2-19-116209/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-116209

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-116209

Tsiviilasi

AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja lisanduva

viivise nõudes

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AS S. P. (rk XXX; asukoht XXX), esindaja V. N.

, e-post XXX;

kostja M. K. (endine perekonnanimi H., ik XXX;

elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja lisanduva

viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud AS S. P. kanda.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. AS S. P. (hageja) esitas 11.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult M. K. elt (kostja) 604,27 euro (põhinõue 592,44 eurot ja kõrvalnõuded 11,83 eurot)

ning lisanduva viivise saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 11.06.2020 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 16.06.2020 määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja määras talle

tähtaja nõuetekohase hagiavalduse, tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi

esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Muu hulgas tuli hagejal põhjendada hagi

esitamist Tartu Maakohtule, arvestades ka rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid.

3. 19.06.2020 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi, kus märkis kostja elukohaks talle

teadaoleva XXX ja XXX aadressi, paludes kohtul vajadusel küsida kostjalt seisukohta tema

elukoha ja kohtualluvuse osas.

4. Kohus märgib, et hageja poolt hagiavalduses, aga ka 31.01.2017 krediitkaardilepingul

märgitud elukoha aadress XXX oli rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks ajavahemikul

XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on alates 17.02.2019

kostja kehtivaks elukoha aadressiks XXX (enne XXX ja käesoleval ajal XXX).

5. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 küsis kohus kostja

seisukohta tema elukoha ja kohtualluvuse kohta. Kohus edastas 25.06.2020 elektronkirja

kostja elektronposti aadressile XXX, kuid kostja ei ole kirja kättesaamist kinnitanud, samuti ei

ole kostja kohtule vastanud kahe nädala jooksul elektronkirja saatmisest arvates.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

7. Kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud

Brüssel I) artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on

liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5

lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise

liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud

Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi

lepingu nr XXX rikkumisest. Kohtu hinnangul on kostja tarbija uuesti sõnastatud Brüssel I

määruse artikkel 17 lg 1 p b tähenduses.

Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole

alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see

kohus siseriiklikku materiaalõigust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt

või peamiselt elab. Kohus märgib, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada

faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta

elama asumise tahe.

Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 p 1

kohaselt isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on

rahvastikuregistris XX.XX.XXXX muudetud XXX asuvaks aadressiks, saab TsÜS § 14 lg 3

alusel järeldada tema tahet viia oma elukoht XXX. Kohus märgib, et RRS § 6 lg 1 kohaselt

eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. RRS § 66 lg 2 järgi on

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud

elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et

kinnistus- ja liiklusregistri andmetel ei ole kostjal Eestis kinnis- ega vallasvara. Samuti ei ole

kostjal kehtivaid seoseid äriühingutega. Tema suhtes ei viida Eestis läbi täitemenetlusi.

Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja Eestis maksustatavat tulu viimati mais 2017 XXX ja

juunis 2017 XXX. Antud asjas on kostja 20.06.2019 maksekäsuosakonnale kinnitanud

elukohana

XXX

aadressi.

Tsiviilasjas

nr

2-19-3335

(kostja

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks) on kindlaks tehtud, et kostja elab XXX. Kostja ise on viidatud asjas

27.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et elab XXX koos XXX viimase korteris ja et

Eestis tal elukohta ei ole. XXX Eestis elavad tema vanemad. Rahvastikuregistri andmetel on

kostja XX.XX.XXXX abiellunud XXX (abielu välisriigis, XXX asutused), mistõttu on tema

perekonnanimeks Kallas. Kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et Eesti kohtul ei ole õnnestunud

kostjale XXX kohtudokumente kätte toimetada, ei anna alust arvata, et kostja XXX ei ela.

Kuna kohtul ei ole õnnestunud tuvastada kostja seotust Eestiga, millest järeldada, et kostja

tegelik elukoht on Eestis ning arvestades asjaolu, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht

ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Tartu Maakohtule ega ka muule Eesti kohtule.

8. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 19 kohaselt võib artikli 17 ja 18 sätetest

kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis

võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes või mille on

sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli

kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus

asjaomase liikmesriigi õigusega.

Kuivõrd asjas ei esine määruse artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale

kalduda artiklite 17 ja 18 regulatsioonist, tuleb AS S. P. hagi M. K. e vastu 652,63 euro ja

lisanduva viivise nõudes Tartu Maakohtu menetlusse võtmisest keelduda.

9. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 2 ei võta kohus hagiavaldusi menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule. TsMS § 372 lg 4 sätestab ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

10. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 168 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud

hageja kanda.

11. Hageja on esitatud hagilt tasunud 17.06.2020 täiendavat riigilõivu 80 eurot. TsMS § 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava

riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse ja näidates ära, kellele ja millisele

pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik