4-20-3198/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-3198

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2020, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-20-3198

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Väärteoasi

B.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja

Aime Kask 22.07.2020 tehtud üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,20,002921 LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik:

B.S (ik XXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 117 lg 1 p 4, §

120, § 132 p 2 kohus otsustas:

Rahuldada osaliselt B.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask 22.07.2020 otsusele

väärteoasjas nr 2670,20,002921, millega menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja

22.07.2020 otsuse osaliselt, s.o karistuse osas.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi

III vanemväärteomenetleja Aime Kask 22.07.2020 otsus osaliselt määratud karistuse osas ning

teha selles osas uus otsus, millega määrata B.S-ile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 100

(ükssada) trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE

932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220205074465. Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse).

Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab

kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, selleks peab menetlusalune isik kasutama aga advokaadi abi.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III

1 (6)

4-20-3198

vanemväärteomenetleja Aime Kask 22.07.2020 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,20,002921

tuvastati B.S tegevuses LS § 69 lg 3 sätestatud normi rikkumine ning menetlusalusele isikule määrati LS

§ 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

B.S-ile koostati 23.06.2020 antud väärteoasjas väärteoprotokoll, mille kohaselt 23.06.2020 kell 12:53 60

Pärnu-Lihula tee, Papsaare küla, Pärnu linna, Pärnu maakonna PÄRNU-LIHULA 10. kilomeetri

pärisuunal juhtis mootorsõidukit juhile keelatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l kohta. Alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega LION INTOXILYZER 8000 NR 80-005401.

22.07.2020 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,20,002921 kvalifitseeriti eelkirjeldatud väärtegu

LS § 69 lg 3 rikkumisena ning karistus määrati LS § 224 lg 2 alusel 150 trahviühikut, s.o rahatrahv 600

eurot.

Viidatud otsuse kohaselt kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on

seisukohal, et menetlusalune isik B.S pani 23.06.2020 toime temale liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

süüks pandud väärteo ning protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud

väärtegu on õigusvastane ja karistusseadustiku (KarS) § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut so kuni 1200 eurot, arestiga

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut

on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3). LS § 33

lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit

juhtida.

Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Isiku

käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse ning üldisesse liikluskorda.

Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmises karistusmääras omab konkreetse menetlusaluse

isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

Kaebuse sisu

Menetlusalune isik esitas 25.07.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale,

mille kohaselt tunneb ennast juhtunud pärast siiralt halvasti ja kahetseb tehtut väga. Menetlusaluse isiku

sõnade kohaselt tarbib ta alkoholi väga harva ja pigem üldse mitte, siis tunne oli võõras, aga sellel

hommikul tundis, et kõik on korras, mistõttu ka sõitma asus. Elukaaslasel, kellega menetlusalune isik

koju sõitma hakkas ja kes peale kontrolli edasi sõitis, on load. Oleks menetlusalune isik teadnud, et

temaga nii on, poleks ta kindlasti ise sõitma hakanud.

Lisaks avaldab menetlusalune isik, et on pensionär ja majanduslik seisund raske, seega palub siiralt

võimalikult väikest karistust. Hetkel ei tea, kuidas sellega toime tulla, et veel ära elada.

28.07.2020 kaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määruse peale täiendas

B.S oma kaebust, väljendades, et soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt karistuse osas

ja taotleb minimaalset karistust.

Menetlusalune isik nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

2 (6)

4-20-3198

Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata.

B.S-i on karistatud Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi üldmenetluse korras. Karistus on B.S-ile määratud

rahatrahvi keskmises karistusmääras. Karistust kergendavad ja karistust raskendava asjaolud B.S puhul

ei esinenud. Isik ei esitanud vastulauset ega kahetsenud toimepandud tegu. B.S pidas normaalseks, et

hommikut alustab õlle tarvitamisega ning hiljem istub mootorsõiduki rooli.

Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik

seisund lubab sõidukit juhtida. B.S seda ei teinud. Isik peeti kinni politseioperatsiooni“ Kõik puhuvad“

käigus. See, et B.S on pensionär ei anna talle õigust panna toime tõsiseid liiklusseaduse nõuete

rikkumisi.

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud

alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi

ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii

enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Liiklusseadus § 224 lg 2 näeb ette karistuseks rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Karistus sellise

raske liiklusalase väärteo eest peab olema mitte ainult menetlusaluse isiku poolt ratsionaalselt tajutav,

vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid positiivses suunas mõjutav.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud

õiglaselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun B.S kaebus

jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja palub B.S kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub

alljärgnevatele seisukohtadele.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lõikes 2

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see

on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja

poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6),

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega

(p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada

taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

Toimiku materjalidele ning menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud kaebuses märgitule tuginedes on

tõendatud, et B.S on pannud toime talle etteheidetava väärteo, st juhtis 60 Pärnu-Lihula tee, Papsaare

küla, XXX-i, PÄRNU - LIHULA 10km paremal pärisuunal mootorsõidukit juhile keelatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,28 mg/l kohta. Kirjeldatud teoga rikkus B.S LS § 69 lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt

mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Väärteoasjas 23.06.2020 kell 12:53 koostatud väärteoprotokolli kohaselt leidis tuvastamist, et B.S juhtis

3 (6)

4-20-3198

Pärnu-Lihula mnt 10. kilomeetril suunaga Lihula suunas mootorsõidukit Toyota Corolla,

registreerimisnumbriga xxx, juhile keelatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l kohta. B.S on avaldanud, et ei

saanud aru, et on jääknähud, tarvitas ühe õlle hommikul.

Väärteoprotokollile on lisatud tõendusliku alkomeetri LION INTOXILYZER 8000 nr 80-005401

väljatrükk, mille kohaselt kolm mõõtmist tulemustega 0,23 mg/l, 0,33 mg/l ja 0,34 mg/l kohta

laiendmääramatusega +/- 0,05 ning mõõtmise lõpptulemus oli seega 0,28 mg/l kohta. B.S oli andnud

allkirja, nõustumaks tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisega.

Lisaks on 23.06.2020 koostatud B.S suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt Pärnu-

Lihula mnt 10. kilomeetril Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Veroonika

Piirikuus otsustas kõrvaldada B.S sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust

arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis

alates 23.06.2020 kell 12:53 kuni kaineks saamiseni. Nimetatud otsuse kohaselt oli juhi suust tunda

alkoholilõhna.

23.06.2020 tunnistaja Rein Jõgeva ülekuulamise protokolli kohaselt 23.06.2020.a kella 12.52 ajal, olles

teenistuskohustuste täitmisel, viibis ta Pärnu maakonnas Pärnu linnas Lemmetsa külas Pärnu-Lihula mnt

10.kilomeetril, kus teostas koos teiste patrullidega politseioperatsiooni "Kõik puhuvad!", kui tema poole

liikus Pärnu poolt Lihula suunas musta värvi sõiduauto, registreerimismärgiga xxx. Tunnistaja andis

sõidukile käeliselt peatumismärguande.

Tunnistaja liikus sõiduki juhiukse juurde, tutvustas end ning selgitas, et tegemist on

politseioperatsiooniga "Kõik puhuvad!" ning palus juhil indikaatorvahendisse puhuda. Indikaatorvahendi

Alcoquant 6020 plus nr. A418667 mõõtetulemuseks oli 0.42mg/1 kohta. Seejärel palus tunnistaja juhil

esitada juhiluba või muu isikut tõendav dokument. Juht esitas Ev isikutunnistuse nr.AA1159062.

Kontrollimisel selgus, et juhiks osutus B.S ik XXX. Pärast isiku tuvastamist tegi tunnistaja juhile

ettepaneku alkoholijoobe kontrolliks tõendusliku alkomeetriga patrullsõidukis, millega juht oli

vabatahtlikult nõus. Tõendusliku alkomeetri LION INTOXILYZER 800 nr. 80-005401 lõplikuks

mõõtetulemuseks oli 0.28 mg/1 kohta.

Isik selgitas, et tarvitas lahjat alkoholi (1 õlu) sama päeva hommikul kella 8 paiku ning arvas sõitma

minnes, et on kaine, kuna tundis end hästi. Kohus leiab siiski, et eeltoodud andmed viitavad isiku

tahtlikule käitumisele.

Eelnevale tuginedes on väärteotoimikus olevate materjalide põhjal kahtlusteta tõendatud, et B.S on

pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 224 lg 2 alusel, st juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, seega on tuvastatud, et tegu, mida

menetlusalusele isikule ette heidetakse, on aset leidnud (VTMS § 133 p 2), teo on toime pannud

menetlusalune isik (VTMS 133 p 3) ning tegu on õigesti kvalifitseeritud (VTMS § 133 p 4). Seega

puuduvad ka väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask, kes on

täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on

vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (VTMS § 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei

ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust

koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et oma selgitustes sedastab menetlusalune isik, et oli sõidukit

juhtima minnes sama päeva hommikul joonud ära ühe pudeli õlut, leiab kohus, et antud süütegu pandi

toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Menetlusalune isik toob oma kaebuses välja, et tarbib alkoholi väga harva ja pigem üldse mitte, aga sellel

hommikul, kui sõitma asus, tundis, et temaga on kõik korras ning kui ta oleks teadnud, et temaga on nii,

poleks ta kindlasti ise sõitma hakanud, sest tema elukaaslasel on samuti load. Kohtu hinnangul on

4 (6)

4-20-3198

vastuoluline menetlusaluse isiku väide, et tundis end sõitma asudes hästi, kui samal ajal oli teadlik, et jõi

hommikul ühe pudeli õlut. Seda enam, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbib ta alkoholi väga

harva või pigem üldse mitte. Seetõttu on ka imelik, et selline isik just hommikul otsustab õlut tarbida. LS

§ 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema terviseseisund lubab

sõidukit juhtida. B.S, asudes sõidukit juhtima, teades, et ta jõi hommikul ühe pudeli õlut, jättis eelneva

kohustuse täitmata.

LS § 224 lg 2 koosseisu realiseerimisel isikul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Seega kohus tuvastab, et menetlusalune isik on esitatud süüdistuste järgi süüdi LS § 224 lg 2

järgi toime pandud väärteos ning on selles ka õigesti kohtuvälise menetleja poolt süüdi tunnistatud.

Karistus

Rahatrahv on menetlusalusele isikule määratud LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja määratud karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga 600 eurot, s.o 150

trahviühikut. LS § 224 lg 2 järgi on karistusraam kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot, seega määrati

B.S-ile karistus keskmises määras. Isikule on ette heidetud vaid ühte tegu ning arvestamata on jäänud

asjaolu, et nimetatud koosseis määratleb väärteokorras karistatavaks mootorsõiduki juhtimise isiku poolt,

kelle väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l kohta. B.S-il tuvastati alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus 0,28 mg/l kohta, st joobeseisund ületas vaid mõnevõrra LS § 224 lg-s 2 sätestatud

alkoholisisalduse alammäära 0,25 mg/l kohta. Seega 0,25-0,74 pikk skaala eeldab, et karistusi

diferentseeritaks vastavalt süüle ning ei saa olla automaatselt seetõttu aluseks kohe keskmine määr, sest

isiku teo ebaõigussisu on väiksem kui nt 0,55 mg/l-se joobega rikkuja korral. Kohus peab aga kohtlema

kõiki süüdimõistetuid võimalikult võrdselt arvestades karistuse mõistmise peamise alusena isiku süüd.

Lisaks tuleb B.S puhul arvestada asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad nii kehtivad kriminaal- kui ka

väärteokaristused, st võib öelda, et tegemist on seadusekuuleka kodanikuga, kelle puhul oli loodetavasti

tegemist ühekordse eksimusega ning käesoleva väärteoasja raames määratav karistus, ka keskmisest

määrast väiksem karistus, täidab tema puhul eripreventiivset eesmärki hoiduda edaspidi selliste tegude

toimepanemisest. Üldjoontes kehtivate karistuste puudumine viitab eeskätt antud juhul aga

eripreventiivses mõttes õigele karistusliigi valikule kohtuvälise menetleja poolt, milleks on rahatrahv ja

süü suurust see ei mõjuta oluliselt, sest see iseloomustab üldiselt isiku suhtumist õiguskorda.

Kokkuvõtvalt kohus leiab, et karistuse määramine ei ole toimunud siiski kooskõlas karistamise

kohaldamise alustega (p 7) ning menetlusalusele isikule väärteootsusega määratud karistus ületab

menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo asjaolude ebaõigussisu - süüd ning isikut arvestades

mõistlikku karistusmäära. Kohtu hinnangul on eelnevaid asjaolusid arvestades mõistlik määrata B.S-ile

LS § 224 lg 2 alusel keskmisest trahvimäärast väiksem karistus – s.o rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400

eurot.

Kaebus kuulub rahuldamisel osaliselt, sest kohus ei nõustu kaebuse esitaja taotlusega karistuse osas täiel

määral. Kohus ei pea põhjendatuks menetlusaluse isiku poolt taotletud minimaalset karistust, mis

rahatrahvi puhul oleks 3 trahviühikut, s.o 12 eurot, kuna isik istus autorooli, olles teadlik, et oli samal

hommikul joonud ära ühe pudeli õlut. Kahetsust teo toimepanemisse avaldas isik esmakordselt alles

kohtule esitatud kaebuses, vahetult teo toimepanemiselt tabatuna isiku kahetsust tuvastatud ei ole.

Seetõttu kohus arvestas ka kahetsust karistuse juures minimaalselt. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et

sõiduki juhtimine alkoholijoobes on enamohtlik väärtegu, mida toime pannes seab juht reaalselt ohtu nii

enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning antud juhul on oluline seegi, et lisaks B.S juhitud

sõidukis viibis kõrvalistujana ka tema elukaaslane. Ka see asjaolu on süü raskuse juures oluline hinnata ja

ka reaalselt arvesse võtta.

Eelnevale tuginedes, arvestades isiku süü suurust ning avalikku menetlushuvi, puudub alus

5 (6)

4-20-3198

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse ebaõiget

kohaldamist, küll aga oli kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv keskmises määras –

menetlusalust isikut ja tuvastamist leidnud joobe suurust ja muid asjaolusid arvestades liiga suur ning

maakohus käesoleva otsusega korrigeeris menetlusalusele isikule määratava rahatrahvi suurust. Seega

rahuldab kohus B.S kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask 22.07.2020 otsusele väärteoasjas nr

2670,20,002921 ning tühistab eelnimetatud otsuse osaliselt määratud karistuse osas ning teeb selles osas

uue otsus, millega määrab B.S-ile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

6 (6)