2-19-12873/32 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-12873

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1599,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX,

viibimiskoht XXX, e-post xxx)

Kohtuistung

06.08.2020 osales hageja esindaja Carlo Kask

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel

liitumislepingu (kliendinumber 8175884) alusel 01.07.2016 väljastatud arve nr

2015749445, 01.08.2016 väljastatud arve nr 2015998647, 01.09.2016 väljastatud arve

nr 2016460985 ja 01.10.2016 väljastatud arve nr 2016703845 tasumata jätmisest

tulenev võlgnevus kokku summas 1022,26 eurot (millest 754,34 eurot põhivõlg, 35,00

eurot sissenõudekulu ja 232,92 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.08.2020 kaasa

arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 13.08.2020 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 754,34 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub

8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise

väljamõistmiseks määraga 0,070% põhivõlalt päevas.

5. Jätta XX kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 200,00 eurot ja 65,20% lepingulise

esindaja kuludest. Ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise

enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-12873

2 (7)

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 770,00 (350,00 eurot riigilõiv ja 420,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos

käibemaksuga).

7. Mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks

473,84 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 273,84 eurot lepingulise esindaja kulud)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtusse hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks (arve nr 2015998647, tsiviilasi nr 2-19-12873). Aktsiaselts PlusPlus Capital

esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtusse hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (arve nr

2015749445, tsiviilasi nr 2-19-13132). Pärnu Maakohus võttis 15.10.2019 esitatud Aktsiaselts

Tsiviilasi nr 2-19-12873

3 (7)

PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks (arved nr 2016460985 ja 2016703845, tsiviilasi nr 2-19-20306).

Tsiviilasja nr 2-19-13132 on hagi menetlusse võetud 04.10.2019 ning antud kostjale tähtaeg

hagile vastamiseks 14 päeva materjalide kättesaamisest.

Tsiviilasjas nr 2-19-12873 on hagi võetud menetlusse 15.10.2019 ning antud kostjale tähtaeg

hagile vastamiseks 14 päeva materjalide kättesaamisest.

15.10.2019 määrusega kohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-12873 ja nr 2-19-13132 ühte menetlusse,

liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-19-12873. Kostja XX esitas 04.11.2019 hagile

vastuse.

Tsiviilasjas nr 2-19-20306 võeti hagi menetlusse 10.02.2020 ning kostjale anti tähtaeg hagile

vastamiseks 14 päeva materjalide kättesaamisest. 10.02.2020 määrusega kohus liitis tsiviilasjad

nr 2-19-20306 ja nr 2-19-12873 ühte menetlusse, ühiseks tsiviilasja numbriks jäi 2-19-12873.

14.02.2020 esitas hageja täiendava seletuse. Kohus määras asjas kohtuistungi ajaks 06.08.2020.

Kostjale on 28.08.2019 hagiavaldus, 10.02.2020 määrus, 14.02.2020 täiendav seletus ja

kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 16.06.2020.

19.06.2020 esitas hageja liidetud tsiviilasjades esitatud nõuete kohta hagiavalduse tervikteksti,

mis on kostjale kätte toimetatud 01.07.2020.

2. 06.08.2020 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud kohtuistungile

ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Istunguil osalenud hageja lepinguline esindaja taotles

tagaseljaotsuse tegemist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti 27.05.2016 liitumisleping nr

5122750 ning 30.05.2016 osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 5122750 lisa

5126115 kliendinumbriga 8175884, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiilsidealaseid

teenuseid

ning

kostja

oli

kohustunud

saadud

kaupade

(mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele.

Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved:

- 01.-30. juuni 2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr: 2015749445 summas 46,25

eurot, tasumise tähtaeg 18.07.2016;

- 01.-31. juuli 2016 teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr: 2015998647 summas 102,49

eurot, tasumise tähtaeg 18.08.2016;

- 01.-31. august 2016 teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr: 2016460985 summas 48,88

eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016;

- 01.-30. september 2016, teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr: 2016703845 summas

569,21 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016.

Elisa Eesti AS esitas kostjale 16.09.2016 teatise lepingu lõpetamisest, milles Elisa Eesti AS

palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 23.09.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat

eelnimetatud tähtajaks, luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 24.09.2016.

01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 754,34 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2015749445 summas 46,25 eurot, arvest nr

2015998647 summas 101,59 eurot, arvest nr 2016460985 summas 44,75 eurot ja arvest nr

2016703845 summas 561,75 eurot;

2) 617,61 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2015749445 tulenev viivis

perioodil 19.07.2016 kuni 16.12.2019 summas 40,34 eurot, arvest nr 2015998647 tulenev viivis

perioodil 19.08.2016 kuni 16.12.2019 summas 86,40 eurot, arvest nr 2016460985 tulenev viivis

Tsiviilasi nr 2-19-12873

4 (7)

perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 37,09 eurot ja arvest nr 2016703845 tulenev

viivis perioodil 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 453,78 eurot;

3) 35,00 eurot sissenõudmiskulud.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 19.06.2020 esitatud hagiavalduse tervikteksti

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi,

tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

06.08.2020 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse

tegemist.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 410 alusel koostoimes TsMS § 407

lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega

liitumislepingust kliendinumbriga 8175884. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid

osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01.-30.06.2016 teenuste kasutamise eest

01.07.2016 arve nr: 2015749445 summas 46,25 eurot, perioodil 01.-31.07.2016 teenuste

kasutamise eest 01.08.2016 arve nr: 2015998647 summas 102,49 eurot, perioodil 01.-

31.08.2016 teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr: 2016460985 summas 48,88 eurot ja

perioodil 01.-30.09.2016, teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr: 2016703845 summas

569,21 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud.

Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest

tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest tasu.

Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

Tsiviilasi nr 2-19-12873

5 (7)

nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud teenuste ja

ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule.

10. Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

11. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 754,34 euro ja

sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud

viivisemäär 0,070% päevas. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise

väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas.

Kohus on hagejale 04.09.2019 hagiavalduse käiguta jätmise määruses ning 10.02.2020

menetlusse võtmise ja liitmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära

kokkulepe lepingus võib olla tühine.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges

määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.

detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud

viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

13. Hagiavalduses märgitud kokkuleppeline viivisemäär 0,07% põhivõlalt päevas ületab

seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. Seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise

lause kohaselt on käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne

seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas.

Kohus leiab, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks

seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas

viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära.

VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja

nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne

praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%.

Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada

viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud. Kohtu hinnangul on

Tsiviilasi nr 2-19-12873

6 (7)

hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.

14. Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvest nr 2015749445 tasumata 46,25

eurolt perioodil 19.07.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määraga arvestatud viivis on summas 12,63 eurot; arve nr 2015998647 põhivõlalt

101,59 eurolt perioodil 19.08.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) 27,04 eurot; arve nr

2016460985 põhivõlalt 44,75 eurolt perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud)

11,61 eurot ja arve nr 2016703845 põhivõlalt 561,75 eurot perioodil 19.10.2016-16.12.2019

(kaasa arvatud) 142,06 eurot. Seega seisuga 16.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivis sissenõutav

kokku summas 193,34 eurot (hageja arvestas määraga 0,07% viivisesummaks 617,61 eurot).

Kuna kohus mõistab viivise välja hageja taotletust väiksemas määras, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

15. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 754,34 euro täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Täiendavalt on menetluse ajal viivis muutunud sissenõutavaks summas 39,58 eurot. Kohus

arvutas viivist põhivõlalt (754,34 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.08.2020 (kaasa arvatud).

TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt viivise välja kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud osas kindlas summas ning alates 13.08.2020 protsendina põhivõlast

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

18. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

19. Hageja 06.08.2020 istungil jäi hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja juurde.

Istungi osalemisega seotud kulusid hageja lisada ei soovinud. Hageja menetluskuludest kohus

jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks

esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Samuti kohus jätab kostja

kanda hagi rahuldamise ulatusele vastava osa hageja õigusabikuludest. Kohus rahuldas esitatud

Tsiviilasi nr 2-19-12873

7 (7)

nõuded 65,20% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel kohus jätab hageja õigusabikuludest 65,20%

jätta kostja kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

20.1. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 350,00 eurot: tsiviilasjas nr 2-19-12873 summas 75,00

eurot, tsiviilasjas nr 2-19-13132 summas 75,00 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-20306 summas

200,00 eurot. 19.06.2020 esitatud hagiavalduse terviktekstis märkis hageja tsiviilasja hinnaks

1599,68 eurot ja riigilõivuks 225,00 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Rahuldatud nõuete

ulatuses hagiavalduse esitamisel oleks tsiviilasja hinnaks olnud 1043,03 eurot 754,34 + 35,00

+ 193,34 + 754,34*8%), millelt riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks tasuda

riigilõivu 200,00 eurot.

Hageja otsustab ise, milliseid nõudeid esitab. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumisel

vältimatu eeldus, seega on hageja tasutud riigilõiv 350,00 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

See ei tähenda aga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu riigilõivu hüvitamist. Vastavalt

menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõivust 200,00 eurot ning ülejäänud 150,00

eurot jääb hageja enda kanda.

20.2. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud summas

420,00 eurot.

Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada, seega tuleb kostjal hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitada koos käibemaksuga.

21. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 770,00 eurot (millest 350,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 420,00 eurot

lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20%)).

Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

katteks välja kokku 473,84 eurot (riigilõivust 200,00 eurot ja 65,20% hageja põhjendatud ja

vajalikest õigusabikuludest, s.o 273,84 eurot).

22. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtunik Heli Käpp

(allkirjastatud digitaalselt)