2-20-102229/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-102229

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi X Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 161,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Omega Invest OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja X X (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X Xilt Omega Invest OÜ kasuks laenulepingust nr S192426320

tulenev põhivõlgnevus 316,63 eurot, intress 48,63 eurot ja viivis 38,44 eurot,

kokku 403,70 eurot.

3. Välja mõista X Xilt Omega Invest OÜ kasuks laenulepingust nr S192867985

tulenev põhivõlgnevus 2 170 eurot, intress 206,24 eurot ja viivis 281,23 eurot,

kokku 2 657,47 eurot.

4. Jätta hagiavaldus rahuldamata tekitatud kahju 100 euro osas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja Omega Invest OÜ kanda ja 97%

ulatuses kostja X Xi kanda.

6. Välja mõista X Xilt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud 485 eurot.

7. Välja mõista kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (485 eurot) VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha (laenuandja) 02.01.2019

laenulepingu S192426320, mille alusel anti kostjale laenu 460 eurot intressimääraga 22%

aastas. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena. Kostja tegi tagasimakseid

kogusummas 180,89 eurot, millest 143,38 eurot arvestati põhivõlgnevuse katteks, 34,28 eurot

intressi katteks ja 3,25 eurot viivise katteks. Kostja sõlmis laenuandjaga 21.05.2019 täiendava

laenulepingu S192867985, mille alusel anti kostjale laenu 2 170 eurot intressimääraga 26%

aastas. Kostja pole laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ühtegi tagasimakset teinud

ning laenuandja ütles lepingud 11.09.2019 üles. Nõuded on loovutatud hagejale.

2. Hageja palub kostjalt esimese lepingu alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 316,63

eurot, intress summas 48,67 eurot ja viivis summas 38,44 eurot. Teise lepingu alusel palub

hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 170 eurot, intress summas 206,24 eurot

ning viivis summas 281,23 eurot. Lisaks nõuab hageja kahju hüvitamist summas 100 eurot,

kuna hageja põhitegevuseks pole võlgade sissenõudmine. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas

300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. 18.06.2020 esitatud täpsustatud seisukoha kohaselt on hageja arvestanud laenulepingu nr

S192426320 alusel intressi alates laenu saamisest kuni lepingu ülesütlemiseni 11.09.2019

summas 48,67 eurot ning viivist vastavalt üldtingimuste punktile 9.6 alates lepingu

ülesütlemisest järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 38,44 eurot.

Laenulepingu nr S192867985 kohaselt on hageja arvestanud tasumata summalt intressi laenu

saamisest kuni lepingu üleütlemiseni määras 26 % aastas summas 206,24 eurot ning viivist

vastavalt üldtingimuste punktile 9.6 alates lepingu ülesütlemisest järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 281,23 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja on kostjale

laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on laenutaotlustele

märkinud igakuise keskmise sissetuleku ning muude asjaolude arvesse võtmisel sai eeldada,

et kostja on krediidivõimeline. Krediiditaotlustes on taotleja on kinnitanud esitatud andmete

õigsust. Omaraha OÜ on enne laenu väljastamist kontrollinud kostja maksekäitumist ning

enne laenude väljastamist omandatud andmete ja info põhjal on teostanud kostja suhtes

analüüsi, mille põhjal on jõutud järeldusele, et kostja on võimeline esitatud andmete põhjal

laenud kokkulepitud tingimustel tagastama. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade

sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude

sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot

(VÕS § 115 lg ).

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu leides, et laenuandja rikkus seadusest tulenevaid nõudeid andes

kostjale laenu, kuna kostja oli laenu võtmise ajal töötu ehk tal puudus püsiv sissetulek ning

tema kontod olid arestitud juba mitu aastat. Kostja on tuginenud asjaolule, et rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

6. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja

ja OÜ Omaraha (laenuandja) sõlmisid 02.01.2019 laenulepingu nr S192426320 (edaspidi

leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 460 eurot intressimääraga 22%

aastas ning laenusumma kasutamise perioodiga 1 aasta (dtl 38-41 ja 47-50). Kostja pidi laenu

tagastama igakuiste maksetena. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 180,89 eurot, millest

143,38 eurot arvestati põhivõlgnevuse katteks, 34,28 eurot intressi katteks ja 3,25 eurot

viivise katteks. Kostja sõlmis laenuandjaga 21.05.2019 täiendava laenulepingu S192867985

(leping 2), mille alusel anti kostjale laenu 2 170 eurot intressimääraga 26% aastas (dtl 26-30

ja 42-46). Kostja ei ole lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmiseks ühtegi tagasimakset

teinud. Laenuandja ütles lepingud 11.09.2019 üles (dtl 24-25). Nõuded on 30.09.2019

loovutatud hagejale (dtl 24-25). Kostjale on laenulepingute nr S192426320 ja S192867985

alusel laenusummad üle antud (dtl 124-126). Kostja jäi maksetega võlgnevusse ja hageja ütles

kõnealused lepingud üles.

7. Kohus täitis 03.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 70-73). Hageja esitas 18.06.2020 kohtule täiendavad

selgitused ja tõendid (dtl 78-336). Kostja on tuginenud asjaolule, et rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Laenulepingutest nr S192426320 ja S192867985 kostja vastu tulenev põhinõue 316,63 euro

ja 2 170 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude

rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis

on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS

§ 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma

krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 kohaselt

juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

9. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutada raha, mille kostja kohustus hagejale

tagasi maksma. Seega vastasid lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidiandja võib

osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS

§ 416 lg 1). 18.06.2020 kohtule esitatud laenulepingu S192426320 maksegraafikust nähtuvalt

kohustus kostja tasuma perioodil 03.02.2019 kuni 03.01.2020 igakuised maksed, mida aga

kostja korrektselt ei teinud. Laenulepingu nr S192426320 maksete ülevaatest on kostja

kohustuse katteks teinud osamakseid summas 180,89 eurot, mille on arvestatud 143,38 eurot

põhivõla, 34,28 eurot intressi ja 3,25 eurot viivise katteks. Viimased laekumised toimusid

20.05.2019. Laenulepingu nr S192867985 alusel väljastatud laenu 2 170 euro katteks kostja

kokkuleppelisi osamakseid tasunud ei ole. Tulenevalt maksegraafikust kohustus kostja tasuma

maksed perioodil 21.06.2019 kuni 21.05.2024. Kostja oli laenulepingute ülesütlemise hetkel

võlgnevuses rohkem kui kolme osamaksega ning laenuandja andis kostjale enne

laenulepingute ülesütlemist korduvalt ka täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Hageja

poolt tõendina esitatud kuvatõmmise kohaselt on kostja Omaraha portaali postkastist näha, et

kostja on lugenud kirju „Laenu S192867985 kirjad“ ja „Laenu S192426320 kirjad“. Nende

kirjade viimane sõnum on „Ülesütlemisavaldus, nõude loovutamise teatis“ koos PDF failiga.

Sama kiri ja fail on saadetud ka tema emailile x. Laenulepingu nr S192426320 memost

nähtuvalt on kostjale ka korduvalt edastatud võlgnevuse meeldetuletusi ning üritatud jõuda

asjas kompromissile. Kostja igakuiseid makseid hoolimata vastavasisulistest meeldetuletustest

(laenulepingu memo) ei tasunud. Seega oli laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles

öelda 11.09.2019 seisuga. Kostja ka ei vaidlusta lepingute ülesütlemist.

10. Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingute

ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust

tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingud ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad

lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS §

195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise

esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega

kuulub rahuldamisele hageja laenulepingust nr S192426320 tulenev põhinõue kostja vastu

316,63 euro ja laenulepingust nr S192867985 tulenev põhinõue kostja vastu 2 170 euro

nõudes.

11. Kohus analüüsib, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 403⁴ lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403⁴ lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

12. VÕS § 403⁴ lg järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 403⁴ lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi

lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab

tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 403⁴ lg 6 kohaselt võib

krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. VÕS § 403⁴ lg 8 alusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7

sätestatule tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud

kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. VÕS § 403⁴ lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

13. Hageja on tõendanud, et kostja on esitanud laenuandjale info oma sissetulekute ning

kohustuste kohta, kinnitades esitatud andmete õigsust ning täielikkust (dtl 127-128 ja dtl 334-

335). Tõendamist on leidnud, et 02.01.2019 on kostja kinnitanud, et tema sissetulek on 500

eurot (dtl 127-128) ning 21.05.2019 on kostja kinnitanud, et tema sissetulek on 1 500 eurot

(dtl 334-335). Kohtu arvates ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud ilmtingimata küsima

veel mingeid andmeid, kui kostja ise pöördus hageja poole laenu saamiseks. Kohtu hinnangul

ei oleks hageja saanud ka kostja pangaandmetest või täiendavate küsimustega välja selgitada

laenulepingu sõlmimise ajal, et kostjal võiksid tekkida makseraskused 460 euro ja 2 170 euro

suuruse laenu tagasi maksmisega, seda enam kui kostja ise oli oma laenutaotluses kinnitanud,

et tema sissetulekutest piisab võtta laenukohused. Kohtu arvates on mõistlik arvata, et 500

euro suurusest sissetulekust piisab 460 euro suuruse ja 1 500 euro suurusest sissetulekust

piisab 2 1750 euro suuruse laenu teenindamiseks. Laenuandja on kontrollinud enne laenude

väljastamist kostja maksekäitumist. Enne kostjale laenu andes on laenuandja (portaalihaldur

Omaraha OÜ vahendusel) omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline

laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (dtl 127-128 ja dtl 334-335). Seega

on hageja tõendanud, et laenuandja ei olnud rikkunud laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

14. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu nr S192426320 tingimustest

tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 22%. Lepingu nr S192867985

tingimuste kohaselt on intressi määr 26% aastas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ebamõistlikult suurte intressimääradega. Kostja intressi arvestusele ega suurusele vastuväiteid

esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et intress laenulepingu nr S192426320 alusel 38,44

eurot ja laenulepingu nr S192867985 alusel 206,24 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

15. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 38,44 eurot

(laenuleping nr S192426320) ning laenulepingust nr S192867985 tuleneva viivise võlgnevuse

281,23 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu nr S192426320

puhul lepingujärgses intressimääras 22% aastas, so 0,061% päevas ning laenulepingu nr

S192867985 puhul intressimääras 26% aastas, so 0,072% päevas. Antud juhul puudub vaidlus

asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kostja viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid

esitanud ei ole. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele.

16. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 100 eurot. Hageja tugineb

kahjunõude esitamisel asjaolule, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ja

hageja sõlmis võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu

inkassoga. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Varaliseks kahjuks on kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kahju

kuulub hüvitamisele ulatuses, milles see oli põhjuslikus seoses rikutud kohustusega, kaitstud

rikutud kohustuse eesmärgiga ja teisele lepingupoolele ettenähtav (VÕS § 127 lg 2, 3 ja 4).

17. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejale on tekkinud kahju summas 100

eurot. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käenduslepingu teenustasuga 100

eurot, ei tõenda hagejale kahju tekkimist summas 100 eurot. Omega Invest OÜ

põhitegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt inkassoteenused ja krediidiinfo. Seega ei

saa hageja väita, et võlgade sissenõudmine ei kuulu tema põhitegevuste hulka. Inkassofirmaga

lepingu sõlmimine oli hageja vaba tahe. Sellest tulenevalt ei saa hageja inkassokulusid pidada

mõistlikeks kuludeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses ning hageja nõue mõista kostjalt välja kahju

summas 100 eurot tuleb jätta rahuldamata.

18. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja laenulepingust nr S192426320 tuleneva põhiosa võlgnevuse 316,63 eurot, intressi

48,63 eurot ning viivise 38,44 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

laenulepingust nr S192867985 tuleneva põhivõlgnevuse 2 170 eurot, intressi 206,24 eurot ja

viivise 281,23 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata kahjunõude 100 euro osas.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi 96,83%, so umbes 97% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

põhjendatuks jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.

20. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud

summas 300 eurot kolme tunni töö eest. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud

seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks,

kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade

komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot.

21. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud

riigilõivu kulu 300 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulise

esindaja tasu põhjendatud ja vajalik kahe töötunni ulatuses ehk summas 200 eurot. Töö on

piirdunud hagiavalduse koostamisega ning täiendava seisukoha esitamisega. Kohus arvestab

mõlemale toimingule kuluvaks ajaks ühe töötunni. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete

esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja

vajalike kulude summaks 500 eurot (300 eurot riigilõivu ja 200 eurot õigusabikulude katteks)

ja mõistab selle kostjalt välja 97% ulatuses, so summas 485 eurot.

22. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik