1-19-5368/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-5368 (18259000730)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud

Mare Võrno, Karin Piirsalu

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

Damara Lutsar süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Damara Lutsar, isikukood 45306035211, elukoht xxxx;

xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx; varem väärteo- ja

kriminaalkorras karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras)

RESOLUTSIOON:

Tunnistada Damara Lutsar süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista

4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 (kolm)

päeva karistusaja hulka ning Damara Lutsaril jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Damara Lutsar ei

pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määrata Damara Lutsar katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal

järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud

ravile, s.o hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri

vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ja alkoholi tarvitamise häire ulatus ning ravi

vajadusel alluma ettenähtud ravile.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal osalema

sotsiaalprogrammis, s.o osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega ettenähtud tegevustes

või kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammides.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Damara Lutsarit pöörduma hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda sotsiaaltöötaja vastuvõtule

sotsiaalsete oskuste, toimetuleku ja vaimse tervise seisundi hindamiseks vajalike tegevuste

planeerimiseks.

Lugeda Damara Lutsarile määratud katseaja alguseks 16.06.2020.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 1460 eurot ning ekspertiisi tegemisega tekkinud

kulud summas 631 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Damara Lutsarilt menetluskuluna kaitsjatasu summas

1323 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kolm) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Marina

Valge poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Damara Lutsaril kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 1323 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 110,25 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700025159 ning selgitusega: „Damara Lutsar,

1-19-5368, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge &

Uiga kasuks 1233 eurot (sealhulgas on käibemaks) vandeadvokaadi Marina Valge poolt

süüdimõistetu Damara Lutsari kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud

õigusabi eest.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde neli

CD-plaati (28.10.2018 patrulli tehtud fotod ning 28.10.2018, 23.01.2019 ja 25.02.2019

häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel R K dressipluus, Damara Lutsari

retuusid, 2 nuga, DNA puuteproovid dressipluusilt ja Damara Lutsari kaapeproov, millised

asuvad hoiul Rakvere politseijaoskonnas, 06.02.2019 akt nr 274.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 25.06.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 09.07.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 24.07.2020.

Süüdistus

Damara Lutsarit süüdistatakse selles, et tema lõi 28.10.2018 täpselt tuvastamata ajal enne kella

22.30 xxxx korteris omavahelise tüli käigus elukaaslast R Kt ühe korra noaga rindkere

piirkonda, millega põhjustas kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse – paremasse

rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel, parema kopsu ülasagara

alumise osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind.

Teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega pani Damara Lutsar toime

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

1. Süüdistatav Damara Lutsar ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud

ütlustest nähtub, et kõik 28.10.2018 sündmused tal meeles ei ole. Ta mäletab, et sel päeval

võttis koos elukaaslasega viina, keegi neil sel päeval külas ei käinud. Päris mitu tundi võtsid

viina, siis ta jäi purju ja läks magamistuppa pikutama, magama. Ta ei mäleta täpselt, palju jõid

aga 2 pudelit viina kahe peale kindlasti. Ta ei tea kaua oli maganud, kui kuulis köögis kobinat,

ta läks kööki, nägi, et R. olid käed verised, ka põrandal oli verd, ta ei näinud kust veri tuli. Ta

küsis mis juhtus, R. oli köögis pliidi juures, pliidi ja kraanikausi vahel, ütles, et pole hullu

midagi. Siis ta võttis svammi ja pühkisin need suuremad veretilgad ära, et muidu imbub põranda

sisse. Ta ei mäleta, kas R. või tema ise helistas päästeametisse. Aga tulid nii kiirabi kui ka

politsei ja R. viidi Rakverre. Tema ei ole R. löönud, mäletab kindlalt, et R. neil tüli ei olnud,

mingit riiete lõhkumist ka ei olnud. Ta ei mäleta, kas R. ütles või ei öelnud talle, mis juhtus.

Kodus neil nuge ikka oli, ja mitte ainult köögis, ta ei tea, mitu nuga nende korterist kaasa võeti,

sest teda viidi enne ära.

Vastupidiselt kohtus räägitule, on Damara Lutsar kohtueelses menetluses 28.12.2018

ülekuulamisel (Tõendid, tl 144-145) väitnud, et sel õhtul käis neil külas tema õetütar K., kes

elab samas majas allkorrusel. Hiljem käis tema K. korteris külas, oli ära vist 5 minutit seal ja

läks üles oma korterisse tagasi. R. oli köögis, istus pliidi ees pingi peal ja tõmbas suitsu. K.

juures käimise pärast tekkis R. tüli. R. sõimas teda, siis jõid köögis valget viina edasi. Istusid

köögi laua taga, R. hakkas uuesti norima, sõimas teda litsiks, võttis tal rinnust kinni nii, et seljas

olnud T-särk läks katki, R. on väga armukade. Haiget ta sellest ei saanud kui R. tal riietest kinni

võttis. Ta ei mäleta, kas lõi R. noaga või mitte, oli nii purjus. Arvab, et see ei ole välistatud, et

võis lüüa, küll aga ei mäleta seda.

Ta võttis katkise T-särgi seljast ära ja viskas prügikasti, mis on köögis kraanikausi all kapis,

pani endale dressipluuse selga, tal hakkas alkoholitarvitamisest paha ja ta läks magamistuppa,

et pikali heita. Kuulis siis kolinat ja läksi kööki tagasi, et vaadata mis juhtunud oli. R. seisis

puupliidi ja kraanikausi vahel, ülakeha paljas. Ka varem, kui nad napsu võtsid, oli R. rind paljas,

sest tuba oli soe. Ühtegi nuga ta R. käes ega mujal ei näinud. Ta küsis, mis juhtus, R. ütles, et

ta ei tea, et ta ise kukkus. Ta ei mäleta, mis ta ütles, mis ta selle noaga seal teha oli tahtnud.

Kedagi teist köögis ei olnud. Ta hakkas siis otsima midagi haava peale panemiseks aga ei

leidnud midagi.

Ta ei tea, ei mäleta, kas ta helistas politseisse ja kiirabisse, igatahes kiirabi ja politsei tulid

kohale. Ta ei mäleta, mida rääkis R. telefoni teel häirekeskusega. Politseinikud pildistasid tema

kätel olnud kriimustusi, ta ei mäleta enam, kuidas ta need kriimustused sai.

Kui menetleja palus Damara Lutsaril selgitada häirekeskusele telefoni teel tehtud ülestunnistust

noaga löömise kohta, vastas ta järgnevalt: Ju ma siis ütlesin niimoodi ja ju ma siis tegin

niimoodi. Ju ma siis lõin R. noaga. Praegu ma ei mäleta seda hetke kui ma R. lõin noaga rindu

aga kui ma häirekeskusele nii ütlesin, siis ju see nii oli. Kui ma teda lõin, kuigi ma ise ei mäleta,

siis tegin ma seda enesekaitseks. R. ise tuli mulle sel õhtul kallale ja tiris mind riietest. Mis võis

eelneda sellele noaga löömisele, ma enam ei mäleta. Ilma põhjuseta ma R. noaga ei oleks

löönud.

Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas Damar Lutsar kohtuistungil, et

naabrinaine K. käis korra külas. Väitis endiselt, et tülitsemist, riiete lõhkumist ja noaga löömist

sel õhtul polnud. Ta ei tea ja ei mäleta, miks on häirekeskusele löömist tunnistanud ja politseile

öelnud, et võis lüüa noaga. Leiab, et tal polnud mingit põhjust R. noaga lüüa, tunnistab, et tülisid

on neil R. palju olnud ja need on tingitud alkoholi tarvitamisest. (I kd, tl 28p-42).

2. Kannatanu R K kohtus antud ütlustest nähtub, et tema kooselu Damara Lutsariga on kestnud

väikeste vahedega peaaegu xxxx aastat. Ta mäletab, et 28.10.2018 tarvitas koos elukaaslasega

kodus alkoholi. Tunnistab, et sai vigastuse, kui libastus pliidi juures, jalg läks alt ära, kukkus

pliidi peale ja käes olev nuga jäi pliidi ja rinna vahele ja põhjustas talle vigastuse. Ta ei oska

öelda, ei mäleta, mida ta selle noaga seal pliidi juures tegi, midagi ta seal toimetas oli väga

purjus. Tunnistab, et on rääkinud sellest kukkumisest erinevaid versioone kuna talle käidi pinda,

et mis sa selle noaga tegid seal pliidi juures, no siis ta pidi ju midagi rääkima. Tegelikult ta ei

mäleta, mida tegi. Nuga oli lauanuga, kas sinise või rohelise käepidemega, samasugune nagu

politsei ära võttis aga ei mäleta kumb neist. Peale seda kukkumist ta ei saanud aru, et oleks

midagi häda olnud, valus tal ei olnud ja ta ei saanud aru, et asi on tõsine. Ta viidi haiglasse aga

sealgi ei tundnud ta, et midagi tõsist on ja ei soovinud lasta end ravida.

Ta ei mäleta, et neil oleks sel päeval elukaaslasega tüli olnud, riiete lõhkumisest või pluusi katki

tõmbamisest ei tea ta midagi. Seda, mitu korda politsei sel päeval nende juures käis, ta ei mäleta,

samuti ei mäleta, et sellel päeval oleks keegi neil külas käinud.

Mäletab, et helistas häirekeskusesse aga ei mäleta miks helistas ja mitu korda, sest ta oli niivõrd

purjus, oli üle joonud. Tunnistab, et häirekeskusesse helistas, kuna tahtis elukaaslasele tõestada,

et inimene võib minna kinnimajja ka siis, kui ta ei ole mitte midagi teinud. 2016. või 2017.

aastal tegi ta taburetiga elukaaslasel kulmu katki aga ei teinud seda tahtlikult, vaatamata sellele

sai ta 7 kuud vangistust.

Kuigi väljakutseid politseisse on väga palju, kinnitab, et saavad Damaraga väga hästi läbi aga

teinekord ikka kaklevad ka, põhjuseks on rumal pea ja alkohol. (I kd, tl 29-32, 34p).

3. Tunnistaja T Te, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et Damara Lutsari ja R

Kga on ta korduvalt kohtunud seoses ametiülesannete täitmisega, nii enne, kui ka pärast

arutatavat juhtumit on ta käinud väljakutsete tõttu selles korteris. 28.10.2018 oli ta tööl koos E

Vga, kui said väljakutse õhtul kella 7 paiku. Oli mingi segane lugu, R. helistas, et naine on

kadunud ja vist oli mingi info noaga löömise kohta. Damara tuli neile uksele vastu ja ta rääkis

telefoniga kogu selle aja, kui nad seal korteris olid. R. istus köögis laua taga mingisuguse

meesterahvaga, meesterahvast ta ei tundnud ja tema isikut ei tuvastanud. Küsimusele, et mis

juhtus, nad mingit konkreetset vastust ei saanud, öeldi, et neil on kõik korras, keegi millegi üle

ei kaevanud, kõik olid rõõmsad. R. ja see meesterahvas olid joobes, Damara kohta aru ei saanud,

kas ta oli joobes või kaine. R K käitus adekvaatselt, pussitamisest juttu ei olnud, ta arvab, et

küsisid ka võimaliku noaga löömise kohta aga täpselt ei mäleta, kas sellest oli juttu või mitte.

Kohapeal ei rääkinud keegi midagi, verd ja vigastusi ta ei näinud. (I kd, tl 27p-28).

4. Tunnistaja M Mi, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et 28.10.2010 oli tööl

koos K Kga, kui said väljakutse xxxx, see oli õhtul, igal juhul enne keskööd. Väljakutse sisu ta

täpselt ei mäleta, oli juttu noaga löömisest. Kui kohale läksid, siis kiirabi ootas maja ees, koos

kiirabiga läksid üles, teisele korrusele, paremat kätt korteri uks oli lahti, neile tuli esikus vastu

kohtusaalis viibiv alkoholijoobes süüdistatav. Siis tuli esikusse ka meesterahvas, kellel oli

dressipluus eest lahti, särki ei olnud ja oli näha, et palja ihu peal oli veri ja rinna peal oli näha

muna, kus oli torkehaav. Verd nii ei tulnud, et kohe oleks pidanud kiirabiautosse viima, haav

oli näha, verd oli vähe. Kui meesterahvas seal ringi käis, siis see vigastus väga tõsine esialgu ei

tundunud. Kui rinnas on noahaav, siis tavaliselt pannakse inimene ikka kohe pikali või ta lihtsalt

ei jaksagi püsti tõusta, meesterahvas jaksas püsti tõusta ja kõndis seal ringi ka, sellist tunnet, et

inimene vaja kohe pikali panna, ei olnud. Paariline K K pani andmeid kirja, tema fotografeeris

kõigepealt meesterahvast, haava ja verekahtlaseid jälgi. K K leidis kaks nuga. Korteris olev

naisterahvas eriti palju midagi rääkida ei tahtnud, meesterahvas ise kordas seal mitmeid kordi,

et tema olevat ise noa otsa kukkunud, et tema abi ei taha. Meesterahva viis kiirabi ära, peale

uurijate ja eksperdi saabumist viisid nad naisterahva Rakvere arestimajja. Naisterahval ühel

käel olid kriimud, ütles, et kass olevat tõmmanud (I kd, tl 28p-30).

5. Tunnistaja K K, patrullpolitseiniku, ütlustest nähtub, et Damara Lutsar ja R K on talle

tööalaselt tuttavad. Olid enne seda juhtumit käinud seal korduvalt. 28.10.2018 said väljakutse,

et peretüli, naine oli meest noaga löönud. Kui tema uksest sisse läks, siis Damara oli elutoas,

istus, R. hõikas köögist, et ta on seal, kiirabi läks R. juurde. R. oli selline kummaline muhk

rinnus, verine oli, aga otseselt nagu tol hetkel verd päris ei jooksnud. Ei tundunud esialgu, et

olukord on väga tõsine, verd ei jooksnud, isik oli teadvusel, kiirabi pani ka esialgu ainult plaastri

peale. Damara ja R. olid mõlemad joobes nagu alati, kui nad kordamööda selliseid väljakutseid

on teinud. Damara ütles, et tema oli teises toas, et R. tegi köögis süüa ja hakkas järsku karjuma,

ta jooksis vaatama, selgus, et R. oli noa otsa kukkunud. R K ütles ainult, et tema kukkus ja kõik.

Ta nägi sündmuskohal kahte verist lauanuga, mõlemad noad olid ühe ja sama pliidi peal ja seal

oli ka kauss keedetud pelmeenidega, mida R. väidetavalt olevat üritanud lõikuda. Põrandal ja

ka seina peal oli natuke verd. Damara ütles, et ta oli ise osa verd juba põrandalt ära pesnud.

Mingeid puruks tõmmatud riideid ta ei märganud, Damaral vigastusi samuti ei märganud ja

Damara ei kurtnud midagi, et häda oleks (I kd, tl 31-33).

6. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid:

- Damara Lutsari kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fotodega – peeti kinni

28.10.2018 kell 22:50 xxxx, paremal käel kriimustused, vabastatud 30.10.2018 (Tõendid, tl 78-

82).

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega ning politseinik M Mi poolt tehtud

fotod – sündmuskoht asub xxxx. Korter koosneb kahest toast, köögist, esikust ja WC-st.

Köögis, uksest sisenedes vasakul, on puupliit, ukse vastasseinas on kraanikausikapp, pliidil on

kolm potti, pann, kauss, milles pelmeenid ja kahvel ning pliidiraual on kaks kööginuga. Üks

kööginuga on rohelise käepidemega, noa teral verekahtlane määrdumine. Teine nuga on sinise

käepidemega, mille teral verekahtlane määrdumine. Kraanikausis on kahvel ning svamm, mis

on verine. Kapil gaasipliidi ees on veretilgad ning kapiuksel vere voolamisjälg. Köögis, vaiba

all, põrandal on näha veremäärdumisi ning põrandavaiba pliidipoolsel otsal on vereplekid.

Uksel köögipool on 152 cm kõrgusel vereplekk, köögis, ukspiidal paremal pool on vere

voolamisjälg. Korteri esikus köögiukse ees on vereplekid, elutoaukse ees põrandal vereplekid

(Tõendid, tl 1-40).

- Lähisuhtevägivalla infoleht – koostatud K K poolt 28.10.2018 kell 22:28. Teataja sõnul

naine üritas noaga lüüa, mees olevat naise riided lõhki tõmmanud. Kannatanu R K ja

vägivallatseja Damara Lutsar on mõlemad nähtavalt alkoholijoobes. Mehel oli rinnus noahaav,

ise väitis, et kukkus süüa tehes noa otsa, naine väitis sama, et tema oli sel ajal teises toas

(Tõendid, tl 44).

- Menetluse infosüsteemi väljatrükk – 28.10.2018 kell 18:17. Teataja R K on mures, et naine

jookseb kodunt ära kogu aeg. Jutu sees helistaja ütles, et naine oli noaga lõiganud teda. Pärast

ütles, et naine ei löönud teda noaga ja tema mingit abi ei soovi. Helistaja tunnistas, et on

tarvitanud alkoholi. 18:51 – naine oli kodus, teataja joobes ja ei osanud vastata, miks politsei

kutsus, vägivalda ei olnud (Tõendid, tl 43).

- Asitõendi vaatlusprotokollid ja Aweroc-andmebaasi väljatrükid – nähtub, et 28.10.2018 on

tehtud häirekeskusele 5 kõnet, neist 4 R K telefoninumbrilt xxxx ja üks Damara Lutsari

telefoninumbrilt xxxx.

Esimene kõne saabus häirekeskusele 28.10.2018 kell 17.30 ja R K telefonumbrilt, räägivad

mõlemad, naisterahvas väidab, et mees tõukas teda ja palub hull majast minema viia. Järgmine

kõne on täpselt samal päeval toimunud pool tundi hiljem kell 18.03 R K telefoninumbrilt. K

teatab, et naine läks kodust välja ja ta tahaks ta üles leida, edasi teatab, et naine tuli tagasi.

Järgmine kõne on samal päeval kell 18.11 ja samalt numbrilt, R K helistab ja ütleb et naine

lõikas teda noaga aga mees ei kaeba. Natuke hiljem kinnitab, et naine ei löönud teda noaga, et

vanamees on purjakil ning mingit hädaabi vaja ei ole.

Järgmine kõne on kell 22.13, Damara Lutsarile kuuluvalt telefoninumbrilt, R K teatab, et naine

lõi teda noaga rindu, mis ta tegema peab, politseid ja kiirabi vaja ei ole.

Järgmine kõne on kell 22.27, seekord on jälle helistajaks R K, kes teatab, et naine lõi tal noaga

rindu aga ta ei taha kaevata ta peale, sest see ei ole midagi eluohtlikku. Damara Lutsar ütleb, et

tal on riided lõhki tõmmatud ja käed katki. Kinnitab, et ründas oma meest noaga ja verd jookseb

aga pole hullu midagi. R. taustal kommenteerib, et mida sa teinud oled, tilgub kõik. Kõne ajal

K ja Lutsar tülitsevad üksteisega, sõimlevad. Kui R K ühendatakse valvemeedikuga, kinnitab

ta, et üldse mitte mingisuguseid vigastusi ei ole, et kukkus natuke käega vastu pliiti ja kriim on

peal, pole hullu midagi (Tõendid, tl 45-56a).

- Asitõendi vaatlusprotokoll ja Aweroc-andmebaasi väljatrükk – kõne häirekeskusele

23.01.2019 kell 21.18. R K räägib, et naine läheb rumalaks, ainult tapab noaga, et naine lõi teda

noaga rindu mingi kolm nädalat tagasi. K palub ennast minema viia, et muidu lööb naise maha

(Tõendid, tl 57-58, 60-61).

- Kiirabikaart R K kohta - nähtub, et kiirabi oli kohal 22:41. Esialgse info põhjal abikaasa lõi

peretüli käigus noaga rindkere piirkonda. kus paremal rindkere torkehaav, verine, nahaalune

hematoom ca 15x15 cm. Patsient kõnnib ise, hetkel ei kurda midagi, õhupuudust, valu eitab

(Tõendid, tl 65-66).

- Statsionaarne epikriis R K kohta – nähtub, et kiirabi tõi R K Rakvere Haiglasse 28.10.2018

kell 23:44 ja lahkus 01.11.2018 kell 12:04. Ise räägib, et kooris kartuleid ning komistas noa

otsa. Anamneesist selgub, et abikaasa patsienti noaga rünnanud. Paremal pool rindkerel

rinnanibust allpool torkehaav. Patsiendile korduvalt rangelt soovitatud jääda haiglaravile, kuna

seisund eluohtlik, patsient keeldub, soovib lahkuda (Tõendid, tl 67-72).

- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 18E-IDI0086 – nähtub, et R Kl esines paremasse

rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaav paremal pool rindkerel, parema kopsu ülasagara

alumise osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Vigastus on

tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), võimalik, et ekspertiisimääruses

näidatud ajal – 28.10.2018 kell 22.29 paiku. Selle vigastuse tekitamine olukorras kui kannatanu

hoiab nuga paremas käes ja komistades kukub noaotsale, on äärmiselt vähetõenäoline. Suure

tõenäosusega võis vigastus olla tekitatud teise isiku poolt. Rindkereõõnde tungiva torke-

lõikehaav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse (Tõendid, tl 73-77).

- Asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldud on sündmuskohalt kaasa võetud kahte nuga ja

dressipluusi ning Damara Lutsari retuuse. Noal, üldpikkusega 21 cm on hallikasvalge metalne

tera pikkusega 11,5 cm ja heleroheist värvi plastmassist käepide pikkusega 9,5 cm. Tera laius

keskmises osas on 2 cm. Tuvastati vere olemasolu noateral. Noal üldpikkusega 22,5 cm on

hallikasvalge metalne tera pikkusega 11,5 cm ja sinist värvi plastmassist käepide pikkusega 11

cm. Tera laius keskmises osas on 2 cm. Tuvastati vere olemasolu noateral. Vaatlusprotokollile

lisatud fotodelt on näha, et mõlema noa terad on ümaraotsalised.

Meeste dressipluusil hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi ja tuvastati vere olemasolu. Kõigilt

nendelt esemetelt võeti DNA-puuteproovid. Retuusidel verekahtlasi plekke ei avastatud.

Asitõendid on paigutatud asitõendite hoiuruumi (Tõendid, tl 83-92).

- DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0027 – mõlema noa teralt saadi R K DNA täisprofiil.

Mõlema noa käepidemelt saadud segaproovis ei saa välistada Damara Lutsarilt ja R Klt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (Tõendid lk 83-100).

- Menetluse infosüsteemis sisalduvate R K ja Damara Lutsariga seotud juhtumite kokkuvõte

ajavahemikus 2017-2019 ja 17 lähisuhte vägivalla infolehte ajavahemikus 29.12.2015-

23.01.2019 - nähtuvad poolte aastatepikkused probleemsed suhted, konfliktide hulk, iseloom,

väljakutsete põhjused. Pidevalt tarvitavad ühiselt alkoholi, tekivad tülid ja sõnelused, millele

järgneb väga sageli helistamine häirekeskusesse (Tõendid, tl 102-140).

- Indikaatorvahendi kasutamise protokollid - Damara Lutsaril tuvastati kell 22:59 joove 0,98

mg/l ja R Kl kell 22:56 joove 0,94 mg/l, mõlemal isikul esinevad joobeseisundile viitavad

tunnused (Tõendid, tl 41-42).

- Karistusregistri väljavõte - Damara Lutsaril ei ole kehtivaid karistusi (Tõendid, tl 143).

Kohtu põhjendused

7. Kohus ei pea usaldusväärseiks Damara Lutsari ennastõigustavaid ütlusi juhtunu kohta. Tema

kohtus antud ütlustest nähtub, et kõiki 28.10.2019 sündmusi tal meeles ei ole, aga mäletab

kindlalt, et mingit tüli ja riietelõhkumist polnud, tema R. noaga ei löönud. Kohtueelsel

menetlusel on ta tunnistanud, et viinavõtmise käigus tekkis R. tüli, R. sõimas, tuli kallale,

lõhkus tema T-särgi. Noaga löömise kohta ütles, et ei mäleta löömist, et võis lüüa, kui ta

häirekeskusele nii ütles. Kuna kohtuistungil, pärast kohtueelsel menetlusel antud ütluste

avaldamist Damara Lutsar endiselt eitas löömist ja väitis et juhtunut eriti ei mäleta, siis pole

tema vastuolulised ütlused usaldusväärsete tõenditena arvestatavad.

8. Kohus ei pea usaldusväärseiks ka kannatanu R K ütlusi selle kohta, et mingit tüli polnud, et

vigastuse põhjustas endale ise noa otsa kukkudes, et õnnetus toimus ühega politsei poolt

äravõetud nugadest, ei tea kummaga. R K on juhtunu kohta andnud erinevaid ütlusi.

Sündmuskohal on ta politseiametnikele rääkinud, et kukkumine toimus pelmeene lõikudes (vt

K K ütlused). Rakvere Haiglas on ta rääkinud õnnetusest kartulikoorimisel (vt statsionaarne

epikriis). Kohtus tunnistas ta, et ei mäleta, mida ta noaga tegi.

9. Damara Lutsari ja R K ütlused on ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud teiste asjas

olevate tõenditega, samuti on nad mõlemad andnud eri aegadel erinevaid üksteisega vastuolus

olevaid ütlusi. Lisaks soovile Damara Lutsarit õigustada võib nende ütluste vastuolulisus ja

katkendlikus olla tingitud ka sellest, et kuriteo päeval olid mõlemad ülemäära alkoholi

tarvitanud. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlustest on toimunu tuvastamisel vähe abi, siis on

eriti oluline hinnata kogumis teisi asjas olevaid tõendeid, sealhulgas mõlema poole

ütlusteväliseid selgitusi.

10. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis tuvastatust on olulisim, et R Kl esines paremasse

rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaav, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse,

et vigastus on tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), et selle vigastuse

tekitamine olukorras kui kannatanu hoiab nuga paremas käes ja komistades kukub noaotsale,

on äärmiselt vähetõenäoline, et suure tõenäosusega võis vigastus olla tekitatud teise isiku poolt.

Eksperdi arvamus, mille usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda, kummutab seega kõik

R K poolt juhtunu kohta räägitu.

11. Lisaks eksperdi poolt märgitud kukkumise versiooni äärmisele vähetõenäosusele on

oluline nugadega seonduv. Kahetsusväärselt ei ole menetlejad sündmuskohal pööranud piisavat

tähelepanu kuriteo toimepanemise vahendile. Oluline on märkida, et asitõenditeks tunnistatud

mõlemad noad on ümaraotsalised ja seega ei ole kohtu hinnangul tegemist nugadega, millega

Damara Lutsar kannatanut lõi. Asjaolu, et mõlema noa teralt leiti verejälgi, millel tuvastati R K

DNA täisprofiil, ei tähenda seda, et kuriteo toimepanemisel just neid nuge kasutati. Kahte nuga

ju kuriteo toimepanemisel ei kasutatud ja veri võis sattuda nendele kööginugadele hiljem, s.o

pärast noaga löömist, mil R K veel mitu tundi köögis toimetas enne, kui ta haiglasse viidi. On

tõenäoline, et peale nende ümaraotsaliste lauanugade oli selles majapidamises ka mõni

teravaotsaline lõikenuga, millega vigastus põhjustati, mida aga ei leitud või ka ei otsitud. Seega

ei sobitu R K ütlused kukkumisest ümaraotsalise lauanoaga ka selles aspektis eksperdi poolt

arvatuga. Kohus nõustub selleski küsimuses eksperdi seisukohaga, kuivõrd ka eriteadmisi

mitteomavale isikule tundub versioon kukkumisest ja eluohtliku tervisekahjustuse saamisest

ümaraotsalise lauanoa otsa kukkumisel eluliselt mitteusutav.

12. 28.10.2018 õhtul tehti sündmuskohalt häirekeskusele viis telefonikõnet. Neist kolmes ( kell

18.11, 22.13 ja 22.27) teatab R K muuhulgas, et naine on teda noaga löönud. Viimases kõnes

on rääkinud ka Damara Lutsar ja küsimusele - kas te ründasite oma meest noaga - on ta vastanud

jaatavalt. Lisaks kummutavad häirekeskusele tehtud kõnede salvestused kannatanu ja

süüdistatava kohtus esitatud väited, et mingit tüli sel õhtul nende vahel polnud. Salvestistest

nähtub, et kõnede ajal süüdistatav ja kannatanu sõimlevad ja tülitsevad omavahel. Damara

Lutsar räägib korduvalt ka lõhutud riietest ja katkistest kätest.

On tähelepanuväärne, et lisaks sel õhtul tehtud kõnedele, on R K ka 23.01.2019 oma

järjekordses kõnes häirekeskusele teatanud, et naine on teda mingi aeg tagasi noaga rindu

löönud. Politsei menetluse infosüsteemist nähtuvalt on R K ja Damara Lutsari aastaid koos

alkoholi kuritarvitanud korduvalt on esinenud vägivaldseid tülisid.

13. Kohus loeb süüdistatava ja kannatanu poolt telefonikõnedes häirekeskusele avaldatut

oluliseks tõendiks süüdistatava ja kannatanu kohtus antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel,

aga ka Damara Lutsari tegevuses KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

koosseisu olemasolu tuvastamisel. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga,

millest koostoimes kohtuarstliku ekspertiisi akti ja ka teiste kohtu poolt uuritud ülalnimetatud

tõenditega saab lugeda tõendatuks, et Damara Lutsar omavahelise tüli käigus lõi R Kt noaga

rindkeresse ja põhjustas viimasele eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus rõhutab, et just seda on

Damara Lutsar häirekeskuse poolt temale esitatud otsesele küsimusele vastates ka selgelt

tunnistanud.

14. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et R K väited kõnedes häirekeskusele noaga löömise

kohta pole usaldusväärsed. Kaitsja põhjendab oma väidet asjaoluga, et esimene politseipatrull

ei tuvastanud sündmuskohal mingeid vägivallateo tunnuseid, vaatamata sellele, et eelnevalt oli

R K häirekeskusele juba ühel korral teada andnud, et naine teda noaga lõikas. Kohtu arvates on

esimese politseipatrulliga seonduv küll segadust tekitav, kuid kõiki asjaolusid tervikuna

hinnates siiski mõistetav. Kohtu hinnangul jättis esimene sündmuskohal käinud politseipatrull

(kell 18.51) väljakutses nimetatud asjaolud sisuliselt kontrollimata. Rahulduti sellega, et kõik

olid rahulikud ja rõõmsad ning R K kinnitas, et kõik on korras. Patrullipolitseinik T Te ütlustest

nähtub, et ta isegi ei mäleta, kas väidetavast noaga löömisest juttu tehti. Seda vaatamata

asjaolule, et häirekeskuselt saadud informatsioon oli küll segane aga kell 18.11 tehtud

telefonikõnes oli R K muu hulgas avaldanud, et naine lõikas teda noaga. Politseiametnikud

jätsid tuvastamata ka sündmuskohal väidetavalt viibinud võõra mehe isiku, samas puuduvad

kriminaalasjas hiljem kogutud tõendites vähimadki vihjed selle kohta, et see isik oleks olnud

seotud toimepandud kuriteoga. Kohus ei saa esimesele politseipatrullile ette heita

sündmuskohal verejälgede mittemärkamist, kuna need võisid tekkida hiljem (kuni 22.41, mil

jõudis kohale teine patrull ja kiirabi). Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et

vereplekke ja määrdumisi oli mitmes kohas, nähtub sündmuskohal tehtud fotodest, et tegemist

on siiski üksikute plekkide, tilkade ja määrdumistega. Kohese adekvaatse hinnangu andmist

juhtunule

segas

ilmselt

ka

asjaolu,

et

nii

politseiametnike

ütlustest

kui

ka

meditsiinidokumentidest nähtuvalt oli R K vaatamata eluohtlikule haavale nii sündmuskohal

kui ka hiljem Rakvere Haiglas väliselt heas seisus, verd tuli haavast vähe, mees liikus ise,

kõneles häirekeskusega, tülitses jätkuvalt Damara Lutsariga, keeldus ravist.

15. Kohus ei pea eluliselt usutavaks R K ütlusi selle kohta, et teatades häirekeskusele noaga

löömisest, tahtis ta elukaaslasele näidata, kuidas inimesed, antud juhul siis Damara Lutsar, võib

ilmaasjata vangi sattuda. R K kohtus antud ütlustest nähtub, et vaatamata sagedastele tülidele

saavad nad Damara Lutsariga hästi läbi. Kohtulgi on Damara Lutsari ja R K ütluste ja nende

elu kohta politsei andmebaasides talletatu põhjal jäänud mulje, et nad on omavahel

sõltuvussuhtes. Esineb küll mõlemapoolset alkoholijoobest tingitud vägivaldset käitumist, kuid

sellele järgneb leppimine. Eelneva taustal pole usutav, et R K oma pikaajalise elukaaslase

sellise salakavala plaaniga vangi tahtis saata.

16. Lüües kannatanut noaga rindkeresse, s.o elutähtsate organite piirkonda sai Damara Lutsar

aru, et põhjustab sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja vähemalt möönas sellise

tagajärje saabumist. Kohtu hinnangul pani ta teo toime otsese tahtlusega. Tema tegevuse

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

17. KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud vangistus neli kuni kaksteist aastat.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtualuse Damara Lutsari tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid

asjaolusid. Damara Lutsar on varem kohtu poolt karistamata.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nii süüdistatav, kui

kannatanu olid alkoholijoobes, mis ilmselt kahandas nende võimet anda tõeseid ütlusi kuriteost

ja sellele eelnenud tülist. Vaatamata sellele saab häirekeskusele tehtud kõnesalvestitest teha

järelduse, et süüdistatav ja kannatanu kuriteoeelselt ja ka pärast seda tülitsesid ja sõimlesid.

Kohtu hinnangul on kuriteoni viinud tüli tekkimisel oluline roll ka kannatanul, tõendamist on

leidnud Damara Lutsari käte kriimustamine ja riiete lõhkumine R K poolt. Vastastikuste tülide

kohta on hulgaliselt viiteid politsei menetluse infosüsteemis. R K on tunnistanud, et on ka kohtu

poolt karistatud Damara Lutsari kehalise väärkohtlemise eest. Damara Lutsari näol on tegemist

elu hammasrataste vahele jäänud naisterahvaga, kes ei saa oma vanuse, viletsa tervise ja

ennekõike tõsise alkoholisõltuvuse tõttu korralikult hakkama oma eluga ega ka oma lähisuhtega

R Kga. Tegemist on vägivaldsest suhtest sõltuvuses oleva isikuga, kes ise ennast aidata ei suuda

ja kes mingil tingimusel ei taha sellest suhtest väljuda.

Paradoksaalsel moel on Damara Lutsari poolt toimepandud kuriteol tema tahtest sõltumatult ka

üks positiivne tagajärg. R K ütlustest ja meditsiinidokumentidest nähtuvalt avastati noahaava

ravimise käigus R Kl pahaloomuline kasvaja kopsus, mis edukalt eemaldati. Eelnevat ei saa

küll karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuid kohtu arvates vääris see siin tõe huvides

siiski ära märkimist.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Damara Lutsarit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni

miinimummääras. Kuriteo tehiolusid ja Damara Lutsari isikuomadusi arvestades peab kohus

põhjendatuks karistuse kohaldamist tingimisi KarS § 74 ja § 75 sätteid kohaldades.

Kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalhooldus ja käitumiskontroll, seda ennekõike sel

põhjusel, et isik vajab abi oma käitumise ja alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmiseks ning

igapäevaseks toimetulekuks. Eelnevalt tulenevast peab kohus vajalikuks Damara Lutsari suhtes

alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist, tema ravile allutamiseks ja sotsiaalprogrammides

osalemist, samuti tema koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega.

Menetluskulud

18. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundraha summas 1460 eurot ning ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud summas 631 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb Damara Lutsarilt välja mõista menetluskuluna kaitsjatasu

summas 1323 eurot riigituludesse vandeadvokaadi Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldab kohus Damara Lutsaril

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1323 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 110,25 eurot.

Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks tuleb välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks

eraldatud vahenditest 1233 eurot vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Damara

Lutsari kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

Asitõendid

19. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb neli CD-plaati (28.10.2018 patrulli tehtud fotod ning

28.10.2018, 23.01.2019 ja 25.02.2019 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised) jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada R K dressipluus, Damara

Lutsari retuusid, 2 nuga, DNA puuteproovid dressipluusilt ja Damara Lutsari kaapeproov,

millised asuvad hoiul Rakvere politseijaoskonnas.

Edasikaebamise kord

20. Kuna kohus pikendas kohtuasjas kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aega kuni

25.08.2020, siis muutub ka apellatsiooni esitamise tähtaeg. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 09.09.2020.

Kohtuotsuse resolutiivosas tehtud parandus

21. 25.08.2020 tegi kohus määruse parandades käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa. Otsusest

oli välja jäänud lõik Damara Lutsari eelvangistuses viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka,

määrusega lisas kohus otsusele järgneva lõigu:

„KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 (kolm)

päeva karistusaja hulka ning Damara Lutsaril jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.“

Käesolevas otsuse terviktekstis on nimetatud lõik otsuse resolutiivosale lisatud.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Karin Piirsalu

Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 16. juuni 2020 otsus

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

16.06.2020 kohtuotsus 1-19-5368 jõustus 04. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.