2-20-8270/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2020, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-8270

Tsiviilasi

MNTHR Action Group OÜ avaldus Monethera Group OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja:

MNTHR

Action

Group

OÜ

(registrikood 14953206, asukoht Maakri tn 19/1, Tallinn

10145) lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov

Võlgnik: Monethera Group OÜ (registrikood 14616437,

asukoht Roseni tn 13, 10111 Tallinn) juhatuse liige

A T

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo,

Tatari

25,

10116

Tallinn,

e-post

maire@mmab.ee; telefon 5018840, 6640 600)

Pankrotiavalduse

läbivaatamine

eelistung 10.08.2020

Resolutsioon

1. Kuulutada välja Monethera Group OÜ (registrikood 14616437) pankrot 11.08.06.2020 kell

15.00.

2. Nimetada Monethera Group OÜ pankrotihalduriks Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo,

Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post maire@mmab.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.08.2020 algusega kell 15.00. Üldkoosolek

toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn, saal nr 2019).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

5. Pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku Monethera Group OÜ kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 1482 eurot.

7. Maksta ajutise halduri tasu välja kohtu deposiiti tasutud summa arvelt ja kanda 1482 eurot Maria

Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxx.

8. Määrata võlausaldaja MNTHR Action Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 8403,20

eurot. Võlausaldaja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele pankrotivara arvelt PankrS § 146 lg-

s 1 sätestatud korras.

9. Jätta rahuldamata MNTHR Action Group OÜ taotlus määratud menetluskuludelt viivise välja

mõistmiseks.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja

korda (PankrS § 31 lg 7). ). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võivad võlgnik,

võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Avaldaja esitas 05.06.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis 17.06.2020 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja 26.06.2020 nimetas

ajutise halduri.

Aruandest nähtub, et võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud ega oma seisukohta

pankrotiavalduse osas esitanud, mistõttu tugineb ajutine haldur oma arvamuses võlausaldaja

seisukohtadele ja avaldusele ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile tulenevalt

päringute vastustest ning avalikult kättesaadavast informatsioonist. Võlgniku tegevusalaks on

registrikaardile märgitud muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Võlausaldaja

pankrotiavaldusest ja võlgniku siiani toimivalt kodulehelt nähtub, et võlgnik tegeles ühisrahastust

pakkuva veebiplatvormi xxx pidamise ja haldamisega. Võlgnik esitles potentsiaalsetele investoritele

võimalust veebipõhiselt vahendada laene äriprojektidesse ühisrahastuse põhimõttel. Isikud, kes

registreerisid end platvormi kasutajateks, said võimaluse investeerida, s.t. laenata raha erinevatesse

projektidesse, mis platvormil olid loetletud. Projekte pakkusid justkui kolmandad osapooled ehk

platvormist eraldiseisvad äriühingud. Võlgnik esitles ja kvalifitseeris end kui vahendajat, kes

edastab investorite antud laenud äriühingutele, kelle projektid olid võlgniku poolt spetsiaalselt välja

valitud ja platvormi vahendusel investeerimiseks avatud, ja tagastab vastavatelt äriühingutelt saadud

laenude tagasimaksed koos intressidega investoritele. Võlausaldaja selgituste kohaselt lubati

platvormi kasutajatele, et nad on otseses lepingulises suhtes võlgnikuga ja võlgnik on laenu

vahendajaks ja garandiks investorite ja platvormil esitletud laenusaajate vahel. Veel lubati, et

võlgnik teostab platvormil esitletud projektide ja nendega seotud äriühingute suhtes põhjaliku

taustakontrolli. Võlgnik pidi iga platvormil esitletud projekti suhtes kontrollima sellega seotud

äriühingu tegevust, hindama äriplaani ja teostama finants- ja õigusanalüüsi. Lisaks võlgnikule pidi

lubaduse järgi taustakontrolli teostama spetsiaalselt auditeerimisele keskendunud Läti ühing xxx.

Pankrotiavaldusest nähtub lisaks, et platvormi kasutajaks registreerimisel esitas võlgnik sõnaselge

kinnituse, et kõigi projektide puhul on rakendatav tagasiostugarantii (nn buy-back guarantee), mille

kohaselt on võlgnik valmis igal ajal ja koheselt kasutaja nõudmisel ostma tagasi laenu, mille kasutaja

on projekti jaoks andnud, arvates maha väikese protsendi laenusummast. Seejuures pidid laenult

kuni tagasiostugarantii rakendamiseni juba makstud intressid jääma platvormi kasutajale.

Võlausaldaja esindab pankrotimenetluses platvormi kasutajaid, kes on loovutanud oma nõudeõiguse

lepinguga võlausaldajale VÕS § 164 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik esitles

platvormil fiktiivseid projekte ja laenusaajaid, mis tegelikult olid loodud üksnes ebaõige

ettekujutuse loomiseks, et investoritelt saadud raha investeeritakse platvormil avaldatud ja reaalselt

eksisteerivatesse projektidesse. Alates 2020. a. algusest on platvormi kasutajad esitanud võlgniku

vastu nõudeid raha tagastamiseks, sh nii kasutajakontol oleva raha tagastamiseks kui ka

tagasiostugarantii rakendamiseks. Kui platvormi kasutajatel tekkisid kahtlused võlgniku võimaliku

pettuse osas ja nõutud väljamaksete maht eelduslikult ületas võlgniku hoiuste mahu, lõpetas võlgnik

2020. a. veebruaris väljamaksete teostamise. Seejuures on võlgnik 2020. a. märtsis platvormi

kasutajatele saadetud e-kirjas märkinud, et ta on lõpetanud tegevuse. Kirjas on põhjendatud

väljamaksete peatamist ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga. Ajutisele

pankrotihaldurile on avaldaja esitanud menetluse ajal teate, et on omandanud nõudeid kokku 451-lt

võlausaldajalt, summas 1 795 130 EURi. Võlgnikul oli pangakonto LHV Pank AS-s, mis on suletud

26.06.2020 ning SEB Pank AS-s, mis on suletud 17.12.2019. SEB Panga konto väljavõttest nähtub,

et kontol toimus (välismaistelt) investoritelt rahade kogumine perioodil juunist 2019.a. kuni

detsembrini 2019, selle aja jooksul oli konto käive 1,4 miljonit eurot. Kontolt kanti summad üle

viiele Läti äriühingule ja lõpuperioodil ka võlgniku enda kontodele teistes riikides. xxxvastusest

nähtub, et võlgnikul oli konto jääk päringule vastamise seisuga 2 353,36 EUR. Pangakonto avati

04.03.2020, kuid lähtuvalt pangasisestest protseduurireeglitest, tehti otsus pangakonto sulgemiseks.

Võlgniku tegevus on olnud seotud välisriikidega. Investorid, kes on raha paigutanud väidetavatesse

investeerimisobjektidesse, on välisriikidest. Võlgniku kodulehel on tutvustatud väidetavaid

äriprojekte, kuhu on investorite rahad välja laenatud. Läti advokaadibüroo kogutud andmetest

nähtub, et äriühingud, kuhu on antud laenud välja läbi SEB Panga, on valdavalt olnud ilma reaalse

tegevuseta ja varatud, välja arvatud üks erand (omandis on kinnisvara, mille hinnangut hetkel veel

ei ole). Investorite raha on seega sisuliselt kantud fiktiivsetesse projektidesse. Kogutud info annab

alust nõustuda arvamusega, et tegu ei ole reaalse äritegevusega ja reaalsete investeeringutega läbi

ühisrahastuse platvormi vaid kelmusega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on nimetatud

asjaoludel algatatud kriminaalasi. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste

liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod. Ajutise halduri

hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise aega klassikalises mõttes võimalik käesoleval juhul välja

tuua kuna tegu on tõenäolise kelmusega, kus reaalset äritegevust ei ole toimunudki. Läti

advokaadibüroo poolt kogutud teabest nähtub, et võlgnik on andnud väidetavaid laene äriühingutele,

kellel puudub käive või on see väga väike, samuti puudub neil registrivara. Sellest tulenevalt tuleb

võlausaldajatel arvestada võimalusega, et laenude tagasisaamine ei pruugi osutuda võimalikuks.

Ühe äriühingu vastu, kelle on vara olemas, on nõue reaalsem, kuid selle vara turuhind on teadmata

ja nõude maksmapanek välisriigis on kindlasti keeruline. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik

on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine.

Pankrotiavalduse läbivaatamiseks oli määratud istung 10.08.2020. Võlgnik esitas taotluse istungi

edasilükkamiseks. Võlausaldaja toob esile, et võlgnik ei ole kohtumenetluse käigus vastuväiteid

esitanud, istungit ei tasu edasi lükata ja tuleks välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja selgitas, et

pankroti väljakuulutamisel on nad nõus rahaliselt panustama.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt

lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik

vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Ajutine haldur ja võlausaldaja on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist. Kohus tutvunud

ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on

välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt

kohustusi vähemalt summas 1795 130 eurot, kuid vara teadaolevat vara 2353,36 euro väärtuses.

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada kuriteo

tunnustega tegu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd peale ajutise halduri

tasu määramist, jääb veel kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgnikul on

tuvastatud raha olemasolu pangas.

PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas

PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida,

kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti

väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS

§ 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Maire Armi.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases

järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja

3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine

haldur palub tasuks määrata 1482 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 13 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri

tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1235

eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu summas 1482 eurot välja võlausaldaja poolt

kohtu deposiiti tasutud summast.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses

kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks

menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS

§ 138 lg 2 ja § 144 p 1 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks menetlusosalise

esindaja kulud. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv pankrotiavalduselt ja tagamiselt kokku 350

eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu.

Lepinguline esindaja on pankrotiavalduse ettevalmistamisele kulutanud 74 tundi ja 48 minutit ja

muudele toimingutele (mh ettevalmistus ja esindamine kahel istungil, teatise ja nõudekirja

koostamine) 5 tundi ja 5 minutit keskmise tunnitasuga 140 eurot tund. Arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, asja rahvusvahelist iseloomu ja seda, et

võlausaldaja on omandanud nõudeid 451-lt võlausaldajalt, leiab kohus, et avaldaja lepingulise

esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd avaldaja ei ole

käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga summas 8403,20

eurot.

Võlausaldaja palub võlgnikult välja mõista ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

(TsMS § 177 lg 4). Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus mõista võlgnikult välja seaduses sätestatud

määras viivis tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel

lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt (08.12.2017 Tallinna

Ringkonnakohtu lahend 2-14-8672 punkt 15).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/