2-20-5906/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5906

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 21. aprilli

2020 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026

Menetlusosalised

Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I – kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik II – sissenõudja Osaühing Belesta

Grupi (registrikood 10325468); lepinguline esindaja

v.adv. Anneli Aab

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda.

4. Välja

mõista

XX-lt

Osaühing

Belesta

Grupi

kasuks

menetluskuluna

ringkonnakohtus 664,80 eurot (koos käibemaksuga).

5. Välja mõista XX-lt Osaühing Belesta Grupi kasuks viivis välja mõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2, § 696 lg 1, §

698 lg-d 1 ja 2).

2-20-5906

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (võlgnik; kohtumenetluses avaldaja) suhtes on algatatud täiteasi nr 194/2016/2026.

2. Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) kuulutas 17.03.2020 välja kordusenampakkumise

avaldajale kuuluva Kiili vallas Tammemasti tee 9 asuva kinnistu (kinnistu) müümiseks. Vara

alghinnaks oli 108 000 eurot ja tagatisraha suuruseks 8000 eurot.

3. Avaldaja esitas 17.03.2020 kaebuse (täiendatud 19.03.2020) kohtutäituri tegevuse peale

kordusenampakkumise läbiviimisel, milles palus tühistada enampakkumine ja algatada uus

enampakkumine, milles määrata tagatisraha suuruseks 2000 eurot; märkida enampakkumise

kuulutuses, et kinnistul asuva hoone elektri peakaitsme suuruseks on 25A ja veevarustus on

suulisel kokkuleppel naabri kaevust; kuulutada uus enampakkumine välja enimlevinud

internetiportaalides; peatada täitemenetlus; taandada kohtutäitur. Kaebuse kohaselt on

enampakkumine ostuhuviliste puudumise tõttu korduvalt nurjunud ja seda ka siis, kui

tagatisraha oli 2000 eurot. Tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult kõrge ja takistab

enampakkumisest osavõttu. Kohtutäitur ei ole tagatisraha määramisel arvestanud sellega, et

kinnistul asuvatel hoonetel ei ole kasutus- ja ehitusluba, mis on vajalik pangalt laenu

saamiseks. Samuti on kohtutäitur määranud teistel enampakkumistel väiksemas määras

tagatisraha. Enampakkumise kuulutus sisaldab ebaõigeid andmeid. Peakaitsme suuruseks on

25A ning avaldaja ei ole kunagi öelnud, et kinnistul oleks 3×380 W võimsust. Kinnistul

puudub ühistu ja veevarustus ei ole tagatud lepinguga. Kuulutus on avaldatud üksnes neljal

veebilehel, millest ükski ei ole suurimate kinnisvaraportaalide hulgas.

4. Avaldaja abikaasa esitas 08.04.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 194/2016/2026 koos hagi tagamise avaldusega, milles avaldaja abikaasa palus

tühistada täitemenetluses läbiviidav enampakkumine ja/või peatada täitemenetlus eriolukorra

lõppemiseni.

5. Harju Maakohus rahuldas 08.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5270 avaldaja hagi

tagamise taotluse, tühistas enampakkumise ja peatas täitemenetluse.

6. Kohtutäitur tühistas 13.04.2020 otsusega enampakkumise ja peatas täitemenetluse.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5270 Harju

Maakohtu 08.04.2020 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avaldaja taotluse hagi

tagamiseks rahuldamata.

8. Kohtutäitur

uuendas

21.04.2020

otsusega

täitemenetluse

ja

jätkas

kinnistu

enampakkumist. Enampakkumise jätkamise teate kohaselt on uus enampakkumisele

registreerumise tähtaeg 27.04.2020 kell 11.00.

9. Kohtutäitur jättis 21.04.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Tagatisraha võib

olla kuni 10% müüdava vara alghinnast ning selle suuruse üle otsustamine on kohtutäituri

diskretsiooniõigus. Kohtutäitur on diskretsiooni teostamisel arvestanud, et tagatisraha ei oleks

ülekoormavalt kõrge, kuid omaks siiski distsiplineerivat mõju. Tagatisraha 7,41% müüdava

vara alghinnast on proportsionaalne ja ostjatele piisavalt jõukohane ega tõrju võimalikke

ostuhuvilisi. Tagatisraha määramine liiga tagasihoidlikus summas või selle mittemääramine

loob soodsa pinnase enampakkumise nurjamiseks, millega pikeneb täitemenetluse üldine

kulg, mis eelduslikult ei ole ei sissenõudja ega võlgniku õigustatud huvides. 8000 euro

suuruse tagatisraha puhul registreerus enampakkumisele kolm ostuhuvilist, mis näitab, et

tagatisraha suurus on mõistlik. Praktikas on võimalik ostuhuvi tõsta eelkõige müüdava vara

alghinna alandamisega. Kinnistutel asuvatele hoonetele ehitus- ja kasutuslubade hankimine on

avaldaja pädevuses ja nende puudumine ei ole kohtutäiturile etteheidetav. Kohtutäitur saab

2-20-5906

3(8)

vajadusel arvestada avaldaja väidetega kinnistu peakaitsme suuruse ja veevarustuse kohta

uuel kordusenampakkumisel. Avaldaja väited kinnisasja kuulutuse mitteavaldamise osas

enimlevinud kinnisvaraportaalides on alusetud.

10. Avaldaja esitas 21.04.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 21.04.2020 otsuse

peale,

milles

palus

tunnistada

kohtutäituri

määratud

enampakkumise

tagatisraha

põhjendamatult suureks ja avaldaja huve kahjustavaks ning eriolukorra kehtivuse ajal

enampakkumise korraldamine lubamatuks ja avaldaja huve kahjustavaks. Koos kaebusega

esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus tühistada kinnistu avalik

enampakkumine ja peatada täitemenetlus kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni

või alternatiivselt eriolukorra lõppemiseni.

Tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult suur, peletades võimalikud ostuhuvilised

enampakkumiselt ja viies enampakkumise nurjumiseni. Riigikohus on korduvalt kinnitanud,

et mida madalam on tagatisraha suurus, seda suurem on enampakkumisel osalejate hulk ja

eduka enampakkumise tõenäosus.

Kohtutäitur ei arvestanud tagatisraha suuruse määramisel sellega, et eelmisel enampakkumisel

tagatisrahaga 2000 eurot oli üks osaleja, kellele pank keeldus tehingu rahastamiseks laenu

andmast, kuna kinnistul asuvatel hoonetel puudub ehitus- ja kasutusluba. Olukord ei ole

muutunud, st kinnistul asuvatel hoonetel ei ole jätkuvalt kasutus- ja ehitusluba, mida pangad

laenu andmiseks nõuavad.

Kohtutäitur on paljasõnaliselt leidnud, et tagatisraha määras 7,1% alghinnast on

proportsionaalne ja osalejatele jõukohane. Kohtutäitur on samal perioodil teiste kinnistute

enampakkumistel määranud kordades väiksema tagatisraha (0,5% – 2% alghinnast).

Kohtutäitur on niivõrd suure tagatisraha määramist põhjendanud üksnes vajadusega

distsiplineerida osalejaid, kuigi eelmisel enampakkumisel osales üksnes üks isik.

Kohtutäitur on esitanud enampakkumise kuulutuses teadvalt ebaõigeid andmeid, mis võib viia

selleni, et enampakkumise võitja nõuab enampakkumise tühistamist. Kinnistul puudub leping

veevarustuse tagamiseks ega eksisteeri puurkaevu ega ühistut. Samuti ei ole kinnistul

täiendavaid kulutusi tegemata võimalik tarbida tööstusvoolu.

Kohtutäitur on väitnud, et kõigil ostuhuvilistel on võimalik kinnistuga tutvuda ja esitada selle

kohta avaldajale küsimusi. See on vale, kuna plaanitud tutvumised kinnistuga jäid eriolukorra

tõttu ära ning täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ostuhuvilistele ette võimalust võlgniku

küsitlemiseks. Enampakkumisest ei saa osa võtta isikud, kes soovivad kinnistut osta

pangalaenuga, kuna nad ei saa eeltoodu tõttu teostada kinnistu hindamist. Eriolukorras ei

toimi tavaline kinnisvaraturg.

11. Harju Maakohus jättis 22.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtule esitatud kaebus väljub kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, mistõttu on läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldaja saab vaidlustada kohtutäituri otsust, kui ta on

pöördunud eelnevalt samal alusel kaebusega kohtutäituri poole ja kohtutäitur on jätnud

kaebuse rahuldamata. Kohus kontrollib seejärel kohtule esitatud kaebuse alusel kohtutäituri

otsuse vastavust seaduse nõuetele. Avaldaja on palunud, et kohus tunnistaks, et tagatisraha

8000 eurot on põhjendamatult suur ja eriolukorra ajal lubamatu. Kohtutäiturile ja kohtule

esitatud kaebuste nõuded ei kattu ja avaldaja on tuginenud kohtule esitatud kaebuses uutele

asjaoludele. Kuna kohtule esitatud taotluse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata,

2-20-5906

4(8)

tuleb kaebus jätta TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Kuivõrd avaldaja kaebus

jääb menetlusse võtmata, ei tule lahendada avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust.

12. Avaldaja esitas 23.04.2020 määruskaebuse maakohtu 22.04.2020 määruse peale koos

määruskaebuse tagamise avaldusega.

13. Harju Maakohus jättis 04.05.2020 määrusega määruskaebuse tagamise avalduse

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. XX palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta

avaldus menetlusse.

Maakohus oleks pidanud võtma avaldaja kaebuse menetlusse ja jätma läbi vaatamata üksnes

osas, mille puhul maakohus leidis, et see käsitleb asjaolusid, mida kaebuses kohtutäiturile ei

esitatud.

Kohtule esitatud uusi asjaolusid ja nendega seotud tõendeid, s.o pankrotiseaduse plaanitud

muudatuste seletuskirja ja Äripäeva artikli koopiat, ei olnud võimalik esitada enne

kohtutäiturile kaebuse esitamist ning avaldaja esitas need vaid esialgse õiguskaitse taotluse

põhjendamiseks. Need puudutavad kehtivat eriolukorda ja selle mõjusid.

Maakohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatava määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

15. Osaühing Belesta Grupi palub 18.05.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja kaebus on perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata. Avaldaja väide, et tagatisraha 8000 eurot on liiga kõrge ega too enampakkumisele

osalejaid, ei vasta tõele. Tagatisraha saab alghinda arvestades olla kuni 10 800 eurot.

Kohtutäitur on teostanud kaalutlusõigust ja määranud distsiplineeriva tagatisraha.

Täitemenetluses

oli

pakkumuse

parimaks

tunnistamiseni

jõudnud

üksnes

üks

enampakkumine. Parimaks tunnistatud pakkumuse tegi avaldajaga seotud ettevõte, mis jättis

ostuhinna tasumata. Selliste olukordade vältimiseks ongi vajalik suurem tagatisraha.

Vaidlustatud enampakkumine on tänaseks edukalt läbi viidud ning kinnistu võõrandati

180 100 euro eest avaldaja tütrele. See näitab, et tagatisraha ega väidetavad ebaõiged andmed

kinnistu kohta ei ole ostuhuvilisi eemale peletanud. Lisaks ei oma kinnistu enampakkumisel

tähtsust, kas ja millised puudused sellel on.

Jääb arusaamatuks, millist õigusnormi on kohtutäitur rikkunud sellega, et avaldas

müügikuulutuse neljal veebilehel.

Kuna enampakkumine on lõppenud edukalt ning kinnistu müüdud alghinnast 66% kõrgema ja

ekspertiisiga tuvastatud turuväärtusest 50% kõrgema hinnaga, puudub avaldajal seadusega

kaitstud õigus, huvi või eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kaebuse eesmärki ei

ole võimalik saavutada, kuna enampakkumine on juba toimunud.

Sissenõudja nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei ole kaebuse osas läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtutäitur ei ole saanud lahendada avaldaja taotlust ja

etteheiteid tulenevalt täitemenetluse läbiviimisest eriolukorras, mistõttu on selles osas

kohtueelne menetlus läbimata.

2-20-5906

5(8)

Eriolukord ei ole alus enampakkumise tühistamiseks. Kinnistu müümise korral

täitemenetluses tuleb täituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue

saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil kahjustamata seejuures võlgniku õigustatud huve.

Sellise menetluse eesmärk ei ole parima võimaliku müügihinna saamine. Avaldaja eesmärgiks

ei ole kaitsta oma seaduslikke õigusi, vaid venitada täitemenetlust. Avaldaja on venitanud

täitemenetlust erinevate hagide ja kaebustega üle 10 aasta.

16. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest,

kuid osaliselt tuleb muuta kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alust. Määruskaebus

tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

18. Esmalt märgib ringkonnakohus selguse mõttes, et maakohus on vaidlustatud määruses

valesti märkinud, et selle peale ei saa esitada määruskaebust. Maakohtu määruse peale

võimaldab määruskaebuse esitada TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS §-ga 659 ja § 639 lg-ga

1. Ringkonnakohus saab seega avaldaja määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata.

19. Asjas on vaidlus selle üle, kas maakohus võis keelduda avaldaja kaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel, s.o kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise

tõttu. Maakohus leidis, et kohtueelne menetlus on läbimata põhjusel, et kohtule esitatud

kaebus väljub kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, st kaebuste nõuded ei kattu.

Kuigi avaldaja kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste nõuded ei kattu täies ulatuses, ei

andnud see maakohtule alust keelduda kaebuse menetlusse võtmisest tervikuna. Nimelt on

avaldaja kaebuses kohtule märkinud, et see on esitatud kohtutäituri 21.04.2020 otsuse peale,

mille kohtutäitur tegi avaldaja 17.03.2020 kaebuse kohta. Kohtule esitatud kaebuses

sisalduvad põhjendused kattuvad suures ulatuses ka kohtutäiturile esitatud kaebuses ja selle

täienduses esitatud põhjendustega. Kuigi avaldaja ei ole kohtule esitatud kaebuses taotlenud

eraldi kohtutäituri 21.04.2020 otsuse tühistamist, on see tuletatav nii kaebusest kui ka

kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamise korrast. Kohus vaatab TMS § 218 lg-st 1

lähtuvalt läbi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust, st hindab selle seaduslikkust ja

põhjendatust. Maakohus

pidanuks seega hindama kohtutäituri 21.04.2020 otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust kohtule esitatud kaebuses sisalduvate põhjenduste alusel. Kui

maakohtule jäid avaldaja nõuded ebaselgeks, saanuks ta lasta neid täpsustada.

Avaldaja ei pidanud 21.04.2020 kaebuses esitama 17.03.2020 kaebuses esitatud nõudeid

tühistada enampakkumine ja algatada uus enampakkumine avaldaja märgitud tingimustel.

Esiteks saab kaebuse esitaja valida, kas ta taotleb kaebuses kohtule ainult kaebuse kohta

tehtud kohtutäituri otsuse tühistamist või ka algse tegevuse või otsuse tühistamist ehk

praegusel juhul enampakkumise tühistamist (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-36-16, p 23). Teiseks ei saa kohus ka võlgniku vastava taotluse korral algatada ise uut

enampakkumist võlgniku märgitud tingimustel, kuna kohus ei saa asuda tegema

täitemenetluse toiminguid kohtutäituri asemel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest ei välju ka avaldaja

nõue tunnistada tagatisraha 8000 eurot põhjendamatult suureks ja avaldaja huve kahjustavaks,

kuna see on vahetult seotud kohtutäiturile esitatud kaebuse aluse ja nõuetega. Nimelt on

avaldaja peamine väide, et enampakkumisel määratud tagatisraha 8000 eurot on liiga kõrge

2-20-5906

6(8)

ning ta on soovinud selle vähendamist. Avaldaja kaebust läbi vaadates peaks seega kohus

niikuinii võtma seisukoha selle osas, kas kohtutäitur on määranud tagatisraha kooskõlas

seadusega.

20. Maakohus on õigesti keeldunud avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1

p 3 alusel osas, milles avaldaja palus tunnistada enampakkumise korraldamine eriolukorra

kehtivuse ajal lubamatuks ja võlgniku huve kahjustavaks. Avaldaja ei ole seda kaebuses

kohtutäiturile taotlenud ega esitanud sellekohaseid põhjendusi, mis tähendab, et kohtutäitur ei

ole saanud avaldaja vastava taotluse osas oma 21.04.2020 otsuses seisukohta võtta. Avaldaja

oleks pidanud vastava taotlusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole. Asjaolu, et avaldajale

sai eriolukorra kehtestamisest tingitud pankrotiseaduse muudatuste seletuskiri ja Äripäeva

artikkel teatavaks alles pärast kohtutäiturile kaebuse esitamist, ei takistanud tal pöörduda

kohtutäituri poole uue taotlusega.

21. Sissenõudja on vastuses määruskaebusele märkinud, et vaidlustatud enampakkumine viidi

pärast maakohtu määruse tegemist edukalt läbi ja kinnistu võõrandati 8000-eurose tagatisraha

juures hinnaga 180 100 eurot. Selle tõendamiseks on sissenõudja esitanud kohtutäituri

05.05.2020 vara kordusenampakkumise akti.

Ringkonnakohus palus avaldajal 03.07.2020 kohtunõudes teatada, kas ta jääb uue asjaolu

valguses oma määruskaebuse juurde või soovib sellest loobuda. Avaldaja ei esitanud

09.07.2020 vastuses vastuväiteid sellele, et enampakkumine on edukalt läbi viidud, kuid jäi

määruskaebuse juurde põhjusel, et avaldaja hinnangul rikkus kohtutäitur enampakkumise

sätteid, kuna võimaldas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda isikul, kes ei ole

sissenõudja.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tekkinud olukorras ei ole avaldaja õiguste rikkumine

kaebuses kirjeldatud asjaoludel enam võimalik. Nii avaldaja kaebusest kohtutäiturile kui ka

kohtule nähtub, et ta näeb oma õiguste rikkumisena seda, et enampakkumist ei õnnestu

tagatisraha suurust ja enampakkumise kuulutuses avaldatud andmeid arvestades edukalt läbi

viia. Avaldaja on tuginenud nii kaebuses kohtutäiturile kui ka kohtule asjaolule, et

enampakkumise tagatisraha 8000 eurot on nii suur, et peletab võimalikud ostuhuvilised ja viib

enampakkumise nurjumiseni; samuti sellele, et kohtutäitur on esitanud enampakkumise

kuulutuses ebaõigeid andmeid, mis võib viia selleni, et enampakkumise võitja nõuab

enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole ei 8000 euro suurune tagatisraha ega ka

enampakkumise

kuulutuses

avaldatud

väidetavalt

ebaõiged

andmed

takistanud

enampakkumise edukat läbiviimist. TMS-st ei tulene, et enampakkumise kuulutuses osalt

ebatäpsete andmete avaldamine annaks alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Seega, isegi kui avaldaja väide kuulutuses ebaõigete andmete avaldamisest vastaks tõele, ei

ole sellega avaldaja õigusi rikutud. Ainuüksi avaldaja oletus, et enampakkumise võitja võib

nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei anna alust kohtutäiturile esitatud kaebuse

alusel enampakkumise tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole avaldaja enam tuginenud sellele,

et kuulutust ei avaldatud enimlevinud kinnisvaraportaalides, mistõttu potentsiaalsed

enampakkumisel osaleda soovijad ei saa enampakkumisest teada. Isegi kui eeldada selle väite

õigsust, ei ole see viinud avaldaja õiguste rikkumiseni, kuna kinnistu müümine

enampakkumisel õnnestus ja seda alghinnast ligikaudu 66% kõrgema hinnaga. Käesoleva asja

lahendust ei mõjuta avaldaja poolt 09.07.2020 vastuses avaldatu, st avaldaja hinnang sellele,

et kohtutäitur rikkus TMS-i, kui lubas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda muul

isikul kui sissenõudja.

Lisaks ei ole enam võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, mis on uue

enampakkumise väljakuulutamine avaldaja märgitud tingimustel. Ka siis, kui ringkonnakohus

2-20-5906

7(8)

tühistaks kohtutäituri 21.04.2020 otsuse ja kohustaks kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi

vaatama, ei saaks kohtutäitur enam enampakkumist avaldaja kaebuses toodud asjaoludel

tühistada ega uut enampakkumist algatada, kuna enampakkumine on kinnistu müümisega

lõppenud.

Eelnev annab aluse keelduda avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel. Kuigi maakohus on keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest osaliselt ebaõigel alusel,

ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud asja osaline maakohtule

tagasisaatmine kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus muudab seega

osaliselt kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alust.

22. Kuna avaldaja kaebus jääb tervikuna menetlusse võtmata, kuid osaliselt muutub

menetlusse võtmisest keeldumise alus, jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659

koosmõjus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda.

Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ning TsMS § 175 lg 31 kohaselt ka ei

hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri

kantud õigusabikulusid. Kohtutäituril puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud.

Sissenõudja palub 13.07.2020 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses mõista

avaldajalt enda menetluskulude katteks välja 831 eurot (koos käibemaksuga). Sissenõudja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 4 h 37 minuti ulatuses (tutvumine tsiviilasja

materjalidega, e-kirjavahetus kliendiga selle osas – 1 h; määruskaebuse tagamise taotlusele

seisukoha koostamine – 1 h 8 min; seisukoha koostamine avaldaja määruskaebusele – 2 h 29

min). Avaldaja on seisukohal, et vajalikuks ja mõistlikuks saab pidada õigusabi 2 tunni

ulatuses tunnitasuga 120 eurot.

TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja olemust ja mahtu ning sissenõudja

esitatud menetlusdokumente, on sissenõudja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg

põhjendatud ja vajalik. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja

tunnitasu suurust, mis on 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb

menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1

alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb arvestada ka tsiviilasja keerukust ja mahukust

(vt nt Riigikohtu 11.02.2015 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Praegusel juhul ei

ole tegemist ei mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Asja sisulise lahendamiseni ei ole

jõutud, kuna maakohus keeldus vaidlustatud määrusega avaldaja kaebuse menetlusse

võtmisest. Eelnevast lähtuvalt vähendab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja

tunnihinda 120 euroni, millele lisandub käibemaks; koos käibemaksuga on tunnitasu 144

eurot. Tunnihinda arvestades on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suurus seega 664,80 eurot (4 h 37 min × 144 eurot), mis tuleb mõista

avaldajalt välja sissenõudja kasuks.

2-20-5906

8(8)

Vastavalt sissenõudja taotlusele mõistab ringkonnakohus avaldajalt sissenõudja kasuks

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)