3-20-669/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-669

Haldusasi

The Look Medical Care OÜ kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti

rahapesu

andmebüroo

08.04.2020

ettekirjutuste

nr

3.4-4/564-2

ja

3.4-4/573-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – The Look Medical Care OÜ, esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (rahapesu

andmebüroo), esindaja Mihkel Ruubas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.05.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti ja The Look Medical Care

OÜ määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu

26.05.2020 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

2. Võtta menetlusse The Look Medical Care määruskaebus Tallinna Halduskohtu

26.05.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale menetluskulude väljamõistmise ulatust

puudutavas osas.

3. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti ning The Look Medical Care määruskaebused

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. The Look Medical Care OÜ (LMC, kaebaja) alustas 2016. a-l eriarstiabiteenuse

vahendamist Eesti ja Soome vahel. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

levikuga alustas ettevõte isikukaitsevahendite (näomaskide ja respiraatorite) importi ja

3-20-669

2(8)

vahendamist

Hiinast.

Tema

Luminor

Bank

AS-s

asuvale

arveldusarvele

nr

EE021700017004049885

laekus

03.04.2020

Huoltovarmuuskeskuselt

(Soome

kriisivaruametilt) 2 655 000 eurot. Makse selgituses on märgitud Pro Forma invoice

2302202040. LMC soovis järgmisel päeval kanda raha osaliselt edasi Hiina firmale HJSD

TECH Limited, et tasuda kaitsemaskide tellimuse eest, kuid pank ei teinud makset. Tulenevalt

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) nõudis pank selgitusi

LMC majandustegevuse ja ülekannete kohta.

2. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) kohustas 08.04.2020

ettekirjutusega nr 3.4-4/564-2 Luminor Bank AS-i seadma LMC arveldusarvel nr

EE021700017004049885 olevale 2 607 642,86 eurole käsutuspiirang 30 kalendripäevaks.

Ettekirjutuse õigusliku alusena on märgitud RahaPTS § 57 lg 1. Ettekirjutuses ei märgitud selle

faktilist alust (RahaPTS § 55 lg 2 ja § 57 lg 1). Faktilised asjaolud kajastati eraldi 08.04.2020

dokumendis nr 3.4-4/564-1, mida kaebajale ei tutvustatud.

3. Kaebaja taotles 09.04.2020 ettekirjutuse põhjendustega tutvumist ning loa andmist

käsutuspiirangu lõpetamiseks.

4. RAB-i 13.04.2020 vastuse kohaselt ei ole kaebajale võimalik ettekirjutuse põhjendusi

tutvustada (RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1 ja 3). RAB ei andnud ka luba käsutuspiirangu

lõpetamiseks, sest 08.04.2020 ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud polnud ära langenud ning

raha legaalne päritolu polnud tõendatud.

5. Kaebaja selgitas RAB-le 13.04.2020 täiendavalt asjaolusid ning taotles loa andmist

käsutuspiirangu lõpetamiseks.

6. Soome kriisivaruamet esitas kaebajale 13.04.2020 lepingust taganemise avalduse ja taotluse

tasutud ettemaksu tagastamiseks, sest ei pidanud reaalseks lepingu tähtaegset ja nõuetekohast

täitmist.

7. LMC esitas Tallinna Halduskohtule 14.04.2020 kaebuse 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-

4/564-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-669). Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus

08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/564-2 kehtivuse peatamiseks.

8. RAB vaidles 15.04.2020 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Vastuse

kohaselt muutis RAB täiendava kahtluse tõttu 08.04.2020 ettekirjutust nr 3.4-4/564-2 ning

andis 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/573-2, millega seadis käsutuspiirangu 30

kalendripäevaks kogu kontole nr EE021700017004049885. Ettekirjutuse õigusliku alusena

märgiti RahaPTS § 57 lg 1. Ettekirjutuses ei märgitud selle faktilist alust (RahaPTS § 55 lg 2

ja § 57 lg 1). Faktilised asjaolud kajastati eraldi 08.04.2020 dokumendis nr 3.4-4/573-1, mida

kaebajale ei tutvustatud.

9. Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

10. Kaebaja täiendas 17.04.2020 kaebust 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/573-2 tühistamise

nõudega. Lisaks palus ta tuvastada RAB-i õigusvastane tegevusetus piirangute lõpetamata

jätmisel, kuigi vajadus oli möödunud, ning RAB-i kohustamiseks otsustada konto

käsutuspiirangute lõpetamine. Täiendusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada kuni

asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni 08.04.2020 ettekirjutuse 3.4-4/573-2 kehtivus Broman

Logistics OY-lt laekunud 307 050 euro osas. Kaebaja taotles ka tõendite kogumist ning

dokumentidele juurdepääsu võimaldamist.

11. Soome kriisivaruamet esitas Harju Maakohtule 20.04.2020 hagi LMC vastu 2 655 000 euro

ja viivise nõudes (tsiviilasi 2-20-5806). Harju Maakohus rahuldas 20.04.2020 määrusega hagi

tagamise avalduse ning arestis LMC arveldusarved 2 655 000 euro ulatuses nõude tagamiseks.

3-20-669

3(8)

12. RAB vaidles 22.04.2020 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata.

13. Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

14. Kaebaja esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.04.2020 ja 23.04.2020 määruste

peale esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas (täiendatud

30.04.2020).

15. Tallinna Ringkonnakohus võttis määruskaebuse 29.04.2020 määrusega menetlusse ja

kohustas RAB-i vastama määruskaebusele hiljemalt 05.05.2020 kell 15.00. Ringkonnakohus

selgitas 04.05.2020 kohtunõudes, et Soome kriisivaruamet on esitatud LMC vastu hagi

2 655 000 euro ja viivise nõudes ning Harju Maakohus on hagi 20.04.2020 määrusega nr 2-20-

5806 taganud, andes loa arestida kaebajale kuuluvad arveldusarved nõude tagamiseks 2 655

500 euro ulatuses. Kuna raha omanik oli teada, tuli RAB-il selgitada, mis eesmärki täidab

kaebaja kontol oleva raha käsutamise keeld.

16. RAB teavitas kohut 05.05.2020, et tunnistas 05.05.2020 haldusaktiga nr 3.4-4/720-2

08.04.2020 ettekirjutused nr 3.4-4/564-2 ja 3.4-4/573-2 kehtetuks ning lõpetas kaebaja varale

seatud käsutuspiirangu.

17. LMC taotles 06.05.2020 vastuses määruskaebuse menetlemise lõpetamist HKMS § 152 lg

1 p 4 ja § 203 lg 2 alusel ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seoses kantud

menetluskulude 2954,33 euro väljamõistmist.

18. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2020 määrusega rahuldamata LMC määruskaebuse

Tallinna Halduskohtu 16.04.2020 ja 23.04.2020 määruste peale ning halduskohtu määrused

tühistamata. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse lahendamise ajaks oli esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadus ära langenud. Ringkonnakohus märkis siiski, et halduskohus

ei olnud hinnanud kaebuse rahuldamise tõenäosust, sh rahapesu kahtluse tõendatust.

19. Tallinna Halduskohus selgitas menetlusosalistele 06.05.2020 kirjas, et 08.04.2020

ettekirjutuste kehtetuks tunnistamisega on kaebuse eesmärk saavutatud ning esineb alus

menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi andis halduskohus kaebajale võimaluse taotleda

menetluskulude väljamõistmist.

20. LMC märkis 11.05.2020 avalduses, et soovib jätkata kohtumenetlust, esitades tuvastamis-

ja hüvitamiskaebuse. Avaldusele oli lisatud taotlus tõendite kogumiseks ning ettekirjutuste

põhjendustega tutvumiseks. Samuti taotles kaebaja tähtaja pikendamist, et esitada kaebuse

terviktekst.

21. Tallinna Halduskohus selgitas kaebajale 12.05.2020 kohtunõudes, et tuvastamiskaebus ei

ole lubatav ning hüvitamiskaebuse esitamine käimasolevas kohtumenetluses ei ole

menetluskulude väljamõistmise seisukohast otstarbekas. Kaebajal on võimalus esitada

hüvitamiskaebus uues haldusasjas. Tuvastamiskaebuse juurde jäämisel menetluskulusid välja

ei mõisteta.

22. Kaebaja märkis 15.05.2020 vastuses, et on nõus menetluse lõpetamisega, kui halduskohus

peaks leidma, et vaidlustatud haldusaktid tunnistati kehtetuks kaebuse ja määruskaebuse

esitamise tõttu. Sellisel juhul palus ta jätta tähelepanuta ka 11.05.2020 avaldusele lisatud

taotlused. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista õigusabikulud 4996,08 eurot, tõlkekulud

262,08 eurot ja riigilõivu 30 eurot – kokku 5288,16 eurot. Ettekirjutusega kaasnes intensiivne

ettevõtlusvabaduse riive. Kaebaja esitas erinevaid taotlusi, sest olukord muutus pidevalt.

Kaebaja on tegutsenud kokkuhoidlikult, vaidlustades halduskohtu 16.04.2020 ja 23.04.2020

määrused ühes määruskaebuses. Ringkonnakohus pidas määruskaebust sisuliselt põhjendatuks.

3-20-669

4(8)

23. Tallinna Halduskohus andis

RAB-le 18.05.2020 võimaluse esitada

seisukoht

menetluskulude kohta hiljemalt 25.05.2020.

24. RAB vaidles 22.05.2020 avalduses menetluskulude taotlusele vastu. Haldusakt tunnistati

kehtetuks RahaPTS menetluse tulemusena, mitte kaebuse esitamise tõttu. Ühtlasi palus RAB

piirata kaebaja juurdepääsu menetlusdokumendi lisale 1, s.o õigust tutvuda 05.05.2020 otsuse

nr 3.4-4/720-2 faktiliste asjaoludega.

25. Tallinna

Halduskohus

lõpetas

26.05.2020

määrusega

haldusasja

menetluse

(resolutsiooni p 1), mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3000 eurot

(resolutsiooni p 2), tagastas enamtasutud riigilõivu 45 eurot (resolutsiooni p 3) ning kuulutas

menetluse kinniseks PPA 22.05.2020 vastuse lisa 1 osas ning piiras kaebaja võimalust sellega

tutvuda (resolutsiooni p 4).

Vaidlustatud ettekirjutused on kehtetuks tunnistatud ning käsutuspiirang lõpetatud.

Tuvastamiskaebus on tühistamiskaebusega hõlmatud. Kaebaja on seega saavutanud kaebuse

eesmärgi ning haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel lõpetada.

Halduskohus tagastas 11.05.2020 avalduses esitatud taotlused, et kaebaja saaks need esitada

hüvitamiskaebuses.

Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja

arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest

(HKMS § 108 lg 6). Vastustaja ei ole põhjendanud, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Arvestades menetluse käiku, ei saa ka väita, et puudus seos

haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel. Kaebus koos esialgse

õiguskaitse taotlusega esitati 14.04.2020. Kohus küsis taotluse kohta vastustaja seisukohta.

Vastustajalt küsiti seisukohta ka 17.04.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele. Taotlused

jäid küll rahuldamata, ent kaebaja vaidlustas halduskohtu määrused ringkonnakohtus ning

vahetult enne määruskaebuse lahendamist tunnistas vastustaja vaidlustatud ettekirjutused

kehtetuks. Kuna ettekirjutustes kajastatu ei võimaldanud hinnata rahapesukahtlust sisuliselt,

samuti ei selgitatud kaebajale, missuguseid tõendeid tal tuleb raha legaalse päritolu

tõendamiseks esitada, ei saanud kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ning taotluse

rahuldamata jätmise vaidlustamist pidada põhjendamatuks. Praegune olukord sarnaneb kaebuse

õigeksvõtmisega. Vastustaja esitas eraldi lisana ja punktide kaupa teatavate faktiliste asjaolude

loetelu, mille osas taotleb menetluse kinniseks kuulutamist, kuid sealt ei nähtu, et haldusaktide

kehtetuks tunnistamine ei olnud kuidagi kaebusega seotud. Eelkõige tuleb hinnata

menetluskulude mõistlikkust. Vahepealse tegevuse kirjeldusel ja selle asjakohasusel võib olla

tähtsust kahju hüvitamise nõude lahendamisel.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist 5288,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Tegemist on

hinnanguga. Arvestades haldusasja mahtu ja keerukust ning vaidluse olulisust kaebaja jaoks,

tuleb mõista kaebaja kasuks välja 3000 eurot, s.o esindajakulu 2970 eurot ning riigilõivu 30

eurot. Selliselt on menetlusosaliste vastandlikud huvid tasakaalustatud. Kaebuselt tasutud

riigilõiv 45 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p-de 1 ja 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

26. RAB palub 05.06.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2020

määrus osas, milles halduskohus menetluse lõpetas ja jaotas menetluskulud, ning teha uus

lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palub RAB tühistada

halduskohtu määrus osas, milles asja menetlus lõpetati kaebust sisuliselt lahendamata ning

lahendada kaebus sisuliselt ja jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3-20-669

5(8)

Halduskohus eksis menetluskulude jaotamisel, jättes tuvastamata, kas RAB tunnistas

ettekirjutused kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Ettekirjutusi ei tunnistatud kehtetuks nende

vaidlustamise, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise menetluse tõttu.

Halduskohus ei arvestanud RahaPTS-s sätestatud erisustega. Ettekirjutusi tehes täitis RAB

RahaPTS-s sätestatud ülesandeid. Kui RAB-i esitatud tõendid ei olnud piisavad, oleks kohus

pidanud küsima täiendavaid tõendeid või koguma tõendeid ise. Lahendi põhjal ei ole võimalik

järeldada, kas kohus hindas esitatud dokumente ebapiisavaks või menetluse lõpetamise alust

mitte tõendavaks.

Sõltumata piirangu lõppemisest või selle kehtetuks tunnistamisest, oleks kohtul olnud võimalus

kaebus sisuliselt lahendada, tuvastades RAB käsutuspiirangute õiguspärasuse või selle

puudumise.

Õigusvastasuse

tuvastamine

hüvitamiskaebuse

raames

ei

ole

menetlusökonoomiaga kooskõlas. Liiati soovis kaebaja menetluse jätkamist, kuid taotles

menetluse lõpetamisel menetluskulude hüvitamist. Menetluskulu väljamõistmine oleks olnud

põhjendatud, kui kohus oleks tuvastanud, et käsutuspiirangud seati õigusvastaselt või kui seda

tehti kohtumenetluse tõttu. Neid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, märkides vaid, et ei saa

asuda seisukohale, et ettekirjutuste kehtetuks tunnistamine pole üldse tingitud kaebuse

esitamisest. Ettekirjutused tunnistati kehtetuks, sest nendega jätkamine oleks olnud

ebaproportsionaalne ning uusi asjaolusid arvestades eesmärgipäratu. Menetluskulude

väljamõistmine tähendab ühtlasi seda, et RAB-l puudub edaspidi rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise menetlusest tulenevatel põhjustel võimalus tunnistada käsutuspiirang

kehtetuks.

27. LMC palub 11.06.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2020

määruse p 2 osas, milles jäeti rahuldamata menetluskulude väljamõistmise taotlus, ning teha

selles osas uus määrus, millega mõista RAB-lt kaebaja kasuks täiendavalt välja 2318,16 eurot

(koos käibemaksuga). Ühtlasi palub LMC jätta RAB-i määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele ja menetluskulude jaotusele. RAB ei ole

tõendanud, et käsutuspiirangu lõpetamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja

selgitas 28.04.2020 määruskaebuses, et edastas RAB-le dokumendid 14.04.2020, kuid

täiendavaid päringuid talle ei esitatud. Ei ole teada, et haldusmenetluses oleks tehtud muid

toiminguid kuni 05.05.2020, s.o ajani, mil käsutuspiirangud tunnistati kehtetuks (p 19). Harju

Maakohus rahuldas hagi tagamise abinõu juba 20.04.2020 määrusega nr 2-20-5806. RAB

tunnistas haldusaktid kehtetuks 05.05.2020 kell 16.51, st vahetult enne seda, kui Tallinna

Ringkonnakohus oli pikendanud määruskaebusele vastamise tähtaega. PPA väited, et

käsutuspiirangud tunnistati kehtetuks muudel kaalutlustel ja haldusmenetluses ilmnenud

asjaolude tõttu, ei ole põhistatud.

Halduskohus eksis menetluskulude väljamõistmise ulatuse määramisel. Põhjendatud ja vajalik

kulu oli kogu õigusabiteenuse maksumus 5288,16 eurot. Menetlus lõpetati vastustajast tuleneva

asjaolu tõttu, kaebaja õiguste riive oli äärmiselt intensiivne, sest peatus võimalus teha

majandustegevuseks vajalikke makseid, ning kaebajale pole avaldatud käsutuspiirangu

kohaldamise põhjuseid. Seepärast oli kaebaja tegutsemine halduskohtumenetluses vajalik ja

põhjendatud. Riive intensiivsuse tõttu tuli kaebajal olla aktiivne ning pidi arvestama ohuga, et

RAB pikendab RahaPTS § 57 lg 3 alusel käsutuspiirangut 60 päevani.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I RAB-i määruskaebus

28. RAB-i määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

3-20-669

6(8)

Määruskaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu (HKMS 104 lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) §

22 lg 1 p 9). Kaebaja on määruskaebuses vastanud ka RAB-i määruskaebusele.

29. RAB-i hinnangul oleks menetluskulud tulnud jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse

eesmärgi saavutamiseks on RAB vaidlustanud halduskohtu määruse menetluskulude jaotuse

osas. Alternatiivselt on ta palunud tühistada halduskohtu määruse ka menetluse lõpetamise osas

ning lahendada asi sisuliselt, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Seega kokkuvõttes on

RAB vaidlustanud halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.

30. Ringkonnakohus selgitab alustuseks seoses halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 1,

millega lõpetati haldusasja menetlus, et kaebust käsutab kaebaja. See tähendab, et

jätkutuvastuskaebuse esitamise ning kaebuse muutmise, sh hüvitamiskaebuse esitamise üle

otsustab kaebaja, mitte vastustaja (vt HKMS § 44 lg 1, § 49 lg 1, § 152 lg 2). HKMS ei kaitse

vastustaja huvi veenduda oma tegevuse õiguspärasuses. Praegu nõustus kaebaja menetluse

lõpetamisega, kui menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Arvestades, et halduskohus lõpetas

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, on tulenevalt HKMS § 108 lg-st 6 küsimus seega

selles, kas vaidlustatud haldusaktid tunnistati kehtetuks kaebuse ja määruskaebuse esitamise

tõttu.

31. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel

tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei

pea kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine

ei olnud seotud kaebuse esitamise, vaid muude asjaoludega, näiteks oluliste asjaolude

muutumisega pärast kaebusega kohtusse pöördumist, avalikkuse tugeva vastuseisuga vms. Seos

kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel võib aga ilmneda näiteks siis, kui

haldusorgan hakkab haldusakti vaidlustamise tõttu asjaolusid täiendavalt uurima ning tunnistab

haldusakti kehtetuks asjaolude tõttu, mis tegelikkuses eksisteerisid juba haldusakti andmise ajal

ja mida haldusorgan oleks haldusakti andmise ajal pidanud teadma, kuid uurimiskohustuse

rikkumise tõttu nendega ei arvestanud. Menetluskulude kandmisest vabanemiseks tuleb

vastustajal tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest

(vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020

määrus nr 3-19-2125, p-d 13–14; 15.08.2019 määrus nr 3-18-1593, p-d 21–22; 03.05.2019

määrus nr 3-19-496, p 14; 25.03.2019 määrus nr 3-19-52, p 13; 28.09.2018 otsus nr 3-17-757,

p 41; Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 määrus nr 3-18-1992, p 26).

32. Asja materjalidest nähtub, et RAB kohustas 08.04.2020 ettekirjutusega nr 3.4-4/564-2

Luminor Bank AS-i seadma käsutuspiirang kaebaja arvelduskontol olevale 2 607 642,86 eurole

RahaPTS § 57 lg 1 alusel, sest kahtles raha legaalses päritolus. Järgnevatel päevadel palus

kaebaja RAB-lt ettekirjutuse koopiat, luba käsutuspiirangu lõpetamiseks, taotles ettekirjutuse

põhjenduste tutvustamist ning selgitas täiendavalt raha päritolu, esitades selle kinnitamiseks

tõendeid (vt dtl 19–24). RAB vastas 13.04.2020, et ettekirjutuse põhjendusi kaebajale ei

tutvustata. Kuna käsutuspiirangu seadmise alused ei olnud ära langenud, ei andnud RAB ka

luba käsutuspiirangu lõpetamiseks. RAB ei selgitanud kaebajale, missuguseid tõendeid ta peaks

raha päritolu tõendamiseks täiendavalt esitama. Kaebaja esitas halduskohtule 14.04.2020

kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse ettekirjutuse kehtivuse

peatamiseks. Kaebaja väitis nii RAB-le esitatud taotlustes kui ka kaebuses, et kuna raha pärines

Soome riiklikult ametilt, ei saanud olla kahtlust selle legaalses päritolus. RAB teavitas kohut

15.04.2020, et 08.04.2020 ettekirjutusega nr 3.4-4/573-2 muudeti varasemat ettekirjutust,

kohustades käsutuspiirangut seadma kogu kontol olevale rahale. Halduskohus jättis esialgse

õiguskaitse taotluse 16.04.2020 määrusega rahuldamata. Kaebaja täiendas kaebust 17.04.2020

08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/573-2 tühistamise nõudega. Ühtlasi esitas ta enda väiteid

kinnitavad tõendid. 08.04.2020 ettekirjutusest nr 3.4-4/573-2 ei nähtu, et selle tegemisel oleks

arvestatud mingisuguseid täiendavaid asjaolusid. Kaebuse täiendusele oli lisatud uus esialgse

3-20-669

7(8)

õiguskaitse taotlus. Halduskohus küsis taotlusele vastustaja seisukohta ning selle saamisel jättis

taotluse 23.04.2020 määrusega rahuldamata. Kaebaja vaidlustas halduskohtu määrused

määruskaebe korras. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse 28.04.2020 määrusega

ning kohustas vastustajat määruskaebusele vastama. Arvestades, et Soome kriisivaruamet oli

esitanud Harju Maakohtule hagi kaebaja vastu 2 655 000 euro tagastamiseks koos viivistega

ning Harju Maakohus oli hagi 20.04.2020 määrusega taganud, arestides kaebaja pangakontod,

nõudis ringkonnakohus RAB-lt 04.05.2020 selgitusi käsutuspiirangu jätkuvale kohaldamisele.

Vastustaja teavitas kohut, et tunnistas vaidlustatud ettekirjutused 05.05.2020 otsusega nr 3.4-

4/720-2 kehtetuks tulenevalt talle menetluse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille

analüüsimisel ja kontrollimisel selgus, et käsutuspiirangu jätkamist ei saanud enam pidada

proportsionaalseks. Halduskohus tunnistas haldusasja menetluse 05.05.2020 otsuse nr 3.4-

4/720-2 põhjenduste osas kinniseks ning piiras kaebaja võimalust nendega tutvuda.

Halduskohtu määrus on selles osas jõustunud.

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja senises menetluses veenvalt näidanud, et

puudub seos kaebuse (ja esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse) esitamise

ning ettekirjutuste kehtetuks tunnistamise vahel. Kaebaja pöördus pärast ettekirjutuste tegemist,

kuid enne kohtule kaebuse esitamist RAB-i poole taotlusega anda luba kontol oleva raha

käsutamiseks ning esitas enda väidete kinnitamiseks erinevaid tõendeid. Vastustajal olid enne

kaebuse esitamist seega teada kaebaja väited ja tõendid tehingust Soome kriisivaruametiga,

samuti võimalus neid analüüsida ja hinnata kogumis teiste tõenditega. Kuigi käsutuspiirangu

lõpetamise asjaolud võivad selguda sõltumatult puudutatud isiku tegevusest oma õiguste

kaitsmisel (nt RAB kogub täiendavaid andmeid kolmandatelt isikutelt või saab andmeid teise

riigi rahapesu andmebüroolt vms), ei nähtu 05.05.2020 otsuse nr 3.4-4/720-2 faktilistest

asjaoludest, et ettekirjutuste kehtetuks tunnistamisel oleks otsustavaks saanud kaebaja

tegevusest sõltumatud asjaolud. Otsuses kajastatud uued, kaebaja tegevusest sõltumatud

asjaolud võisid omada teatavat mõju otsusele tunnistada ettekirjutused kehtetuks, ent seda

kogumis teiste asjaolude ja tõenditega, millele kaebaja oli juba varem kaebuse esitamisel

tuginenud. Kokkuvõttes ei saa kindlalt väita, et vastustaja oleks haldusaktid kehtetuks

tunnistanud ka juhul, kui kaebaja ei oleks enda õiguste kaitsmisel olnud aktiivne. Eelnevat

arvestades on HKMS § 108 lg 6 tingimused täidetud ja halduskohus jättis menetluskulud õigesti

vastustaja kanda.

34. Kokkuvõttes jääb RAB-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.05.2020

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

II LMC määruskaebus

35. LMC vaidlustab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 menetluskulude väljamõistmise

ulatust puudutavas osas. Ringkonnakohus võtab LMC määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS 104 lg 1, RLS § 22 lg

1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda vastustajalt seisukohta LMC määruskaebusele.

36. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtu määratud tähtaja jooksul esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Esindajakulud on

väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109

lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg

6). Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb kontrollida ka juhul, kui neile ei esitata

vastuväidet (HKMS § 108 lg 12).

37. Halduskohus pidas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks esindajakulu 2970 eurot ja

riigilõivu 30 eurot. Kaebaja leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu oli kogu õigusabiteenuse

3-20-669

8(8)

maksumus 5288,16 eurot: esindajakulu 4998,08 (30,84 h/135 eurot; koos käibemaksuga

4996,08 eurot), tõlketeenus 262,08 eurot, esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv 30

eurot. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 109 lg 11 laieneb vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1

nimetatud kuludele, s.o esindaja kuludele. Tõlkekulude väljamõistmiseks tuleb esitada kulu

kandmist tõendav dokument, nt maksekorraldus. Kaebaja ei ole sellist dokumenti esitanud,

mistõttu ei ole see kulu ka vastustajalt välja mõistetav.

38. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes

juhul, kui madalama astme kohus on teinud õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates

ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus sellist diskretsiooniviga teinud. Mõistes kaebaja

kasuks välja esindajakulu 2970 eurot, on halduskohus pidanud põhjendatud ajakuluks sisuliselt

18,3 tundi. Kuigi vaidlus oli kaebaja jaoks suure tähtsusega, ei saa seda pidada õiguslikult

keskmisest haldusasjast keerukamaks ega mahukamaks. Haldusasja menetlus lõppes enne selle

sisulist läbivaatamist. RAB-i menetlusdokumendid ning halduskohtu määruse põhjendused ei

olnud kuigi mahukad. Kokkuvõttes puudub alus asuda seisukohale, et halduskohus on

menetluskulude väljamõistmise ulatuse hindamisel teinud ilmselge vea.

39. Eelnevat arvestades jääb LMC määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

26.05.2020 määruse resolutsiooni p 2 menetluskulude väljamõistmise ulatust puudutavas osas

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)