1-19-6138/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

19. august 2020

Kriminaalasja number

1-19-6138 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Nikolay Voronin süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. jaanuari 2020 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Nikolay Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejev, kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat

Indrek Sirk

Prokurör

ringkonnaprokurör Jürgen Hüva

Süüdistatav

Nikolay Voronin, isikukood: 35507163722, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Kannatanu ja tema esindaja

kannatanu M.E. (Y), esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 21. jaanuari 2020 otsus tühistada osaliselt tsiviilhagi ja

menetluskulude väljamõistmises.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1. Rahuldada kannatanu M.E. i tsiviilhagi osaliselt.

2.2. Mõista Nikolay Voroninilt solidaarselt Inges Kindlustus AS-ga kannatanu M.E. i

kasuks välja varaline kahju summas 15 939 (viisteist tuhat üheksasada

kolmkümmend üheksa) eurot 36 senti, arvestades et Inges Kindlustus AS on

hüvitanud mittevaralisest kahjust M.E. ile 10 469 (kümme tuhat nelisada

kuuskümmend üheksa) eurot 54 senti. Hüvitamisele kuulub veel 5469 (viis tuhat

nelisada kuuskümmend üheksa) eurot 81 senti.

2.3. Mõista Nikolay Voroninilt solidaarselt Inges Kindlustus AS-iga kannatanu M.E.

i kasuks välja mittevaraline kahju summas 10 000 (kümme tuhat) eurot, arvestades

asjaolu, et Inges Kindlustus AS on hüvitanud mittevaralise kahjust kannatanu

M.E. ile 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot. Hüvitamisele kuulub veel 7400 (seitse

tuhat nelisada) eurot.

2.4. Nikolay Voroninilt välja mõistetud tsiviilhagi hüvitamisega viivitamisel tuleb

tsiviilhagide summadelt tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni.

2.5. Mõista süüdistatavalt Nikolay Voroninilt välja kannatanu M.E. ile kannatanu

maakohtu menetluses kantud õigusabi kulud summas 7980 (seitse tuhat üheksasada

kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend)

eurot, mis kanda Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr

EE582200221010506726.

2.6. Lugeda õigeks, et süüdistatav Nikolay Voroninilt tuleb mõista Eesti Vabariigi

kasuks välja sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning

menetluskulud summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot 54 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning mõista Nikolay

Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks välja 700 (seitsesada) eurot, mis tuleb Nikolay

Voroninil tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu

otsuses näidatud sobivale arvelduskontole.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada seda ringkonnakohtu

otsuse alapunktides I, II, III toodud põhistustega.

4. Kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi apellatsioon rahuldada

osaliselt. Süüdistatav Nikolay Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi

apellatsioon jätta rahuldamata.

5. Tagastada süüdistatav Nikolay Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei

Matvejevi esitatud täiendav tõend.

6. Välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi

kulud apellatsioonimenetluses summas 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot, sh

käibemaks 91 (üheksakümmend üks) eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Nikolay Voroninit süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema 09.07.2016 kella 15.03

paiku, juhtides sõiduautot Hyundai Accent reg.nr XXX ja liikudes sellega Narva – Narva-

Jõesuu – Hiiemetsa tee 9. kilomeetril Narva linnast Narva-Jõesuu suunas, rikkus

ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja tekitas sellega teisele inimesele raske tervisekahjustuse.

Nimelt arvestamata teiste liiklejatega ning hoidumata tegevustest, mis võivad takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; vasakpöörde tegemisel T-kujulisel

ristmikul peateelt Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa (nr 91) kõrvalteele Peeterristi – Kudruküla

(nr 147) Vaivara vallas, ei olnud ristmikule lähenedes eriti tähelepanelik ja ei arvestanud

ristmiku liiklusoludega (teekatte kõrguse muutumist, maastiku reljeefi ja taimestikku

teepervedel); enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta

teisi liiklejaid; ning ei andnud peateelt vasakule pöörates teed vastutulevale, sõidueesõigust

omavale, mööda Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teed Narva-Jõesuust Narva poole liikuvale

Vene Föderatsiooni numbrimärki omavale mootorrattale BMW R 1200 GS reg.nr XXX , mida

juhtis Vene Föderatsiooni kodanik M.E. ; mille tulemusel põrkas sõiduauto Hyundai Accent

reg.nr XXX vasakpoolse esiosaga kokku mootorratta BMW R 1200 GS reg.nr 2823 AX77

vasakpoolse esiküljega. Mootorratta juhil M.E. il puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorratast juhtinud M.E. isiku kohtuarstliku ekspertiisi

kohaselt vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtise murru ning mediaalse (e keskse)

pekse nihkega murru, parema labakäe I metakarpaalluu murru, marrastused, nahaalused

verevalumid, põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel ning peaaju vapustuse,

s.o vigastused, mis tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega

rohkem kui 4 kuud ehk raske tervisekahjustuse.

N. Voronin rikkus LS § 16 lg 1; § 17 lg 5 p 3; § 33 lg 2 p 8; § 56 lg 1; § 57 lg 2 järgi

liiklusnõudeid.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsusega karistati N. Voroninit KarS § 423 lg 1 järgi 1 aasta

vangistusega, mida lühimenetluse korras KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku

võrra ja karistati N. Voroninit 8 kuu vangistusega.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N. Voronin ei pane 1

aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 21.01.2020.

Kannatanu M.E. i hagi rahuldati osaliselt ning mõisteti N. Voroninilt ja tsiviilkostjalt Inges

Kindlustus AS-lt solidaarselt välja kannatanu M.E. i kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

21 827,53 eurot, millest 5000 eurot on mittevaraline kahju ning 16 827,53 eurot on varaline

kahju. Arvestades seda, et Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule mittevaralise kahju katteks

2600 eurot ning varalise kahju katteks 10 469,54 eurot, kuulub väljamõistmisele 8757,99 eurot.

Otsusega määrati kindlaks, et I. Sirgi poolt kohtumenetluses kannatanule õigusabi osutamine

on olnud mõistlikus suuruses 7890 eurot, mis mõisteti N. Voroninilt välja osaliselt Eesti

Vabariigi kasuks summas 3000 eurot. Ülejäänud osas jäeti kannatanu menetluskulud riigi

kanda.

3. Maakohus leidis, et N. Voronini süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

3.1. Vaidlus puudub selle üle, et 09.07.2016 kella 15.03 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru

maakonnas, Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee 9. kilomeetril toimus mootorsõiduki Hyundai

Accent reg.nr XXX ning mootorratta BMW 1200GS reg.nr XXX (RUS) kokkupõrge.

Mootorsõidukit Hyundai Accent reg.nr XXX juhtis liiklusõnnetuse ajal N. Voronin.

Mootorrattast BMW 1200GS reg.nr XXX (RUS) juhtis liiklusõnnetuse ajal M.E. . Need faktid

on tuvastatud kogutud kriminaalasja materjalidega, sh väärteomenetluse lõpetamise määrusega,

09.07.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolliga üheskoos lisadega, 09.07.2016 sõiduki

(mootorratta) teisaldamise aktiga, 09.07.2016 sõiduki (Hyundai) teisaldamise aktiga, teatisega

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, tunnistajate, kannatanu ja süüdistatav N.

Voronini ütlustega.

Sõiduki teisaldamise akti kohaselt on mootorrattas BMW 1200GS reg.nr XXX teisaldatud PPA

Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Mootorrattal esinevad vigastused: esitiib on

purunenud, parempoolne tahavaate peegel on katki. Sõiduki teisaldamise akti kohaselt on

sõiduk Hyundai Accent reg.nr XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi

9, Narva. Sõiduki esiots on vigastatud. Sõidukil esinevad vigastused: ilukilbid, esiklaasil on nn

ämblikuvõrgu sarnane purustus.

Samuti on tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, et N. Voronin ning M.E.

olid liiklusõnnetuse ajal kained. Samuti isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 16E-IDI0077

kohaselt kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud.

Kinnitust on leidnud liiklusõnnetuse toimumise fakt, liiklusõnnetuse toimepanemise koht, aeg

ja liiklusõnnetuse osalejad.

3.2. LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise fakt on tõendatud

süüdistatava N. Voronini kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu M.E. i kohtuistungil antud

ütlustega, tunnistajate S.M. i, S.T. , T.V. , A.T. , A.T. i, A.M. i, K.K. i ütlustega, 29.11.2016

uurimiseksperimendi protokolliga ja 13.07.2017 ja 30.04.2019 ekspertiisiaktidega.

3.3. Kuigi N. Voronin ennast süüdi ei tunnistanud, leidis maakohus, et 09.07.2016 tema poolt

liiklusnõuete rikkumine on tõendatud kohtuistungil antud ütlustega. Süüdistatava poolt LS § 16

lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumist kinnitavad ka kannatanu M.E. i

kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei olnud maakohtul alust kahelda,

kuna need haakusid ka teiste kogutud tõenditega.

Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu

täitmist tunnistaja S.M. i ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate S.T. , A.T. , A.T.

i, T.V. , A.M. i kui ka K.K. i ütlused.

3.4. Kriminaalasja raames oli läbi viidud uurimiseksperiment ning 29.11.2016 on koostatud

uurimiseksperimendi protokoll. Uurimiseksperimendi eesmärk oli tuvastada autojuhi

N. Voronini otsenähtavuse kaugus sõiduteel sõiduautost Hyundai Accent Narva – Narva-

Jõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi – Kudruküla T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas.

Eksperiment on jagatud kahte etappi. Esimene etapp viidi läbi 29.11.2016 ajavahemikul kell

10.35 – 11.00 Ida politseiprefektuuri parklas (Narva, Tiigi 9) N. Voronini ja tema kaitsja

V. Odinokovi juuresolekul. Esimese etapi eesmärk – määrata kindlaks autojuhi N. Voronini

silmade kõrgus sõiduautos Hyundai Accent ja autojuhi N. Voronini näo orientatsioon sõiduauto

Hyundai Accent enda suhtes selleks, et saada andmeid punktide koordinaatide arvutamiseks ja

kindlaks määramiseks sündmuskohal, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest

määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Teises etapis 02.12.2016 ajavahemikul kell 15.00-

16.00 on Narva politseijaoskonna ruumis Narva, Vahtra 3 arvutatud ja kindlaks määratud A ja

B punktide koordinaadid sündmuskohal Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee ristumise

piirkonnas Peeterristi-Kudruküla teega, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest

määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Kolmas etapp on läbi viidud 24.01.2017 ajavahemikul

kell 11.45-13.30 sündmuskohal - Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla

T-kujulisel ristmikul Vaivara vallas. Katsete tulemused: autojuhi N. Voronini otsenähtavuse

kaugus sõiduautost Hyundai Accent Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla

T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas keeramise alustamise hetkel moodustas kuni

mootorratta BMW R1200GS tuleni 196,2 meetrit, kuni selle mootorratta kõrgeima punktini

ülestõstetud standardse tuuleklaasi korral 213,6 meetrit. Telgjoonelt keeramise alustamisel

moodustas otsenähtavuse kaugus kuni mootorratta tuleni 207,7 meetrit, kuni mootorratta

kõrgeima punktini – 241,8 meetrit. Mootorratta kiirusel 70 km/h (19,44 m/s) – M.E. i ütluste

kohaselt – moodustas minimaalne nähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga: 196,2 : 19,44 =

10,09 sekundit, mootorratta kiirusel 120 km/h (33,33 m/s) – S.T. ütlused – moodustas

minimaalne otsenähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga 196,2 : 33,33 = 5,89 sekundit.

3.5. N. Voronini poolt liiklusnõuete rikkumist kinnitab 13.07.2017 ekspertiisiakt nr 17E-

LL0014, millest nähtub, et mootorratta BMW 1200GS arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke

hetkel oli ca 80 km/h. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus sõiduauto Hyundai Accent liikus

vasakpöördel ja mootorrattas BMW 1200GS liikus talle otse vastu, on sõiduauto Hyundai juht

tekitanud ohu mootorratta BMW juhi liikumisele. Oht tekkis hetkel, kui sõiduauto Hyundai

ületas suunavööndite eraldusjoone. Mootorrattas BMW asus ohu tekkimise hetkel kokkupõrke

kohast arvutuslikult ca 29 m kaugusel. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saab vaadelda

üksnes juhi poolt, kelle liikumisele tekitati oht, on antud juhul liiklusõnnetuse vältimise

võimalus vaadeldav üksnes mootorratta BMW 1200GS juhi poolt. Vastavalt akti uurimuslikule

osale puudus mootorratta BMW juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks sõiduautoga Hyundai

Accent.

3.6. 30.04.2019 ekspertiisiakt nr 18E-LL0075 tõendab süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetusest

osalenud sõidukite kiirust, ohu põhjustanud isikut ning selle isiku poolt tekitatud ohu vältimise

võimalikkust. Ekspertiisiaktist nähtub, et fotodelt nähtuva põhjal on Narva-Jõesuu poole

vaadatuna teel küll mõningane tõus, kuid kokkupõrke kohas võib liikumiskiiruste arvutamisel

lugeda teed horisontaalseks. Arvutustulemusi see ei mõjuta. Sündmuskohal tehtud fotodelt ei

nähtu ühtki mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX pidurdusjälge. N. Voronini poolt fotol

4 osundatud jälgedest vahetult tee äärejoone kõrval olev tumedam joon ei ole üldse sõiduki jälg,

vaid parandatud asfaltkatte tõrvatud serv.

Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus mootorratta juhil oli alates ohu tekkimise hetkest

pidurdamise alustamiseks aega üksnes 1,3 s, ei jõua juht veel oma sõiduki kiirust praktiliselt

vähendada, mistõttu ei saanudki sündmuskohal teekattele mootorratta pidurdusjälgi tekkida

ning mootorratta liikumiskiirus ei saanud ka enne kokkupõrget olla suurem kui ca 80 km/h (p 2

ja p 3).

Punkti 4 alusel on mootorratast liigutatud tema tegelikust kokkupõrkejärgsest asendist edasi.

Välistatud on mootorratta kokkupõrkejärgne liigutamine peateele lähemale ja seejuures tema

kokkupõrkejärgse liikumise ulatuse vähendamine.

Punkti 5 alusel mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX peatumine sõiduteele lähemal ei

muuda antud juhul mootorratta ja auto arvutuslikke liikumiskiirusi ega ka sõidukite paiknemist

kokkupõrke hetkel, kuivõrd määravateks näitajateks on avariilike vigastuste tekitamiseks

vajalik liikumisenergia kiirusekvivalent (EES väärtused on toodud ekspertiisiaktis nr 17E-

LL0014) ja asjaolu, kui palju paiskas mootorratas autot kokkupõrke kohast eemale ning millises

ulatuses muutus mootorratta enda liikumissuund. Need andmed on piisavad sõidukite

liikumiskiiruste arvutamiseks arvutiprogrammiga PC-Crash 11.1. Ilmselgelt on mootorratta

liikumiskiirus 80 km/h enam kui piisav vaadeldava liiklusõnnetuse käigus sõidukitel olevate

avariilike

vigastuste

tekitamiseks

ja

sõiduauto

kõrvalepaiskamiseks

tema

algsest

liikumissuunast. Siinkohal tuleb märkida, et avariilikud vigastused ei ole tekitatud ainult

mootorratta liikumisenergia arvelt, vaid sõidukite vastastikusest asendist tulenevalt osaliselt ka

sõiduauto Hyundai enda liikumisenergia arvelt.

Punkti 6 alusel ei ole tehniliselt võimalik olukord, kus sõiduauto Hyundai Accent reg.märk

XXX juhi poolt manöövri alustamisel (tee telgjoone ületamisel) ei olnud mootorratas BMW

1200GS reg.märk XXX sõiduauto Hyundai juhile nähtav. Pöörde alustamisel oli mootorratas

sõiduauto Hyundai juhile nähtav, kuivõrd vastavalt ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014 tehtud

arvutustele asus mootorratas kokkupõrke kohast ca 29 m kaugusel. Uurimiseksperimendi

kohaselt oli pöörde alustamisel (tee telgjoone ületamisel) minimaalne nähtavus aga 207,7 m.

Tehniliselt on täiesti ebareaalne olukord, kus mootorratas liikus ohu tekkimise hetkel taolise

kiirusega, mille juures on võimalik, et mootorratas BMW asus sõiduauto Hyundai juhi poolt

pöörde alustamisel kokkupõrke kohast sellisel kaugusel, milliselt ta ei olnud sõiduauto juhile

nähtav. Võimalik jälgedeta pidurdamine ei ole praktiliselt võimalik, kuivõrd mootorratta juhil

oli pidurdamiseks aega üksnes 1,3 s, mille jooksul ei jõua juht pidurdamist praktiliselt alustada.

Oletuslikke ja tehniliselt ebareaalseid olukordi ei pea ekspert võimalikuks analüüsida.

Ekspertiis ei seisne ütluste sisustamises arvutustega, vaid lähteandmeteks saavad olla üksnes

objektiivsed ja tehniliselt reaalsed asjaolud. Sündmus on rekonstrueeritud nii, nagu see reaalselt

toimuda sai juba ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014.

Ohu on vaadeldavas liiklussituatsioonis tekitanud vasakpööret alustanud sõiduauto Hyundai

juht, kes pidi andma teed otsesuunas liikunud mootorratta BMW juhile. Mootorratta BMW juhil

puudus igasugune võimalus kokkupõrget vältida ka juhul, kui tema liikumiskiirus oleks olnud

70 km/h.

3.7. Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et on tõendatud, et N. Voronini poolt LS § 16 lg 1,

§ 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise tagajärjel on toimunud liiklusõnnetus

- mootorsõiduki Hyundai Accent reg.märgiga XXX ja mootorratta BMW 120GS reg.märgiga

XXX kokkupõrge, millega on mootorratta BMW juhile M.E. ile tekitatud tervisekahjustused.

3.8. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse. Kannatanu M.E. ile

tervisekahjustuse tekitamist tõendavad peale kannatanu ja tunnistaja S.M. i ütluste ka teatis

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest.

Kohtueelses menetluses 26.08.2016 ekspertiisimääruse alusel läbiviidud isiku kohtuarstliku

ekspertiisi tulemina 26.09.2016 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 16E-IDI0077

esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et M.E. il esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud

ravidokumentide andmetel vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtine murd ning

mediaalse (e keskse) pekse nihkega murd, parema labakäe I metakarpaalluu murd, marrastused,

nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel; peaaju

vapustus. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist vastu liikuva auto

väljaulatuvaid osi keha järgneva hooga paiskumise ja kukkumisega ebatasasele pinnale

määruses näidatud ajal ja asjaoludel – 09.07.2016 kella 15.03 paiku liiklusõnnetuse käigus.

Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (sääreluu murd keskmiselt 160-180 päeva).

Kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud.

Kannatanule M.E. ile raske tervisekahjustuse tekitamine on seega tõendatud. Samuti on leidnud

kinnitust, et kannatanu rasked tervisekahjustused on saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel, mille

põhjuseks on N. Voronini poolt liiklusseaduse nõuete rikkumine.

4. Subjektiivse koosseisu osas leidis maakohus, et N. Voronin pani kuriteo toime

kergemeelsusega – N. Voronin lähenes ristmikule ning kavatses manöövrit teha. Enne seda, kui

tegi vasakpööret, vaatas ta Narva-Jõesuu suunas. Ta ei märganud Narva-Jõesuust Narva poole

liikunud mootorrattast, hakkas manöövrit sooritama ning toimus kokkupõrke sõiduauto

Hyundai Accent, mida juhtis N. Voronin ning mootorratta BMW R1200GS, mida juhtis M.E.

vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai M.E. raske tervisekahjustuse.

Seega esinevad süüdistatava N. Voronini käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas

N. Voronin liiklusõnnetuse toimimist, mille tõttu sai M.E. raske tervisekahjustuse. Samuti on

tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel.

5. Maakohtu hinnangul süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

6. Maakohus leidis N. Voroninile mõistetava karistuse osas järgmist.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57

mõttes N. Voronini tegevuses ei esine. N. Voronin on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras

karistamata.

Maakohus leidis, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, kohaldamisele ei kuulu,

kuna see võib isikule üle jõu käia, arvestades süüdistatava sissetulekut, tasumisele kuuluvaid

menetluskulusid ning kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ulatust.

N. Voronin pani toime kuriteo ettevaatamatusest, mille tagajärjel sai raske tervisekahjustuse

M.E. . Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi

karistuspoliitika avalikku huvi ja ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla

põhjendamatult leebe. Arvestades seda, et N. Voronin on varem nii kriminaal- kui ka

väärteokorras karistamata, puuduvad karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, siis

pidas maakohus põhjendatuks karistada N. Voroninit alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1

aasta vangistust, mida vähendatakse lühimenetluse korras. Maakohus leidis, et käesoleval juhul

on võimalik N. Voronini karistusest tingimisi vabastada, arvestades süüdlase isikut ning kuriteo

toimepanemise asjaolusid. N. Voroninit saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi

karistust kohaldades.

7. Tsiviilhagi.

7.1. Eeluurimisel esitas kannatanu M.E. tsiviilhagi süüdistatava vastu 09.07.2016

liiklusõnnetusega temale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 23 225 eurot, millest 5000 eurot

- mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 18 225 eurot – varalise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

09.07.2016

kella

15.03

paiku

liiklusõnnetuses

sai

M.E.

tervisekahjustuse. Seoses liiklusõnnetusega tekitati M.E. ile varaline (summas 18 255 eurot) ja

mittevaraline (summas 5000 eurot) kahju. Kannatanu M.E. palub välja mõista süüdistatavalt

temale tekitatud kahju summas 23 225 eurot. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on

tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad

hagiavaldusele lisatud dokumendid: SKA otsused 9-l lehel, palgatõend, 19.08.2015 tõend 5-l

lehel, arved 9-l lehel, 36 kviitungit.

7.2. Kannatanu M.E. i kaitsja esindaja vandeadvokaat I. Sirk esitas hagiavalduse (täpsustus)

liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja kirjeldab hagiavalduse punktis

1 hagi esitamise asjaolusid, punktis 2 – nõude õiguslikke aluseid, punktis 3 – varalist kahju,

punktis 4 – kannatanu terviseseisundit ning mittevaralise kahju suurust, punktis 4 – esitatavaid

tõendeid, punktis 5 – viivise nõuet. Juhindudes TsMS § 366, § 367, § 438 lg 1 ja 2 ning VÕS §

113 lg 1, § 134 lg 2, 3 ja 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1056 palub hageja esindaja rahuldada

hagi, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges Kindlustuse AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks

välja varalise kahju hüvitis 6357,99 eurot, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges Kindlustus

AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel, arvestades hüvitatud osa 2600 eurot, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges

Kindlustuse AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja viivised alates 20.12.2017 kuni nõude

täitmiseni; kannatanu menetluskulud jätta N. Voronini, Inges Kindlustus AS või Eesti Vabariigi

kanda.

7.3. 19.08.2019 esitas AS Inges Kindlustus (tsiviilkostja) vastuväited hagile.

AS Inges Kindlustus vaidles hagile vastu. Põhjendatud liikluskindlustuse seaduse kohane kahju

on tsiviilkostja AS-i Inges Kindlustus poolt hagejale hüvitatud. Ekspertiisi kohaselt oli

mootorratta kokkupõrkekiirus 80 km/h. Lubatud sõidukiirus oli õnnetuse hetkel 70 km/h.

Järelikult oli mootorrattur liiklusnõudeid rikkunud ning sellega soodustanud liikluskahju teket

ning kahju suurenemist. Nimetatud asjaoludel otsustas AS Inges Kindlustus hüvitada hagejale

50% tekitatud kahjust: 4000 eurot – mootorratta õnnetuse eelne väärtus, 199,50 eurot - kiivri

maksumus, 698,44 eurot - käekell, 262,31 eurot – prillid, 189,29 eurot - telefoni remont, 120

eurot - mootorratta transpordikulu Narvast Tallinnasse, 5000 eurot - mootorratta liiklusõnnetuse

järgne väärtus. Hüvitatud varakahju kokku 10 469,54 eurot.

Kindlustusandja/tsiviilkostja leidis, et puudub alus hüvitada mittevaralist kahju suuremas

ulatuses kui 2600 eurot. AS Inges Kindlustus on hüvitanud hagejale mittevaralise kahjuna 2600

eurot.

7.4. Kohtuistungil süüdistatav N. Voronin tsiviilhagi ei tunnistanud.

7.5. Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagiavaldust ja palus hüvitada varaline ja mittevaraline

kahju. Kannatanu soovis, et kohus määraks õiglase summa mittevaralise kahju hüvitiseks.

Kindlustus on osaliselt kahju hüvitanud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi, mida

kirjeldas. Kannatanu viibis haiglas umbes kuu aega ja talle tehti 7 operatsiooni. Ka pärast

haiglast lahkumist tegi operatsioone. Viimane operatsioon on tehtud kaks aastat tagasi, sügisel

2017. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa

aktiivselt midagi teha ega kiiresti käia. Kannatanul on passiivsed valud, mis on seotud

ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga, samuti ta ei saa pikemat aega transpordis viibida,

kuna on ühes ja samas asendis. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioonpõlvikuid seoses

jala probleemiga. Valud on praegu ka olemas. Kannatanule on hüvitatud 9000 eurot seoses

mootorrattaga. Kannatanu ei saanud hüvitist mootorratta lisavarustuse eest, nimelt mootori

kaitsmete eest, lisatulede eest ja kiivri eest. Avarii tagajärjel oli kahjustatud kannatanu käekell

Frederique Constant. See kell oli edastatud ametlikult selle firma esindajale, kus oli tehtud

kalkulatsioon, mis oli seotud taastava remondiga. Kahjustatud olid ka prillid. Olid ostetud uued

prillid retsepti järgi. Avarii tagajärjel oli kahjustatud nutitelefon Apple iPhone, ekraan oli

lõhutud ja samuti oli kahjustatud keskmine paneel.

7.6. Varalise kahju hüvitamise osas võttis maakohus aluseks 18.06.2019 hagiavalduse, mis on

esitatud kannatanu esindaja vandeadvokaat I. Sirgi poolt. Kannatanu palub N. Voroninilt ja

Inges Kindlustus AS-lt solidaarselt välja mõista mootorratta hävimise kahju summas 4000 eurot

(kogusumma 13 000 eurot vastavalt Inges Kindlustus AS ekspertarvamusele, hüvitatud 9000

eurot, jäänuk koos omandiõigusega on kindlustusseltsile üle antud); motokiivri maksumus

summas 199,50 eurot (kogusumma 399 eurot, hüvitatud 199,50); mootorratta kahjustunud

originaal-lisavarustuse maksumus 461,50 eurot; mootorratta kahjustunud mitteoriginaal-

lisavarustuse maksumus summas 426,68 eurot; liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud

käekella maksumus summas 698,44 eurot (kogusumma 1396,88 eurot, hüvitatud 698,44);

liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud prillide maksumus summas 262,31 eurot

(kogusumma 524,62 eurot, hüvitatud 262,31); liiklusõnnetuses kahjustada saanud telefoni

remondi maksumus summas 189,56 eurot (kogusumma 378,85 eurot, hüvitatud 189,29);

mootorratta transpordikulud Narvast Tallinna summas 120 eurot (kogusumma 240 eurot,

hüvitatud 120 eurot).

Varalise kahju kogusuurus on 16 827,53 eurot, millest hüvitamata 6357,99 eurot.

Kindlustusselts on hüvitanud 10 469,54 eurot (50% kindlustuse poolt põhjendatuks loetud

kahjust + mootorratta jäänuki maksumus). Kannatanu on seisukohal, et kahjuhüvitise

vähendamiseks puudub alus, kuna liiklusõnnetuse põhjustamise eest on täielikult vastutav

N. Voronin.

Ekspert Rene Rästas 02.06.2017 teostas sõiduki (BMW R1200GS) turuväärtuse

eksperthinnangu ning ekspertiisiakti nr 5189 kohaselt oli mootorratta BMW avarii-eelne

turuväärtus seisuga 09.07.2016 13 000 eurot. Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule 9000

eurot. Seega kahju summa 4000 eurot on põhjendatud.

United Motors AS poolt läbi viidud BMW System 6 EVO kiivri maksumuse hindamise alusel

on motokiivri maksumus 399 eurot. 50% summast, s.o 199,50 eurot, on hüvitatud AS Inges

Kindlustuse poolt. Seega kuulub hüvitamise kannatanule summa 199,50 eurot.

Mootorrattale on paigaldatud BMW originaallisad: mootori kaitseraua komplekt ja lisa LED

lamp, mis olid kahjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. BMW volitatud vahendaja AS Avtodom

hindas mootori kaitseraudade komplekti summas 23917,42 RUB, lisa LED lambi summas

7815,94 RUB, kokku summas 31733,36 RUB ehk 461,50 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro

maksis 68,76 rubla). See summa on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule.

Mootorrattale on paigaldatud mitteoriginaalsed lisad: SW-Motech ülemise kaitseraua

komplekt, Touratech kaitseraua võimendi ja radiaatori kaitse Touratech, mis olid kahjustatud

liiklusõnnetuse tõttu. Interneti kaupluse andmete kohaselt SW-Motech ülemise kaitseraua

komplekti maksumus on 229,95 eurot, kaitseraua võimendi maksumus on 105,78 eurot,

radiaatori kaitse maksumus on 90,95 eurot. Summa kokku on 426,68 eurot. Summa on

põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule.

Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanule kuuluv käekell Frederigue Constant Geneve

nr 1421610. Leiu vastuvõtmise akti kohaselt 10.07.2016 kell 11.00 Narva – Narva-Jõesuu –

Hiiemetsa 9,0 km on V.O. leidnud käekella Frederigue Constant Geneve nr 1421610 ilma

klaasita. Vastavalt OÜ Master Taim poolt läbi viidud hindamisele kella remondi maksumus on

96050 RUB ehk 1396,88 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kuna 50%

summast, s.o 698,44 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt,

väljamõistmisele kuulub summa 698,44 eurot.

Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanu prille. Optikasalongi „Šou Rum“ kaubatšekki

nr 11336 alusel on uute prillide maksumus koos meistri tööga 36073 rubla ehk 524,62 eurot

(seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kannatanu maksis ära 36073 RUB

26.08.2016. Summa 524,62 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 262,31 eurot, on

hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 262,31

eurot.

Liiklusõnnetuses on kahjustatud kannatanu telefoni Apple iPhone 6S. Telefoni remondi eest

maksis kannatanu vastavalt 21.08.2016 väljaminekute saatelehele, täidetud tööde aktile ning

kviitungitele 26050 rubla ehk 378,85 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla).

Summa 5378,85 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 189,56 eurot, on hüvitatud

kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 189,56 eurot.

Pärast liiklusõnnetust vedas Kuldne Moto OÜ mootorratta United Motors teeninduskeskusesse.

19.10.2016 maksis kannatanu ära transpordikulud sularahaga 240 eurot. Kuna 50% summast,

s.o 120 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis hüvitamisele kuulub

summa 120 eurot.

Seega kannatanu hagi varalise kahju hüvitamise osas, summas 16 827,53 senti on täiesti

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule

varalise kahju katteks 10469,54 eurot, hüvitamisele kuulub 6357,99 eurot.

7.7. Mittevaralise kahju osas leiab maakohus järgmist.

Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades I ja II

astme kohtutes 2016. aastal“ on jõutud järeldusele, et kokkuleppe- ja lühimenetluses välja

mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitis oli keskmiselt 1400 eurot ja mediaaniks oli 500 eurot. Hüvitised jäid

vahemikku 100–3000 eurot. Üldmenetluses mõisteti selline hüvitis välja kahes menetluses,

hüvitiste suurused olid 1300 ja 1000 eurot ehk nii keskmine hüvitis kui ka mediaan oli 1150

eurot.

Kriminaalasjas on tõendamist leitud, et 09.07.2016 liiklusõnnetuse tagajärjena sai M.E. raskeid

tervisekahjustusi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 16E-IDI0077 on välja toodud

vigastused. Ekspertiis on tehtud SA Ida-Viru Keskhaigla haigusloo nr 16-08908/765 andmete

kohaselt. Kohtuistungil põhjendas kannatanu mittevaralist kahju sellega, et liiklusõnnetuse

tagajärjel sai ta vigastusi. Kannatanul oli vasaku jala sääreluu lahtine murd ja samuti paremas

käes oli murtud kämblaluu. Oli haiglas umbes kuu aega. Kannatanule tehti 7 operatsiooni. Ka

pärast haiglast lahkumist tehti operatsioone. Viimane operatsioon on tehtud 2017 sügisel.

Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa

aktiivselt midagi teha, ei saa kiiresti käia, tegelda jooksmise ning mäesuusatamisega. Samuti

kannatanu ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Kannatanul

on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga. Samuti ta on

sunnitud kandma kompressioon põlvikuid seoses jala probleemiga.

Maakohus leidis, et M.E. il langes liiklusõnnetuse tagajärjel elukvaliteet. Arvestades M.E. ile

tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu ja kannatuste suurust, vigastusega

kaasnenud elukvaliteedi langust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, N. Voronini süü suurust,

süüdistatava majanduslikku olukorda aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, on õiglane

süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 5000 eurot. Maakohus asus seisukohale, et antud

summa on põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ka ühiskonna heaolutasemega. Arvestades

seda, et Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule mittevaralise kahju katteks 2600 eurot, jääb

väljamõistmisele 2400 eurot.

Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavalt N. Voroninilt ja tsiviilkostjalt

Inges Kindlustus AS-lt.

8. Menetluskulud.

8.1. Kriminaalmenetluses osales kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat I. Sirk, kes

esitas kohtule õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel õigusabile on

kulutatud 53,60 tundi, mille eest küsitakse tasu 6432 eurot, sh käibemaks 1072 eurot. Sõidu- ja

ajakulud koosnevad 2580 km. See on kokku 1548 eurot, sh käibemaks 258 eurot. Kokku

koosnevad kannatanu esindaja kulud 7980 eurost, millest käibemaks on 1330 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et nimetatud summa on mõistlik ning põhjendatud, vastab kaitsja

poolt tehtud tööde raskusele ning mahule. Lähtudes ülaltoodust määras maakohus

vandeadvokaat I. Sirgi poolt kohtumenetluses kannatanule M.E. ile õigusabi tasu mõistlikuks

suuruseks 7980 eurot (sealhulgas käibemaks 1330 eurot). See summa kuulub väljamõistmisele

süüdistatavalt.

8.2. 06.02.2020 esitas kannatanu M.E. i lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Sirk taotluse,

milles KrMS § 431 lg 1 alusel palus lahendada ebaselguse M.E. i õigusabikulude hüvitamisel

ning koostada kohtumäärus, mille alusel kuuluvad kannatanu õigusabikulud hüvitamisele Eesti

Vabariigi poolt ning tasutakse Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele.

Maakohus oli seisukohal, et antud juhul otsustus kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks Eesti

Vabariigi poolt mõjutab vaieldamatult kohtuotsuse sisu ning käesoleval ajal puudub kohtul alus

kohtuotsust täiendada.

Apellatsioonid

9. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu M.E. i esindaja

vandeadvokaat I. Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha uus otsus,

millega mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases ulatuses, s.o suuremas ulatuses kui

maakohus; lahendada kannatanu senises menetluses kindlaksmääratud ulatuses menetluskulude

hüvitamine kannatanule vastavalt esindaja 06.02.2020 taotlusele; mõista solidaarselt

N. Voroninilt ja Inges Kindlustuse AS-lt kannatanu kasuks välja viivised alates hagiavalduse

kohtu menetlusse esmakordsest võtmisest, s.o 20.12.2017, kuni nõude täitmiseni; hüvitada

kannatanule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud.

9.1. Kannatanu taotles mittevaralise kahju hüvitise määramist kohtu õiglasel äranägemisel.

Apellant on seisukohal, et maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise arvutamise käik ei ole

läbipaistev, puudub võrdlev kohtupraktika analüüs, viidatud on mittekohalduvale kohtupraktika

analüüsile, väljamõistetud hüvitis on väiksem isegi tsiviilkostja poolt omaksvõetud ulatusest

ning arvestades kohtupraktikat ka sümboolse suurusega. Seetõttu on kannatanul alus

vaidlustada maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ning

ringkonnakohtul on alus hinnata selle vastavust kohtupraktikale.

Maakohus on mõistnud hüvitisena välja väiksema summa kui tsiviilkostja poolt põhjendatuks

peetud ja omaksvõetud mittevaralise kahju hüvitis.

9.2. Maakohtu otsuses puudub võrdlus senise kohtupraktikaga. Küll aga on viidanud kannatanu

esindaja hagiavalduses sarnastele juhtumitele, kus väljamõistetud hüvitised on olnud mitu

korda suuremad. Riigikohus on leidnud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised

peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse

tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (nr 3-2-

1-18-13, p 26, 3-2-1-80-13 p 20 jt). Maakohus on viidanud oma lahendis samadele

põhimõtetele, kuid kohtuotsuses puudub võrdlus teiste kohtulahenditega.

Maakohtu ainus põhistus mittevaralise kahju suuruse võrreldavuse osas paikneb kohtuotsuse

lk 24 teises lõigus, kus maakohus viitab Riigikohtu 2017 avaldatud analüüsile. Paraku on

maakohus tuginenud analüüsi sellele osale, mis ei ole võrreldav käesoleva kriminaalasja

tehioludega. Nimelt on maakohus tuginenud analüüsi sellele osale, kus käsitletakse

mittevaralise kahju hüvitisi kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemise koosseisu

oluliseks erisuseks on raske tervisekahjustuse puudumine. Seega on juba tagajärje raskuselt

sellised kuriteokoosseisud mittevõrreldavad. Kuna liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitiste taotlemine on kohtupraktikas tavaline, siis sisaldub selles analüüsis ka

liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju analüüs. Analüüsi kohaselt liiklussüütegudega

tekitatud VÕS § 132 lg 2 järgi väljamõistetava hüvitise suurus oli keskmiselt 17 300 eurot ja

mediaan 17 200 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 5000–30 000 eurot. Üldmenetluses oli

hüvitiste vahemik 5000–50 000 eurot. Keskmise hüvitise suurus oli 14 700 eurot ja mediaan

9750 eurot.

Kannatanu esindaja on hagiavalduses toonud võrreldavad juhtumid kohtupraktikast ning

põhjendused, miks kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitis peaks olema keskmisest

mõnevõrra suurem, kuid siiski seni väljamõistetud hüvitiste raamides. Maakohus ei ole

põhistanud, miks on õiglane just väljamõistetud 5000 eurot. Maakohtu põhistused on

deklaratiivsed, mõttekäik ei ole jälgitav.

9.3. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kannatanule väljamõistetud hüvitise suurus

on sõltuvuses sellest, et kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Kannatanu üleelamised ja

muutused elukorralduses ei ole sõltuvuses sellest, kuidas kvalifitseeritakse kuritegu, vaid

temale tekitatud tegelikust tervisekahjustusest. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel

tuleb juhinduda VÕS § 134 lõikest 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. Kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse ilmestab käesolev

kriminaalmenetlus, kus süüdistatav ei ole enda käitumises näinud mitte mingit viga, on kõigi

nende aastate kestel süüdistanud liiklusõnnetuse põhjustamises kannatanut, sh süüdistanud

kannatanut väga raskes liiklusnõuete rikkumises. Need süüdistatava positsioonid on ümber

lükatud eksperdi arvamuse ja sündmuskoha vaatlusega.

Seega VÕS § 134 lõikest 5 tulenevat hüvitise vähendamise alust ei ole. Apellandi jaoks jääb

kohtuotsusest arusaamatuks ka see, kuidas süüdistatava N. Voronini majanduslik olukord

mõjutas väljamõistetud hüvitist. Puudub igasugune majandusliku olukorra analüüs. Kuna

väljamõistetud hüvitis on tavapärasest märkimisväärselt väiksem, siis võis maakohus just sellel

põhjusel vähendada hüvitist. Isegi kui selline alus esineb, siis puudus alust vähendada hüvitist

solidaarvõlgnikul ehk tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS-l, kelle suhtes ei saa selline alus üldse

kohalduda. Süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitise vähendamise soovi korral oleks tulnud

kohtul määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis üldsummana ning vähendada seda üksnes

ühe solidaarvõlgniku suhtes, mitte korraga mõlema suhtes.

9.4. Esindaja hinnangul on mittevaralise kahju hüvitise õiglane suurus oluliselt suurem.

Arvestades senist kohtupraktikat ning kannatanu elukvaliteedi langust kogu tema eluajaks

hindab kannatanu talle liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste

mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot. Riigikohtu 2008 ülevaate kohaselt olid 6 aastat

tagasi hüvitised raske tervisekahjustuse korral vahemikus 6400 kuni 19 200 eurot. Riigikohtu

2017 kordusanalüüsi kohaselt on hüvitised liiklusõnnetusega tekitatud tervisekahjustuste eest

5000 kuni 50 000 eurot. Vahepealsete aastatega on elukallidus oluliselt muutunud. Tõusvas

joones on muutunud ühiskonna üldine heaolu tase. Seega ainuüksi keskmine palk on vahepeal

kasvanud ligi 80%. Esitati ülevaade hagejaga sarnaste vigastuste korral kohtute poolt välja

mõistetud hüvitistest. 20.09.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45320 mõisteti lülisamba murru

ning liikumispuude saanud kannatanule hüvitis 20 000 eurot, 02.10.2012 otsusega nr 1-11-

12390 mõisteti tõsiste jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000

eurot. 05.07.2013 otsusega nr 2-12-24958 mõisteti bussis kukkunud ja seljavigastuse saanud

naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot. 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas

nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000

eurot. 01.03.2017 otsusega nr 1-17-33 mõisteti raskeid tervisekahjustusi saanud mehele ja

naisele välja täiendav hüvitis 10 000 ja 12 000 (kindlustus oli eelnevalt hüvitanud osaliselt

mittevaralist kahju), mis kohtu hinnangul oli liiga väike, kuid maakohus oli seotud kannatanute

enda esitatud nõude suurusega. 15.01.2017 otsusega nr 1-17-3618 mõisteti raske jalavigastuse

saanud mootorratturile hüvitis 30 000 eurot.

9.5. Mittevaralist kahju on hüvitatud 2600 eurot, mida tuleb arvestada mittevaralise kahju

hüvitise määramisel.

9.6. Maakohus on kohtuotsuse motiveerivas osas ja resolutsioonis kindlaks määranud

kannatanu menetluskulude suuruse summas 7980 eurot. Järgmise sammuna on kõik

menetluskulud N. Voroninilt kohtuotsusega välja mõisted Eesti Vabariigi kasuks, kuigi Eesti

Vabariik ei ole seni kandnud kannatanu menetluskulusid. Seejärel on maakohus vabastanud

N. Voronini osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõistnud N. Voroninilt riigi tuludesse

muuhulgas kannatanu esindajale makstud tasu suuruses 3000 eurot. Kannatanu sõidu- ja

majutuskulude osas on maakohus koostanud määrused, mille alusel on kannatanule need kulud

hüvitatud. Kannatanu õigusabikulude osas ei ole maakohus koostanud määrust ka vaatamata

sellele, et kannatanu esindaja esitas sellekohase taotluse maakohtule 06.02.2020.

Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja millal hüvitatakse kannatanule kantud

menetluskulud. Kui N. Voronin peab maksma menetluskulud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, siis kuidas saab kannatanu oma hüvitise kätte. Maakohtu otsuse resolutsioon

vajab täpsustamist või on vajalik koostada kohtumäärus, millega määratakse kindlaks

kannatanule menetluskulude hüvitamise viis. Kannatanu esindaja on esitanud sellekohase

taotluse koos vajalike rekvisiitidega 06.02.2020.

9.7. Kannatanu on läbivalt kogu kriminaalmenetluses taotlenud viiviste väljamõistmist.

Maakohus on 22.08.2019 kohtu alla andmise määrusega võtnud menetlusse ka kannatanu

tsiviilhagi viiviste nõudes. Kohtuotsuse lk 21 kolmandas lõigus on maakohus refereerinud

kannatanu esindaja esitatud hagiavaldust, sealhulgas ka selles esitatud viivise nõuet. Paraku

rohkem maakohtu otsusest kannatanu selle nõude osas viiteid ei leia ning ka resolutsioonis

puudub otsustus viivise osas. Jääb mulje, et maakohus on lihtsalt unustanud kannatanu

viivisenõude.

Apellant palub ringkonnakohtul lahendada kannatanu viivisenõue. Kannatanu soovib talle

tekitatud kahju hüvitamisega viivitamise eest seadusjärgse viivise väljamõistmist alates

20.12.2017, s.o hetkest, kui tema esitatud hagiavaldus võeti esmakordselt kohtumenetlusse.

10. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav N. Voronini

kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev, kes palub:

- tühistada maakohtu otsus, millega apellant mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja rahuldati

kannatanu tsiviilhagi ning teha uus otsus, millega mõista apellant õigeks KarS § 423 lg 1 järgi

ja jätta tsiviilhagi rahuldamata;

- tühistada maakohtu otsus, millega apellant mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja rahuldati

kannatanu tsiviilhagi ning teha uus otsus, millega lõpetada menetluse KrMS § 274² lg 1 alusel

seoses menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja ületamisega;

- tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus otsustas rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja

teha tühistud otsuse osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi rahuldamata;

- tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus otsustas rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja

teha tühistud otsuse osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

10.1. Kaitsja arvates vaidlusalune kohtuotsus ei ole põhjendatud. Selleks, et otsus oleks

põhjendatud, peab kohus analüüsima kõiki kohtumenetluses süüdistatava poolt esitatud

argumente.

Kohtukõnes apellant esitas väite sellest, et temale ei olnud täies ulatuses tagatud kaitseõigust.

Kohus vaidlusaluses otsuses üldse ei analüüsinud antud argumente ja ei andnud sellele

hinnangut. Apellant on jätkuavalt sellel arvamusel, et tema kaitseõigus oli rikkunud. Kuna

maakohus ei analüüsinud antud asjaolu, ei saa olla maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik.

Apellandi arvates maakohtu otsuse puudused toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

Arvestades seda asjaolu, et kaitseõigus ei ole tagatud piisaval määral (antud arvamuse

põhjendused on esitatud kohtukõnedes) toob see endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise

koos vajadusega mõista apellant õigeks.

10.2. Maakohus asus seisukohale, et apellant on rikkunud liikluskorralduse nõudeid. Apellant

sellega ei ole nõus.

Apellandile jäävad ebaselgeks maakohtu järeldused. Kohtuotsuses on väga detailselt tsiteeritud

tunnistajate ütlused ja toimikus olevate ekspertiiside tekstid, kuid kohtuotsuses ei ole jälgitav,

kuidas kujuneb maakohtu arvamus liikluskorralduse rikkumisest apellandi poolt. Apellant on

sellel arvamusel, et kohtuotsus peab olema selline, et kohtuotsuses oleks võimalik selgelt ja

arusaadavalt tuvastada kohtu järelduste aluseks olev loogika. Teistsõnu ei ole piisav, kui kohus

lihtsalt tsiteerib tunnistajate ütlusi ja ekspertiisiakte, jättes määramata, millised järeldused teeb

kohus lähtudes igast tõendist.

10.3. Lisaks sellele on apellant arvamusel, et otsuse tegemisel on kohus kohustatud analüüsima

kõiki süüdistatava arvamusi tõendite ja tõenditega tõendavate asjaolude kohta. Kaitsja esitas

kohtukõnedes toimikusse kogutud detailse tõendite analüüsi. Maakohus ei analüüsinud ühtegi

kaitsja argumenti kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumise kohta. Vaidlusalune

otsus ei ole põhjendatud.

Kaitsja on jätkuvalt sellel arvamusel, et süüteo koosseis ei ole täidetud nii objektiivsel kui ka

subjektiivsel kujul. Põhjendused on esitatud kohtukõnedes.

10.4. Kaitsja esitas kohtukõnedes ka vastuväited tsiviilhagi peale. Maakohus ei analüüsinud

ühtegi kaitsja poolt esitatud argumenti otsustades tsiviilhagi rahuldamist. Maakohtu otsus on

põhjendamata ka tsiviilhagi rahuldamise osas.

Isegi kui kohus otsustab jätta muutmata vaidlusaluse otsuse apellandi süüdimõistmise osas on

kaitsja jätkuvalt sellel arvamusel, et tsiviilhagi peab jätma rahuldamata. Seejuures kaitsja jääb

kohtukõnedes esitatud argumentide juurde.

Vastused apellatsioonidele

11. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 25.06.2020.

12. Nimetatud ajaks esitas oma kirjaliku seisukoha süüdistatava kaitsja apellatsiooni osas

prokurör, kes leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud, palub selle jätta

muutmata. Prokuratuur toetab kannatanu apellatsioonkaebust ning palub selle ringkonnakohtul

rahuldada. Kaitsja kaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu

otsuse muutmise. Maakohus on oma põhjendustes analüüsinud kõiki toimikus olevaid tõendeid

ning jõudnud õigustatult järeldusele, et süüdistatav on talle inkrimineeritud teo toime pannud.

12.1. Süüdistuse puudulikkuse kohta märgib prokurör, et kui vaadata süüdistusakti lõpposas

toodud süüdistust, siis nähtub sealt üheselt, et N. Voronini poolt rikutud LS normid on põimitud

kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Süüdistuse teises lõikes on veelkord eraldi

välja toodud need LS normid, mida rikuti, kuid kaitsja on sellegi poolest oma kaebuses

süüdistuse esimese poole täiesti tähelepanuta jätnud. Etteheide nagu maakohus ei oleks sellele

argumendile mingit tähelepanu pööranud ei ole prokuratuuri hinnangul samuti õige. Nimelt

peab kohus juba süüdistusakti saamisel kontrollima selle vastavust KrMS § 154 toodud

nõuetele. Kohus võttis prokuratuuri poolt esitatud süüdistusakti alusel asja menetlusse ning

kordagi ei andnud mõista, et süüdistusakt sisaldaks puuduseid. Seetõttu polnud kohtul otsesõnu

vajalik oma otsuses eraldi veelkord põhjendada süüdistusakti vastavust seadusele, kuna ta oli

selle juba varasemalt nõuetekohaselt teinud.

12.2. Objektiivse ning subjektiivse koosseisu osas leiab prokurör, et maakohus on analüüsinud

kõiki kriminaaltoimikus kogutud tõendeid ning jõudnud õigustatult järeldusele, et käesoleval

juhul on N. Voronini süü leidnud kinnitust. Süüdistatava versiooni toimunust lükkab üheselt

ümber uurimiseksperiment, millega tuvastati süüdistatava nähtavuse ulatus ning kaks

liiklustehnilist ekspertiisi. Viimati mainitu koostoimel on võimalik jõuda järeldusele, et enne

kokkupõrget pidi N. Voronin nägema talle lähenevat mootorratast, kuid tähelepanematuse tõttu

jäi see tal märkamata. Ekspert on välja toonud sõidukite arvutuslikud kiirused vahetult enne

kokkupõrget ning analüüsinud ka N. Voronini versiooni toimunust. Viimase osas on ekspert

üsna üheselt jõudnud järeldusele, et eluliselt võimatuid versioone ei ole võimalik tal analüüsida.

12.3. Prokuratuur juhib tähelepanu kaitsja segasele apellatsioonile. Esiteks pole üheselt

arusaadav, millist otsustust kaitsja ringkonnakohtult taotleb. Kaebuse alguses p-des 1-4 toodud

taotlused on kohati kattuvad ning sisaldavad ebatäpsusi (ühel juhul on vaidlustatava otsuse

kuupäevaks märgitud 21.02.2020, teisel juhul 21.01.2020). Kaitsja on kaebuse sisulises osas

viidanud üldiselt oma kaitsekõnele, kuid pole konkretiseerinud, millisele osale ta täpselt oma

apellatsioonis tugineb. Sellisele kaebusele on prokuratuuri hinnangul keeruline vastuväiteid

esitada ning arvestades asjaolu, et kaitsja näol on tegemist advokatuuri liikmega, võiks temalt

eeldada kõrgema kvaliteediga kaebust.

13. Tähtaegselt esitas kirjalikud seisukohad süüdistatav N. Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi

A. Matvejev, kes palub apellatsiooni rahuldada, Viru Maakohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus. Alternatiivselt palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus otsustas rahuldada

M.E. i tsiviilhagi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Alternatiivselt palutakse menetlus lõpetada KrMS § 274² lg 1 alusel. Kannatanu M.E. i esindaja

apellatsioon jätta rahuldamata.

13.1. Süüdistatavast apellandi kaitsja esitatud dokumendis on käsitletud pikalt, miks ei olda

nõus maakohtu otsusega ning milles seisneb süüdistatava kaitsepositsioon,

Seejuures soovib kaitsja esitada tõendina rus.postimees.ee portaalis avaldatud artikli „Suvel

liiklus teel Narva - Narva-Jõesuu muutub ühesuunaliseks“. Artikkel oli avaldatud pärast

apellatsiooni esitamist. Antud asjaoluga soovitakse tõendatakse seda, et tegemist on ohtliku

ristmikuga.

13.2. Kannatanu esindaja apellatsiooni osas märgitakse järgmist.

Kannatanu terviserikked on kajastatud isiku ekspertiisaktis nr 16E-ID10077. Aktist tulenevalt

sääreluu murru ravimine võtab aega (160 – 180 päeva), kuid kannatanu tervisekahjumid ei ole

eluohtlikud. Aktist ei tulene, et kannatanu vigastused on sellised, et nende täielik ravimine pole

võimalik. Samuti on esitatud väljavõte haigusloost, mis kajastab seda asjaolu, et 25.09.2017-

28.09.2017 kannatanule oli tehtud kirurgiline operatsioon, mis oli suunatud fiksaatorite

eemaldamisele. Mõlemast dokumendist tulenevalt võib kannatanu liikuda vabalt, temal ei esine

teisi stabiilseid tervise puudusi, mis võiksid olla saadud avarii tõttu.

Avariis saadud vigastuste tõttu kannatanu elulaad ja seisundi muutused põhinevad üksnes

kannatanu sõnadel. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on siiski kompenseerida kannatanu

kaotused, mis võiksid tekkida avarii tagajärjel. Ei ole võimalik lugeda põhjendatuks kannatanu

viiteid parandamatule tervise muutumisele, mis ei ole tõendatud objektiivsete tõenditega.

Seejuures toonitatakse, et kannatanu esitas omapoolse tõendina arstitõendi ja juhiloa, millest

tulenevalt sai kannatanu aastal 2018 täiendavalt kaks juhtimiskategooriat ja õiguse juhtida

sõidukit ning mootorratast. Selles olukorras ei ole veenev kannatanu väide selle kohta, et avarii

tagajärjel ta paratamatult kaotas tervise ja võimaluse tegeleda hobiga.

13.3. Puudub vaidlus sellele üle, et N. Voronini sõidukil oli kehtiv liikluskindlustus.

Liikluskindlustuse seaduse § 32 kehtestab liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise alused ja rahalised piirid. Liiklusseaduse lisas I on esitatud kehavigastuste liigitus

raskeastmete kaupa. Kannatanul ei esinenud (objektiivsete tõendite pinnalt) raskeid

kehavigastusi.

13.4. Kannatanu esindaja, esitades apellatsiooni, viitab kohtupraktikale. Nii kohus kui ka

esindaja kasutavad Riigikohtu poolt tehtud kohtupraktika kordusanalüüsi. Kannatanu arvates

kohtupraktikast tulenevalt on õiglaseks mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot. Kaitsja

soovib toonitada, et Riigikohtu kordusanalüüsi lehel 12 on märgitud, et kohus leidis õiglaseks

mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot liiklusõnnetuste tagajärjel, mis olid põhjustatud

kiiruse ületamise või alkoholi tarvitamisega. Kannatanu viitab Tallinna Ringkonnakohtu

otsusele asjas 1-16-4570 viidates selle, et antud otsusega oli mõistetud välja mittevaraline kahju

summas 18 000 eurot. Antud otsuse puhul oli tegemist liiklusõnnetusega, mis oli tingitud

sõiduki juhtimisest joobes. Riigi Teataja süsteemis otsuse asjas 1-17-3618 kohta on kättesaadav

ainult otsuse resolutsioon, millisest on raske teha järeldust antud konkreetse asjas asjaolude

kohta. Asjas 2-12-45320 vaadati läbi bussiga jälgkäiale tekitatud kehavigastuse juhtum. Lisaks

sellele antud otsuses on selgelt kirjeldatud, et mittevaralise kahju väljamõistmisel lähtus kohus

objektiivsetest näitudest: kannatanul olid ametlikult diagnoositud liiklusõnnetusega

põhjustatud psüühikahäired. Asjas 1-11-12390 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist

tulenevalt mittevaralise kahju suurus määrati lähtudes sellest, et kannatanu kaotas töövõime.

Süüdistatava arvates kõikidest esiletoodud lahenditest tulenevalt ei ole tegemist sarnastel

asjaoludel tekitatud mittevaralise kahjuga. Seega viide antud otsustele ei ole asjakohane.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi

juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus

juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/.

Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju

iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise

vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv

varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise

sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.”

Kannatanu poolt esitatud tõenditest tulenevalt kannatanu terviseseisund aastal 2018 oli

vähemalt selline, et ta sai arsti loa sõiduki juhtimiseks.

13.5. Süüdistatav ei ole nõus ka varalise kahju tsiviilhagi nõude ja maakohtu otsusega selle

rahuldamise osas. Antud osas jääb süüdistatava kaitsja kohtukõnedes esitatud seisukohtade

juurde. Lisaks varem esitatud seisukohtadele soovib süüdistatav toonitada, et 09.12.2019

istungil ei saanud kannatanu selgitada kahjustatud mootorratta saatust. Esitatud tõenditest on

võimalik teha järelduse sellest, et kannatu vedas mootorratta Venemaale. Ekspertiisiakti nr

5189 kohaselt oli mootorratta BMW avarii-eelne turuväärtus seisuga 09.07.2016 13000 eurot.

Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule 9000 eurot. See asjaolu, et kannatanu vedas

mootorratta Venemaale näitab, et kannatanu jätkab mootorratta kasutamist.

Kiivri ja käekella remondi kohta esitatud tõendid ei ole kontrollitavad.

Kaitsja soovib toonitada veel kord, et süüdistatava vastutus oli kindlustatud. Kindlustusandja

tegi otsuse ja määras kindlaks hüvitise summa. Kannatanu ei vaidlustanud kindlustusandja

otsust. Sellest tuleneb, et kannatanu on nõustunud kindlaksmääratud hüvitise summaga.

13.6. Süüdistatava arvates ei ole kannatanu viivise nõue põhjendatud.

Kaitsja arvates kriminaalmenetluses esitatud tsiviilõiguslik nõue muutub sissenõutavaks

süüdimõistetava otsuse jõustumisega. Seega ei ole põhjendatud viivise nõude esitamine arvates

tsiviilhagi esitamise päevast.

14. Tähtaegselt esitas seisukohad ka tsiviilkostja AS Inges Kindlustus (esindaja Leo Kaaret),

kes nõustus N. Voronini apellatsiooniga ning vaidleb vastu kannatanu apellatsioonile.

Tsiviilkostja leiab, et tema on põhjendatud kahju hüvitanud ning hagi rahuldamiseks puudub

alus. Süüdistatava apellatsioon on põhjendatud ning palutakse see rahuldada, hageja

apellatsioon palutakse jätta rahuldamata.

14.1. Maakohus on sõiduki väärtuse hindamisel õigesti aluseks võtnud ekspert R. Rästase

arvamuse, mille kohaselt sõiduki väärtus enne õnnetust oli 13 000 eurot. Samas on maakohus

hageja kasuks täiendavalt välja mõistnud mootorratta originaal-lisavarustuse (461,50 eurot)

ning mitte-originaal lisavarustuse maksumuse (426,68 eurot), jättes tähelepanuta, et ekspert on

sõiduki väärtuse hindamisel arvestanud ka mootorratta lisavarustusega.

Tsiviilkostja on kriminaalasjas läbivalt tuginenud ekspertarvamusele, mille kohaselt sõiduki

väärtuse hindamisel on arvestatud juba sõiduki lisavarustusega. Kui kohus tugines sõiduki

väärtuse kindlaksmääramisel ekspertarvamusele, siis oleks ta pidanud jätma rahuldamata

nõuded lisavarustuse osas (461,50+426,68=888,18 eurot), kuivõrd vastav kulu sisaldus juba

sõiduki väärtuses (13 000 eurot). Kui maakohus aga ei tuginenud ekspertarvamusele, siis oleks

ta pidanud oma otsuses selgitama, kuidas ta mootorratta väärtust hindas ning miks mootorratta

lisavarustust sõiduki väärtuse hindamisel arvesse ei võtnud. Eelnevast johtuvalt on maakohus

oluliselt eksinud kahju suuruse määramisel.

14.2. Tsiviilhageja on apellatsioonkaebuse p-s 7 esitanud kohtule valeväite justkui tsiviilkostja

olevat mittevaralise kahju hüvitist vähendanud. Tsiviilkostja ei ole mittevaralise kahju hüvitist

vähendanud.

Tsiviilkostja on mittevaralise kahju hüvitamisel lähtunud LKindlS § 32 lg-st 3, milles on

sätestatud mittevaralise kahju eeldatavad suurused. M.E. i vigastused vastavad LKindlS § 32 lg

3 punktis 4 märgitule ning sama seaduse lisa „Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus

raskusastmete kaupa “ liigitusele nr IV „Rasked kehavigastused ja tervisekahjustused, millisel

juhul on seadusandja näinud ette eeldatava mittevaralise kahju suuruseks 2600 eurot.

Seadusandja on LKindlS § 32 lg-s 3 nimetatud eelduslikke kahjuhüvitisi määrates arvestanud

tavapäraste mõistlike hüvitistega lähtudes kehavigastuste raskusest. Mittevaralise kahju

hüvitiste määramisel tuleb kahjustatud isikuid kohelda võrdselt. Kui eriti raskete kehavigastuste

korral, kus kahjustatud isik kaotab jäseme, jääb pimedaks või halvatuks, on seadusandja näinud

ette eeldusliku mittevaralise kahju hüvitisena liikluskindlustusjuhtumite puhul 3200 eurot, siis

ei saa kuidagi õigustada olukorda, kus oluliselt kergemate vigastustega kahjustatud isikul oleks

õigus toodust oluliselt suuremale mittevaralise kahju hüvitisele. Kuivõrd M.E. i tervisekahju

(vigastused) ei vasta liikluskindlustuse seaduse lisas („Tervisekahjustuste ja kehavigastuste

liigitus raskusastmete kaupa“) „Eriti rasked tervisekahjustused ja kehavigastused“ all toodule,

siis ei saa antud liikluskahju puhul esineda selliseid erilisi asjaolusid, mille alusel oleks

põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine mitte ainult tegelikust raskusastmest, vaid sellest

kaks astet kõrgema raskusastme eelduslikust hüvitisest oluliselt kõrgemal määral (suuremas

ulatuses kui LKindlS § 32 lg-s 3 määratud eelduslik hüvitis).

14.3. Hageja on 27.10.2016 hagiavalduses omakäeliselt allkirjastatud dokumendiga taotlenud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Nõude esitamise ajaks oli isiku suhtes

koostatud ekspertiisiakt nr 16E-IDI0077, isikule oli tema meditsiiniline seisund ning edasine

ravi teada. Isik tegeles sel hetkel taastusraviga ning ühtegi üllatavat asjaolu, mistõttu

mittevaralise kahju nõue hiljem suureneda võiks, ei esinenud. Seega ei saa sellist hüvitist pidada

ebamõistlikult väikeseks.

14.4. Hageja apellatsioonis viide kompromissi pakkumisele ei ole kohane. On tavapärane, et

õigusrahu saavutamiseks tehakse kompromisspakkumisi, et mõni vaidlusalune küsimus kiiresti

ära lahendada. Kompromissi pakkumise tegemine ja isegi kompromissi sõlmimine ei tähenda

mingisuguses vaieldavas asjaolus õigeksvõttu.

14.5. Maakohus on kannatanu tegevuse hindamisel lähtunud ekspertiisiaktist nr 17E-LL0014,

mis on koostatud eeldusel, et mootorratta jälgedeta pidurdamine ei ole võimalik. Samas esitas

tsiviilkostja 19.08.2019 tõendina BMW Eesti esindaja Inchcape Motors Estonia OÜ vastuse

tsiviilkostja päringule, millest nähtub, et vaidlusalusele mootorrattale on paigaldatud ABS

Integral ehk esimest piduriheeblit vajutades pidurdavad mõlemad rattad ja asfaltkattega teele ei

saa pidurdamisel jälgi jääda. Maakohus on jätnud nimetatud tõendi hindamata. On võimalik, et

just mootorratta pidurdamise tagajärjel võis mootorratta kiirus kokkupõrke hetkeks langeda

kiiruseni 80 km/h, st vahetult enne kokkupõrget võis mootorratturi sõidukiirus olla oluliselt

suurem.

14.6. Maakohus ei ole hinnanud mootorratturist lähtuva riski mõju mootorratturile tekkinud

kahjude osas ehk tsiviilhagejale tekkinud kahjude osas. Vaidlus puudub mootorratturi kiiruse

ületamise faktis (lubatud sõidukiirus 70 km/h, kokkupõrkekiirus 80 km/h). Ainuüksi

klassikalise kvantmehaanikast lähtuvalt oleks lubatud sõidukiirusel toimunud kokkupõrkel

avaldunud löökjõud olnud 77% võrra madalam. Üldjuhul kuulub kannatanu kiiruse ületamise

korral kannatanu kahju hüvitis vähendamisele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

15. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21.01.2020 otsus tuleb tühistada osaliselt

tsiviilhagi kui ka menetluskulude väljamõistmise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata, kuid seda tuleb täiendada osaliselt ringkonnakohtu põhistustega. Kannatanu esindaja

apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, süüdistatava kaitsja apellatsioon jääb edutuks.

16. Ringkonnakohus peab märkima, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole

esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS

§ 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu

otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava

kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma

vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt

ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18;

nr 3-1-1-92-11). Vaatamata sellele, et apellatsioonides korratakse sisuliselt üle maakohtu

menetluses käsitletu, on siiski mõned asjaolud, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud

või mis erineb maakohtu menetluses tuvastatust, mille osas tuleb ringkonnakohtul seisukoht

võtta.

Ringkonnakohtu 28.05.2020 määrusega anti lisaks apellatsioonide menetlusesse võtmisele

menetlusosalistele tähtaeg esitada kirjalikke seisukohti apellatsioonide kohta. Tähtaegselt esitas

koos kirjalikke seisukohtadega süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev

täiendavad selgitused enda apellatsiooni kohta, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta.

Seisukohtade esitamise tähtaeg ei ole selleks, et esitada oma apellatsiooni kohta täiendavad

seisukohad, kõrvaldada selle puudusi või seda parandada, apellatsiooni esitamise ja selle

täiendamise tähtaeg on möödunud. Eesmärgiks on esitada vastuväiteid või nõustumusi teiste

poolte apellatsioonide osas, mida muuhulgas ka kaitsja tegi.

Ka peab ringkonnakohus juhtima kaitsja tähelepanu sellele, et käesolev kriminaalasi on

lahendatud lühimenetluses. KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel

võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata

lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 234 lg-st 4 kohaselt esitatakse

kriminaalasja toimik kohtule ning KrMS § 237 lg-st 4 tulenevalt võivad kohtulikul arutamisel

kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Koos apellatsiooniga

esitas kaitsja tõendina väljavõtte venekeelsest artiklist. Täiendavate tõendite esitamine

lühimenetluses võimalik ei ole, mistõttu jätab ringkonnakohus ka selle tähelepanuta ning

tagastab selle kaitsjale. Lisaks märgib kohus, et KrMS § 10 kohaselt on kriminaalmenetluse

keel eesti keel ning sama sätte lõike 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist

toimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

17. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu otsuse põhistamata jätmises ja

süüdistusakti nõuetele mittevastavust puudutavates väidetes (I), seejärel mõistliku menetlusaja

osas (II), edasi vastab kaitsja tõstatatud kahtlustele seoses N. Voronini poolt kuriteo

toimepanemisega (III), analüüsib tsiviilhagi puudutavat (IV), võtab seisukoha kannatanu

argumentide osas menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, kujundab seisukoha

ringkonnakohtumenetluses

tekkinud

menetluskulude

osas

(V)

ning

võtab

kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse (VI).

I

Maakohtu otsuse põhistamata jätmine. Süüdistusakti puudulikkus

18. Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud süüdistatava kaitseõigust, kuna

süüdistusakt ei vasta nõuetele, maakohus seda vajalikul määral käsitlenud ei ole ja sellest

tulenevalt on maakohus rikkunud kohtulahendi põhistamise kohustust.

18.1. Ringkonnakohus tutvus maakohtu istungi protokollidega ning on tõesti tuvastatav, et

kaitsja on kohtukõnes ja ka toimikus olemasolevas kohtukõne kirjalikes seisukohtades

tõstatanud küsimuse süüdistusakti puudulikkusest. Tõstatud probleemile on repliigi korras

maakohtu istungil vastanud ka prokurör. Vaatamata sellele ei ole maakohtu otsusest tuvastatav,

et maakohus oleks kaitsja tõstatatut kohtuotsuses käsitlenud.

18.2. Kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise

kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige

ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud

kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib

„põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse

puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku

aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas

üldse koostamata. (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700; asjas nr 3-1-1-63-14, asjas

nr 3-1-1-11-15).

Seega, kuigi kaitsja apellatsioonist tuleneb kaudselt, et üritatakse argumenteerida maakohtu

otsuses tervikuna põhistamiskohustuse täitmata jätmist, lükkab selle ümber eelnevalt viidatud

Riigikohtu praktika. Tegemist on üksikute põhistuste puudumisega, mis on käsitletav KrMS

§ 339 lg 2 rikkumisena ning mis tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on võimalik ringkonnakohtul

kõrvaldada.

Siinkohal on paslik ka ära märkida, et olukord, kus apellant ei nõustu tõendite hindamisel tehtud

järeldustega, ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistamata jätmisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes

(RKKKo-d asjas nr 3-1-1-100-12; asjas nr 3-1-1-28-14).

18.3. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et süüdistatavale ei olnud tagatud täielikult kaitseõigust.

Seejuures leitakse, et nimetatud asjaolu toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja vajaduse

mõista apellant õigeks.

Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Lisaks on apellatsioonis taotletud maakohtu otsuse

tühistamist ja õigeks mõistmist, kuid kaitsja viidatud lahendus tooks endaga kaasa küll

maakohtu otsuse tühistamise, kuid üksnes asja uueks arutamiseks või otsuse kirjutamiseks

saatmise maakohtule. Lisaks nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis on võimalik

apellatsioonikohtul maakohtu otsuse puudused kõrvaldada, mis toob endaga kaasa KrMS § 337

lg 1 p 2 mõttes maakohtu otsuse täiendamise.

Küll peab kohus osaliselt vajalikuks nõustuda prokuröri apellatsioonivastuses tooduga, et

kaitsja apellatsioon on raskesti jälgitav ja seda ka esitatud taotluste osas.

18.4. Selleks, et maakohtu rikkumine kõrvaldada, tutvus ringkonnakohus kaitsja kohtukõnes

väljatoodud argumentidega, miks ei ole kaitsja hinnangul süüdistatavale täies ulatuses tagatud

kaitseõigust, mis seisneb kokkuvõtlikult järgnevas.

Kuna Riigikohtu praktikast tuleneb, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis

piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku

vastutuse eelduseks, siis on kaitsja märkinud, et kui esitatakse süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi,

mis eeldab liiklusseaduse normide rikkumist, peab süüdistaja detailsemalt kirjeldama, millise

süüdistatava tegevusega oli rikutud liiklusseaduse konkreetset normi. Süüdistatavale jääb

arusaamatuks, milliste konkreetsete tegevustega ta rikkus liiklusseaduse norme ja milline on

põhjuslik seoses normide rikkumiste ja liiklusõnnetuse vahel. Kuna süüdistusakt on koostatud

puudustega, siis on rikutud süüdistatava kaitseõigust ja sellel põhjusel süüdistatav peab olema

õigeks mõistetud. Prokurör esitas süüdistusaktis loetelu LS normidest, mille rikkumine viis

süüdistatava sõiduki ja kannatanu mootorratta kokkupõrkamiseni. Olid rikutud LS § 16 lg 1,

§ 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1 ja § 57 lg 2 nõuded ja tsiteeritud antud norme. Kaitsja

arvates ei või normide loetlemine ja tsiteerimine anda süüdistatavale konkreetset arusaama

sellest, millised konkreetsed süüdistatava tegevused manöövri teostamisel põhjustasid kokku

põrkamise.

18.5. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kummastav on olukord, kus terve

maakohtu menetluse juures ei ole kaitsja varasemalt süüdistuse puudulikkusele tähelepanu

juhtinud, kuigi kaitsjal oleks olnud võimalik nimetatud väide süüdistusakti puudulikkusest

esitada juba kaitseaktis. See oleks võinud tuua kaasa asjaolu, et maakohus oleks juba enne

kohtumenetluse sisulist pealehakkamist tuvastanud süüdistusakti puudulikkuse, mis oleks

säästnud süüdistatavat edasises menetlusest. Selle võimaluse möödalaskmine ning sellega

hilisem väljatulek on mõneti kummastav kaitsetaktikaline väide, kuid vaatamata sellele leiab

ringkonnakohus sarnaselt prokuröri poolt maakohtus repliigi korras väljatooduga, et ei saa

käesolevalt asuda seisukohale, et süüdistusakt ei vastaks nõuetele ning tegemist oleks

kaitseõiguse rikkumisega nagu on viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-59-16, punktides

21-22. Nimelt kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega

kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks.

See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava

kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Nii

ka käesoleva kriminaalasja süüdistuses tehtud on.

Kaitsja väide, et süüdistusaktis on loetletud üksnes LS sätted, kuid millised asjaolud viisid

liiklusõnnetuseni sätetega seostatud ei ole, on üksnes kaitsetaktikaline ning paljasõnaline.

Tutvudes süüdistusega on näha, et see koosneb suuresti kahest lõigust – esimene toob välja

esitatud süüdistuse ning selle aluseks olevad asjaolud ning teine lõik toob veelkordselt välja LS

rikutud paragrahvid ning nende sisu. Täpselt nii on repliigi korras selgitanud kaitsjale ka

prokurör, tuues välja, et kaitsja on keskendunud üksnes süüdistuse sisu teisele lõigule ning on

jätnud täielikult tähelepanuta esimese lõigu, kus nähtub, et seostatud on nii see rikutud norm

kui ka tuvastatud faktiline asjaolu.

Kaudselt on võimalik süüdistusakti nõuetelevastamine tuvastada ka maakohtu otsusest, kes ei

ole näinud seejuures probleemi, on tuvastanud süüdistatava poolt rikkumised ja mõistnud

esitatud süüdistuse alusel N. Voronini ka KarS § 423 lg 1 järgi süüdi.

Nõustuda tuleb prokuröriga ka selles, et maakohtu poolt süüdistusakti nõuetele vastavaks

lugemine on võimalik kaudselt tuvastada ka kohtu alla andmisega, sest andes süüdistatava

kohtu alla, tuleb kohtul kontrollida ka süüdistusakti nõuetele vastavust.

18.6. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et esitatud süüdistusakt vastab KrMS

§ 154 toodud nõuetele ning kohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumist, mistõttu ei ole sellel

alusel maakohtu otsuse tühistamine ja süüdistatav N. Voronini õigeksmõistmine põhjendatud.

II

Mõistlik menetlusaeg

19. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotluse kohaselt taotletakse ka maakohtu otsuse tühistamist

ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada menetlus KrMS § 274² lg 1 alusel seoses menetluse

läbiviimise mõistliku tähtaja ületamisega. Seejuures apellatsioonis seda teemat ei käsitleta ning

ka selles osas nähtub, et kuigi kohtukõnes on kaitsja tõstatanud mõistliku uurimise tähtaja

ületamise temaatika, ei ole maakohus sellele kohtuotsuses taaskord vastanud.

19.1. Kuna ka kaitsja ei ole nimetatud asjaolule apellatsioonis sisuliselt tähelepanu pööranud

ning kogu apellatsioon koosnes enamuses osas lihtsalt alternatiivsetest taotlustest, siis peab

ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka sellel taotlusel üksnes põgusalt.

19.2. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval ajal oleks võimalik kohaldada KrMS § 2742 lg 1.

Mõistliku menetlusaja algust ei arvestata teo toimepanemise seisuga nagu väidab kaitsja

kohtukõnes, vaid esimesest menetlustoimingust, mis on süüdistatavale mõju avaldanud.

19.3. KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamise puhul tuleb esmalt selgitada, kui kaua

käesolev menetlus on ühe või teise süüdistatava suhtes kestnud. Seejärel on võimalik hinnata,

kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk. Kui ilmneb, et kõigi või süüdistatava õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, vajab järgnevalt otsustamist, millist

õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 578)

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt algab EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud „mõistliku

aja“ kulg kriminaalasjades isiku „süüdistamisega“. See võib olla asja kohtusse jõudmisele

eelnev kuupäev, näiteks vahi alla võtmise aeg, isikule tema süüdistamisest ametlikult teatamise

aeg või kohtueelse uurimise alustamise aeg. „Kriminaalsüüdistust“ EIÕK art 6 lõike 1

tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest,

et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas

„[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt“. Lisaks isikule esitatud pädeva asutuse ametlikule

teatele selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja

mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab

endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatavat. Inimõiguste kohtu

praktika kohaselt on isiku „süüdistamisega“ tegemist muu hulgas juhul, kui kohtueelne

menetlus tema asjas on alanud ja, ehkki isik ei ole vahistatud, on ta ametlikult uurimisest teada

saanud või on see uurimine teda mõjutama hakanud. Menetlusaja kulgemise alguseks sõltuvalt

juhtumi asjaoludest võib olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isikuga seotud

valduste läbiotsimine, dokumentide võetus, isikule süüdistuse esitamine, kui varasemas

menetluses teda mõjutavaid toiminguid pole tehtud, isiku vahistamine, teatud asjaoludel aga

isegi esimese kohtukutse saamine. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine – kui see (st esimene

menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita.

(RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, punktid 586-589)

Käesolevat kriminaalmenetlust alustati 12.07.2016, kui PPA Ida prefektuur lõpetas

väärteomenetluse seoses kuriteotunnuste ilmnemisega (köide 1, lk 1). Esimese mõjutuse

süüdistatavale võib lugeda alates tema kahtlustatavana ülekuulamisest, mis oli 02.08.2017.

Varasemalt oli isik üle kuulatud tunnistajana.

19.4. Seejärel tulenevalt KrMS §-st 2052 tuleb hinnata kriminaalasja keerukust ja mahukust,

kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega

asi lõpetada. Kuigi menetlus ei ole kohtu hinnangul veninud, tuleb märkida, et tegemist on

keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kus tõe tuvastamiseks on olnud vajalikud mitmed

tehnilised ekspertiisid ning vaatamata sellele, et kõik osapooled olid nõus asja lahendama

lühimenetluses, see esimesel korral ebaõnnestus ning vajalik oli täiendavate tõendite kogumine.

Tulenevalt sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kriminaalmenetlus

tuleks lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega või menetlusosalistele saaks ette heita

menetluse venitamist.

19.5. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et käesolevalt ei ole võimalik asuda seisukohale

arvestades kriminaalasja keerukust, mahukust ning arvestades senist kriminaalmenetluse käiku,

et menetlus ei oleks toimunud mõistliku aja jooksul või asja ei oleks võimalik lahendada

mõistliku aja jooksul. Seejuures mõistetava karistuse suurus ei ole asjaolu menetluse mõistliku

aja hindamisel. Lisaks tuleb arvestada, et menetluse lõpetamine mõistliku menetlusajaga on üks

viimaseid meetmeid, mida rakendada, kui oleks asja mõistliku menetlemise kriteeriumit

ületatud.

III

Nikolay Voronini poolt süüteokoosseisu täitmine

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna süüdistatava kaitsja apellatsioon alust asuda

seisukohale, et N. Voronini süü pole tõendamist leidnud, mistõttu jääb apellatsioon ka selles

osas edutuks.

20.1. Sisuliselt on koosseisu välistava argumendina välja toodud, et kohtuotsuses on väga

detailselt tsiteeritud tunnistajate ütlused ja toimikus olevate ekspertiiside tekstid, kuid

kohtuotsusest ei ole jälgitav, kuidas kujuneb maakohtu arvamus apellandi poolt

liikluskorralduse rikkumise kohta. Ei ole piisav, et kohus lihtsalt tsiteerib tunnistajate ütlusi ja

ekspertiisiakte, jättes määramata, millised järeldused teeb kohus lähtudes igast tõendist.

Nimetatud alapunktis leiab kaitsja, et maakohus ei ole arvestanud kaitsja kaitsekõnes toodud

seisukohti tõendite ja tõendite lubatavuse osas ning ei ole võtnud seisukohta kuriteo objektiivse

ja subjektiivse koosseisu puudumise kohta.

20.2. Ringkonnakohus taaskord tutvus maakohtule esitatud kaitsja kohtukõnega, kuna

apellatsioonis ei ole välja toodud täpseid argumente, mida kaitsja rõhutada soovib osas, mida

maakohus ei arvestanud, kuid millele kaitsja argumendina viitab.

Arvestatud ei ole, et süüdistatav sõitis miinimumkiirusega ning veendus enne pööret, et

vastassuunas keegi ei sõida. Süüdistatav ei ole kunagi osalenud liiklusõnnetuses ega ole

karistatud väärteo- ega kriminaalkorras. Seega on süüdistatav väga ettevaatlik ja korralik

autojuht. Ringkonnakohtu hinnangul on see küll positiivne, et süüdistatav pole süstemaatiline

liikluseeskirjade rikkuja, kuid ainuüksi see asjaolu ei välista süüdistuse aluseks oleva teo

toimepanemist.

20.3. Kogu menetlust läbivalt on rõhutatud, et kannatanu mootorratta kiirus oli väga suur.

Sellest tulenevalt on ka selles osas läbi viidud 2 ekspertiisi – ekspertiisiakt nr 17E-LL0014

(tõendite toimik 1. kd, tl 219-226) ja ekspertiisiakt nr 18E-LL0075 (tõendite toimik 2. kd, tl

117-125). Mõlema ekspertiisi tulemusena on leitud, et mootorratta arvutuslik liikumiskiirus

kokkupõrke hetkel oli ca 80 km/h ning vastavalt akti uurimuslikule osale puudus mootorratta

juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks sõiduautoga. Samuti tuleneb teisest ekspertiisiaktist, et

tehniliselt ei ole võimalik olukord, kus sõiduauto juhi poolt manöövri alustamisel ei olnud

mootorratas juhile nähtav. Lisaks on ekspertiisis välja toodud, et mootorratta liikumiskiirus

100-120 km/h kokkupõrkele eelneval hetkel ei ole tehniliselt võimalik. Kohus leiab ja ka

maakohtu menetluses on seda märgitud, et on üldteada asjaolu, et seisvale isikule tundub liikuva

sõiduki kiirus midagi muud kui liikuvale sõidukile teise liikuva sõiduki kiirus. Süüdistatav on

üritanud maakohtu istungil väita, et äkkpidurduse tulemusena võiski olla kokkupõrke hetkel

kiirus 80 km/h, kuid varasemalt oli see 130 km/h. Ka selles osas on süüdistatava väide ümber

lükatud ekspertiisiaktiga. Nimelt ekspertiisist nr 18E-LL0075 on käsitletud sisuliselt ka seda

väidet, sest välja on toodud järgmist. Sõiduauto liikumisaeg ca 1,3 sekundit alates pöörde

alustamisest on niivõrd lühike, et selle aja jooksul ei jõua mootorratta liikumiskiirus praktiliselt

väheneda, lisaks puuduvad sündmuskohal mootorratta pidurdusjäljed. 1,3 sekundi jooksul ei

oleks jõudnud mootorratta juht pidurdamist praktiliselt alustadagi (tõendite toimik 2. kd, lk

123). Seejuures ei ole välja toodud asjakohaseid argumente, mis annaksid aluse seada kahtluse

alla ekspertiisitulemusi. Lisaks väide, et kannatanu kiirus oli tegelikult 130 km, ei ole

tuvastatav, sest silmaga sõiduki kiirust mõõta ei ole võimalik.

20.4. Kaitsja arvates ei ole tuvastatav, milles seisneb LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8,

§ 56 lg 1, § 57 lg 2 nõuete rikkumine. Ringkonnakohus on käsitlenud juba osa, mis käsitleb

süüdistuse puudulikkust ning on leidnud, et sellisele seisukohale asuda ei saa.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal kannatanu esindaja käsitlusega maakohtus, mille kohaselt

koosnevad süüdistatavale ette heidetavad sätted 2-st osast. LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 56

lg 1 - nõuded, mida peab juht täitma, kui ta teatud liiklussituatsiooni satub, et veenduda

ohutuses. Need nõuded on täidetud siis, kui liiklusõnnetust ei juhtu, seega kuna juhtus

liiklusõnnetus, siis neid ohutusnõudeid ei täidetud. Liiklusõnnetuse põhjus oli LS § 17 lg 5 p 3

ja § 57 lg 2 rikkumine, mille sisuks on kohustus anda teed vasakule pöörates otse vastu liikuvale

juhile. Just see oli liiklusõnnetuse põhjuseks ja LS kohaselt nõue anda teed tähendab mitte

takistada. Ka on nende sätete rikkumisi tuvastatud tõendite analüüsimisel.

Seega jääb edutuks kaitsja väide, et süüdistatav ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse nõuet.

Vastupidi, mistõttu on ka süüdistatava poolt süüteo objektiivne koosseis täidetud.

20.5. Apellatsioonist koostoimes maakohtus peetud kaitsja kohtukõnega ei ole võimalik

järeldada, et süüdistatava poolt oleks süüteokoosseisu subjektiivne koosseis täitmata.

Väidetavalt jääb arusaamatuks, milles seisneb süüdistatava tegevus ettevaatamatusest.

KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Maakohus tuvastas

N. Voronini puhul ettevaatamatusest teo toimepanemise kergemeelsusega, s.o isik paneb teo

toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist,

kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Nii on maakohus kirjeldanud kuidas vaatamata sellele, et N. Voronin väidetavalt vaatas

ristmikule lähenemise järel enne vasakpöörde tegemist, et kedagi ei tule, ei näinud ta Narva-

Jõesuust Narva poole liikuvat mootorratast ning sooritas manöövri mitte piisava tähelepanu ja

hoolekusega, mis tõi kaasa kokkupõrke mootorrattaga.

IV

Tsiviilhagi

21. Kannatanu ja tema esindaja ei ole rahul väljamõistetud tsiviilhagiga mittevaralise kahju osas

ning asjaoluga, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu tsiviilhagis esitatud viivise nõudele.

Süüdistatava kaitsja on esitanud tsiviilhagi osas mitmeid taotlusi ning leidnud, et maakohus ei

ole käsitlenud ühtegi kaitsja kaitsekõnes esitatud argumenti, otsustades tsiviilhagi rahuldamise.

Kaitsja taotleb nii tsiviilhagi rahuldamata jätmist kui ka läbi vaatamata jätmist.

Kuna maakohtu otsusest ei nähtu selgeid vastuväited kaitsja argumentidele, tuleb

ringkonnakohtul maakohtu otsuse puudused taaskord kõrvaldada. Tutvudes kaitsja maakohtus

esitatud kaitsekõnega, nähtub, et põhiline argument, miks tsiviilhagi oleks tulnud jätta

rahuldamata, on asjaolu, et väidetavalt ei ole kannatanu esitanud dokumenti selle kohta, et tema

materiaalne kahju oli hüvitatud kohustusliku liikluskindlustuse arvel. Kaitsja eeldab, et kõik

kahju peaks olema hüvitatud kindlustusandja poolt. Kannatanu ei ole ka väidetavalt

mittevaralise kahju tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Ei ole esitatud ühtegi tõendit selle

kohta, et ravimist jätkati peale seda, kui kannatanu sai ravi Eestis vahetult peale liiklusõnnetust.

26.06.2019 on Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega tunnistatud Inges Kindlustus AS

tsiviilkostjaks KrMS § 39 lg 1 järgi.

22. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja esitatud taotlused tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks ja läbi

vaatamata jätmiseks jäävad edutuks.

23. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja taotlus tühistada maakohtu otsus ja jätta

tsiviilhagi läbi vaatamata jääb edutuks. Miks tsiviilhagi tuleks jätta läbi vaatamata ei selgu ei

kaitsekõnest ega ka apellatsioonist. Ainus põhjus, mille kohus suudab kaitsekõnest tuvastada,

on asjaolu, et tsiviilhagis esitatud nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud.

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alused on oluliselt piiratud. Tsiviilhagi jäetakse üldjuhul läbi

vaatamata siis, kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse KrMS § 310 lg 2 mõttes. Lisaks tuleb

Riigikohtu praktikast asjas nr 3-1-1-22-17, et selleks, et tsiviilhagi oleks võimalik

kriminaalmenetluses läbi vaadata, ei piisa esitatud nõude vastavusest KrMS § 381 lg-st 1

tulenevatele tingimustele. Muu hulgas tuleb tsiviilhagi jätta KrMS § 2962 lg 1 p 5 kohaselt läbi

vaatamata juhul, kui selleks esineb sama lõike punktides 1–4 nimetamata „muu seaduses

sätestatud alus“. Osutatud sättes peetakse eeskätt silmas tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette

nähtud hagi menetlusse võtmisest keeldumise (TsMS § 371 lg 1) ja läbi vaatamata jätmise

(TsMS § 423 lg 1) aluseid, mis on kriminaalmenetluse eripärast tulenevate eranditega

kohaldatavad ka kriminaalmenetluses. Seejuures tuleb KrMS § 2631 lg 1 korras tsiviilhagi läbi

vaatamata jättes juhinduda TsMS §-st 371, juba menetlusse võetud tsiviilhagi läbi vaatamata

jättes aga TsMS §-st 423. Kui kannatanu tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata

faktilisi asjaolusid, mis on kannatanu nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui

kannatanu nõue on ebaselge, ei tähenda, et kohus saaks jätta tsiviilhagi automaatselt läbi

vaatamata või rahuldamata. Tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses

järgida selgitamiskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetluse pooltele, missuguseid

asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama

ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. (RKKKo 3-1-1-106-12, p 60 ja RKKKo 3-

1-1-64-15, p 61)

Kuna maakohus võttis tsiviilhagi menetlusse, selles puudusi ei tuvastatud ning edukat vaidlust

vastupidises ei ole tuvastatud, siis tuleks lähtuda TsMS §-st 423. Ühtegi viimati nimetatud

paragrahvist tulenevat alust ringkonnakohus ei tuvastanud ja kuna kohus ka N. Voroninit

esitatud süüdistuses õigeks ei mõista, siis ei leia kohus, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine

oleks põhjendatud ja seda ka mitte KrMS § 310 lg 2 alusel.

24. Kohtukolleegium ei leia samuti, et tsiviilhagi saaks jätta rahuldamata ja seda nii varalise kui

ka mittevaralise kahju osas.

24.1. Kaitsja väidab maakohtus, et kannatanu ei ole esitanud dokumenti selle kinnituseks, et ta

sai kindlustushüvitise. Puudub kindlustusandja otsus kahju hüvitamise kohta ning puuduvad

tõendid põhjendatud kahju kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juba ainuüksi tsiviilkostja

vastuväidetes, mis koos süüdistusaktiga kohtusse saabus, on kajastatud kannatanule hüvitatud

summad, samuti tuleneb see ka kannatanu esitatud hagiavaldusest. Lisaks on koos

hagiavaldusega esitanud kannatanu rida dokumente tekkinud kulutuste kohta. Asjas on läbi

viidud ka BMW mootorratta turuväärtuse eksperthinnang (tõendite toimik 3. kd, tl 57-67), mis

tõendab kahju. Nimetatud tõendid on viidatud ka maakohus otsuses lehekülgedel 22-23.

24.2. Kaitsja leiab, et kannatanu ei ole tõendanud, et mootorratta maksumus oli suurem kui

kindlustusandja poolt hüvitatud summa. Ringkonnakohtule jääb see argument arusaamatuks.

Eksperthinnangu kohaselt oli avariieelne turuväärtus mootorrattal 09.07.2016 seisuga

orienteeruvalt 13 000 eurot. Lisaks on kannatanule hüvitatud osaliselt, s.o 50% ulatuses kahju

ka kiivri, käekella, prillide ja telefoniremondi osas. Kannatanu tõstatud probleem oli seotud

sellega, et lisavarustusega seotud kahju oli hüvitamata, kuid sellel peatub kohus hiljem. Samuti

tuleneb nii kahju hüvitamise otsusest kui ka tsiviilkostja vastusest, et kuna kindlustusandja

leidis, et kannatanu ise oli ka õnnetuses süüdi, siis hüvitati üksnes 50% - see ei tähenda, et

mootorratta avariieelne väärtus ei oleks olnud 13 000 eurot.

Seega on kahju kõigepealt osaliselt hüvitatud kindlustusandja poolt ning ei ole välistatud, et

hagiavalduses katmata osa nõutakse käesolevas menetluses välja süüdistatavalt ja kindlustuselt

solidaarselt.

24.3. Kohtukolleegium juhib tähelepanu täiesti ekslikule väitele, mis on välja toodud

süüdistatava kaitsja apellatsioonivastuses.

Nimelt tuleneb esitatust, et kannatanu sai Inges Kindlustus AS-lt hüvitist mootorratta eest 9000

eurot. Seejuures väidetakse vastuses, et kannatanu vedas mootorratta Venemaale, millest on

võimalik järeldada, et kannatanu sai hüvitist mootorratta eest, kuid mootorratas jäi kannatanu

omandisse. See, et kannatanu viis mootorratta Venemaale näitab, et kannatanu jätkab

mootorratta kasutamist.

Nimetatud väide näitab ringkonnakohtu hinnangul, et kaitsja ei ole end kurssi viinud läbivalt

kindlustuse ehk tsiviilkostja avaldatuga ning kahju hüvitamise otsuse ning vastuväidetega. Nii

nähtub ka apellatsioonimenetluses esitatud tsiviilkostja vastuväidetest, mis on kohtute

infosüsteemi kohaselt tehtud nähtavaks ka kaitsjale, et kahju hüvitisena on välja makstud

mootorratta õnnetuse eelne väärtus, millest on maha võetud õnnetuse järgne väärtus 4000 eurot,

arvestades kannatanu poolt kiiruse ületamist. Tutvudes edasi hüvitatud varalise kahjuga nähtub,

et mootorratta liiklusõnnetuse järgne väärtus 5000 eurot on ka hüvitatud. Millest juhinduvalt

peaks olema kindlustusel tahe maksta mootorratta õnnetusjärgne väärtus kannatanule, kui talle

jääks alles seejuures ka avariiline mootorrattas, jääb kohtule arusaamatuks.

Samuti on maakohtu menetluses kannatanu oma esindajale vastates, kas ta viis mootorratta

Venemaale, selgitanud, et ta ei viinud seda Venemaale, see jäi Eesti territooriumile ja osteti

välja kindlustusfirma poolt. Kannatanule teadaolevalt ei ole mootorratas Eesti territooriumilt

lahkunud. Ka on kannatanu süüdistatava kaitsjale vastanud, et uurija väide, et ratas oli

Venemaal, ei vasta tõele.

25. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on valesti välja mõistnud tsiviilhagi varalise kahju

osas, kannatanu tsiviilhagi on eksitav ning maakohtu poolt väljamõistetu ei ole kooskõlas

kindlustusotsuses tooduga ning ekspertiisiga mootorratta väärtuse osas, millele maakohus on

aga otsust tehes tuginenud.

26. Maakohus on ekslikult rahuldanud tsiviilhagi summas, mida kannatanu taotles. Väär on see,

et maakohus rahuldas varalise kahju osas tsiviilhagi ka kannatanu mootorratta originaal-

lisavarutuse ja mitteoriginaal-lisavarustuse osas, s.o vastavalt summades 461,50 eurot ja 426,68

eurot.

26.1. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on arvestanud ekspertiisiakti nr 5189 (köide 3, lk 57-

67), mille kohaselt on mootorratta avariieelne turuväärtus 13 000 eurot, millest kannatanule on

hüvitatud kindlustuse poolt 9000 eurot, seega tsiviilhagis taotletud 4000 euro hüvitamine on

põhjendatud. Maakohus toob veelkord välja, et mootorrattal olid ka originaalsed (461,50 eurot)

kui ka mitteoriginaalsed (426,68 eurot) lisad, mille hüvitamine tsiviilhagi kohaselt on

põhjendatud.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning nõustub Inges Kindlustus AS-i poolt väljatooduga, et

sõiduki avariieelne väärtus ning liiklusõnnetuse järgne väärtus sisaldas ka lisavarustusele tehtud

kulutusi. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb viimati nimetatu üheselt nii ekspertiisiaktist kui

ka tsiviilkostja vastuväidetest, mis on üle korratud ka apellatsioonide vastuses. Sõiduki

turuväärtuse eksperthinnangust tuleneb, et hindamisel tuleb arvestada ka lisavarustust. Sõiduki

hindamisel on võrreldud erinevaid mootorrattaid koos nende lisavarustusega. Seega, sõiduki

avariieelne turuväärtus 09.07.2020 oli orienteeruvalt 13 000 eurot. Seejuures arvestades sõiduki

avariijärgseid kahjustusi, remondi mõistlikkust ning taastatud sõiduki orienteeruvat

turuväärtust, on hinnatava mootorratta avariijärgne turuväärtus orienteeruvalt 5000 eurot.

Seega on 18.06.2019 hagiavaldus siiski eksitav, sest selles toodud varalise kahju väidetav täpne

arvestus ei vasta ekspertarvamusele. Kannatanu palub N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt

solidaarselt välja mõista: mootorratta hävimise kahju summas 4000 eurot (kogusumma 13 000

eurot vastavalt Inges Kindlustus AS ekspertarvamusele, hüvitatud 9000 eurot, jäänuk koos

omandiõigusega on kindlustusseltsile üle antud); motokiivri maksumus summas 199,50 eurot

(kogusumma 399 eurot, hüvitatud 199,50 eurot); mootorratta kahjustunud originaal-

lisavarustuse maksumus 461,50 eurot; mootorratta kahjustunud mitteoriginaal-lisavarustuse

maksumus summas 426,68 eurot; liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud käekella maksumus

summas 698,44 eurot (kogusumma 1396,88 eurot, hüvitatud 698,44 eurot); liiklusõnnetuse

käigus kahjustada saanud prillide maksumus summas 262,31 eurot (kogusumma 524,62 eurot,

hüvitatud 262,31 eurot); liiklusõnnetuses kahjustada saanud telefoni remondi maksumus

summas 189,56 eurot (kogusumma 378,85 eurot, hüvitatud 189,29 eurot); mootorratta

transpordikulud Narvast Tallinna summas 120 eurot (kogusumma 240 eurot, hüvitatud 120

eurot).

Ringkonnakohtule ei nähtu, et kannatanu esindaja vaidleks vastu ekspertiisiga tuvastatud

sõiduki turuväärtusele enne avariid ning selle turuväärtusele avariijärgselt. Seega jätab kaitsja

lihtsalt arvestamata, et turuhind sisaldab ka lisavarustust, seda nii mitteoriginaalsete kui ka

originaalsete lisavarustuste osas kokku summas 888,18 eurot.

Seega saaks 18.06.2019 tsiviilhagi osas hüvitamata summast rääkida sellega võrdeliselt

väiksemas osas, s.o summas 5469,81 eurot. Kokku on varaline kahju põhjendatud summas

15 939,36 eurot, millest kindlustus on hüvitanud 10 469,54 eurot.

26.2. Kohtukolleegiumil tuleb kujundada seisukoht, kas selle ülejäänud osa väljamõistmine

kannatanule on põhjendatud, kuigi kindlustusandja on juba hüvitanud kahju.

LKindlS § 3 lg 1 mõttes on N. Voronini ja Inges Kindlustus AS vahel sõlmitud

liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse

kindlustamiseks. Kindlustusandja vastutus tuleneb LKindlS § 12, mille kohaselt kohustub

kindlustusandja hüvitama sõiduki valdaja ehk kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

LKindlS sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kuna Inges Kindlustus

AS on asunud osaliselt kahju hüvitama, siis käesoleval ajal ei saa olla enam vaidlust küsimuses,

kas kindlustuse ja N. Voronini vahel on sõlmitud kindlustusleping või mitte.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka oluline, et tulenevalt LKindlS §-st 24 hüvitab kindlustusandja

kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju

üksnes LKindlS sätestatud alustel ja ulatuses. Kindlustussumma tuleneb §-st 25 ning

tsiviilhagis esitatud summad jäävad oluliselt alla selle. 3. peatükis sätestatu ei piira kahjustatud

isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel (§ 24 lause 2).

Ka tuleneb Riigikohtu otsusest asjas nr 1-17-6824/43 punktidest 13 ja 17 järgmine. Asjaolu, et

kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses

fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju

hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata

jätmiseks. LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse 3. ptk-s sätestatu ei

piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud

alusel. Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju

tekitajalt kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (RKTKo 3-2-1-7-13, p 26).

Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise

järel arvestada. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või

kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita

kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest

tulenevalt saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab

kindlustusandja poolt hüvitatud kahju.

LKindlS § 39 lg 4 kohaselt, kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-,

väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb § 39 lõikes 1 nimetatud

toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses

tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt

olulist tähtsust.

Seega käesolevas asja ei ole leidnud tõendamist kannatanu süü liiklusõnnetuse põhjustamisel,

mida on tsiviilkostja järjekindlalt väitnud ning seetõttu kindlustushüvitist vähendanud.

26.3. Lisaks LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse

võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid, arvestades LKindlS erisusi. Kaudselt seega kinnitab ka VÕS

§ 521 lg 1, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist

nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist

solidaarnõudega.

Vaidlusaluse kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mida on taotletud nii VÕS § 1045

lg 1 p 2 kui ka VÕS § 1056 alusel. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on aluste osas küll

materiaalõiguslikult erinevate nõuetega, kuid sisuliselt samade nõuetega (RKTKo asjas nr 3-2-

1-7-13). Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastane tegu ning

N. Voronini õigusvastane tegu on eelnevalt kinnitust leidnud. Tegu on ka õigusvastane VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 mõttes, kuna N. Voronin rikkus liiklusnõudeid. Süü on täidetud ka VÕS § 1050

mõttes.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul täidetud riskivastutus VÕS § 1057 mõttes. Lahendi asjas

nr 3-2-1-7-13 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati

mootorsõiduki käitlemisel tekitatud kahju eest. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et sõiduauto

Hyundai otseseks valdajaks oli N. Voronin.

Seejuures viidatud lahendist tuleneb, et kahju hüvitamist võib nõuda nii kahju tekitaja kui ka

tema kindlustusandja vastu (VÕS § 521).

26.4. Kuna kahju on tekitatud, nimetatud kahju on põhjendatud, kahjustatud vara väärtus on

tuvastatud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et kannatanul on süü

õnnetuse põhjustamisel, mistõttu ei ole hüvitise vähendamine põhjendatud ning tsiviilhagi tuleb

välja mõista solidaarselt nii süüdistatavalt kui ka tsiviilkostjalt.

27. Vastuseks nii kannatanu esindaja kui ka süüdistatava kaitsja väidetele seoses mittevaralise

kahju hüvitamisega märgib kohus järgmist.

27.1. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusandja on tasunud mittevaralise kahju hüvitisena

kannatanule 2600 eurot. Hagiavalduses taotleti mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramist

kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks on olemas kriminaalasja toimikus mitmed mittevaralist

kahju kinnitavad tõendid (tõendite toimik 2. kd, tl 9-11, tl 31-35, tl 37-38).

27.2. Ebaõige on süüdistatava kaitsja väide, et peale ravi Eestis, M.E. ravi saanud ei ole. Nii

nähtub Venemaa Teaduste Akadeemia Kliinilise Keskhaigla haigusloo nr 10196 väljavõttest

patsient M.E. ile toestatud uuringud, operatsioonid, ravitulemused, soovitused. Lisaks peale

operatsiooni Venemaal peab kannatanu tagasi pöörduma haiglasse, võtma ravimeid, piirama

koormust, pidama õiget dieeti ning tegelema füsioteraapiaga.

Süüdistatava kaitsja leiab, et kuna kannatanule on väljastatud juhiluba, millega ta on saanud 2

täiendavat juhtimiskategooriat, siis justkui oleks kannatanu täiesti terve ning igasugused

takistused normaalseks eluks puuduvad. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Lisaks

väljavõttele Venemaa Teaduste Akadeemia Kliinilisest Keskhaiglast on toimikus ka tasulise

meditsiiniteenuse osutamise osakonna ravi ja uuringute soovitused kuupäevaga 06.02.2018,

mille kohaselt on M.E. A, B, C, D kategooria autotranspordi juhtimiseks kõlblik (köide 2, lk

37-39). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selles aga midagi kummastavat, et isik on ka pärast

liiklusõnnetust loetud kõlbulikuks autot juhtima. Ka Eestis kehtiva korra järgi on võimalik, et

pärast liiklusõnnetuses kannatada saamist on võimalik omada juhtimisõigust. Nimelt määrus nr

80 reguleerib mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja

trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded,

sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei

ole lubatud. Kuna M.E. i riigis on välja antud tõend, et isik on kõlblik autotranspordi

juhtimiseks, siis ei tähenda see veel seda, et isikul puuduksid igasugused kaebused oma tervise

ja elukorralduse osas.

28. Kannatanu esindaja leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise arvutamise käik ei ole

läbipaistev, puudub võrdlev kohtupraktika analüüs, viidatud on mittekohalduvale kohtupraktika

analüüsile, väljamõistetud hüvitis on väiksem isegi tsiviilkostja poolt omaksvõetud ulatusest

ning arvestades kohtupraktikat ka sümboolse suurusega.

28.1. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et on olemas 2 erinevat dokumenti – üks neist on

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme

kohtutes 2016. aastal ning teine on Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016. Maakohtu poolt väljatoodu on liiga üldine

seisukoht käsitledes üleüldiselt isikule kehavigastuste tekitamise ja tervise kahjustamise korral

mittevaralise kahju hüvitamist, kuid tutvudes edasi esimese analüüsiga, siis käivad maakohtu

viidatu alla ka liiklussüüteod.

28.2. Lisaks tuleb arvestada seda, et kuigi liiklussüütegudega tekitatud vigastuste osas nõudsid

kannatanud mittevaralist kahju keskmiselt 17 300 eurot, siis hüvitised jäid vahemikku 5000-

30 000 eurot. Seega kohtupraktika analüüsist nähtuvalt on hüvitised olnud väiksemad kui

taotletud.

28.3. Suuruse osas leiab esindaja, et maakohtu järeldused on deklaratiivsed ning mõttekäik ei

ole jälgitav. See, et esindaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole võrdsustav sellega, et

maakohtu järeldused oleksid deklaratiivsed ja mittejälgitavad, kuid kohtukolleegium leiab, et

maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju summa ei vasta tekitatud kahjule.

28.4. Küll nõustub ringkonnakohus esindajaga selles, et süüdistatava varaline seisund ning teo

toimepanemise tahtlus ei ole alused mittevaralise kahju suuruse määramisel. Nagu ka

apellatsioonis välja toodud, siis VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Süüdistatava tahtlus on hinnatud küll ettevaatamatuseks,

kuid rikkumise raskus on midagi muud, mis on toonud endaga kaasa rasked tagajärjed. Nagu

ka esindaja on apellatsioonis välja toonud, siis süüdistatav on läbivalt eitanud oma süüd ning

süüdistanud pigem kannatanut. Seega ei saa siit tulenevalt olla ka alust mittevaralise kahju

hüvitise vähendamiseks.

28.5. Ringkonnakohus ei saa siinkohal nõustuda, et kannatanu elukvaliteedi langus on kogu

tema eluajaks. Vaidlus ei ole selles, et see mõjutas ja võib ka käesoleval ajal mõjutada

kannatanu tervist, kuid vaatamata sellele puuduvad tõendid selles osas, et see mõjutab

kannatanut terve eluaja. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et pärast Eestist lahkumist on

kannatanu vajanud veel operatsiooni ning taastusravi. Ta ei ole võimeline vabalt liikuma ja

tegevused on piiratud. Ka on võimalik kannatanu ütlustest maakohtus tuvastada, et kannatanu

ei saa tegeleda aktiivselt tegevustega nagu jooksmine ja mäesuusatamine. Ka tavalisest kiirem

käimine on raskendatud. Samuti vaevavad M.E. i passiivsed valud, mis on seotud ilmastiku ja

pikaajalise jalutuskäiguga. Raskendatud on transpordivahenditest viibimine, kuna tuleb olla

ühes ja samas asendis.

Esindaja toob ka apellatsioonis välja rea kohtulahendeid, võrreldes kannatanul esinevaid teatud

liikumisraskusi seoses jalaprobleemiga isikuga, kellel oli lülisambamurd ja liikumispuue, kellel

oli seljavigastus jne. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud vigastused ei ole võrreldavad

käesolevas asjas kannatanule tekitatud vigastustega. Seega ei ole põhjendatud ka mittevaralise

kahju hüvitamine 20 000 või 15 000 euro suuruses summas. Veel võrdleb esindaja tekkinud

kahju kriminaalasjas nr 1-11-12390 mootorratturile tõsiste jalavigastuste tekitamise olukorras

hüvitatud mittevaralise kahjuga 20 000 eurot. Ringkonnakohus tutvus viidatud kriminaalasja

kohtuotsusega ning sellest selgub, et kannatanu elukvaliteet oli langenud, ta on/oli 60 %

töövõimetu, tal ei ole võimalik jätkuvalt tegeleda vigastatud jalga koormavate toimingutega,

püsivalt on kahjustatud keha füüsiline väljanägemine. Tutvudes kannatanu M.E. i suhtes

koostatud ekspertiisiaktiga nr 16E-IDI0077 (köide 1, lk 138-141) nähtub, et kannatanu

vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse

rohkem kui 4 kuud, sääreluu murd keskmiselt 160-180 päeva. Rohkem täiendavat ekspertiisi

seejuures esitatud ei ole, mis annaks aluse seisukohaks, et kannatanu olukord oleks kardinaalselt

muutunud. Täpsemalt on esinenud vigastusi käsitletud maakohtu otsuses.

28.6. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kannatanu vigastusi, selle kohta väljatoodud

asjaolusid istungil ning apellatsioonis ja ka teatud sarnasust asjas nr 1-17-33 kannatanule

tekitatud vigastustele ning hilisemate läbielamistega seoses, on põhjendatud mittevaralise kahju

väljamõistmine summas 10 000 eurot. Ka tuleb arvestada, et Inges Kindlustus AS on

käesolevaks ajaks kannatanule tasunud 2600 eurot. Seega kuulub solidaarselt hüvitamisele veel

7400 eurot.

28.7. Seega kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine

summas 10 000 eurot, mis on kohtu hinnangul ja äranägemisel õiglane summa. Seejuures on

tegemist solidaarnõudega, millest AS Inges Kindlustus on käesolevaks ajaks tasunud 2600

eurot. Apellatsioonis toodud argumendid andsid aluse seisukohaks, et maakohtu poolt

rahuldatud mittevaralise kahju hüvitamise summa ei olnud õiglane ega vastanud sarnastes

asjades väljamõistetule.

29. Tulenevalt kannatanu esindaja apellatsioonist, tuleb ringkonnakohtul peatuda ka tsiviilhagis

taotletud viivisel. Taaskord, kuigi maakohus on 22.08.2019 kohtu alla andmise määrusega

võtnud tsiviilhagi koos viivise nõudega menetlusse, ei ole otsuses sellele tähelepanu pööratud

ning maakohus on jätnud selles osas seisukoha võtmata.

18.06.2019 esitatud hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu ehk hageja taotleb viivise

arvestamist alates algsest hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 20.12.2017.

Kannatanu palub arvestada viivist üksnes 18.06.2019 hagiavalduses käsitletud nõuetelt.

Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue kuulub rahuldamisele, kuid seda tuleb arvestada alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Nimelt sisuliselt taotleb kannatanu alates hagi esimesest

kohtu poolt menetlusse võtmisest 20.12.2017 kuni väljamõistetud summa täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 lause 2 sätestatud määras viiviste väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära

õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ringkonnakohus leiab, et kuna VÕS § 113 lg 1 järgi arvestatakse viivist kohustuse

sissenõutavaks muutumisest, siis on see kohtuotsuse jõustumine ning viivise maksmise

kohustus tekib alles kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kuna käesolevas asjas ei ole süüdistatav

ega tema kaitsja taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel, siis puudub

kohtul vajadus hinnata süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus saab sekkuda viivise

suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul

alust lugeda ülemäära suureks. (RKKKo asjas nr 1-16-5540, p 32)

Seega on põhjendatud rahuldatud tsiviilhagi varalise kui ka mittevaralise kahju puhul viiviste

väljamõistmine alates kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud summade täieliku

tasumiseni.

30. Lisaks leidis ringkonnakohus, et maakohtu resolutsioonist tulenevalt on kannatanu

tsiviilhagi rahuldatud osaliselt. Tutvudes maakohtu otsusega, on varaline kahju täiesti

põhjendatud ja rahuldatud. Ka mittevaralise kahju osas ei saa asuda teistsugusele seisukohale.

Olgugi, et kannatanu esindaja ei olnud rahul mittevaralise kahju suurusega, on hagiavalduses

taotletud mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega ei saa ka mittevaralise

kahju suurus olla osalise rahuldamise puhul määravaks. Seega on ebaõige maakohtu otsuses

märgitu, et tsiviilhagi rahuldati osaliselt. Osalise rahuldamise põhjuseks ei saa olla ka viivise

arvestamata jätmine, sest maakohus lihtsalt ei ole seda käsitlenud, mitte ei ole vastavat taotlust

jätnud rahuldamata. Küll kuna ringkonnakohus leiab, et varaline kahju oli maakohtu poolt

valesti välja mõistetud, olekski pidanud maakohus hagi rahuldama üksnes osaliselt.

Ringkonnakohus parandab vea ning loeb sellest tulenevalt õigeks ka maakohtu resolutsiooni,

millega rahuldati tsiviilhagi osaliselt.

V

Menetluskulud

31. Kannatanu esindaja avaldab rahulolematust selles osas, et maakohus on ekslikult mõistnud

kannatanul tekkinud kulutused välja süüdistatavalt Eesti Vabariigi kasuks, jättes muuhulgas osa

kuludest riigi kanda.

31.1. Nii on peale kohtuotsuse resolutiivosa 21.01.2020 kuulutamist esitanud kannatanu

esindaja vandeadvokaat I. Sirk 06.02.2020 taotluse lahendada ebaselgus kannatanu

õigusabikulude hüvitamisel ning koostada kohtumäärus, mille alusel kuuluvad kannatanu

õigusabikulud hüvitamisele Eesti Vabariigi poolt ning tasutakse Advokaadibüroo Sirk ja

Saareväli OÜ-le. Miks Eesti Vabariigi kanda, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, sest KrMS

§ 182 lg 2 nagu esindaja ka istungil taotles, ei räägi midagi Eesti Vabariigist, vaid täieliku

rahuldamise korral kannab menetlemisega tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

Muude kulude väljamõistmise on põhjustanud süüdimõistetu.

31.2. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks lahendada esindaja taotlust varasemalt ning on alles

kohtuotsuse terviktekstis välja toonud, et KrMS § 306 lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse

allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja-

ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus

määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.

Maakohus oli seisukohal, et antud juhul otsustus kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks Eesti

Vabariigi poolt mõjutab vaieldamatult kohtuotsuse sisu ning käesoleval ajal puudus kohtul alus

kohtuotsust täiendada.

31.3. Maakohus määras Sirk ja Saareväli Advokaadibüroole I. Sirk poolt kohtumenetluses

kannatanule M.E. ile õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 7980 eurot (sealhulgas käibemaks

1330 eurot).

Seejärel on maakohus mõistnud N. Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks välja kannatanu esindajale

makstud tasu summas 7980 eurot. Lisaks on maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel vabastanud

N. Voronini osaliselt menetluskulude tasumisest ning on mõistnud N. Voroninilt riigituludesse

kannatanu esindajale makstud tasu summas 3000 eurot. Ülejäänud osa jäi riigi kanda.

31.4. Seejuures põhjendavas osas on maakohus välja toonud järgmist. Kriminaalmenetluses

osales kannatanu lepingulise kaitsjana vandeadvokaat I. Sirk. I. Sirk esitas maakohtule

õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel kannatanu esindaja kulud

koosnevad kokku 7980 eurot, millest käibemaks on 1330 eurot. Maakohus leidis, et nimetatud

summa on mõistlik ning põhjendatud ning mõistis selle summa süüdistatavalt N. Voroninilt

välja.

31.5. Käesolevaks ajaks on leidnud kinnitust, et maakohtu järeldused resolutsioonis ei vasta

põhiosa põhjendustele, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge ebatäpsusega.

Tulenevalt esitatud esindaja taotluse kuupäevast kui ka maakohtu tervikotsuse valmimise ajast

nähtub, et maakohtu järeldused on vastuolulised ning kaudselt nähtub ka see, et maakohus on

arvestanud põhistuste kirjutamisel kaitsja 06.02.2020 esitatud taotlust.

Siinkohal peab ringkonnakohus veel vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et

Riigikohtu praktikast asjades nr 3-1-1-81-15 ja nr 3-1-1-79-15 tuleneb, et menetluskulu tuleb

mõista süüdimõistetult välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema

eraldi välja toodud otsustus sundraha väljamõistmise kohta. Käesolevalt koosneb maakohtu

otsuse resolutsioon eraldiseisvalt kõigi summade väljatoomisest, mis raskendab resolutsioonist

arusaamist, kuid seejuures maakohtu põhistuse osa, mis peaks koosnema selgitustest ning

põhistustest, millistest summadest koosnevad menetluskulud, on maakohtu otsuses puudulik.

Arvestades otsuse resolutsiooni koostoimes põhistustega, on siiski võimalik aru saada

üldjoontes, millised menetluskulud on N. Voroninilt välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks.

31.6. Ringkonnakohtul tuleb siinkohal aga tühistada maakohtu otsuse resolutsioon osas, millega

maakohus mõistis välja N. Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks 7980 eurot kannatanu esindajale

makstud tasu katteks ning osas, millest maakohus jättis süüdistatava kanda sellest 3000 eurot

ning ülejäänud osas jättis riigi kanda.

KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise

korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud

süüdimõistetu või tsiviilkostja.

Vastavalt ka otsuse põhistustes toodule, tuleb nimetatud kulud välja mõista süüdistatav

N. Voroninilt ning riigi kanda jätmine või riigi tuludesse kandmine ei ole põhjendatud.

Tulenevalt sellest muutub ka N. Voroninilt väljamõistetavate menetluskulude terviksumma

ning riigi kanda jääv osa. N. Voroninilt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud

summas 1460,54 eurot ja sundraha 876 eurot. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta muus

osas maakohtu menetluskulude väljamõistmise jaotust ja KrMS § 180 lg 3 alusel jääb osa

menetluskulusid riigi kanda ning N. Voroninil tuleb lõplikult riigile tasuda 700 eurot

menetluskulude ja sundraha eest.

Ringkonnakohus arvestab ka asjaolu, et 06.02.2020 esitatud taotluses on kannatanu esindaja

palunud kanda summa Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arveldusarvele ning mõistab

N. Voroninilt välja M.E. i kasuks 7980 eurot, sh käibemaks 1330 eurot, mis tuleb kanda

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arveldusarvele.

32. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude

osas.

32.1.

Koos

apellatsiooniga

esitas

kannatanu

esindaja

ka

kuluarvestuse

seoses

apellatsioonimenetlusega ning palub hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluses tekkinud

kulud.

Kuluarvestusest nähtub, et see koosneb kohtuotsuse resolutiivosa selgitamisest kliendile 0,25

tundi, taotlusest menetluskulude hüvitamise täpsustamiseks 0,4 tundi, taotlusest maakohtule 0,1

tundi, päringust Narva kohtumajale e-kirjaga 0,25 tundi, M.E. ile korduv selgitamine, miks ei

ole saabunud kohtulahendit ning mida tähendavad määrused kohtulahendi tegemise aja

edasilükkamise kohta (ajaline täpsustus puudub), kohtuotsuse analüüsist 0,75 tundi ja

apellatsiooni koostamisest 2,8 tundi. Kokku on osutatud õigusteenust 4,55 tundi, mille eest

taotletakse tasu 546 eurot, sh käibemaks 91 eurot. Advokaadi tunnitasu 120 eurot, sh käibemaks

20 eurot.

32.2. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ning osutatud tööd on

olnud asjakohased ning vajalikud ning tehtud töö vastab kuluarvestuses märgitud ajale. Seega

leiab ringkonnakohus, et vandeadvokaat I. Sirgi esitatud esindaja kulud on põhjendatud ning

kuuluvad rahuldamisele.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 2 ja 4 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185

lg-st 1 tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda. Seega tuleb M.E.

i kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista 546 eurot, sh käibemaks 91 eurot.

VI

Lõppkokkuvõte

33. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 2, 4; § 338 p-st 3, § 339 lg-st

2, § 341 lg-st 3 Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse osaliselt

menetluskulude väljamõistmises, tsiviilhagi rahuldamise osas ning viiviste osas seisukohta

võtmata jätmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab

kannatanul maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud välja süüdistatavalt, määrab, et

viivist tsiviilhagi kohaselt arvestatakse alates kohtuotsuse jõustumisest ning põhjendatud on

N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt välja mõista M.E. i kasuks mittevaraline kahju summas

10 000 eurot, arvestades sellest maha juba tasutu, ning varaline kahju summas 5469,81 eurot.

Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega tsiviilhagi kuulub maakohtu

otsuse kohaselt rahuldamisele täielikult ning täiendab maakohtu otsust ringkonnakohtu

põhistustega alapunktides I, II, III. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt ning

süüdistatava kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Tagastada kaitsja A. Matvejevile esitatud

lisa.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)