2-19-129832/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus jätta muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud Aavik &

Partnerid Advokaadibüroo OÜ kanda.

3. Mõista Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-lt tulundusühistu Madara kasuks välja

menetluskulude hüvitis 900 eurot. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-l tasuda tulundusühistule Madara hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

19.08.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-129832

Kohtuasi

Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ hagi

Tulundusühistu Madara vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

Aavik

&

Partnerid

Advokaadibüroo

OÜ

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 201,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

(registrikood 11227117), esindaja vandeadvokaat Alar

Eiche

Kostja Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252),

vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ (hageja/advokaadibüroo) esitas 17.10.2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse tulundusühistu Madara (kostja/tulundusühistu)

vastu võla nõudes. Seoses vastuväite esitamisega tulundusühistu poolt andis Pärnu Maakohus

asja lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas hagi 20.12.2019. Hageja nõudis

kostjalt võlgnevust 3 840 eurot, viivist 54,71 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates

21.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlgnevuse ulatuses seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt pöördus 25.09.2019 kostja seaduslik esindaja VV hageja poole. Kostja

soovis tsiviilasjas nr 2-18-10633 vahetada esindajat, kuna soovis muuta oma senist õiguslikku

positsiooni kohtumenetluses. Samuti soovis kostja esindust 16.10.2019 kohtuistungil. Hageja

selgitas 25.09.2019 kostjale, et enne asja materjalidega tutvumist pole võimalik anda

hinnanguid ega arvamusi. Advokaadibüroo oli valmis esindama algul suulise lepingu alusel ja

kui ta hakkab tulundusühistut kohtus esindama, on vajalik sõlmida kirjalik leping. Büroo palus

30.09.2019 ühistul saata tsiviilasja nr 2-18-10633 materjalid, et saada aimu õigusvaidluse

sisust. Kostja saatis 01.10.2019 hagimaterjalid ning teatas, et kuna tulundusühistu muudab oma

seisukohta, siis vanad dokumendid tõenäoliselt ei oma tähtsust. Samuti tegi tulundusühistu

hagejale ettepaneku kohtumiseks 02.10.2019 ühise seisukoha moodustamiseks ja arvamuste

avaldamiseks.

Kohtumisel osalesid hageja seaduslik esindaja vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat

Alar Eiche, lisaks kostja seaduslik esindaja ja nõukogu liige. Hageja esindajad selgitasid, et

ainuüksi hagiavalduse pinnalt ei ole võimalik õigusteenust osutada ning vajalik on tsiviilasja

nr 2-18-10633 toimiku läbitöötamine. Kostja nõustus tingimusteta ja kohustus saatma

e-toimikust kõik menetlusdokumendid otse hageja seaduslikule esindajale. 02.10.2016

kinnitasid pooled, et nendevaheline õigussuhe põhineb suulisel õigusteenuse osutamise

lepingul, hageja osutab õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot tunnis, õigusteenuse osutajad on

vandeadvokaadid Alar Eiche ja Andres Aavik ning vajadusel kaasatakse teisi advokaadibüroo

advokaate. Õigusteenuse osutamise alguseks pidasid pooled kostja pöördumist hageja poole, st

25.09.2019. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui hageja on valmis kostjat kohtus esindama,

sõlmitakse leping kirjalikult, kus reguleeritakse täpsemalt ka kliendile positiivse tulemusel

osatasu tasumist.

Kostja edastas 02.10.2019 hagejale tsiviilasja nr 2-18-10633 dokumendid (31 e-kirja, ca 360

lehte), mida hageja enne läbitöötamist süstematiseeris, arhiveeris, printis välja ja koostas

pabertoimiku. Dokumentide edastamine kinnitas tulundusühistu tahet, et advokaadibüroo

töötaks tsiviilasja materjali läbi. Hageja vastas kostjale 03.10.2019 ning esitas omapoolsed

selgitused ja küsis täiendavat teavet. Kostja edastas 04.10.2019 hagejale küsitud puuduolevad

dokumendid. Hageja töötas 04.10.2019-06.10.2019 tulundusühistu poolt saadetud materjali

läbi.

Advokaadibüroo teatas 06.10.2019 tulundusühistule, et ta on valmis kostja esindamiseks kohtus

ja kirjaliku lepingu sõlmimiseks. 07.10.2019 avaldas advokaadibüroo kostjale suuliselt oma

õigusliku positsiooni seoses tsiviilasjaga nr 2-18-10633, mida kinnitas 08.10.2019 ka

kirjalikult. Sellise kinnituse saamine oli oluline selleks, et hiljem vältida süüdistusi hageja vastu

õigusliku käsitluse moonutamise eest. Hageja esitas kostjale 09.10.2019 arve nr 1910034

spetsifikatsiooniga, millest 20 tundi moodustas juba teostatud õigusteenus ja 10 tundi ettemaks,

mis oli seotud 16.10.2019 istungi ettevalmistamisega. Kostja ei nõustunud 10.10.2019 andma

palutud kinnitusi ega tasunud arvet nr 1910034 ega kinnitanud soovi lepingut sõlmida, mistõttu

saatis hageja kostjale kreeditarve nr 1910040 (õigusteenuse mahu vähendamine 20 tunnile

seoses kohtuistungi ajakulu äralangemisega). Kostja vastas 11.10.2019 hageja 10.10.2019

kirjale, et ta teeb koostööd vaid nende advokaadibüroodega, kes jagavad AS-i EKAST

juhtkonna arvamust ja analüütikat.

Hageja hinnangul puudus kostjal alus keelduda suulise lepingu alusel õigusteenuse eest

tasumisest. Hageja alustas kostja palvel ja heakskiidul õigusteenuse osutamist. Poolte esindajad

mõistsid kohtumisel kollegiaalselt, et suuliselt sõlmitud kliendilepinguga edasiminekuks oli

vajalik tutvuda kogu kohtutoimikuga. Arvete saamise järgselt kostja neile vastu ei vaielnud

ning esitas esimesed vastuväited alles 3,5 kuud hiljem. Tulundusühistu sai advokaadibüroolt ka

teenust. Seega oli ühistul kohustus arve tasumiseks.

Hageja avaldas kohtuistungil, et leping oli sõlmitud selleks, et vaadata läbi materjal, arutada

seisukohad kostjaga ja jõuda järeldusele, kas esindada kostjat kohtus või mitte. Kirjalikku

kokkuvõtet lõplikult ei olnud. Leping sõlmiti suuliselt 02.10.2019 kohtumisel.

Kohtukõne kirjalikes teesides avaldas hageja, et poolte vahel eksisteeris varasem usalduslik

koostööpraktika, mis mh tähendas ka seda, et kõiki telefonis räägitut ei pidanud elektrooniliselt

üle kinnitama. Enne poolte kohtumist oli kostjale teada hageja esindajate tunnitasu ja osatasu

määrad. Hageja esindajad avaldasid kohtumisel, et kui kostja jääb arvamuse juurde, et

õigusteenust tuleb kostjale osutada vaid 01.10.2019 kostja juhatuse liikme sõnastatud ülesande

alusel, jääb koostöö katki. Hageja esindajad avaldasid, et materjali läbitöötamine on võimalik,

kui kostja tasub tehtud töö eest. Kui advokaat oleks osanud töötunni täpsusega juba lepingu

sõlmimise etapis hinnata õigusteenuse raames tehtava töö mahtu, oleks saanud tehtud tööd

summaliselt määrata. Töö maht kujunes lepingu täitmise käigus ja selle kujundamisel oli oluline

kaal mh kliendi soovidel ja käesolevas asjas kliendi poolt varasemas kohtumenetluses esitatud

vastakatel seisukohtadel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei sõlminud käsunduslepingut ning kostja ei andnud

hagejale käsundit asuda tema esindamiseks toiminguid tegema (õigusteenust osutama).

Kirjaliku lepingu tingimustes pooled kokkuleppele ei jõudnud ja seda ei sõlmitud. Pooled

üksnes pidasid lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtavad

ettevalmistused ei kuulu hüvitamisele ja poolel ei tulene kohustust sõlmida lepingueelsete

läbirääkimiste tulemusel lepingut.

Tulundusühistu pöördus advokaadibüroo poole, et saada hinnapakkumine. Kostja soovis teada,

mis tingimustel oleks hageja nõus esindusülesande üle võtma. Tulundusühistut ei hoiatatud, et

advokaadibürooga läbirääkimise tulemusena võib teda 3 840 euro suurune arve oodata. Suhtlus

hagejaga toimus nii suuliselt kui ka e-kirja teel ning kordagi ei selgitatud kostjale, et esialgu

toimub teenuse osutamine suulise lepingu alusel ja hiljem kirjaliku lepingu alusel. Hageja küsis

dokumente ja selgitusi enda väitel selleks, et teha lepingu sõlmimiseks pakkumus. Pooled alles

valmistasid lepingu sõlmimist ette. Seejärel teatas hageja üllatuslikult, et on justkui osutanud

kostjale 33,35 tundi õigusteenust ja soovib sellest arveldada 20 tundi. Kostjal oli õigus keelduda

advokaadibüroo pakkumisest ning seda muuhulgas põhjusel, et see oli keskmisest

advokaaditeenuse hinnast oluliselt kõrgem. Pealegi oli advokaadibüroo pakutud õiguslik

positsioon perspektiivitu.

Advokaadibüroo palus 30.11.2019 e-kirjas saata tsiviilasja nr 2-18-10633 materjali, et nad

saaksid aimu õigusvaidluse sisust. Kostja ei arvanud, et see hõlmab ligikaudu 30 tunnist ja

tasustamisele kuuluvat ajakulu. Ka e-kirjas ei korratud väidetavalt varasemalt selgitatut, et

tegemist on tasumisele kuuluva tööga. Kostja järeldas hageja kirjast, et pooled alles räägivad

kliendilepingut läbi. Kostja edastas dokumendid tutvumiseks advokaadibüroo pealekäimisel ja

pärast korduvaid nõudmisi. Seejuures kaasnes iga küsimisega selgitus, et hageja peab

veenduma vaidluse sisus enne kui saab anda nõusoleku kostja esindamiseks ja anda

hinnapakkumise. Kostja ei palunud hagejal kogu tsiviilasja materjali läbi töötada ega tellinud

õiguslikku arvamust (memorandumit). Kui hageja oleks öelnud, et hinnapakkumise tegemine

läheb ühistule maksma 3 840 eurot, siis ei oleks ta sellelt advokaadibüroolt hinnapakkumist

küsinudki.

Hageja küsis 01.10.2019 dokumente üksnes asjaga tutvumiseks, pooltel ei olnud koostöö ega

tasustamise osas mingit kokkulepet. Kõik viited võimalikule koostööle ja kokkulepetele e-kirjas

olid esitatud tulevikku suunatuna. 03.10.2019 e-kirjas märkis hageja, et ta arutab 04.10.2019

hommikul koostöö tingimuste üle, et need kostjaga läbi rääkida. Ka selleks ajaks ei olnud kostja

tellinud hagejalt õigusteenust. Hageja ei olnud selleks ajaks pakkumistki teinud.

Kostja ei olnud advokaadibüroo tingimustega nõus, millest teavitas bürood 07.10.2019 telefoni

teel. Hageja tegi 08.10.2019 uue ettepaneku kliendilepingu sõlmimiseks. Kostja ei vastanud

ettepanekule ega olnud sellega nõus. Sellele vaatamata saatis hageja 09.10.2019 kliendilepingu

projekti ja arve. See oli esimene kord kui kliendilepingu projekt ühistule saadeti. Lepingu

projektis oli selgelt kirjas, et see jõustub alles allkirjastamisest. Kuna lepingut ei allkirjastatud

ja see ei jõustunud, siis ei olnud hagejal lepingul põhinevat nõuet kostja vastu. Kliendilepingu

koostamise ja arve väljastamisele kulunud aja eest ei saa kliendilt nõuda tasu samas määras kui

õigusteenuse osutamise eest. Kostja teatas 10.10.2019, et pakutud tingimused ei sobi ja kostja

ei soovi sõlmida kliendilepingut advokaadibürooga. Hageja juhatuse liige vastas viisakalt ega

maininud väidetavat suulist lepingut ega kostja võlgnevust büroo ees.

Eesti Advokatuuri kliendilepingute sõlmimise juhend näeb ette, et suuliseid lepinguid on

soovitav hilisemate vaidluste vältimiseks üle kinnitada e-kirja teel. Pooled pole e-kirjaga

kinnitanud lepingu olemasolu. Advokaadile seatud kohustused eeldavad, et advokaat viib end

enne kliendiülesande vastuvõtmist ülesande sisuga kurssi. Advokaat peab hindama võimalikku

vaidluse mahtu, vaidluse sisu ja vaidluse perspektiivi Seega on advokaadi poolt end asjaga

üldjoontes kurssi viimine enne lepingu sõlmimist möödapääsmatu. Selline ajakulu ei kuulu ilma

erikokkuleppeta tasumisele. Kui hageja advokaadid kulutasid 33,35 tundi, et kostjale

hinnapakkumine teha, siis oli see hageja, mitte kostja riisiko.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras

menetluskulud kindlaks rahaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud

1 500 eurot, millele lisandus viivis.

Kostja ei vaidlustanud järgmisi asjaolusid ning maakohus luges eelnimetatud asjaolud

tuvastatuks: ühistu soovis vahetada esindajat tsiviilasjas 2-18-10633 ning pöördus hageja poole,

et saada hinnapakkumine õigusteenuse osutamiseks; kohtumine advokaadibüroo esindajatega

toimus 02.10.2019; ühistu saatis 01.10.2019 hagejale tsiviilasja 2-18-10633 hagiavalduse ja

02.10.2019 tsiviilasja materjalid.

Kohus ei tuvastanud pooltevahelise lepingu olemasolu. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud

– kostja keeldus hageja poolt esitatud lepinguprojektile alla kirjutamast. Tõendamist ei leidnud

ka suulise lepingu olemasolu. Hageja väitel kinnitas suulise lepingu sõlmimist kostja

nõustumus, milleks oli kostja tahteavaldus 02.10.2019 kohtumisel saada õigusteenust suulise

lepingu alusel ja selle eest maksta ning 02.10.2019 kohtumisele järgnenud teine tegu, mis

seisnes kõigi kohtumaterjalide edastamises kostja seadusliku esindaja e-toimikust hageja

seadusliku esindaja Andres Aaviku e-postile XXX. Esitatud tõendid viitasid, et pärast seda

kuupäeva pidasid pooled läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Hageja esindaja Alar Eiche

kirjutas 03.10.2019 e-kirjas, et ta arutab 04.10.2019 kolleeg Andres Aavikuga 04.10.2019

hommikul koostöö tingimuste üle, et need siis tulundusühistuga läbi rääkida. Seega ei saanud

02.10.2019 olla leping sõlmitud. Kostja poolt büroole tutvumiseks saadetud hagimaterjalid

kuuluvad lepingueelsete läbirääkimiste juurde, sest pärast nendega tutvumist soovis hageja

arutada kostjaga koostöö tingimusi. Kostja poolt materjalide saatmine ei tähendanud suulise

lepingu sõlmimist. Samuti ei kinnitanud suulise lepingu sõlmimist see, et hageja saatis kostjale

arve ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui

vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest

või nendevahelisest praktikast. Poolte vahel puudus kokkulepe ja praktika, samuti ei näe ette

seadus, et arve saamisel tähendab vaikimine lepingulise suhte aktsepteerimist. Hageja märkis

29.01.2020 e-kirjas, et leping jõustus alles siis, kui arve tasutakse ja leping mõlema poole poolt

digitaalselt allkirjastatakse. Sama kinnitas hageja 06.10.2019 e-kirjas. Seega arve vormistamine

ja saatmine kui hageja ühepoolne toiming ei tekitanud lepingulist suhet. Poolte vahel toimusid

lepingueelsed läbirääkimised, mille käigus esitas hageja korduvalt oferdi lepingu sõlmimiseks,

kuid kostja aktsepti ei teinud ning keeldus lepingu sõlmimisest. Hageja poolt tehtud oferdi

tingimused kajastusid lõplikult õigusabilepingu projektis. Sellele kostja 10.10.2019 e-kirjaga

vastas, et kahjuks tingimused kostjale ei sobi ja lepingule kostja alla ei kirjuta. Seega jäid poolte

tahteavaldused lepingueelsete läbirääkimiste faasi. Kohus leidis, et tulundusühistu ei pidanud

läbirääkimisi pahauskselt ning ühistu eesmärk oli hagejaga kohtumise ajal võimaliku koostöö

arutamine. Seetõttu leidis kohus, et hagejal puudus lepingulisest suhtest tulenevalt kostja vastu

nõudeõigus. Hagejal puudus nõudeõigus ka lepinguväliselt, näiteks alusetu rikastumise järgi,

sest kuigi ta tegi materjalidega tööd, ei esitanud ta töö tulemust kostjale. Seega ei saanud kostja

midagi hagejalt, mida võis pidada alusetuks rikastumiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus eksis hagi rahuldamata jätmisel materiaalõiguse kohaldamises (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 14, § 20 lg 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4), rikkus

menetlusnorme (otsus oli olulises osas põhjendamata ja vastuoluline, samuti oli menetluskulude

jaotuse ning menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ebaõige) ja jättis tõendid hindamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232), mistõttu tegi kohus ebaõige otsuse.

Vastastikune õigussuhe põhines algselt suulisel lepingul, mille täitmise käigus pidi selguma,

kas sõlmitakse kirjalik leping kohtus esindamiseks või mitte. Pooltevahelises praktikas oli

hageja lepinguline esindaja tulundusühistut ka varasemalt nõustanud suulise lepingu alusel.

Erinevus varasemalt kostjale osutatud õigusteenuse puhul oli asjaolu, et vahetus kostja juhatuse

liige. Selgepiiriliselt oli eristatavad kaks perioodi - periood, mis hõlmas materjali läbitöötamist,

mida täideti suulise lepingu alusel ja lepingulised läbirääkimised kirjaliku lepingu sõlmimiseks

esindamiseks kohtus. Pooltevahelise suulise lepingu olemasolu kinnitas kostja endine juhatuse

liige, millise kinnituse jättis maakohus hindamata.

Maakohus jättis tõendina hindamata kostja endise juhatuse liikme YY kinnituse, et kostja

juhatuse liige oli temale suulise lepingu sõlmimise fakti kinnitanud. Tegemist oli

menetlusnormi olulise rikkumisega. Nimetatud dokumentaalne tõend kinnitas usaldusväärselt

ja erapooletult hageja poolt lepingu alusel õigusteenuse osutamist ja lükkas ümber kostja poolt

esmakordselt 3,5 kuud pärast arve tasumata jätmist kohtule esitatud üllatava käsitluse, et hageja

ei osutanud õigusteenust, vaid tegemist oli kostja poolt antud juhiste ja korralduste täitmisega

lepingu läbirääkimise faasis.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja viited poolte varasemast praktikast, mille kohaselt osutas

hageja lepinguline esindaja tulundusühistule õigusteenust suulise lepingu alusel. Poolte vahel

eksisteeris varasem usalduslik praktika. Kostja nõustus algselt nii suulise lepinguga kui ka

esitatud arvega tehtud töö eest, kuna ei vaielnud sellele vastu. Samuti kinnitas ta suulise lepingu

sõlmimist tegudega. Kostja oli 09.10.2019 ja 10.10.2019 arved saanud, nendega vaikimisi

nõustunud ja vaidles arvetele vastu alles 29.01.2020 menetlusdokumendis. Mingit vastuväidet,

et hageja tunnitasu oli liiga suur, pole kostja hagejale kunagi esitanud, see on välja toodud alles

üllatava seisukohana esmakordselt kostja 29.01.2020 menetlusdokumendis.

Maakohus ei hinnanud poolte vahelist kirjavahetust kogumis, millest tulenevalt asus kohus

seisukohale, et tõendid pigem viitavad sellele, et pärast 02.10.2019 pidasid pooled läbirääkimisi

lepingu sõlmimiseks. Tegelikkus anti hageja kirjades kostjale ülevaateid tehtud tööst sh paluti

esitada täiendavaid materjale suulise lepingu alusel toimikuga tutvumiseks.

Maakohus tõlgendas vastuoluliselt 02.10.2019 poolte vahel asetleidnud kohtumist, kus lepiti

kokku esimese etapina õigusteenuse osutamine suulise lepingu alusel. Teiseks etapiks oli

läbirääkimiste pidamine kirjaliku lepingu sõlmimiseks, mille sõlmimine oli eelduseks kohtus

esindamiseks. Suuline leping sõlmiti 02.10.2019, kostja soovis teada, kas hageja oli valmis

kostjat 16.10.2019 istungil esindama, mis tähendanuks kirjaliku lepingu sõlmimist ja kohtule

seisukohtade esitamise seitsme päeva enne istungit. Hageja pidi piiratud aja jooksul tutvuma

keeruka tsiviilasja mahukate materjalidega. Kirjalik leping ei jäänud sõlmimata hagejast

tulenevatel põhjustel. Advokaadibüroo oli nõus esindama tulundusühistut kohtus, kuid mitte

igal tingimusel. Hageja ettevalmistatud kinnituste mittetunnustamine ühistu poolt tähendanuks

automaatselt seda, et hageja mitte mingil juhul ei olnud nõus sõlmima kostjaga õigusteenuse

osutamise lepingut esindamiseks kohtus. Kirjaliku lepingu mittesõlmimine ei saa aga tähendada

seda, et hageja peaks vabatahtlikult loobuma osutatud õigusteenuse eest tasu saamisest.

Kostja 29.01.2020 menetlusdokumendi lisas 5 oleva hageja büroojuhataja 10.10.2019 kell

14.15 saadetud kirja jättis maakohus hindamata. Hageja leidis, et põhiküsimuseks lepingu

mittesõlmimisel ei saanud rahalise kokkuleppe puudumine, vaid advokaadibüroo kindlameelne

nõue, et kostja juhataja kinnitaks etteulatuvalt õiguslikku raamistikku, millega tuli esindajal

arvestada, et välistada nii-öelda „üle parda heitmine“, nagu kostja tegi eelmise

õigusnõustajaga. Kostja väitis, et ta pole saanud kätte töö tulemit, samas kritiseeris 29.01.2020

vastuses hagile esindaja tööd.

Hageja jäi maakohtus avaldatud vastuväidete juurde kostja menetluskulude osas (põhjendatud

kulu 3 tundi 12 minutit ja põhjendamatu kulu 17 tundi 48 minutit).

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud 1 650 eurot (lepingulise esindaja tasu) hageja kanda. Maakohus ei rikkunud

õigusnorme ning jõudis õige järelduseni. Kostja vaidles uute asjaolude arvestamisele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei

korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Hageja väitis, et suuline leping oli sõlmitud selleks, et advokaadibüroo vaataks materjale,

arutaks kostjaga seisukohad läbi, et jõuda järeldusele, kas esindada kostjat kohtus või mitte.

Hageja väitis hagiavalduses, et selline leping sõlmiti 25.09.2019, kuid hilisemalt asus

menetluses seisukohale, et leping sõlmiti suuliselt 02.10.2019 kohtumisel. Maakohus lähtus

asja lahendamisel hageja hiljemesitatud väitest. Kostja vastuväitel pöördus kostja

advokaadibüroo poole esialgu vaid hinnapakkumise saamiseks.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et ta sõlmis

kostjaga suulise lepingu õigusabi osutamiseks ja kostja jättis selle eest tasumata. Seega pidi

hageja tõendama nii lepingu sõlmimist kui ka kostjal tasu maksmise kohustuse olemasolu ja

selle suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et kohtule esitatud

tõendite pinnalt ei ole võimalik lugeda hageja väiteid 02.10.2019 suulise lepingu sõlmimise

kohta tõendatuks. Maakohus leidis, et kostja endise juhatuse liikme YY kinnitus ei oma asja

lahendamisel tähtsust. Kuivõrd hageja leiab, et tõend tõendab lepingu sõlmimist, siis

maakohus jättis hageja arvates põhjendamatult tõendiga arvestamata. Ringkonnakohus

hagejaga ei nõustu ja leiab, et tegemist ei ole piisava tõendiga, mis kinnitaks hageja toodud

väiteid. Kinnituses märgib YY (dtl 565), et 2019 oktoobrikuu alguses helistas VV. Ta ütles, et

kohtus vandeadvokaat Alar Eichega, et Eiche on asjalik mees ja temaga sõlmiti leping. Nimelt

ei nähtu, milles pooled kokku leppisid ning mis tingimustel. Nimetatud asjaolud on olulised

seetõttu, et pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud ja mis oli selle lepingu sisu: kas kostja

pöördus advokaadibüroo poole hinnapakkumise saamiseks kohtus esindamiseks või soovis

kostja tellida hagejalt teenust dokumentide läbitöötamiseks, selleks, et hageja jõuaks

arusaamale, kas esindada kostjat või mitte. Tõendist ei nähtu hageja väitele kinnistust, et

pooled sõlmisid tasustatava lepingu eesmärgiga välja selgitada, kas hageja hakkab kostjat

esindama või mitte sh selles, et materjalide läbitöötamine ning seisukohtade läbiarutamine olid

tasustatavad toimingud. YY ei osalenud 02.10.2019 kohtumisel, kus hageja väidetel suuline

leping sõlmiti. Seega puudub isikul tõendamise seisukohalt oluline vahetu teave, kas ja milline

leping ning millistel tingimustel võidi poolte vahel sõlmida.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et kohtumisejärgsed toimingud ei tõenda lepingu

sõlmimist – kostja poolt materjalide saatmisest advokaadibüroole ning arve väljastamisest

kostjale ei ole siiski võimalik järeldada lepingu olemasolu. Arve vormistamine ja saatmine ei

tekita lepingulist suhet, st sellest ei saa ka järeldada, et leping eksisteeris. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et poolte esitatud tõendid viitavad sellele, et pooled pidasid läbirääkimisi

lepingu sõlmimiseks. Maakohus tuvastas, et hageja esindaja Alar Eiche kirjutas 03.10.2019 e-

kirjas, et arutab 04.10.2019 kolleeg Andres Aavikuga 04.10.2019 hommikul koostöö

tingimuste üle, et need siis kostjaga läbi rääkida (dtl 491-493). Seega jõudis maakohus

asjakohasele järeldusele, et 02.10.2019 ei saanud olla leping sõlmitud. Kostja poolt hagejale

tutvumiseks saadetud hagimaterjalid kuuluvad lepingueelsete läbirääkimiste juurde, sest pärast

nendega tutvumist soovis hageja arutada kostjaga koostöö tingimusi. Lepingu sõlmimiseks

eelduseks on esitatud pakkumusele nõustumuse andmine (VÕS § 9 lg 1). Käesoleval juhul

pole leidnud tõendamist, et kostja andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks vastavalt hageja

esiletoodule.

Maakohus leidis, et poolte vahel puudus kokkulepe ja praktika, samuti ei näe ette seadus, et

arve saamisel tähendab vaikimine lepingulise suhte aktsepteerimist. Hageja väited poolte

varasema praktika ja koostöö osas jättis maakohus õigesti arvestamata, sest kaebaja tõi need

väited esile esmakordselt kohtukõne kirjalikes teesides. TsMS § 329 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei

saa pärast eelmenetluse lõppemist uusi asjaolusid esitada. Kohtuistungil tugines hageja, et

J.Šehovtsovi kinnitus tõendab lepingu sõlmimise fakti (muudele asjaoludele ei tuginetud).

Samuti puudub ringkonnakohtul puudub alus arvestada ka apellatsioonkaebuses toodud

väidetega poolte varasema praktika ja koostöö osas, kuna neid asjaolusid hageja õigeaegselt

eelmenetluses esile ei toonud. TsMS 652 lg 4 alusel jätab kohus uued asjaolud tähelepanuta.

Isegi kui maakohus oleks arvestanud nimetatud hageja väitega, siis esitatud tõendist nähtub

vaid, et YY kinnitas, et „VV oli teadlik, et Alar Eiche on varasemalt esindanud tulundusühistut

Madara detailplaneeringuga seotud vaidluses ja teinud seda edukalt.“ Nimetatud tõend ei

tõenda aga advokaadibüroo väiteid selle kohta, milline võis olla pooltevahelise varasema

praktika sisu. Ilma selleta puudus tõendil asja lahendamisel selline väärtus nagu kaebaja sellele

omistas, st kas kostja vaikimist sai lugeda nõustumuseks. Lisaks tõi hageja ise esile, et

tulundusühistu juhtorgan (juhatuse liige) vahetus - seega ei piisaks sellisest tõendist hageja

väidete tõendamiseks.

Maakohus hindas pooltevahelist kirjavahetust kogumis ning leidis, et tegemist oli

lepingueelsete läbirääkimistega. Seega hageja väide, et maakohus ei hinnanud kirjavahetust

kogumis, ei vasta tõele. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus jõudis tõendite hindamise

tulemusel õigele seisukohale, et esitatud kirjavahetus ei tõenda suulise lepingu olemasolu.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et poole vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised.

VÕS § 14 lg 2 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist

ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Juhul kui advokaadibüroo teenused ja

toimingud enne kirjaliku kliendilepingu sõlmimist olid tasustatavad, siis oleks hageja pidanud

kostjat sellest sõnaselgelt teavitama. Hinnakirja avaldamine kostjale ei ole sellega

võrdsustatav. Kostja avaldas, et ta poleks hageja poole pöördunud, kui ta oleks teadnud

eelnimetatuid asjaolusid. Seega oli tegemist olulise asjaoluga.

Hageja väitel rikkus maakohus menetlusnorme sellega, et jättis hindamata kostja 29.01.2020

menetlusdokumendi lisa 5 (advokaadibüroo 10.10.2019 e-kiri, saadetud kell 14.15, dlk 548).

Maakohus leidis, et sellel tõendil puudub asja lahendamise seisukohalt tähtsus.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.

7. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et kohus oleks pidanud vähendama

kostja lepingulise esindaja kulusid suuremas ulatuses. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.

Riigikohus on leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11 ja 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud

õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber

hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas kostja

esitatud menetlusdokumente ja vähendas lepingulise esindaja kulusid, sh arvestas maakohus

sisuliselt asja õiguslikku keerukust, tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide sisu. Maakohus

ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks

maakohtus 1 500 eurot. Hageja väited ei anna ringkonnakohtul alust sekkuda maakohtu

otsustusse.

Menetluskulud

8. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jätmisel hageja kanda.

9. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse

alusel kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja kulud olid lepingulise esindaja

tasu 1 650 eurot 11 tunni eest tunnihinnaga 150 eurot (apellatsioonkaebuse läbitöötamine,

kliendiga suhtlemine, vastuse projekti koostamine 2 tundi 30 minutit, kostja vastuse

koostamine 8 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit). Kostja taotles

menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ajakulu

ringkonnakohtus oli kokku 35 minutit.

Ringkonnakohus, vaadanud läbi kostja menetluskulude nimekirja, määrab TsMS § 174 lg 1 ja

§ 175 lg 1 alusel kindlaks, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud

kokku 6 tunni ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu ning

menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu (6 x 150 = 900 eurot). Kohus mõistab need kulud

hagejalt kostja kasuks välja. Kohus rahuldab TsMS § 177 § 4 alusel kostja taotluse

menetluskuludelt viivise saamiseks.

Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS § 178

ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing