1-10-5017/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-10-5017

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-5017 (09260103496) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses G.E süüdistus KarS § 169 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav G.E

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood

xxx, Eesti vabariigi kodanik, ,

8 klassi (põhiharidus)

emakeel-eesti keel, , kriminaalkorras karistatud 1 korral: ei tööta 19.07.2007.a. Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja poolt KarS §-de

169 ja 74 alusel 4 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud , tõkend: elukohast lahkumise

5 korral keeld

Kaitsja Advokaat

Ivo Kütt RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.E KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 19.07.2007.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-07- mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9118 G.E-le

4 (neli) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis G.E-le mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada liitkaristuseks G.E-le mõistetud vangistus tunn

i üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud. KarS §

69 lg 4 alusel on G.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75

2(4) sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) atud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määr –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata katseajaks Tartu vangla G.E kriminaalhooldusosakonna

Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda G.E-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu advokaat poolt osutatud

960 (üheksasada kuuskümmend) krooni Ivo Küti õigusabi eest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks) kuu jooksul kohtuotsuse

1 (

jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas

0 krooni, jätta ri igi kanda.

G.E suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.E süüdistatakse selles, et 26.11.2003 on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- xxxxxxxxxxxx(endine G.E) 425/03 mõistetud temalt välja kasuks lastexxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxülalpidamiseks elatis iga lapse kohta 5 siulatuvalt alates 18.09.2003.a

40 (viissada nelikümmend) krooni kuus taga kuni laste täiseal on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja iseks saamiseni ja 25.06.2008.a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08- xxxxxxxxxxxx(endine 10233 mõistetud välja G.E-lt

G.E) kasuks laste xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxülalpidamiseks elatis kummagi lapse kohta 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus tagasiulatuvalt alates 19.03.2008.a. kuni laste täisealiseks saamiseni ning olles 19.07.2007.a. karistatud KarS § 169 järgi hoidub jätkuvalt kuritahtlikult kõrvale oma nooremate kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, omades võlgnevust perioodi 2004.a. kuni 01.04.2010.a eest summas 179040.00 krooni.

3(4)

Seega, G.E, lapsevanemana hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremate kui kaheksateistaastaste lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks

4 kuud vangistust.

mõistetud karistust 19.07.2007.a KarS § 65 lg 2 järgi suurenda G.E-le Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 1 9118 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu d

vangistust võrra, mõistes G.E-le lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi 8 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 480 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS

§ 69 lg 4 alusel on G.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid elama kohtu määratud alalises elukohas; ja kohustusi: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; , töö või saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades r

iigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2100 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 600 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Kohtunik

4(4)