2-19-20502/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20502

Tsiviilasi

XX

avaldus

Private

Contractor

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Private Contractor OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Private Contractor

OÜ (registrikood 12882583), lepinguline esindaja Jüri

Urb

Pankrotihaldur: Terje Eipre (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta Private Contractor OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 13.03.2020 määruse

peale läbi vaatamata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta võlgniku kanda.

3. Määrata kindlaks XX määruskaebemenetluse kulu summas 240 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-20502

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX

esitas

Harju

Maakohtule

avalduse

Private

Contractor

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks. Maakohus rahuldas avalduse 13.03.2020 määrusega, kuulutas välja

võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduri.

2. Võlgnik esitas maakohtu määrusele 30.03.2020 määruskaebuse. Maakohus võttis

kaebuse pärast esialgsete puuduste kõrvaldamist menetlusse ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Ringkonnakohus tuvastas, et määruskaebuselt ei ole tasutud selle menetlemiseks

piisavat riigilõivu. Samuti takistab kaebuse läbivaatamist pädeva isiku allkirja puudumine

kaebusel. 25.05.2020 määrusega kohustas ringkonnakohus määruskaebuse esitajat tasuma

täiendavalt riigilõivu 250 eurot ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument Tallinna

Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Samaks tähtajaks tuli kohtule

esitada esindaja esindusõigust tõendav volikiri. Kaebuse esitaja ei ole tähtajaks täiendavat

riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule riigilõivu tasumist ning esindusõigust tõendavaid

dokumente.

Ringkonnakohtu põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti menetlusse võetud. 5.

Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

6. TsMS § 226 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse

olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 221 lg

2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

Esindaja on kohtule esitanud volikirja, millest nähtub, et võlgnik on andnud esindajale volituse

enda esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-5225. Ringkonnakohus andis määruskaebuse esitajale

täiendava tähtaja käesolevas tsiviilasjas esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks. Kuna

lepingulise esindaja volitust tõendavat volikirja kohtule ei esitatud, ei olnud J. Urbil õigust

võlgnikku määruskaebuse esitamisel esindada. Seega puudub kaebusel selle esitamiseks pädeva

isiku allkiri, mistõttu tulnuks maakohtul jätta kaebus menetlusse võtmata (TsMS § 637 lg 2

koosmõjus TsMS § 663 lg 1 kolmanda lausega).

7. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse

hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja

pankrotiavalduse

esitamisel

riigilõivu

eurot.

Kohtule

13.04.2020

saadetud

maksekorraldusest nähtub, et määruskaebuselt on tasutud riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 659 kaudu kohalduva § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui

sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses

sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147

lg 3). Ringkonnakohus kohustas 25.05.2020 määrusega võlgnikku tasuma täiendavat riigilõivu

250 eurot ja esitama kohtule tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohtule teadaolevalt

ei ole määruskaebuselt täiendavat riigilõivu tasutud.

8. Kuna maakohus on menetlenud lubamatut kaebust, puudub ringkonnakohtul alus selle

läbivaatamiseks ja kaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 ja § 340¹ lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-19-20502

9. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

võlgniku (kaebuse esitaja) kanda.

10. Siiski tuleb arvestada, et pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja

menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150

lg 1 p 1 mõttes. Pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse need PankrS § 150 lg 2 järgi

pankrotivarast PankrS-s sätestatud korras (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-13, p 12). Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning

väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Kohus ei saa mõista võlgnikult

võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude

rahalise suuruse. 11. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus tema esindajal

määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Arvestades asja sisu,

määruskaebuse ja vastuse mahtu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks.

Võlausaldaja esindaja on jurist, kelle tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) tuleb vastava

kvalifikatsiooni puhul hinnata pankrotiasjas tavapäraseks. Samast tunnitasu määrast lähtus ka

maakohus ja seda võlgnik kaebuses ei vaidlustanud. Võlausaldaja on füüsiline isik, kes ei saa

õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Eelneva põhjal tuleb võlausaldaja põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna

TsMS § 174 lg-te 1–3 ning § 175 lg 1 alusel kindlaks määrata õigusabikulude summa 240 eurot

(= 2 × 100 + 20%).

12. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

3 (3)