3-18-2130/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-2130

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla 14.08.2018 käskkirja nr 6-

1/913 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.03.2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.03.2019. a otsus

muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada puudutatud vanglaametniku nimi otsuse tekstis

tähemärgiga B.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.09.2020 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 14.08.2018. a käskkirjaga nr 6-1/913 kaebaja suhtes alates

13.08.2018 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate

julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga

tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kaebaja käitumise

ning järjepideva kontakti otsimise tõttu tundis Tartu Vangla inspektor-kontaktisik B.

Hromenkov (puudutatud vanglaametnik) end ebaturvaliselt ja ohustatuna ning see häiris tema

töö tegemist.

2. Tartu Vangla jätkas 11.09.2018. a. protokolliga 14.08.2018. a. käskkirjaga nr 6-1/913

kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist seoses sellega, et asjaolud ei olnud ära

langenud.

3. Kaebaja esitas 11.09.2018 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 14.08.2018. a käskkirja nr

6-1/913 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Tartu Vangla otsustas 09.10.2018. a käskkirjaga nr 6-1/1128 lõpetada täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega ja tagastas 10.10.2018. a

otsusega nr 1-11/367-2 kaebaja 11.09.2018. a vaide.

5. 12.11.2018 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus Tartu Vangla 14.08.2018. a

käskkirja nr 6-1/913 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei sisaldanud kaebaja

Facebookis saadetud sõnumid ähvardusi, solvanguid ega laimu. Seega ei rikkunud kaebaja

ühtegi Eesti Vabariigi seadust ega ohustanud reaalselt vangla julgeolekut. Puudutatud

vanglaametnikult 13.08.2018 õigusaktide kohta küsimine ei kujutanud endast rikkumist.

Kaebaja ei ole puudutatud vanglaametnikku kunagi ähvardanud, ohustanud ega ahistanud.

6. Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli

põhjendatud ning õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja väidete

kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et juba pikemat

aega (perioodil 18.07-31.07.2018) oli kaebaja Facebooki kontolt saadetud puudutatud

vanglaametniku Facebooki kontole erineva, nii ahistava kui ähvardava sisuga sõnumeid, millest

viimane tundis ennast häirituna. Lisaks oli täiendavate julgeolekubinõude kohaldamine

põhjustatud kaebaja pealetükkivast käitumisest puudutatud vanglaametnikuga suhtlemisel

viimase E6 eluosakonnas viibimise ajal, mis päädis 13.08.2018 E6 eluosakonnas viibivale

puudutatud vanglaametnikule lubamatult lähedal olles ning ilma loata järgnemises, kui viimane

sisenes teistele kinnipeetavatele kuuluvasse kambrisse. Puudutatud vanglaametnik tundis

ennast kaebaja käitumisest tõsiselt ohustatuna ja häirituna. Samuti segas kaebaja käitumine

puudutatud vanglaametnikku tööülesannete täitmisel. Vaidlustatud käskkirja kohaselt oli

kaitstavaks õigushüveks eelkõige puudutatud vanglaametniku julgeolek, mida kaebaja oma

tegevusega ohustas. Võttes arvesse kaebaja toimepandud kuritegusid, nende toimepanemise

asjaolusid, kaebaja isiksust ja iseloomuomadusi, tuli temast tulenevat ohtu pidada reaalseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 21.03.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1),

võttis asja materjalide juurde Tallinna Linnakohtu 27.10.2003. a otsuse nr 1-1669/03

(resolutsiooni p 2), võttis asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015. a otsuse

nr 1-15-984 (resolutsiooni p 3), jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p

4) ja kuulutas menetluse osaliselt kinniseks lisaks Tartu Halduskohtu 23.01.2019. a määruse

resolutsiooni p-s 7 märgitud osale ka Tallinna Linnakohtu 27.10.2003. a otsuse nr 1-1669/03 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015. a otsuse nr 1-15-984 osas (resolutsiooni p 5).

8. xxx

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 21.04.2019 hiljem täiendatud

apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

tunnistada algusest peale kehtetuks Tartu Vangla 14.08.2018. a käskkiri nr 6-1/913.

Kaebaja leiab, et tema taotletud tõendite kogumata jätmise tõttu tuvastas halduskohus

ebapiisavalt faktid, milles seisnes vaidlustatud haldusakti andmise põhjus. Samas võttis

halduskohus ebaõiglaselt asja materjalide juurde kaebaja süüdimõistmise kohta 16 aastat ja 4

aastat tagasi tehtud otsused, mis ei puutu kaebaja hinnangul asjasse, kuna ei iseloomusta teda

tänase päeva seisuga. Kaebaja leidis, et vale oli arvestada kohtuotsuse tegemisel vanglas

riskihindamise käigus tehtud psühholoogi hinnanguga, kuna see ei olnud erapooletu.

Kohtuotsuses viidatud 29.10.2018. a alustatud kriminaalmenetlust KarS § 1573 tunnustel ei saa

üldse arvesse võtta, kuna see alustati sama ettekande põhjal, mille põhjal koostati vaidlustatud

käskkiri. Kaebaja on veendunud, et puudutatud vanglaametnikku sunniti 13.08.2018 kirjutama

ettekannet kaebaja käitumise kohta.

Kaebaja esitas 10.12.2019 oma seisukoha täienduse koos taotlustega võtta asja materjalide

juurde lisatud koopia kirjadest, kuulata vande all üle puudutatud vanglaametnik kirjade

edastamise ja suhtlemise kindlakstegemiseks ning küsitleda kirjalikult R. Saareperet kirjade

edastamise ja kaebaja ning puudutatud vanglaametniku vahelise suhtlemise

kindlakstegemiseks.

10. Vastustaja palus 31.05.2019. a

vastuses

apellatsioonkaebusele jätta kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii

materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma

varem antud selgituste juurde ning nõustub halduskohtu seisukohtade ja järeldustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja väitel on halduskohus kogunud ebapiisavalt tõendeid. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Käesoleva asja asjaolud on piisavalt tuvastatud vangla poolt. Ringkonnakohtul puudub

alus kahelda vangla poolt tuvastatud asjaolude usaldusväärsuses.

14. Kaebaja arvates ei oleks halduskohus tohtinud võtta asja materjalide juurde 16 aastat ja 4

aastat tagasi tehtud otsuseid, kuna need ei iseloomusta teda tänase päeva seisuga.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Viidatud otsused võimaldavad paremini mõista kaebaja

iseloomu ja käitumismustreid.

15. xxx

16. Kaebaja väidab, et puudutatud vanglaametnikku sunniti kirjutama ettekannet kaebaja

käitumise kohta 13.08.2018. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks motivatsioon, miks peaks

keegi avaldama survet puudutatud vanglaametnikule, et viimane kirjutaks kaebajat kahjustava

ettekande. Tegemist on vaid kaebaja paljasõnalise väitega, mille kinnituseks ei ole kaebaja

tõendeid esitanud.

17. Kaebaja esitas 10.12.2019 oma seisukoha täienduse koos taotlustega võtta asja materjalide

juurde lisatud koopia kirjadest, kuulata vande all üle puudutatud vanglaametnik kirjade

edastamise ja suhtlemise kindlakstegemiseks ning küsitleda kirjalikult R. Saareperet kirjade

edastamise ja kaebaja ning puudutatud vanglaametniku vahelise suhtlemise

kindlakstegemiseks. Ringkonnakohus leiab kõigepealt, et kuna esitatud koopia on kaebaja enda

poolt kirjapandud tekst, siis tuleb seda käsitleda kui kaebaja seisukoha osa. Järelikult ei ole vaja

seda eraldi asja materjalide juurde võtta. Kaebaja esitatud taotlused puudutatud vanglaametniku

vande all ülekuulmiseks ja R. Saarepere küsitlemiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest

ringkonnakohus leiab, et VangS § 69 lg-s 1 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise eeldused olid tõendatult täidetud.

18. xxx

19. Ringkonnakohus leiab niisiis kokkuvõttes, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda

kanda (HKMS § 108 lg 1).

21. Ringkonnakohus leiab omal algatusel, et põhjendatud on avaldada käesolev otsus ilma

puudutatud vanglaametniku nime avaldamata. HKMS § 175 lg 3 sätestab: „Andmesubjekti

taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi

initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi

ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.“ Ringkonnakohus leiab, et see norm ei keela jätta põhjendatud juhul

konkreetse ametniku nime avaldamata. Keelatud on varjata avaliku võimu kandja andmeid,

kelleks on antud menetluses Eesti Vabariik, keda esindab Tartu Vangla. Konkreetne

puudutatud riigiametnik ei ole aga avaliku võimu kandja. VangS § 111 lg 1 järgi on

vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu

kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või

kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase

tegevuse juhtimine. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 1 järgi on ametnik isik, kes on

riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

Avalik teenistus on ATS § 5 p 1 järgi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik

teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu

teostamine. Sellest tulenevalt tuleb eristada avaliku võimu kandjat ja konkreetset ametnikku.

Riigiametniku ülesanne on riigi konkreetse ametiasutuse ülesannete täitmine ning sel eesmärgil

on tal teenistus- ja usaldussuhe riigiga. Antud juhtumil on puudutatud vanglaametniku

isikuandmete varjamine põhjendatud sellega, et tegemist on isikuga, keda kaebaja ohustas, ning

tema nime avalikustamine võib võimaldada teda vangla kontekstis edaspidi stigmatiseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)