2-19-10666/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-19-10666

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10666

Tsiviilasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi V. R. vastu 2423,79 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2604,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Energia Aktsiaselts (rk 10421629; asukoht Lelle 22,

11318 Tallinn), lepinguline esindaja A. T., e-post XXX;

kostja V. R. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi V. R. vastu.

2. Välja mõista V. R. Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks 2423,79 eurot, millest 2258 eurot on

põhinõue ja 165,79 eurot 15.07.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista V. R. Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks viivis protsendina põhinõudelt

2258 eurot alates 16.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 2092,21 eurot.

Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia Aktsiaseltsi arvelduskontole, kas nr XXX

(Swedbank AS), nr XXX (AS SEB Pank) või nr XXX (Luminor Bank AS).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud V. R. kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-1066 Eesti Energia Aktsiaseltsi menetluskulude rahaliseks

suuruseks 275 eurot (riigilõiv).

6. Välja mõista V. R. Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks menetluskulu 275 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

2(6)

Hageja nõue

Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 16.07.2019 Tartu Maakohtule hagi V. R. (kostja) vastu

2423,79 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt teostas Elektrilevi OÜ 19.12.2017 mõõteseadme korrasoleku kontrolli

tarbimiskohal XXX. Kontrollimise käigus mõõdeti õhuliini mastilt eramusse suunduval toitekaablil

voolud faaside kaupa L1-15,4 A, L2-0 A ja L3-0 A, mis aga ei vastanud samal ajal kauglugemisel

oleva mõõtearvestiga nr XXXmõõdetud vooludele – kõigis kolmes faasis 0 amprit. Arvesti juurde

pääsedes oli liinilt mõõdetud koormuseks faasis XXX. Samal ajal arvesti, mis vastas nõuetele, kuvas

tarbimise puudumist ja arvesti erinevate faaside vool oli 0 amprit. Kuivõrd liinilt mõõtes oli

koormatud üks faas, aga arvesti näitas kõigis kolmes faasis koormuseks 0 amprit, toimus

elektrienergia tarbimine faasil L1 seega arvestit läbimata. Kuna tegemist on elektrienergia ja

võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega, sest tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel

mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud

nõuetekohane mõõteseade, esitati kostjale selle eest arve, mis on käesoleva ajani tasumata. Enne

arve esitamist tegi Elektrilevi OÜ omapoolse täiendava tarbimisanalüüsi, mille tulemusel tuvastati,

et pärast kontrolli teostamist suurenes tarbimiskohal elektrienergia tarbimine ning korrastus alajaama

ebabilanss.

Elektrilevi OÜ loovutas tasunõude hagejale, väljastades sellekohase kinnituskirja. Kostja

põhivõlgnevus on 2258 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 165,79 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist, kuid mitte rohkem kui põhinõude

summa.

Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuse osas märgib hageja, et võrguettevõtjal ei ole ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia

koguse ja võrguteenuse mahu määramisel õigust ega kohustust hinnata tarbija teadlikkust, tahtlikkust

vms. Arve on kostjale esitatud tema poolt tarbitud elektrienergia koguste, mida arvesti ei lugenud,

eest. Tegemist ei ole sanktsiooni rakendamisega, vaid tarbitud elektrienergia kogusega, mille eest ei

ole tasutud. Hoone elektripaigaldises lihtviisilise vaatlusega lisaahela ühenduskohta ei tuvastatud,

sest toitekaabel liitumispunktist kuni peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone seinu

avamata ning pinnases kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata voolu ahela ühenduskohta

tuvastada. Hageja selgitab, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioon

on tehtud õhuliini mastilt eramusse suunduval toitekaablil XXX alusel. Eelnimetatud kogus on

mõõtmata põhjusel, et ei läbinud Elektrilevi OÜ mõõtearvestit. Kostja poolt tasutud arved põhinevad

aga tarbitud elektrikogusel, mis reaalselt läbis arvestit. Hageja hinnangul on majandus- ja

kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrus nr 34 kooskõlas põhiseadusega.

Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks 19.12.2017 olukorra fikseerimise akti ja

foto, arve nr XXX, Konkurentsiameti 12.06.2018 kirja ja Elektrilevi OÜ 28.06.2018 selgituse,

Konkurentsiameti 14.08.2018 otsuse, kreeditarved nr XXX ja XXX, arve nr XXX, elektrienergia ja

võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni, foto ebabilansi korrastusest alates 20.12.2017,

ebabilansi korrastumise tabeli, 29.08.2001 võrgulepingu nr XXX, Elektrilevi OÜ võrgulepingu

tüüptingimused madalpingel kuni 63A, Elektrilevi OÜ kinnituse nõuete loovutamise kohta, kostja

kuutarbimised ja erinevad kalkulatsioonid (tl 5-50, 71, 89-95).

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt on tõendamata hageja väide, et kostja majas toimus tarbimine ebaseadusliku

otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt

paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kostja ei ole loonud niinimetatud mõõtmata ahelat ega olnud

teadlik selle olemasolust. Samuti ei ole kostja midagi teinud väidetava anomaalia kõrvaldamiseks.

Kostjale teadaolevalt on olemas seadmed ilma kaeve- ja lammutustöid tegemata selliste anomaaliate

põhjuste selgitamiseks. Isegi juhul, kui hageja väide mõõtmata ahelast vääriks tähelepanu, on hageja

nõue põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuivõrd tuginetakse põhiseadusega vastuolus olevale majandus-

3(6)

ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia

koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse

maksumuse määramise kord“ (Kord). Korra näol on tegemist meelevaldse ja kontrollimatu

õigusaktiga, mis on kehtestatud enne elektrituru avanemist ning millega määratakse rahalisi

kohustusi riigivõimu kasuks. Hagejal tuleks tõendada tegelik kahju, mitte meelevaldse Korra alusel

põhjendamatult rikastuda ja eeldada, et väidetav anomaalia kestis aasta. Piltlikult tähendab juurde

arvestatud 1484kWh kuus seda, et kostja majapidamises oleks 24 tundi 365 päeva jooksul pidevalt

töös ca 30 keskmist televiisorit või 10 külmkappi. Olukorras, kus kinnistul asub abihoone ja üks

katusekorrusega elamu, mida köetakse puiduga ja kus elab püsivalt kolm pereliiget ning elektri

tarbimine on seotud olmega, on Korra järgi määratu näol tegemist rahalise karistusega. Isegi kui

eeldada, et tegemist ei ole rahalise karistusega, on rahalise kohustuse kehtestamise õigus

seadusandjal. Isegi kui Kord oleks põhiseadusega kooskõlas, ei ole hageja maha arvestanud juba

kostja poolt tasutut.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

2. Hageja nõuab kostjalt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse

hüvitamist koos seadusjärgses määras viivisega.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 järgi võib võlasuhe tekkida ka muust seadusest tulenevast

alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb elektrituruseaduse (ELTS) rikkumisest. ELTS § 68 lg 1 p 4

kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus

või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui ühendusel võrguettevõtja

võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

Vaidlust ei ole selles, et kostja kinnisasja elektrienergiaga varustamiseks on 29.08.2001 sõlmitud

elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr XXX (tl 43), mille lahutamatuks

lisaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tl 44-48).

Tüüptingimuste p 4.2 näeb ette, et võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi

nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise

(sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse).

Mõõtesüsteemi

kontrollimisel

19.12.2017

avastati,

et

kostja

tarbimiskohas

kasutatakse

elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, nimelt mõõtmata voolu ahela kaudu. Eeltoodut

tõendab 19.12.2017 olukorra fikseerimise akt nr 183009 (tl 5), mille kohaselt saab kostja elamu toite

õhuliini mastist 4 × 10 mm2 Cu kaabliga maa alt. Aktist nähtub, et kui sisestuselt mõõdetud koormus

oli XXX (kinnitab 19.12.2017 tehtud foto, tl 6), L2-0A ja L3-0A, siis samaaegselt „XXX“

andmebaasis (võimaldab jälgida kauglugemisel olevate arvestite läbivaid voolusid) tehtud päring

näitas L1, L2 ja L3 koormusteks 0 amprit. Hageja on selgitanud, et antud mõõtmistulemused

kinnitavad üheselt mõõtmata voolu ahela kasutamist. Teadaolevalt lubas kostja Elektrilevi OÜ

töötajatel kontrollida arvestit nr XXX. Arvesti juurde pääsedes oli liinilt mõõdetud koormuseks

faasis L1-8,18A, samal ajal arvesti kuvas tarbimise puudumist ja arvesti erinevate faaside vool oli

0 amprit. Kuna majja sisenevalt liinilt mõõdetud koormus ei olnud kooskõlas arvestit läbiva vooluga,

kontrolliti ka arvesti korrasolekut kaasavõetud 2kW soojapuhuri koormusega. Arvesti mõõtis kõigi

kolme faasi tarbimist ja vastas nõuetele. Samas töökorras arvesti ei välista tarbimist mõõtmata voolu

ahela kaudu. Hageja on selgitanud, et kuna liinilt mõõtes oli koormatud üks faas, aga arvesti näitas

kõigis kolmes faasis koormuseks 0 amprit, toimus tarbimine faasil L1 arvestit läbimata. Seega

kontrollimisel arvesti ei mõõtnud mastist majja sisenevat voolu.

Lisaks mõõteerinevuste fikseerimisele kontrollaktis nr XXX kinnitavad mõõtmata ahela kasutamist

ka alajaama bilansiarvestiga mõõdetud kogused. Peale mõõtesüsteemi kontrollimist 19.12.2017

suurenes vaidlusaluses tarbimiskohas elektrienergia tarbimine kolm korda võrreldes aasta varasema

sarnase perioodi tarbimisega ja korrastus alajaama ülemäärane ebabilanss (alajaama piirkonna kadu

vähenes 5,7%-lt 2%-le) (tl 35-38). Peale olukorra fikseerimist paigaldas võrguettevõtja 28.01.2018

4(6)

liitumiskilbi õhuliini mastile, kus asub kostja võrguühenduse liitumispunkt (tl 95). Õhuliini mastil

olev liitumiskilp tähendab seda, et õhuliinilt tulev toitekaabel on suunatud otse liitumiskilpi. Seega

saab võrguettevõtja arvestada kogu tarbimist liitumiskilbis oleva arvestiga. Hageja on vajaliku

põhjalikkusega selgitanud tarbimise suurenemist ja alajaama bilansiarvesti kao vähenemist muu

hulgas 04.06.2020 menetlusdokumendis (tl 81-88). Samasugused selgitused ELTS § 68 lg 1 p 4

rikkumise kohta on võrguettevõtja andnud ka Konkurentsiametile (tl 14-16).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja

võrguteenuste ebaseadusliku tarbimise otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise

mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kohtu seisukohta ei

muuda asjaolu, et tegelikkuses mõõtmata voolu ahela ühenduskohta ei tuvastatud. Hageja on

selgitanud, et toitekaabel liitumispunktist kuni peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone

konstruktsioone avamata ning pinnases kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata voolu ahela

ühenduskohta (harundit) tuvastada. Kohtu hinnangul omab siinjuures tähtsust vaid asjaolu, et

Elektrilevi OÜ tuvastas erinevuse arvesti poolt mõõdetava ning majja tegelikult sisenenud koormuse

vahel. Oluline ei ole ka kostja teadmine või mitteteadmine mõõtmata ahela olemasolust.

4. ELTS § 68 lg 2 järgi hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia

ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku

kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

ELTS § 68 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu

ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Hageja on määranud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning

ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse tulenevalt ELTS § 68 lg-st 3

ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja

võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (Kord) §-dest 4 ja 5. Kuigi Konkurentsiameti 14.08.2018

otsus (tl 25-31) ei ole kohtule siduv, nõustub kohus Konkurentsiameti poolt tuvastatuga, et

ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning maksumuse määramisel

on Elektrilevi OÜ järginud 31.07.2018 arve nr XXX (tl 23) väljastamisel Korra §-de 4 ja 5 nõudeid.

Viidatud arve järgi oli kostjal kohustus hiljemalt 15.08.2018 tasuda hagejale 2258 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole Kord vastuolus põhiseaduse või muu seadusega, mis annaks aluse jätta Kord

kohaldamata. Elektrilevi OÜ on kontrollakti koostamisel teostanud koormuste mõõtmisi ning neid

andmeid kasutanud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguste ja võrguteenuste mahu

määramisel, mistõttu ei ületa juurdearvestatud elektrienergia kogus kostja tarbimist tavapärases

leibkondlikus majapidamises. Korra § 4 lg 1 p 1 kohaselt arvutab võrguettevõtja ebaseaduslikult

kasutatud elektrienergia kogused ja võrguteenuse mahu teostatud mõõtmiste tulemuste näitajate

alusel. 19.12.2017 koostatud olukorra fikseerimise aktis on fikseeritud mõõtmistulemuseks

15,4 amprit. Kostjale esitatud arve koostamisel on kasutatud sama näitu. Kalkulatsioonist (tl 34)

nähtub, et tarbimiskoha elektrilise iseloomustuse ja arvestuse valiku aluseks on tegelik mõõdetud

koormus. See on vastavuses Korra § 4 lg 1 p-s 1 tooduga. Kalkulatsiooni märkuste lahtris on toodud,

et L1-15,4A = 3,388 kW. Siit nähtub, et mõõdetud tegelik koormus amprites on teisendatud

võimsusühikutesse (kilovatt) ning selle alusel teostatud edasised arvestused. Arvestuse perioodiks on

365 päeva, mis on vastavuses Korra § 4 lg-s 4 tooduga. Samuti on märgitud, et kasutustundide arv

ööpäevas on 14,4 ning see on vastavuses Korra § 4 lg-s 5 ettenähtuga.

Kuivõrd Korra alusel juurdearvestatud elektrienergia kogus ei ületa kostja tarbimist tavapärases

leibkondlikus majapidamises ning antud juhul on Korra alusel koostatud kalkulatsioon tehtud kostja

jaoks kõige soodsamal viisil (Korra § 4 lg 1 p-de 5 ja 3 alusel tehtud kalkulatsioonide järgi kuuluks

tasumisele vastavalt 6171,13 eurot ja 10 966,61 eurot – tl 93-94), on kohtu hinnangul Korras

sätestatud metoodika seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas ning selles puudub karistuslik

element – nii seaduses kui Korras sätestatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja

võrguteenuste eest maksmine võrguettevõtjale elektrienergia tarbimise eest, mis ei läbinud arvestit.

5(6)

ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel makstav hüvitis ei ole riiklik maks, koormis, lõiv, trahv ega

sundkindlustuse makse põhiseaduse (PS) § 113 mõttes. Kohus märgib siinjuures, et kehtivast

kohtupraktikast ei tulene, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogus tuleb alati tuvastada. Kohus on

seisukohal, et Korras sätestatud arvestusmetoodikat kasutades ongi leitav arvestuslik tarbimine

eelduslikult ligilähedane tegelikule tarbimisele. Kuna lisaahela kaudu tarbitud elektrienergia kogused

ei läbinud arvestit (arvesti näitas koormuse kontrollimisel kõigis kolmes faasis koormuseks

0 amprit), ei ole põhjendatult arvestuse koostamisel arvesse võetud kostja poolt juba tasutud arveid.

5. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohtu poolt tuvastatu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia ja võrguteenuste maksumus 2258 eurot (hageja põhinõue).

6. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt

nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist

seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestusele ega suurusele.

7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2423,79 eurot, millest 2258 eurot

on põhinõue ja 165,79 eurot 15.07.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab

kohus kostjalt välja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 16.07.2019 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui 2092,21 eurot. Kostjal tuleb temalt väljamõistetud summa TsMS

§ 445 lg 1 alusel kanda hageja näidatud pangakontole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2).

Antud tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 2604,43 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu

275 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu

tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 275 eurot olnud vajalik ja põhjendatud

kulu.

Kohus määrab eeltoodust tulenevalt hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 275 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

kohtunik