2-19-2501/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

19.08.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2501

Tsiviilasi

Osaühing C hagi JP, VP (P), JD, RP (P) ja PP (P) vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara

jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing C apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing C (registrikood XXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Kostjad

JP

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

VP

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

JD

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

RP

(isikukood

XXXXXXXXXXX), PP (isikukood XXXXXXXXXXX),

kostjate esindaja Roman Maksimenko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.11.2019 otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühing C (hageja) esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule hagi JP (kostja I), VP (kostja II),

JD (kostja III), RP (kostja IV) ja PP (kostja V) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

pärandvara jagamiseks.

Hagiavalduse väidetel suri 10.10.2009 GP, kelle pärijateks on kostjad. Hageja omandas

täitemenetluses kostjale II kuulunud 3/16 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest (tlk 10).

Hagejale teadaolevalt kuulus pärandvara ühisusse ½ korteriomandist asukohaga EEE, Tallinn

(registriosa nr EEEEEEE). Korteriomandi väärtuseks oli 70 000 eurot, kuid hageja ei vaidlusta

kostjate märgitud väärtust 85 000 eurot. Muu pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta hagejal

andmed puudusid. Hageja pärandvara ühisusse kuuluvat korteriomandit kasutada ei saanud,

mistõttu puudus hagejal huvi jätkata pärandvara ühisuse omanikuna.

Hageja taotles pärandvara jagamist selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel

alghinnaga 90 000 eurot ja müügist saadav raha jagatakse omanike vahel vastavalt nende osa

suurusele pärandvara ühisuses ning muu pärandvara jagatakse omanike vahel vastavalt osade

suurusele ühisuses.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja pakutud pärandvara jagamise viis oli ebaõiglane,

koormav ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjatele oleks vähemkoormav, kui korteriomand

jääks neile ning kohus kohustaks neid maksma hagejale omandi kaotuse eest. Korteris elab

kostja I invaliidist ema ja uue üürikorteri leidmine oleks raskendatud. Kostjatel on võetud ka

laenukohustused, mida tagab vaidlusalune korter. Hageja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna

kantud ja seega ei saanud hageja nõuda korteri jagamist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldamine

oleks kostjate suhtes ebaõiglane.

4. Maakohus tuvastas, et kostjad olid 10.10.2009 surnud GP seadusjärgsed pärijad. Hageja

omandas täitemenetluses 29.05.2018 enampakkumisel GP kostjale II kuulunud 3/16 mõttelise

osa GP pärandvara ühisusest. Pärandvara koosseisu kuulus kinnisasi (½ kaasomandiosa

korteriomandist asukohaga EEE, Tallinn).

5. Takistused pärandvara jagamiseks puudusid. Kostjate väide, mille kohaselt takistas pärast

enampakkumise läbiviimist hagejale tema osa väljamaksmist asjaolu, et hageja ei ole kantud

kinnistusraamatusse ühisomanikuna, olid asjassepuutumatu. Hageja sai pärandvara mõttelise

osa omanikuks vara enampakkumisel.

6. Kaasomand tuli lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja hageja

taotletud viis oli kostjaid enim koormav, kuna korteris elab kostja I eakas liikumisrasusega ema.

Korteriomandi müügi korral enampakkumisel tekiks olukord, mis oleks koormav kostjatele,

kuid ka menetlusvälise isiku, s.o kostja I liikumisvõimetu ema jaoks. Elukoha muutmise

vajadus võib osutuda eaka inimese jaoks äärmiselt traumeerivaks. Enampakkumisel

eelduslikult kostja I poolt saadava rahasumma eest ei pruugi olla võimalik leida samaväärset

korterit, mida saaks kohandada ka abivajava ema eest hoolitsemiseks. Kohus ei pidanud

üldtuntuks asjaolu, et liikumisvõimetu vanuriga oleks keeruline üürikorterit leida. Pärandvara

müüki ei takista ka kostjate laenulepingud, mille tagatiseks vaidlusalune korter oli, kuna

kinnistu müügi korral enampakkumisel jäävad kinnistut jätkuvalt koormama varasemalt sisse

kantud kolmandate isikute õigused.

7. Hageja seadis end ise olukorda, kus ta pärandvara hulka kuuluvat korterit tegelikkuses

kasutada ei saanud ning ilmnes vajadus pärandvara jagamiseks. Hageja kui äriühing soetas

pärandvara mõttelise osa täitemenetluses enampakkumisel. Hageja poolt pärandavara mõttelise

osa soetamise eesmärk sai olla vaid varalise kasu teenimine pärandvara jagamise nõudmise läbi.

3 (4)

Olukorras, kus pärandvara hulka kuuluv korteriomand oli pikaajaliselt teiste kaaspärijate kodu

ning teised kaaspärijad kinnisasja müüa ei soovinud, oli hageja heausklikkus oma õiguste

teostamisel ja korteriomandi müügi nõudmisel küsitav.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja panna kostjate kanda.

9. Hageja leidis, et puudusid asjaolud, mis õigustaks pärandavara ühisuse lõpetamata jätmist.

Hageja ei rikkunud hea usu põhimõtet. Korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel

ei oleks koormav nende omanike jaoks, kes korteriomandit elukohana ei kasuta (kostja I ja IV

ei ela vaidlusaluses korteris). Kohtuotsus oli selles osas ebatäpne.

10. Hagejale oli üllatav, et pärandvara lõpetamine ja jagamine oli vastuolus hea usu

põhimõttega. Juhul kui kohus oleks selgitanud nimetatud asjaolusid hagejale, siis oleks hageja

teinud ettepaneku teistsuguseks jagamiseks. Hagejale ei olnud arusaadav, milline pärandavara

jagamise viis oleks kostjate jaoks vähem koormavam ning kohus ei toonud seda ka esile. Hageja

ei kuritarvitanud oma õigusi, kuna andis kostjatele võimaluse soetada hagejale kuuluv osa

pärandvarast kohtuväliselt ja kinnitas valmidust sõlmida kompromiss.

11. Põhjendamatu oli ka heita hagejale ette, et ta soovib realiseerida õigust, mis oli antud

kõigile kaaspärijatele. Hageja hinnangul ei ole lubatud kohelda ebavõrdselt isikuid, kes

omandavad osa pärandvarast pärimise teel ning neid, kes omandavad selle muul lubatud viisil.

12. Hageja kui äriühingu eesmärk oli soetades osa GP pärandvara ühisusest selleks, et selle

võõrandamisest teenida tulu. Mil viisil oli äriühingu tulu teenimise eesmärk vastuolus hea usu

põhimõttega, kohus ei selgitanud. Mitmed kostjad käitusid hea usu põhimõtte vastaselt. Saades

teada, et hageja omandas osa pärandvara ühisusest, koormasid hageja nõusolekuta vaidlusaluse

korteriomandi hüpoteegiga, kasutades ära olukorda, et hageja ei olnud kantud

kinnistusraamatusse omanikuna. Samuti püüdsid kostja esitada menetluses võltsitud dokumenti

(sellele on kohus ka vaidlustatavas otsuses viidanud). Seega olid hea usu põhimõtte vastaselt

käitunud kostjad, mitte aga hageja.

13. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi

olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Kohtul on kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad

nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja

väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus.

15. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt

üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt

Riigikohtu 2.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei käsitle

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh vaidluse sisu kajastavaid etteheiteid

maakohtu otsusele.

16. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 148 lg-le 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat

mõttelist osa pärandvara ühisusest ja lg 2 kohaselt lähevad kaaspärija varalised õigused ja

4 (4)

kohustused üle osa omandajale, sh eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille

pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Kuna kaaspärija võib nõuda PärS § 152 lg 1

kohaselt pärandvara jagamist, siis on samad õiguse osa omandajal ehk hagejal. PärS 152 lg 4

kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ja vaidluse korral pärandvara pärija

nõudel kohus

17. Vaidlust ei ole, et hageja omandas mõttelise osa pärandvarast, milleks oli asja materjalidest

nähtuvalt ½ suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga EEE (tlk 17).

18. 15.02.2019 esitatud hagiavalduses taotles hageja pärandvara ühisuse lõpetamist selliselt, et

müüa eelnimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel, st hageja soovis, et kohus paneks

enampakkumisele ka pärandvaraks mitteoleva ½ mõttelise osa korteriomandist.

19. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise tingib eelkõige puuduliku

eelmenetluse läbiviimine, kuivõrd maakohus ei selgitanud välja hageja nõuet. Kuna hageja

esitas pärandvara ühisuse lõpetamise nõude selliselt, avalikul enampakkumisel müüdaks kogu

EEE korteriomand, tuli maakohtul eelmenetluses juhtida hageja tähelepanu sellele, et hageja

kaaspärija osa omandajana ei saa käsutada pärandvaraks mitteolevat osa korteriomandist ja

esitatud nõue tuleks viia kooskõlla seadusega.

20. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust ja seda rikkumist pole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohtul tuleb

anda hagejale aega esitada TsMS § 363 lg 1 p 1 kohane nõue, millist oleks võimalik õiguslikult

rahuldada, sh arvestusega, et pärijate vaidluses ei ole võimalik käsutada teist poolt

korteriomandist.

21. Viies läbi puuduliku eelmenetluse, rikkus kohus seejärel ka vaidlustatud otsuses TsMS §

436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline

rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses.

22. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing