2-20-4781/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4781

Tsiviilasi

Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn

21, Ülase tn 21a korteriühistu hagi FAC Inkasso OÜ

vastu võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

1802,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev,

Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu (registrikood

80034823; asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa

vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21) esindaja Sven

Paaver (e-post: xxx)

Kostja: FAC Inkasso OÜ (registrikood: 11909564;

asukoht Papiniidu tn 5a/1, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn

21a korteriühistu taotlus kaasata kostjatena J.P. ja R.L..

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

3. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn

21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks hageja ja kostja vahel 15.08.2011 sõlmitud nõude

loovutamise lepingust nr 080811-2 tulenev võlgnevus kokku 1698,00 eurot (millest

1302,51€ põhivõlgnevus ja 395,49€ põhivõlalt perioodi eest 11.06.2016 kuni 27.03.2020

sissenõutavaks muutunud viivis).

4. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn

21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 1302,51€) alates 28.03.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni

23.07.2020 summas 33,59 eurot.

5. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn

21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1302,51€)

alates 24.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Tsiviilasi nr 2-20-4781

2 (7)

6. Jätta rahuldamata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn

21a korteriühistu nõue FAC Inkasso OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest

summas 0,47 eurot.

7. Menetluskuludest jätta 99,97% FAC Inkasso OÜ kanda ning 0,03% Põhja-Pärnumaa

vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kanda.

8. Määrata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a

korteriühistu põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 575 eurot (hagi

esitamisel tasutud riigilõiv kokku 275€, ja 300€ hageja esindaja põhjendatud kulud), millest

574.85 eurot mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev,

Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on FAC Inkasso OÜ kohustatud tasuma Põhja-

Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistule viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

10. Pärnu Maakohtu 30.03.2020 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jätta

kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS §

416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s

või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

Tsiviilasi nr 2-20-4781

3 (7)

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 27.03.2020 esitas Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a

korteriühistu hagi FAC Inkasso OÜ vastu põhivõlgnevuse 1302,51 euro, sissenõutavas muutunud

viivise 395,96 euro ja viivise põhivõlalt alates 27.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni tasumise

nõudes. Hagiavaldusega koos esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles hageja palus kohtul

arestida kostja pangakontod 1698,47 euro ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid nõude loovutamise leping, mille kohaselt

kohustus hageja kostjale loovutama oma nõude ning kostja kohustas tasuma hagejale loovutatud

nõude ulatuses rahasumma. Kostja kohustus nõude loovutamise eest hagejale tasuma 10 päeva

jooksul arvates korteriomanikult võlgnevuse sissenõudmisest. 31.05.2016 kinnitas kostja

hagejale, et on võlgnevuse korteriomanikult täises ulatuses sisse nõudnud ning lubas hagejale

nõude eest tasuda, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja soovib tsiviilasjas

tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 480 eurot.

2. Pärnu Maakohus võttis 30.03.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ja rahuldas hagi

tagamise taotluse, arestides kostjale kuuluvad arvelduskontod 1698,47 euro ulatuses hageja

kasuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 20.05.2020. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.06.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

3. 15.07.2020 esitas hageja kohtule taotluse kaasata kostjatena J.P. ja R.L.. Hageja nõue kostja

vastu on tagatud ja krediidiasutuses arestitud. Samas ei oleks kohtutäituril võimalik hageja nõuet

täita ka siis, kui asjas tehtaks kohtulahend, sest krediidiasutuse andmetel kostja kontodel

puuduvad rahalised vahendid hagi tagamise ulatuses. See aga tuleneb kostja juhatuse liikmete

rikkumiste mõjust. Kontodel puudub raha isegi kostja omakapitali ulatuses, mis tähendab seda,

et isegi kui menetlusest saaks sundtäidetava lahendi, puuduksid varatul kostjal rahalised

vahendid ning hageja nõuet ei saa rahuldada. Järelikult ei pea hageja nõudma kostja juhatuse

liikmetelt kahju enam kostjale, vaid võib seda TMS § 118 tulenevalt teha ka enda kasuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

Tsiviilasi nr 2-20-4781

4 (7)

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus

ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kaasata menetlusse kostjatena kostja juhatuse liikmed

J.P. ja R.L..

Kostjate kaasamine on reguleeritud TsMS § 208 üldnormina ja erinormidega vastavalt TsMS §

209 – 211. Käesoleval juhul ei esine menetlusõigusjärglust, vaidlusaluse eseme võõrandamist

ega kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamist, mistõttu puudub kohtul alus kaasata kostja

juhatuse liikmeid käesolevas menetluses kostjatena. Hageja poolt viidatud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 118 reguleerib olukorda nõude sissenõudmisel täitemenetluses, mis

käesoleval juhul ei kohaldu. Kohus selgitab, selleks et kaasata käesolevas menetluses kostjatena

kostja juhatuse liikmed, tuleks hagejal esitada kothule kostja juhatuse liikmete vastu oma nõuded

hagiavaldusele ettenähtud sisule ja vormis ning tasuda riigilõiv. Kohus leiab, et käesolevas

menetlusstaadiumis, kus kohus teeb asjas otsuse, ei oleks hagejal taotluse puuduste

kõrvaldamiseks jätmine otstarbekas ning hageja saab kostjate vastu esitada eraldi hagiavalduse

eraldi menetluses.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud.

9. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2

sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käesolevas asjas on hageja nõue

tekkinud 15.08.2011 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 080811-2, mille kohaselt

kohustus hageja kostjale oma nõude loovutama ning kostja kohustus tasuma hagejale loovutatud

nõude ulatuses raha.

10. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on jätnud raha tasumise kohustuse täitmata.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1302,51 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

Tsiviilasi nr 2-20-4781

5 (7)

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude

määras 8 % aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina.

Hageja nõuab kostjalt viivist määras 8 % aastas, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1302,51

eurot perioodi eest 10.06.2016-27.03.2020 summas 395,96 eurot ning alates 27.03.2020 VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Kostja kohustus nõude loovutamise eest hagejale tasuma 10 päeva jooksul arvates

korteriomaniku sissenõudmisest. 31.05.2016 kostja kinnitas hagejale, et on võlgnevuse

korteriomanikult täies ulatuses sisse nõudnud, seega tuli kostjalt nõude loovutamise lepingust

tulenevat kohustust täita hiljemalt 10.06.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva

saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi

üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates

ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega saab viivise arvestus alguseks olla 11.06.2020, mitte hageja poolt

arvestatud 10.06.2020.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 1302,51 euro tasumisega

viivitamise eest 395,49 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

11.06.2016-31.12.2016

0,021858

0,284702

58,11479

01.01.2017-31.12.2019

0,021918

0,285482

1095

312,60279

01.01.2020-27.03.2020

0,021858

0,284702

24,769074

Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,47 eurot jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd

sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud kuni 27.03.2020, siis mõistab kohus edasiulatuva

viivise kostjalt välja alates 28.03.2020.

12. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so summas 33,59 eurot (1302,51€ x 8%/366kp x 118kp perioodi eest

28.03.2020-23.07.2020 k.a) ning alates 24.07.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so 8% aastas.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

Tsiviilasi nr 2-20-4781

6 (7)

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

14. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivud

kogusummas 275 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja hagi tagamise avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot), kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu

eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 480,00 eurot,

mis on kujunenud 4 töötunni eest, arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi

määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu.

Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks

õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi (1 tund = 100 € + käibemaks) ja summas 480,00 eurot ei

ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

3 tundi. Arvestades kohtupraktikat peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus ei sisalda ja seetõttu ei saa käibemaksu hüvitamist põhjendatuks

lugeda. Ka Riigikohus on 03.06.2013 kohtumääruses tsiviilasja nr 3-2-1-65-13 p-s 16 leidnud, et

menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 300 eurot

(3h x 100€).

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,97% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

574,85 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult

ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-20-4781

7 (7)

18. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse

oma 30.03.2020 määrusega. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445

lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse

täitmise tagamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik