1-18-2791/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

17. august 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-2791 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. juuli 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Rain Ivanov Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. juuli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. veebruari 2018. a otsusega mõisteti Rain Ivanov süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Teda karistati 4 aasta 1 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega alates 12. jaanuarist 2018.

2. Viru Maakohtu 7. veebruari 2020 määrusega vabastati R. Ivanov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 8. märts 2022. Katseajal pidi R. Ivanov järgima KarS § 75 lg 2 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 ja § 751 lg-s 3 sätestatud lisakohustusi. Määrus jõustus 26. veebruaril 2020.

3. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 20. mail 2020 maakohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata R. Ivanovile lisakohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 17. juuliks 2020. Nimelt oli R. Ivanov rikkunud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Määrus jõustus 12. juunil 2020.

4. 15. juunil 2020 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande, milles palus R. Ivanovile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust 3. juunil 2020. Järve Ühiselamu komandandi sõnul ei ela

R. Ivanov alates 29. maist 2020 ühiselamus. Viimati käis R. Ivanov registreerimisel 19. mail 2020. Peale seda ei ole teda ka telefoni teel õnnestunud kätte saada. Ka tugiisikule on ta jäänud tabamatuks.

5. Viru Maakohus tegi 17. juunil 2020 määruse, millega kohaldati R. Ivanovi suhtes tabamisel tõkendina vahistamist. Süüdimõistetu ei ole ilmunud kohtuistungile ja oma mitteilmumise põhjusest tähtaegselt teatanud ei ole. Maakohtule ei ole süüdimõistetu asukoht käesoleval ajal teada. Viru Maakohtu 7. veebruari 2020 määrusega kohustati süüdimõistetut elama katseajal ühiselamus XXX. Kohtukutse tagastati, kuna maakohtule teadaoleval aadressil ühiselamus süüdimõistetu sealse korrapidaja sõnul ei ela.

6. Viru Maakohtu 29. juuli 2020. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja R. Ivanovile Harju Maakohtu 5. aprilli 2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 12 päeva vangistust, pöörati täitmisele. R. Ivanov saadeti vanglasse karistust kandma. Tema tõkend tühistatakse kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmist arvatakse alates R. Ivanovi kinnipidamisest, s.o 9. juulist 2020.

7. Maakohus tuvastas, et R. Ivanov rikkus 3. juunil 2020 registreerimiskohustust. R. Ivanov kinnitas rikkumise toimepanemist.

8. Kohus leidis, et R. Ivanov ei ole kriminaalhooldusesse tõsiselt suhtunud. R. Ivanovi kriminaalhooldusaegset käitumist arvestades puudus kohtul veendumus, et R. Ivanov suudaks edaspidi käitumiskontrolli nõudeid täita. Kui isik on tingimisi enne tähtaega vabastatud, tuleb tal kohtu määratud katseaja tingimusi ja lisakohustusi täita. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on kriminaalhooldus ebamõistlik ja R. Ivanov tuleb saata karistust kandma. Tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega. R. Ivanov on oma allkirjaga kinnitanud õigustest ja kohustustest arusaamist. Lahkudes ilma loata kohtu määratud elukohast sellest ka kriminaalhooldusametnikku teavitamata, näitas süüdlane üles ilmselget ükskõiksust ja hoolimatust. Asjaolu, et R. Ivanov ei ela kohtumäärusega pandud elukohas kinnitas kohtukordnikule ka ühiselamu administraator.

9. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna R. Ivanov suhtub kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõuetesse negatiivselt. Kriminaalhoolduse jätkuv teostamine ei ole põhjendatud, kuna see ei täida karistuse mõistmise eesmärke.

MÄÄRUSKAEBUS

10. R. Ivanov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.

11. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et ta on sellisel kujul käitumiskontrolli rikkunud. Kõik teostatud alkoholikontrollid on olnud negatiivsed. Ühtegi korrarikkumist ei ole olnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.

13. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda katseaja tingimuste rikkumised R. Ivanovi puhul tuvastatuks. Ka kohtuistungil kinnitas

R. Ivanov, et erakorralises ettekandes toodud andmed on õiged. R. Ivanov kinnitas, et lahkus ühiselamust ja läks ära Tallinnasse. Asjaoludest nähtuvalt käis R. Ivanov viimati kriminaalhooldusametniku juures maikuus. Sellest ajast alates on ta olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine.

15. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

16. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Vaatamata R. Ivanovile antud võimalusele kanda karistus vabaduses, otsustas ta kohtu nõudeid tahtlikult eirata ning asudes elama teise linna jäi tema üle kriminaalhooldus praktiliselt teostamata. Kriminaalhooldaja püüded R. Ivanovi telefoni teel tabada jäid tulemuseta. See näitab, et R. Ivanov hoidis tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et

R. Ivanovi suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkiri) (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus