2-18-112996/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

19.08.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-112996

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu

Ülokool

hagi

Eesti

Konservatiivse

Rahvaerakonna

vastu

töövõtulepingust tulenevas tasu nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühingu Ülokool apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

405 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Mittetulundusühing

Ülokool

(registrikood

80373778), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Kostja: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood

80040344), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Ainla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt hageja Mittetulundus-

ühingu Ülokool kasuks välja 405 eurot.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2 (4)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Mittetulundusühing Ülokool (hageja) esitas 19. juunil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (kostja) 442 euro saamiseks.

Kohus koostas 27. juunil 2018 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 30. juunil 2018

vastuväite. Pärnu Maakohtu 11. juuli 2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti

nõue üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas maakohtule 7. augustil 2018 hagiavalduse 405 euro nõudes, milles tugines

järgnevale:

-

poolte oli suuline koostöökokkulepe, mille raames osutas hageja kostjale erinevaid

videoproduktsiooni- ja e-meedia alaseid teenuseid alates 2016. aasta augustist. Ühe osa

koostööst moodustas saatesarja „Nädal Riigikogus” produktsioon, mille kuludest tasus

kostja teatava osa hageja arvete alusel. Võtete toimumise koht oli Riigikogu ning iga

episoodi filmimise aeg ja sisu lepiti kokku jooksvalt suusõnaliselt või e-kirja teel;

-

kostja jättis tasumata kolm arvet kogusummas 405 eurot videoproduktsiooni teenuse

eest, mille sisu oli vastav videolugu „Nädal Riigikogus”, mis kõik avaldati kostja

Facebooki lehel (edaspidi: vaidlusalused arved):

o 5. aprilli 2018 arve nr 20180405001 (episood nr 814) summas 135 euro ja

maksetähtpäevaga 11. aprill 2018;

o 12. aprilli 2018 arve nr 20180412002 (episood nr 815) summas 135eurot ja

maksetähtpäevaga 18. aprill 2018;

o 19. aprilli 2018 arve nr 20180419001 (episood nr 816) summas 135 eurot ja

maksetähtpäevaga 25. aprill 2018.

3. Kostja vaidles hagile vastu, aga nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping

videoklippide tootmiseks, hageja esitas vaidlusalused arved ja osutas neil märgitud teenused

ning 405 eurot on tasumata. Kostja jättis arved tasumata põhjusel, et tal on omakorda nõue

hageja vastu, mille ta on hageja nõudega tasaarvestanud. Kostja nõue tuleneb järgnevast:

-

kostja tellis hagejalt alates augustist 2016 kuni aprillini 2018 videoklippe. Hageja ei

andnud kostjale füüsiliselt (andmekandjal) tehtud tööd üle, vaid tegi klipid vastavalt

poolte kokkuleppele kostja jaoks kättesaadavaks YouTube’i kasutajakontol. Hiljem

hageja eemaldas klipid ega võimalda kostjale neile enam juurdepääsu. Sellega rikkus

hageja poolte vahel sõlmitud lepingut;

-

kostja esitas 10. ja 11. mail 2018 hagejale lepingu täitmise nõuded, aga hageja

rikkumist ei lõpetanud;

-

YouTube’is failide üleslaadimine on käsitatav valmis töö üleandmisena. Kuna kostjal

ei ole enam juurdepääsu oma videoklippidele, siis tuleb hageja tegevust hinnata kahju

tahtliku tekitamisena. Hageja tekitas sel viisil kostjale kahju summas 10 464 eurot

(sisaldab käibemaksu), mis on hageja toodetud videoklippide maksumus;

-

kostja esitas 21. aprilli 2019 menetlusdokumendi lisadena viis hageja arvet kostjale,

millega soovis täpsemalt sisustada oma tasaarvestatava nõude.

4. Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu. Hagejal ei olnud lepingulist kohustust säilitada

kostja tellimusel tehtud töid ega hallata YouTube’i kasutajakontot kostja kirjeldatud viisil.

Hageja pole kostjale kahju tekitanud.

3 (4)

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus jättis 7. juuni 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja määras kindlaks, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 405 eurot.

Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et:

-

pooltel oli suuline koostöökokkulepe, mille raames osutas hageja kostjale mh

videoproduktsiooni teenust alates 2016. aasta augustist ja tootis selle raames kostja

tarbeks videolugusid „Nädal Riigikogus“;

-

hageja esitas kostjale vaidlusalused arved kokku summas 405 eurot, mis on tasumata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1, § 8 ja § 635 lg 1 järgi kvalifitseeris maakohus hageja nõude

töövõtulepingu alusel esitatud tasunõudeks. See nõue on kostja muude vastuväidete puudumise

kohaselt põhjendatud, aga tuleb kontrollida, kas nõue lõppes tasaarvestuse tulemusel vastavalt

VÕS § 197 lg-le 1 ja §-le 198.

Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse on põhjendatud, sest:

-

VÕS § 636 lg 1 järgi tuleb töövõtulepingu ese tellijale üle anda. Poolte kokkuleppe

kohaselt toimus hageja valmistatud videoklippide või videolugude üleandmine nende

üleslaadimisega YouTube’i keskkonda hagejaga seotud kasutajakontole. Kostja

tarbeks toodetud videoklipid pidid olema kostjale kättesaadavad ja kasutatavad

tähtajatult;

-

videoklippide YouTube’i keskkonda üleslaadimine toimib nii, et üks isik teeb endale

tema identifitseerimist võimaldava konto ja seejärel saab ta laadida sinna erinevaid

eelnevalt salvestatud klippe. Kolmandad isikud kasutaja kontolt klippe eemaldada ei

saa;

-

hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et esimeses taandes kirjeldatud videoklipid on

hageja loodud kontolt eemaldatud. Teises taandes märgitud kaalutlustel järeldub

sellest, et klipid eemaldas hageja;

-

eelnevast järeldub, et kostja tasus hagejale teenuse eest, mille tulemust ei ole tal enam

hageja tegevuse tõttu võimalik kasutada ega käsutada. Seega on kostjal kahju

hüvitamise nõue hageja vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 alusel;

-

kostja esitanud tõendid, mille kohaselt tal on hageja vastu vähemalt nõue summas

405 eurot, so samas summas, kui on hagejal kostja vastu (21. aprilli 2019

menetlusdokumendi lisad).

Kuivõrd kostja on oma nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud, on hageja nõue

kostja vastu lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude hüvitise määramisel juhindus maakohus Riigikohtu praktikast, et rahalise

nõudega hagi puhul ei tohiks menetluskulude hüvitis üldjuhul ületada tsiviilasja hinda.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuses järgib hageja oma senist seisukohta, et kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tegi üllatusliku otsuse ja jättis arvestamata hageja

vastuväidetega kostja nõudele. Menetlus maakohtus kestis põhjendamatult kaua.

7. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha

uus otsus hagi rahuldamise kohta. Kaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest poolte kokkulepete, vaidlusaluste arvete esitamise,

neis märgitud teenuste osutamise ja arvete tasumata jätmise kohta. Jätkuvalt ei ole pooltel

vaidlust, et vaidluse tulemus sõltub hinnangust kostja tasaarvestusele, sest hageja nõudele

kostja muid vastuväiteid ei esitanud.

10. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud.

10.1. Hageja osutas kostjale videoproduktsiooni teenust, mille käigus kohustus valmistama

teatavaid videoklippe ja salvestama need Youtube’i keskkonnas kasutajakontole, millele annab

kostjale juurdepääsu. Kõnealusele sisule vastavate kokkulepete üle ei ole pooltel vaidlust ja nii

kirjeldatud lepingulise kohustuse täitmise eest tasu saamiseks koostas hageja mh need viis

arvet, mis kostja esitas oma 21. aprilli 2019 menetlusdokumendi lisadena. Pooled on mõlemad

avaldanud, et ka neil arvetel kajastatud teenused hageja osutas, mh valmistas videoklipid ja

salvestas need vastavalt kokkuleppel.

10.2. Lepingulise kohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb esmalt teha kindlaks, et niisugune

kokkulepe on sõlmitud. Kostja väidab üldsõnaliselt, et lepiti kokku videoklippide säilitamises

või eespool nimetatud kasutajakonto sel viisil hagejapoolses haldamises, et videoklipid oleks

jätkuvalt Youtube’i keskkonnas kasutajakonto kaudu kättesaadavad ja kostjal säiliks kontole

juurdepääs. Vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule kostja ei täpsustanud, milles tema väitel

pooled kokku leppisid. Kummagi sisuga kokkulepet kostja ei tõendanud, kuigi TsMS § 230 lg 1

esimene lause järgi tuli just kostjal tõendada asjaolud, millele tugineb tema vastunõue.

Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, kui tuvastas, et hagejal oli kas kohustus videoklippe

säilitada või kasutajakontot teataval kindlal viisil hallata. Sellega rikkus maakohus TsMS § 232

lg 1, § 436 lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg 8.

10.3. Kuna kostja ei toonud esile ega tõendanud poolte kokkulepet, siis tuleb kontrollida, kas

hageja kohustus võis tekkida praktikast VÕS § 23 lg 1 p 2 tähenduses. Ka selles osas oli

asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormis kostja kanda, aga kostja seda ei järginud. Kostja

esile toodud asjaoludest ei ole võimalik asjas esitatud tõendite põhjal järeldada, et hageja oleks

pikema aja vältel alati videoklippe säilitanud või taganud tema kasutajakonto kaudu kostjale

leile juurdepääsu.

10.4. VÕS § 115 lg 1 järgi on kahju hüvitamise esmane eeldus võlgniku kohustuse rikkumine.

Kui rikutud kohustust ei ole võimalik tuvastada, siis ei saa rahuldada ka kahju hüvitamise nõuet.

Neil kaalutlustel pole kostja tasaarvestus põhjendatud.

11. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti töövõtulepingu alusel tasu saamise nõudeks.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostja kohustus 405 euro maksmiseks on täitmata, mistõttu hagi tuleb

rahuldada.

12. Kõik senised menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuse muutumise tõttu määrab need

rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p 19).

Ringkonnakohus

märgib,

et

maakohus

juhindus

menetluskulude

rahalisel

kindlaksmääramisel asjakohasest Riigikohtu praktikast.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing