1-20-1576/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

18. august 2020 Kohtuasja number 1-20-1576 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu Jaanus Lusti (isikukood 37212016527) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 8. juuni 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Jaanus Lusti Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 8. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 18. märtsi 2020 otsusega tunnistati Jaanus Lusti süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti mõisteti J. Lusti süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel J. Lustile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et sellest vangistusest tuleb J. Lustil koheselt ära kanda 2 kuud ja ülejäänud 10 kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati

J. Lusti käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Samuti kohustati J. Lustit KarS § 75 lg 4 alusel osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning teostama ettenähtud tähtaegadel laboratoorset vereanalüüsi, kontrollimaks alkoholikeelust kinni pidamist.

2(3)

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 22. mail 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes J. Lusti vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on J. Lusti korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja kohustust alluda ametniku kontrollile enda elukohas. Samuti ei ole J. Lusti esitanud kriminaalhooldusametnikule laboratoorse vereanalüüsi tulemust.

3. Tartu Maakohus rahuldas 8. juuni 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras J. Lustile Tartu Maakohtu 18. märtsi 2018 otsusega mõistetud ja kandmata 10 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. Maakohus tuvastas, et J. Lusti on erakorralises ettekandes toodud arvukad rikkumised toime pannud. Tõsi, 8. mail 2020 sooritatud rikkumise kvalifitseeris maakohus ümber: kohtu hinnangul ei rikkunud J. Lusti alkoholi tarvitamise keeldu, vaid kohustust alluda oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile.

4. J. Lustil võimaldati karistust kanda vabaduses tingimusel, et ta täidab kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi. J. Lusti aga seda ei teinud. Nimelt tuvastati tal juba käitumiskontrolli algusjärgus kahel korral alkoholijoove, ta jättis kahel korral ilmumata ette nähtud registreerimisele ega allunud samuti kahel korral oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile. Seega on kriminaalhoolduse teostamine J. Lusti suhtes pärast tema vangistusest vabanemist sisuliselt võimatu. J. Lusti ei ole võimeline täitma temale määratud kohustusi ja ennekõike hoiduda alkoholist. J. Lustile määrati kohtuotsusega juba mitmeid lisakohustusi, mistõttu ei oleks uute kohustuste määramisest kasu. Samuti ei pea maakohus otstarbekaks pikendada ka J. Lusti katseaega: tegemist ei ole juhuslike ja ühekordsete rikkumistega.

Määruskaebus

5. J. Lusti esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes vangistuse täitmisele pööramise asemel tema ravile allutamist.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pööras põhjendatult ja õigesti J. Lusti karistuse täitmisele.

J. Lusti pidi mõistetud aasta pikkusest vangistusest ära kandma üksnes kaks kuud ja talle anti võimalus kanda ülejäänud osa karistusest tingimisi vabaduses – juhul kui ta täidab kohtu poolt määratud ettekirjutusi. J. Lusti on aga käitumiskontrolli ajal korduvalt eksinud nii alkoholi tarvitamise keelu vastu kui ka rikkunud muid temale määratud kohustusi. Neid üleastumisi ei ole

J. Lusti millegagi põhjendada suutnud.

7. J. Lusti kriminaalhooldusperiood algas 7. aprillil 2020 ja esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus 20. aprillil 2020, mil J. Lustile selgitati kriminaalhoolduse olemust ja rikkumiste võimalikke tagajärgi. Sellest hoolimata pani J. Lusti esimese rikkumise toime juba 5. mail 2020, pärast mida rikkus J. Lusti võrdlemisi lühikeste ajavahemike järel erinevaid temale määratud kohustusi. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Lusti korduvad rikkumised osutavad tema vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita.

8. J. Lusti toob küll kaebuses välja, et sooviks vangistuse asemel ravile asuda, kuid kriminaalkolleegiumi hinnangul on igati põhjust kahelda süüdimõistetu motiveerituses enda sõltuvuskäitumisega tegeleda. Suure tõenäosusega on ka ravile asumine tingitud ähvardava vangistuse hirmust. Vastasel korral oleks J. Lusti asunud alkoholi tarvitamisest tingitud probleemiga tegelema märksa varem, mitte alles pärast kriminaalhooldusametniku esitatud taotlust pöörata J. Lusti kandmata karistus täitmisele. Seega ainuüksi ravile pöördumine ja selle saamine ei ole ravi efektiivsuse seisukohalt määrava tähendusega. Esmatähtsad on süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek pingutada.

3(3)

9. Nagu märgitud, eksis J. Lusti käitumiskontrolli tingimuste vastu ulatuslikult ning tahtlikult. Samuti on tema poolt alkoholikeelu korduv eiramine ka oma olemuselt raske vääratus. Nimelt tuleb tähele panna, et esineb asjaolusid, mis kõnealuse keelu korrektse järgimise süüdimõistetu poolt iseäranis oluliseks tegid: J. Lusti kannab muuhulgas karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega on J. Lusti poolt alkoholi tarvitamise ja tema kuritegeliku käitumise vahel otsene seos. Taolises olukorras oleks J. Lusti pidanud talle määratud alkoholi tarvitamise keeldu suhtuma ülima tõsiduse ja hoolega. Seda ta aga ei teinud, s.o J. Lusti hakkas alkoholi tarvitama sama hästi koheselt pärast kriminaalhooldusperioodi algust. Ka on muud toime pandud rikkumised suure tõenäosusega tingitud sellest, et J. Lusti oli alkoholijoobes ega suutnud sellest tulenevalt täita registreerimiskohustust ja eiras kriminaalhooldusametniku poolt antud korraldusi. Taolised üleastumised süüdimõistetu vabadusse jäämisel ilmselt ka jätkuksid. Lisaks on kõigiti võimalik, et alkohol tingib ka uued kuriteod.

10. Oluline on ka seegi, et kuna J. Lusti on käesoleva otsuse alusel juba kaks kuud vangistuses viibinud, ei taganud isegi hirm rikkumiste korral kinnipidamiskohta tagasi sattuda temapoolsest kohustustest kinnipidamist, mistõttu ei ole J. Lusti tingimisi karistamine viimasele vajaliku eripreventiivset mõju avaldanud. Seega tuleb tema kandmata karistus täitmisele pöörata.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8. juuni 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)