2-19-14237/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14237

Tsiviilasi

XX avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks

YY

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel

ainuhooldusõiguse saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Merle Albrant

Avaldaja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II RR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute määratud esindaja vandeadvokaat

Tiina Mare Hiob

Eestkosteasutused Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu) ja Saue vald (Saue Vallavalitsuse

kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14237 muutmata,

kuid täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega, millega jätta YY

avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel

ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

2. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. Jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste

viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

2.2. Määrata laste CC ja RR suhtlemise kord ema XX ja isa YY-ga alljärgnevalt:

4.2.1. Lapsed elava kummagi vanema juures järjest ja kordamööda kaks

nädalat. Kahenädalane periood algab ja lõppeb iga paarisnädala

esmaspäeval.

4.2.2. Paarisaastatel on lapsed sügisvaheaja, suusavaheaja ning talvevaheaja

alates 2. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni isaga ning talvevaheaja alates

vaheaja algusest kuni 2. jaanuarini ja kevadvaheaja emaga, paaritutel

aastatel vastupidi.

2 (8)

4.2.3. Emadepäeva ja ema sünnipäeva on lapsed emaga ja isadepäeva ning

isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures lapsed

graafikujärgselt viibivad.

4.2.4. Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval

kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps

graafikujärgselt viibib.

4.2.5. Mõlemal vanemal on õigus viibida laste üritustel koolis, huviringides,

trennis.

4.2.6. Vanemad ei räägi laste juuresolekul või lastele teisest vanemast

halvasti.

4.2.7. Vanemate omavahelisel kokkuleppel ja laste soove arvestades, võivad

toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised.

4.2.8. Määruse

jõustumisel

tühistada

14. oktoobri

2019. a

esialgse

õiguskaitse kohaldamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-14237.

3. Võtta asja juurde dokumentaalse tõendina XX 22. juulil 2020 esitatud tõend (dr AK

arvamus).

4. Jätta asja juurde võtmata dokumentaalsete tõenditena YY 8. juunil 2020 ja 13. juulil

2020 esitatud tõendid (määruskaebuse lisad 1-5 ja seisukoha lisad 1-6) ning XX

29. juunil 2020 esitatud tõend.

5. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud YY kanda. Jätta riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

8. Välja mõista YY-lt XX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 378 eurot.

9. Määruse p-s 8 väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Osaühingu NVV

Õigusbüroo arvelduskontole nr EE062200221069469306, selgitusega tsiviilasi nr 2-19-

14237.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused

1. XX (avaldaja I, ema) esitas 16. septembril 2019 Harju Maakohtule avalduse määrata

kindlaks ema suhtlemise kord laste CC (laps I) ja RR-ga (laps II). Ema lõplikuks nõudeks

3 (8)

menetluses jäi määrata suhtlemise kord, mille kohaselt lapsed viibivad kordamööda kummagi

vanema juures kaks nädalat järjest.

Avalduse kohaselt elab pere lahus alates 8. aprillist 2018, kui laste ema pidi pere ühisest kodust

lahkuma vanemate omavahelise suhte lõppemise tõttu. Kooselu lõppedes jäi vanemate vahel

kokkulepe, et lapsed on võrdselt mõlema vanemaga, kuid laste isa pole seda lubadust pidanud,

on takistanud emal laste hooldusõigust teostada ning ei lähtu laste huvidest ega soovidest. Isa

nõue on olnud, et lapsed oleksid kogu aeg temaga ning näeksid ema üle kahe nädala. Lapsed

on avaldanud, et soovivad olla võrdselt mõlema vanemaga. Emal ja lastel on väga lähedane

suhe. Laste huvides ei ole veeta emaga aega vaid üle nädala nädalavahetustel. Selline

suhtlemine on olnud isa soov, mitte laste.

2. YY (avaldaja II, isa) esitas 8. oktoobril 2019 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks.

Avalduse kohaselt ei ole kaks elukohta laste huvides. Lapsed ei ole tulenevalt nende vanusest

võimelised kõiki kahe elukohaga kaasnevaid asjaolusid ja probleeme ette nägema ning

adekvaatselt hindama. Lapsed ei ole võimelised kolima ja oma asju vedama kahe elukoha vahel

ning pidevalt ümber harjuma. Lapsed on nüüdseks laste isaga koos elanud ligemale poolteist

aastat. Lastel on olnud võimalik emaga suhelda ning nende huvidega arvestamine on olnud

igakülgselt lastele tagatud. Laste isa pole mitte kordagi takistanud emal lastega kohtuda. Laste

elukoht peab olema isa juures. Isa on võimeline tagama lastele stabiilse elukorralduse.

3. Harju Maakohus määras ema taotluse alusel 14. oktoobril 2019 esialgse õiguskaitse korras

määrusega asjas lõpplahendi jõustumiseni kindlaks ema ja laste suhtluskorra selliselt, et ema ja

lapsed viibivad koos igal paarisnädalal ning isa ja lapsed viibivad koos igal paaritul nädalal.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu. Isa pakkus välja määrata ema ja laste

suhtlemise kord selliselt, et lapsed on koos emaga iga paarisnädala nädalavahetusel reedest

pühapäevani ning laste soovi korral esmaspäevast neljapäevani pärastlõunal-õhtul,

koolivaheajad ja pühad veedavad lapsed kummagi vanemaga võrdse aja.

5. Laste esindaja toetas laste ema avaldust ja ei toetanud laste isa avaldust.

Ema avalduse ja laste ärakuulamise põhjal saab eeldada, et ema ja laste vahel on tugev side,

mida isa soovib põhjendamatult kontrollida ja seada emale tingimusi lastega kohtumisteks.

Lapsed kinnitasid esindajale, et soovivad elada mõlema vanema juures võrdselt. Kui

varateismelised lapsed soovivad elada kordamööda ema ja isa juures, ei ole tegu millegi

erakorralise või loomuvastasega, mida sunniga muuta. Lapsed suudavad oma tahet avaldada ja

põhjendada, nad on intelligentsed ja selge mõtlemisega. Vanemad on lapsi informeerinud, et

vanemate vaheline vaidlus on kohtus, see lapsi ei hirmuta. Lapsed kinnitasid, et vanemate

suhted ei ole head. Laste õppeedukus on hea ja nad tegelevad spordiga.

6. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas laste ema esitatud avaldust ning

ei toetanud isa avaldust.

7. Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust ja ei toetanud laste isa

avaldust.

8. Ärakuulamisel avaldasid lapsed maakohtule, et neil on mõlema vanemaga väga lähedased

suhted, kodu on mõlema vanema juures. Lapsed on rõõmsad, et on viimasel ajal saanud ka ema

juures elada. Lapsed elavad praegu nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapsed avaldasid

kindlalt, et soovivad elada kordamööda kummagi vanema juures kahe nädala kaupa.

Esimese astme kohtu määrus

9. Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse

ja jättis isa avalduse rahuldamata. Maakohus määras kindlaks ema ja laste suhtlemise korra.

4 (8)

Maakohus tühistas määruse jõustumisel esialgse õiguskaitse kohaldamise. Lastele määratud

esindaja kulud jäid riigi kanda ning muud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Maakohus määras, et lapsed elava kordamööda kummagi vanema juures kaks nädalat, pühad ja

koolivaheajad viibivad lapsed võrdselt kummagi vanema juures. Vanemate omavahelisel

kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused laste soove arvestades. Maakohus lähtus

asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 2, § 123 lg-st 1, § 124 lg-st 1, § 137 lg-

test 1 ja 3 ning § 143 lg-st 1.

Maakohus tuvastas, et lapsed on vastavalt 13 ja 9 aasta vanused. Perekond elas koos kuni

2018. a aprillini, kui ema kodust välja kolis. Ema ja laste selgitustest ilmneb, et vanemate

kokkulepe oli, et lapsed hakkavad edaspidi viibima kummagi vanema juures võrdse aja ning

sellisest elukorraldusest teavitati ka lapsi. Tegelikkuses määras isa omaalgatuslikult laste

elukoha enda juurde ning lubas lastel ema juures viibida üle nädala nädalavahetusel. Lastel ei

olnud enam võimalik olla piisavalt koos emaga, kellega nad olid olnud igapäevaselt koos ja

lähedases suhtes terve oma senise elu. Selline olukord rikkus väga tugevalt laste huve. Mõlemal

vanemal on lastega väga lähedane suhe.

Maakohus leidis, et isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluse käigus leidis kinnitust asjaolu, et isa ei mõista laste vajadust teise vanema järele ning

isa arvamuse kohaselt on laste elukorralduse mugavus olulisem, kui laste lähedane suhe teise

vanemaga. Maakohus ei kahelnud, et kumbki vanematest ei suudaks laste hooldusõigust

teostada. Laste vanemad on seni ühiselt hooldusõigust teostanud. Asjaolu, et vanemad on

mõnedes kasvatuslikes ja igapäevase hoolduse küsimustes erimeelt, ei ole aluseks ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Ületamatuid probleeme ei ole ilmnenud. Laste huvides on, et neil

on kaks hooldusõiguslikku isikut, kes laste vajadusi kõigist muudest isikutest paremini teavad

ning on võimelised tegema laste huvides parimaid otsustusi.

Maakohtu hinnangul on ema avaldus lastele vahelduva elukoha määramiseks põhjendatud.

Lapsed viibisid alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest kummagi vanema juures nädal

aega järjest. Lapsed on rahul, et nad saavad nüüd ka emaga koos elada. Lapsed avaldasid, et

soovivad, et kummagi vanema juures viibimise aeg oleks järjest kaks nädalat, mitte üks nädal,

nagu kohtumenetluse ajal. Lastele määratud esindaja ja eeskosteasutused toetasid laste soovi.

Lapsed on arenguliselt küpsed oma elukoha suhtes arvamust avaldama. Laste soov on

kooskõlas laste huvidega.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

10. Avaldaja II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus

isale, määrata laste ja ema suhtlemise kord kindlaks selliselt, et lapsed veedavad emaga aega

iga kuu paarisnädala nädalavahetusel, soovi korral esmaspäevast neljapäevani pärastlõunal-

õhtul ning kindlaks on määratud suhtlemine ka koolivaheaegadel ja perekondlikel sündmustel.

Kui ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole võimalik, määrata suhtlemise kord kindlaks selliselt,

et lapsed elavad kummagi vanema juures ühe nädala. Menetluskulud palub isa jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Koos määruskaebusega ja 13. juuli 2020. a seisukohaga esitas isa uusi dokumentaalseid

tõendeid.

Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaalõigust ja hindas tõendeid valesti. Määrus

kordab peamiselt ema ja eeskosteasutuste seisukohti. Maakohus hindas vanemate õigusi ja

kohustusi laste kasvatamisel, kuid ei arvestanud laste huvidega.

Maakohus jättis tähelepanuta, et lapsed on arengueas, kus nende identiteedi kujundab nii

füüsiline- kui sotsiaalne keskkond. Vanemate kooselu ajal oli laste ema reaalsusega kontaktis

olev inimene, kuid see muutus mingil hetkel, kui ta hakkas harrastama esoteerilisi praktikaid ja

osalema rituaalsetel üritustel. Isa ei luba oma lapsi lasta sellest kõigest mõjutada. Isa ei tea,

5 (8)

milline on laste ema ja tema uue elukaaslase seksuaalne käitumine, kuid see võib kahjustada

laste seksuaalse identiteedi väljakujunemist. Alternatiivsed teadmised ja -praktikad ei tohi

tekitada lastele vaimseid traumasid ega risustada nende tõenduspõhise maailmavaate

kujunemist. Lastekaitsetöötajad jätsid laste ema elukaaslase vaimse seisundi välja selgitamata

ja lähtusid hinnangu andmisel üksnes laste formaalsetest elutingimustest.

Maakohus suhtus eeskosteasutuste valesti koostatud seisukohtadesse kriitikavabalt. Seisukohad

tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta. Saue valla lastekaitsespetsialist leidis ekslikult, et laste

harjumuspärase kasvukeskkonna ei loo mitte elukoht, selle ümbrus jmt., vaid inimesed, kellega

lapsed koos elavad. Vastus on kopeeritud aasta varem teise lastekaitsespetsialisti koostatud

arvamusest. Laste vaimset tervist, toimetulekut ja psühholoogiliste toimetulekustrateegiate ning

eneseregulatsioonioskuste väljaarenemist toetab kindla kodukeskkonna olemasolu või

vanemate

väga

hea

omavaheline

koostöö

(vt

nt

AK

arvamus

https://lood.delfi.ee/perejakodu/peresuhted/kes-kasvatab-last-parast-lahutust?id=82318414).

Seda ei saa ükski spetsialist ümber lükata. Kokkuleppevõimelisus vanemate vahel praktiliselt

puudub. Lapsed avaldasid Tallinna linna lastekaitsespetsialistile spontaanses vestluses, et nende

kodu on isa juures ja nad käivad emal vaid külas. Kohtul tuleb nende asjaoludega arvestada.

Vajalik on ka psühhiaatri või psühholoogi ekspertarvamus.

Lapsed ei oska selgelt sisustada oma huve ega oma heaolu pikemas perspektiivis ette näha.

Pärast esialgse õiguskaitse korras rakendatud suhtluskorda on lastega rääkides näha, et nad

tunnevad oma tavapärasest elust ja stabiilsest elukeskkonnast väga puudust. Eriti tuleb see esile

siis, kui nad ei saa igapäevaselt suhelda ja mängida oma sõpradega.

Maakohus tõlgendas vanemate vahelist lahkuminekujärgset kokkulepet erapoolikult ja valesti.

25. aprilli 2018. a e-kirjast on näha, et vanematel ei olnud kokkulepet, et lapsed hakkavad

viibima vanemata juures võrdse osa ajast. Laste väited kokkuleppe kohta ei oma tähtsust.

Maakohus jättis tähelepanuta isa väited laste ema majandusliku toimetuleku kohta. Ema väited

tema sissetuleku kohta on valed. Q OÜ 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et ema teenib

540 eurot kuus, millega ei ole ilmselgelt võimalik kahte last üleval pidada. Eesti Vabariigi

haldusterritooriumil välja kuulutatud eriolukorra tõttu kadus laste emal mistahes sissetulek.

Laste ema eksitab kohut ja halvustab menetluses isa. Lastekaitse ja lastele määratud esindaja

on sellega kaasa läinud. Isa käitumist hinnatakse negatiivsena perekonnaasjades

väljakujunenud isade vastase hoiaku tõttu. Isa armastab oma lapsi ja on käitunud laste parimates

huvides.

Maakohus jättis tähelepanuta, et määratud suhtluskord lahutab lapsed oma 2019. a juunis

sündinust poolõest, kellesse nad on väga kiindunud.

Maakohus mõistis valesti isa püüdlusi, säilitada laste harjumuspärane elukeskkond, pidades

seda pelgalt laste mugavuseks ja vähem oluliseks, kui lähedane suhe teise vanemaga. Laps II

vajab eripedagoogi abi igapäevaselt. Kuivõrd emal puuduvad rahalised vahendid koduõpetaja

palkamiseks, saab laps eripedagoogi juhendamisel abi vaid isa juures viibides. Uuest

õppeaastast tõuseb vanema poja õppekoormus hinnanguliselt 30 tunnini nädalas. Emal ei ole

aega klientide kõrvalt lastega tegeleda. Lapsed ootavad ema töö juures puhkeruumis, on ostnud

endale ise süüa ja õpivad hilisõhtutel, mistõttu laste õppeedukus kannatab. Koolis käivate laste

huvides on, et neil oleks üks kindel elukoht ja päevarutiin. Samuti on laste huvides käia koolis

ja huvialaringides elukoha lähedal, mida laste ema neile pakkuda ei saa. Lastel on olnud

võimalik emaga suhelda ning nende huvidega arvestamine on olnud igakülgselt laste isa poolt

tagatud. Laste ema soovib teostada hooldusõigust vastuolus laste huvidega.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosalistelt seisukohad.

6 (8)

12. Avaldaja I vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Koos vastusega ja 22. juuli 2020. a seisukohaga esitas avaldaja I uusi

dokumentaalseid tõendeid.

Laste esindaja ja eeskosteasutused leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga

659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendab maakohtu resolutsiooni

otsustusega jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha

määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

Maakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 442 lg-t 5 (koosmõjus §-ga 659). YY esitas

avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel

ainuhooldusõiguse saamiseks. Maakohtu määruse põhjendustes on maakohus nimetatud nõude

sisuliselt lahendanud, kuid on selle määruse resolutsioonis jätnud märkimata. Ringkonnakohus

saab maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega jätta YY avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse

saamiseks rahuldamata.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

15. Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus laste

viibimiskoha osas. Samuti vaieldakse selle üle, millistel tingimustel määrata kindlaks ema ja

laste suhtlemise kord. Vaidlust ei ole, et vanemad elavad alates 2018. a aprillist eraldi ja lapsed

elasid kuni asjas esialgse õiguskaitse määruse tegemiseni isa juures. Ema soovib veeta lastega

võrdse osa asjast ega soovi ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.

16. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures

tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis

hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel

arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab

esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud

isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude

kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine.

17. Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku

hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on asja lahendamisel

lähtunud eeskätt laste huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

18. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata,

kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse

määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Isa väited, et ema elustiil ja majanduslik toimetulek

ei võimalda lapsi kasvatada, on tõendamata. Tegemist on isa subjektiivse hinnanguga, mida ei

toeta ükski asjas esitatud ega kogutud tõend. Määruskaebuses esitatud kriitika kohalike

omavalitsuste arvamuste kohta ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud (I kd, tl 117-121, 126-

128). Kohalike omavalitsuste arvamused on koostatud lastekaitsetöötajate hinnangute põhjal,

kes on valdkonna pädevad spetsialistid. Nendest arvamustest ei nähtu, et ema käituks laste huve

kahjustavalt.

7 (8)

18.1. Kolleegium märgib, et mõlemal vanemal on laste ülalpidamiskohustus, mistõttu on

põhjendamatud isa väited, et ema juures viibides kannataks laste elustandard. Laste

ülalpidamiskohustus on nii vanemal, kelle juures lapsed elavad, kui ka lastest lahus elaval

vanemal (PKS § 96).

Koos määruskaebusega on isa esitanud Q OÜ 2019. a majandusaasta aruande (määruskaebuse

lisa 3; II kd, tl 25-30). Kuna nimetatud tõend ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane, siis jätab

ringkonnakohus selle vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1).

18.2. Isa kartused, et emaga koos olles võivad lastel tekkida või süveneda õpiraskused ei ole

kolleegiumi arvates põhjendatud. Vanemad ei vaidle, et laps II vajab abi õppimisel, kuid asjas

esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et seda saab pakkuda ainult juhul, kui lapse II

viibimiskoht on isa juures. Ema esitatud väidetest saab teha järelduse, et ema on teadlik lapse II

õpiraskustest ning on lapse II arengut toetav.

Ka ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et praeguses asjas esineks

laste huvidest tulenevalt vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegium

nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ei mõista laste vajadust teise vanema järele ning laste

elukorralduse mugavus (püsiv elukoht kooli ja treeningute lähedal) ei ole olulisem, kui laste

lähedane suhe teise vanemaga. 13 ja 9 aasta vanused lapsed saavad iseseisvalt ühistranspordi

kasutamisega hakkama ning meelevaldne on määruskaebusest tulenev isa väide, et ema ei saa

tööl käies laste hoolitsemise ega kasvatamisega hakkama.

19. Isa ei ole nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga (PKS § 143). Ringkonnakohtu

hinnangul lähtub maakohtu poolt kehtestatud suhtlemise kord laste huvidest, nagu näeb ette

PKS § 123 lg 1. Maakohus on arvestanud laste soovidega, mis on välja selgitatud kohtu,

kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate ja laste esindaja poolt. Lastekaitsetöötajad ei ole

seadnud kahtluse alla, et lapsed ei ole suutelised oma arvamust avaldama või et laste

arvamustega ei tohiks laste enda huvidest lähtudes arvestada. Lapsed soovivad elada mõlema

vanema juures, kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga (vt lapse arvamuse väljaselgitamine;

I kd, tl 122-123; kohtu poolt laste ärakuulamine 12. detsembril 2019 (ekslikult märgitud

12.12.2020), mille sisu on maakohtu määruses; II kd, tl 12 pöördel). Menetluse käigus esialgse

õiguskaitse korras on lastele määratud vahelduv elukoht ning kohtule ei ole esitatud andmeid,

et selline kord ei toimi.

19.1. Isa väidab, et lastel peab olema üks kodu, millega neil on emotsionaalne side, mistõttu on

kahe nädala kaupa elukoha määramine välistatud. Isa on seda seisukohta põhjendanud

psühhiaater AK internetis avaldatud arvamusega. Kolleegiumi hinnangul ei saa AK artiklist

järeldada, et vahelduva elukoha määramine rikub kõikidel juhtudel laste vaimset heaolu. Sellist

järeldust ei ole AK teinud ka 16. juuli 2020. a tõendis nr 78221, kus on kirjeldatud lapse II

vajadusi ning on välja toodud, et laps on tõmmatud vanemate vahelisse konflikti, mis loob

soodsa pinnase depressiooni tekkeks ja õpiraskusteks üle stressi kogemise vanemate

düsfunktsionaalsete suhete tõttu (II kd, tl 124-125). Nimetatud tõend on asjakohane ja tuleb

võtta asja juurde. Seega on konkreetses vaidluses laste huvides vanemate vahelise koostöö

loomine, mitte ühise hooldusõiguse lõpetamine või ühe vanemaga suhtlemise piiramine.

19.2. Praeguses asjas omab tähtsust ka see, et lapsed on pärast esialgse õiguskaitse rakendamist

kujunenud elukorraldusega harjunud (vt maakohtu 14. oktoobri 2019. a määrus; I kd, tl 138-

139). Lapsed ei tunne puudust sõpradega mängimisest ja ema kinnitusel saavad nad soovi korral

oma sõpradega ja poolõega kohtuda ka tema juures viibides.

19.3. Määruskaebuses on isa alternatiivselt taotlenud suhtlemise korra määramiseks ühe nädala

kaupa. Kolleegium märgib, et tegemist on uue taotlusega, mida isa ei ole maakohtu menetluses

esitanud ning mida ringkonnakohus ei saa menetleda (TsMS § 9 lg 3).

20. Mõlema avaldaja poolt täiendavalt esitatud dokumentaalsed tõendid jätab ringkonnakohus

TsMS § 238 lg 1 järgi vastu võtmata, sest need ei oma asjas tähtsust või asjaolu ei ole

vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1). Nendeks tõenditeks on: määruskaebuse lisad 1-2, 4-5;

8 (8)

avaldaja II 29. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa 1; avaldaja II 13. juuli 2020. a

menetlusdokumendi lisad 1-6. Kolleegium märgib, et asjas puudub vaidlus, et laps II vajab

õppimisel abi, mistõttu puudub vajadus eeltoodud asjaolu tõendamiseks. Ülejäänud esitatud

tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

21. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude

jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt avaldaja II kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

21.1. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud. Avaldaja I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale I määruskaebuse

menetluses osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 54 eurot käibemaksuga (II kd, tl 126-127).

21.2. Kolleegium leiab, et arvestades määruskaebuses esitatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja I esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja

vastuse koostamiseks 5 tundi ja seisukoha koostamiseks 2 tundi. Kokku tuleb avaldajalt II

avaldaja I kasuks välja mõista 7 tunni eest 378 eurot (käibemaksuga). Avaldaja I on kinnitanud,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Avaldaja I ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

seadusjärgses määras viivise tasumist (TsMS § 177 lg 4).

21.3. Avaldaja I on esitanud taotluse menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks

(TsMS § 445 lg 1). Vastavalt avaldaja I taotlusele määrab ringkonnakohus kindlaks, et avaldajal

II tuleb menetluskulud tasuda Osaühingu NVV Õigusbüroo arvelduskontole.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

23. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar