot) mõista välja OÜ-lt DUO

Sisustus OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, konto nr XXX SEB Pank AS.

7. Välja mõista OÜ-lt Duo Sisustus Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude hüvitamiseks 476,40

eurot (sisaldab käibemaksu 79,40 eurot).

8. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb OÜ-l Duo Sisustus tasuda määruse lisaks

oleval makseinfolehel märgitud viitenumbrit kasutades Rahandusministeeriumi

arvelduskontole 15 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb OÜ-l Duo Sisustus

maksta Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Avaldada määrus pankrotiavalduse läbivaatamata jätmise kohta väljaandes „Ametlikud

Teadaanded“.

Edasikaebamise kord

2-20-11064

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse pankrotiavalduse läbivaatamata jätmise osas

(TsMS § 427). Ajutise halduri tasu hüvitamise osas võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

võlgnik ja ajutine haldur (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude suma ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (TsMS § 178 lg -d 1,

2 ja 4).

MENETLUSE KÄIK

1. 30.07.2020 saabus Pärnu Maakohtule e-posti teel OÜ Duo Sisustus pankrotiavaldus lisadega. Kirjale

lisatud pankrotiavaldus oli allkirjastamata. Digitaalselt allkirjastatud avalduse edastas OÜ Duo

Sisustus kohtule 03.08.2020.

2. Kohus 06.08.2020 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohus määras ajutisele haldurile aruande esitamise tähtpäevaks

14.08.2020 ja pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi ajaks 17.08.2020.

3. 12.08.2020 esitas võlgnik kohtule avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmise kohta. Avaldusele on

lisatud suurima võlausaldaja LineMaster OÜ juhatuse liikme T. Säliku poolt digitaalselt allkirjastatud

kinnitus, et LineMaster OÜ on võlgnikuga jõudnud kokkuleppele ning ei soovi ka ise võlgniku osas

pankrotiavalduse esitamist.

4. 14.08.2020 saabus kohtule ajutise halduri aruanne, milles ajutine haldur märgib, et ajaks, mil

võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldus haldurini jõudis, oli halduri aruanne juba

lõpetamisel. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul varasid ei ole

ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kui keegi ei tasu

kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot.

5. 17.08.2020 kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud, võlgniku juhatuse liige H. Ode 17.08.2020

kell 8:35 e-kirjaga kohtule saadetud taotluses palub pankrotiavaldus läbi vaadata võlgniku esindaja

osavõtuta.

Kohus pidas istungi võlgniku esindaja osavõtuta, kohus avaldas seisukohta, et hagita menetluses kohus

ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtade ja taotlustega.

Ajutine haldur jäi istungil oma aruande juurde. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnik

maksejõuetu ka juhul, kui LineMaster OÜ nõuet ei arvestata ning ajutine haldur nõustus, et võlgniku

pankrotiavalduse tagasivõtmine ei ole kohtu jaoks siduv.

6. Istungil viibinud võlausaldaja LineMaster OÜ esindaja kinnitas, et võlgnik on suuliselt lubanud

võlga osaliselt tasuma hakata, võlausaldaja on valmis menetluse raugemise vältimiseks tasuma

kohtudeposiiti 1500 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud määruse vormistamise käigus pankrotimenetlust reguleerivaid õigusnorme

põhjalikumalt, leiab, et kohus on kohtuistungil menetlusosalistele antud selgitus, et kohus ei ole hagita

asjas menetlusosaliste esitatud seisukohtade ega avaldustega seotud, on üldprintsiibina küll õige, kuid

pankrotimenetluses ei kehti. Kohtu seisukoht, et kohus ei ole võlgniku pankrotiavalduse

tagasivõtmisega seotud, oli ekslik.

8. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama lõike kolmanda lause kohaselt

ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad

lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal

algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 476 lg 2 kohaselt seadusega

ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.

2-20-11064

PankrS § 9 lg-test 1 – 3 tulenevalt saab pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja; võlgniku

pärija, testamenditäitja või pärandihooldaja (kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut)

või seaduses sätestatud juhtudel ka eelnevalt nimetamata muud isikud (kohaldatakse võlausaldaja

pankrotiavalduse kohta sätestatut). Pankrotiseadus ei näe ette füüsilise või juriidilise isiku

maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks menetluse algatamist kohtu omal

algatusel, s.o ilma võlgniku või võlausaldaja (või nendega pankrotimenetluse tähenduses võrdsustatud

isikute) avalduseta.

Eeltoodust tulenevalt saab pankrotiasjas menetluse algatada üksnes avalduse alusel.

9. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanuga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 477 lg 6 järgi juhul, kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga

hagimenetluses.

TsMS § 424 lg 1 annab hagejale õiguse hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 477 lg 1

kohaselt kohaldatakse hagita menetlusele hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Eeltoodust järelduvalt sätestab seadus avalduse tagasivõtmise kohta erisuse

menetlusosaliste tahteavalduste kohtu jaoks siduvuse osas. Kuna kohus isiku pankrotiasjas saab

menetluse algatada üksnes avalduse alusel, on kohus seotud ka pankrotiavalduse tagasivõtmisega.

Ka õiguskirjanduses (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. kommenteeritud väljaanne –

Juura; Tallinn 2018, lk 73) märgitakse, et „Avalduse tagasivõtmine on kohtule siduv kõigis hagita

asjades, mida kohus omal initsiatiivil algatada ei saa. … Kui kohtule pole jäetud pädevust menetlust

algatada, puudub tal ka õigus keelduda menetlust lõpetamast. Seega, kui avaldaja esitab

tagasivõtmisavalduse, peab kohus tegema määruse, millega jätab avalduse läbi vaatamata.“

PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Seega enne

pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud istungit kohtule esitatud tagasivõtmise avaldust saab

lugeda esitatuks eelmenetluses ja teiste menetlusosaliste nõusolek ei ole vajalik.

10. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Koostoimes TsMS § 477 lg-ga 6 kohaldub see ka hagita asja menetlemisel.

Eeltoodu alusel kohus muudab kohtuistungil menetlusosalistele teatatud otsustused deposiidisumma ja

tasumise tähtaja määramise kohta ning tasumisest sõltuvalt menetluse raugemise või pankrotimääruse

tegemise aja kohta. Kohus jätab OÜ Duo Sisustus pankrotiavalduse läbi vaatamata, kuna võlgnik võttis

pankrotiavalduse tagasi.

TsMS § 426 (koostoimes TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6) lg-st 1 tulenevalt loetakse avalduse läbivaatamata

jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib uuesti sama avaldusega kohtu

poole pöörduda.

11. Kuna kohus on võlgniku pankrotiavalduse lahendamiseks määranud ametisse ajutise

pankrotihalduri, kuid pankrotiavaldus jääb läbi vaatamata, tuleb ajutine haldur tema ülesannetest

vabastada.

12. Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

Hagita menetluses menetluskulude jaotamist reguleerivas TsMS §-s 172 ei ole eraldi selgelt ette

nähtud kulude jaotamist avalduse läbi vaatamata jätmise puhuks (erinevalt TsMS § 168 lg-st 2, mille

järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata). Samuti ei ole pankrotiseaduses

eraldi sätestatud kulude jaotamist võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise korral.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib

kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja

põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse

alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene

teisiti.

2-20-11064

Kuna võlgnik on pankrotiavalduse tagasi võtnud, on avalduse läbivaatamata jätmine võlgniku huvides.

Selles menetluses ei ole osalenud teisi menetlusosalisi, kelle kanda saaks menetluskulusid jätta.

Pankrotiavalduse võlgniku poolt tagasivõtmise tõttu avalduse läbi vaatamata jätmisel ei ole võimalik

jätta kulusid riigi kanda.

Samuti kohus leiab, et kulude jaotamise kontekstis on avalduse läbi vaatamata jätmine praegusel juhul

võrreldav avalduse rahuldamata jätmisega, mille korral samuti kannab menetluskulud avaldaja.

Lisaks on võlgnik põhjustanud menetluse järelemõtlematult pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik

põhjendab avalduse tagasivõtmist sellega, et pankrotiseisu põhjustas peamise võlausaldaja LineMaster

OÜ hagi tagamiseks kohtu poolt võlgniku kontode arestimine, võlgnik on võlausaldajaga jõudnud

võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele ning DUO SISUSTUS OÜ osanikud on ettevõtte pankroti vastu

ja soovivad ettevõtte tegevuse jätkamist.

Võlgniku nimel nii pankrotiavalduse kui selle tagasivõtmise avalduse allkirjastanud ja kohtule esitanud

juhatuse liige Holger Ode on ise üks kahest osanikust. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli kohtu

menetluses LineMaster OÜ hagi võlgniku vastu. Võlgnikul oli mõistlikult võimalik hagimenetluses

sõlmida võlausaldajaga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, millega oleks saavutatud ka

majandustegevust pärssinud hagi tagamise tühistamine. Selle asemel võlgnik kostjana algul vaidles

nõudele vastu, seejärel ootamatult võttis hagi täies ulatuses õigeks ning sellele järgneval päeval esitas

kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda, sh ajutise halduri tasu ja

kulud.

13. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos ajutise halduri aruandega.

PankrS § 23 lg 41 kohaselt kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui

pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu

poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

14. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas A. Õnnik selles asjas ajutise

halduri ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestusega 64 €/tund, on ajutise halduri tasu 832,00

eurot (lisandub käibemaks 166,40 eurot) (kokku 998,40 eurot), mille haldur palub mõista välja OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Lähtudes võlgniku varalisest olukorrast taotles ajutine haldur

ajutise halduri tasust

- 397,00 € ja sellele lisanduva käibemaksu 79,40€ (kokku 476,40€) mõista välja riigi vahenditest ja

- 435,00 € ja sellele lisanduv käibemaks 87,00€ ( kokku 522,00 € ) mõista välja võlgnikult.

Samuti palus haldur kohtul anda haldurile luba menetluse raugemise korral nõuda Swedbank AS-ilt

OÜ Duo Sisustus pangakontol olevate vahendite kandmist ajutise halduri tasu katteks OÜ Andrus

Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole.

15. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu

erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud

ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletud tunnitasu 64 eurot on kooskõlas ajutise

halduri kvalifikatsiooniga ja erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud,

arvestades seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei

ole esitanud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kolmanda lause

alusel lisandub ajutise halduri tasule käibemaks.

Eeltoodu alusel kohus määrab ajutise halduri tasuks 832 eurot (lisandub käibemaks). Kulude

hüvitamist ajutine haldur ei ole taotlenud.

16. Pankrotiavalduse tagasivõtmise korral võlgniku varast pankrotivara ei moodustu. Tegemist ei ole

ka menetluse raugemisega, mis PankrS § 29 lg 8 kohaselt võimaldaks ajutise halduri tasu katta otse

2-20-11064

võlgniku vara arvelt. Seetõttu kohus ei saa anda haldurile nõusolekut nõuda pangalt ajutise halduri tasu

katteks rahaliste vahendite kandmist võlgniku kontolt ajutise halduri büroo kontole. Ajutise halduri

aruandest nähtuvalt aga võlgnikul menetluskuludeks piisavalt raha ei ole ning kui võlgnik ei oleks

pankrotiavaldust tagasi võtnud, oleks menetlus raugenud või pankrot oleks välja kuulutatud üksnes

siis, kui keegi oleks maksnud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kuludeks sh ajutise halduri tasu

katteks. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajutisele haldurile tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutise halduri tasu ülejäänud osas (s.o 435 euro + käibemaks) kohus mõistab ajutise halduri kasuks

välja võlgnikult.

17. Ajutise halduri tasu, mis makstakse välja riigieelarvelistest vahenditest, on riigile tekkinud

menetluskulu. Sisuliselt on tegemist võlgnikule menetluskulude tasumiseks antud menetlusabiga.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses

välja.

18. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus võib lahendile lisada eraldi dokumendis nõude

tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 21).

Eeltoodu alusel kohus mõistab võlgnikult riigituludesse 476,40 eurot (s.o 397 eurot + käibemaks).

Määrusele lisatakse makseinfoleht, sellel märgitud unikaalne viitenumber on maksete tegemisel

kohustuslik.

19. TsMS § 179 lg 5 alusel peab võlgnik riigituludesse väljamõistetud summa tasuma kohtumääruse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb võlgnikul tasuda

riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik