2-20-9844/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-9844

Tsiviilasi

D

K

avaldus

FORMAG

AGENCY

OÜ

sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: D K (isikukood xxx, elukoht xxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: Andrei Petrov (ANDREI

PETROV Õigusbüroo OÜ, asukoht Erika tn 2b-27, 10416

Tallinn, e-post: andreypetrov@hot.ee);

Puudutatud isik: FORMAG AGENCY OÜ (registrikood

11327299, asukoht Osmussaare tn 8, 13811 Tallinn).

Menetlustoiming

Sundlõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada FORMAG AGENCY OÜ (registrikood 11327299) ja algatada

FORMAG AGENCY OÜ likvideerimine.

2. Määrata FORMAG AGENCY OÜ likvideerijaks D K (xxx, elukoht xxx).

3. Kohustada likvideerijat D K viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja FORMAG AGENCY OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija

tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja

likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja

isikut ei ole 10. juuniks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks

esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht

pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas)

ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded

tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist

kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata

tsiviilasja numbrile.

4. Jätta menetluskulud FORMAG AGENCY OÜ kanda. Välja mõista FORMAG

AGENCY OÜ-lt menetluskuluna riigilõiv 50 eurot avaldaja D K kasuks.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

6. Harju Maakohtu kantseleil saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Tartu

Maakohtu registriosakonnale (e-post: registriosakond@kohus.ee).

2-20-9844

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:



lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(ÄS § 209 lg 2);



esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210);



koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg

2);



koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);



avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS

§ 212);



rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS

§ 214 lg 1);



koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);



esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);



esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-

teate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele

tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena

üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);



andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).



Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. D K (avaldaja) esitas 08.07.2020 kohtule avalduse FORMAG AGENCY OÜ (puudutatud

isik) sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku

osanik xxx (välisriigi registrikood xxx). Inglismaa ja Walesi äriregistri väljavõtte kohaselt on

puudutatud isiku osanik kustutatud registrist alates 22.01.2019. Seega ei ole alates 22.01.2019

puudutatud isikul osanikku ja ühing tuleks sundlõpetada.

2. Kohus jättis avalduse 06.08.2020 määrusega ja kohustas avaldajat esitama vastused kohtu

küsimustele ja avaldaja e-posti aadressi. Avaldaja esitas 07.08.2020 vastused kohtunõudele.

3. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku likvideerijaks. Avaldaja on puudutatud

isiku juhatuse liige, tal on kõrgharidus ärijuhtimise valdkonnas ja ta on osanik ning juhatuse

2-20-9844

3 (5)

liige teistes ettevõttetes ning seega on ta võimeline ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

Avaldaja on nõus täitma likvideerija kohustusi tasu nõudmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus otsustab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel

juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

5. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab, et puudutatud isik tuleb

sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.

6. TsÜS § 40 lg 1 p 4 näeb ette, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest

vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel

(sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40

lg 3 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et nimetatud sundlõpetamise alus hõlmab kõiki neid juriidilise

isiku sisemise struktuuri ja organisatsiooni mittevastavusega seotud juhtumeid, mille osas

puudub seaduses eraldi sundlõpetamise alus. Silmas on peetud ühtlasi mittevastavust nendele

seadusest tulenevatele nõuetele, mis on suunatud avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitsele (nt

kapitalinõuded kapitaliühingutele, seadusega sätestatud organite olemasolu jms) (vt

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Tallinn 2010, lk 166).

TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 135 lg 1 järgi on osaühing äriühing, millel on osadeks

jaotatud osakapital. ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu

juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud

seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 168 sätestab osanike pädevuse ning ÄS § 170

lg 1 I lause näeb ette, et osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud

viisil.

7. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isiku osanik xxx (välisriigi registrikood xxx). Avaldaja

on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtuvalt on xxx Inglismaa ja Walesi äriregistri

väljavõtte kohaselt kustutatud (sundlõpetatud) 22.01.2019 (dtl 8, 13-16). Seega puudub

osaühingul osanik ning osaühing ei vasta seaduse nõuetele.

8. Avaldaja on avalduses märkinud, et puudutatud isik ei ole tegutsev äriühing, puuduvad võlad

võlausaldajate ees, samuti vara ja rahalised vahendid (pangakonto on suletud). Ühing ei osale

poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on tegemist püsivalt

mittetegutseva ühinguga, mistõttu on tsiviilkäibe huvides, et äriühing kohtumäärusega

lõpetatakse ja registrist kustutatakse.

9. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimis-

menetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus

sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606

sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab

seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul

tasemel täitma.

10. Kohus määrab likvideerijaks täitma D Ki. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda

likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Avaldaja esitas kohtule 10.08.2020 andmed

enda hariduse ja töökogemuse kohta, mis võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimise

2-20-9844

4 (5)

vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid

kulusid. Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks

kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

välistaksid D Ki likvideerijateks nimetamise.

11. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks katta juriidilise

isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei

soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole

likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt

ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda

likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

12. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

13. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

14. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS

§ 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi

kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

15. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1,

2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

16. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud

või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. TsMS § 629 lg 4 kohaselt

sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204 lg-

ga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse.

Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral

2-20-9844

5 (5)

likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel

ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb

registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel.

17. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud

likvideerija (TsMS § 606 lg 2, TsMS § 629 lg 5).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik