Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-20-1262/12 AI generated

3-20-1262/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-1262/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 01.07.2020 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõudis inimväärikaid tingimusi ja juurdepääsu veele kambris V722. Taotluse kohaselt andis üksuse juht 29.06.2020 korralduse sulgeda kambris V722 vesi, mistõttu ei ole taotlejal joogivett, ta ei saa hoolitseda isikliku hügieeni eest (dušš ei tööta, ei saa kasutada WC-d) ega täita usulisi vajadusi, samuti puudub tal seetõttu võimalus hoida korras oma kambrit.

Legislator headnote

AI generated

3-20-1262/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues water rights fee water requirements capacity to incur bill liability leave on personal grounds
AI generated
3-23-642/8
Tartu Halduskohtusse laekus 22.03.2023 Dmitri Tsajuni (kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
3-07-2418/2
Tagastada Valdo Rajamäe kaebus haldusasjas nr 3-07- 2418 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu; Määrus saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebuse ja selle lisadega.
3-24-780/12
X esitas 14. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla otsust nr 1-13/24/7-2 ning nõuab tervise kahjustamise eest kahjuhüvitist 8000 eurot ja inimväärikuse alandamise eest kahjuhüvitist 12 000 eurot. Vangla ei võimalda kaebajal helistada uurijatele, advokaatidele, õiguskantslerile ega ka kohtutele. Vangla rikub vangistusseadust nii riigiasutustega suhtlemisel kui ka meditsiini küsimustes, vangla ei majanda säästlikult, raiskab elektrit ja hoiab öösiti ja nädalavahetuseti tööl meedikut, mida ei ole vaja. Lisaks valvurid mõnitasid ja solvasid kaebajat, käskisid tal vett juua WC-potist ning veekraan oli kaebajal kinni 12 tundi enne kui kaebaja sai alles öösel vett juua. Väide, et kaebajale anti 12 tunni jooksul vett, on vale. Käeraudade mahavõtmisega valvur Raus väänas tahtlikult kaebaja kätt, mille peale tahtis kaebaja juhtumit fikseerida, kuid meedikut keelduti kutsumast. Kaebaja nõudis, et ka meditsiiniosakonnas filmitakse rinnakaameraga, kuid kaamerad lülitati välja ning kaebajat hakati mõnitama ja solvama. Alles ruumist lahkudes panid valvurid kaamera tööle tagasi. Kaebaja osakonna valvurid keeldusid toomast WC-paberit ja A4 paberit ning mõnitasid kaebajat. Koos kaebusega esitas X taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3-14-213/29
Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M.
3-20-1002/5
X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 25. mail 2020 kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat läbi viima veeuuringud ja kaebaja terviseuuring, andma kaebajale kätte veekeeduseade ning võimaldama kaebajale ravi. Kaebaja põhjendab, et on alates 21. maist 2020 taas Tartu Vanglas, kus on probleem kraaniveega, mis põhjustab kaebajale terviseprobleeme. Kui vesi on keedetud, siis probleeme ei ole. Abi ei ole olnud meditsiiniosakonna poole pöördumisest, kuna osakonna hinnangul ei ole asi vees. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse abinõu korras kohustada vanglat andma kaebajale laos olev veekeeduseade. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ning riigi õigusabi taotlused. Ühtlasi soovib kaebaja haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist, kuivõrd kaebus sisaldab tema terviseandmeid.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1262 Haldusasi M.M. esialgse õiguskaitse taotlus kambris veele juurdepääsu tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.07.2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. ja Viru Vangla määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Taotleja/määruskaebuse esitaja ‒ M.M. Määruskaebuse esitaja ‒ Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada M.M. ja Viru Vangla määruskaebused Tartu Halduskohtu 02.07.2020. a määruse peale läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 207 lg 4 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 01.07.2020 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõudis inimväärikaid tingimusi ja juurdepääsu veele kambris V722. Taotluse kohaselt andis üksuse juht 29.06.2020 korralduse sulgeda kambris V722 vesi, mistõttu ei ole taotlejal joogivett, ta ei saa hoolitseda isikliku hügieeni eest (dušš ei tööta, ei saa kasutada WC-d) ega täita usulisi vajadusi, samuti puudub tal seetõttu võimalus hoida korras oma kambrit.

2. Viru Vangla teatas vastuses kohtunõudele, et asjas toimub vaidemenetlus. Taotleja esitas 30.06.2020 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustab seda, et ta jäeti alates 29.06.2020 ilma veeta.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 02.07.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas Viru Vanglat võimaldama taotlejale juurdepääsu veele (kambris V722) kuni

15 päevaks. Halduskohus tugines halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg-le 4, mille kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Taotleja esitas 12.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.07.2020. a määruse tühistada ja täita esitatud taotlused. Taotleja ei nõustu halduskohtu määrusega, sest see lahendab probleemi vaid 15 päevaks. Taotleja leiab, et halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt menetlemata. Samuti ei ole määruses sõnagi tema taotluse kohta tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv.

5. Viru Vangla esiatas 17.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub HKMS § 253 lg-le 1 tuginedes tühistada halduskohtu 02.07.2020. a määruse ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla on seisukohal, et halduskohtu määrus ei olnud selle tegemise hetke seisuga õiguspärane ning vaidlustab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Halduskohus tegi vaidlustatud määruse ilma põhjendusteta. Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on HKMS § 249 lg 1 kohaselt igal juhul nõutav esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Määruse andmise hetkel selline vajadus puudus, mistõttu puudus ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vangla selgitab, et vang põhjustas oma tegevusega 29.06.2020 Viru Vangla V-hoones vee lekkimise (uputuse), mis tingis vajaduse sulgeda kambri pidev veevarustus (ettekanne nr 6-20/2436-1). Vang sai 29.06.2020 vett vastavalt vajadusele, kambri veevarustus taastati 30.06.2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused Tartu Halduskohtu 02.07.2020. a määruse peale tuleb tagastada.

7. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

8. HKMS § 252 lg 4 alusel võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. HKMS § 252 lg 4 ls 3 näeb ette, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Halduskohus kohaldas 02.07.2020. a määrusega põhjendusi esitamata esialgset õiguskaitset kuni 15 päevaks, s.o kuni 17.07.2020 (k.a). Kuna halduskohtu määrus vaidlustati, siis ei pikenenud esialgse õiguskaitse tähtaeg HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse lõppes seega 17.07.2020.

9. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust ja kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.

10. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaeg on möödunud, siis on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju. Seega ei saa Tartu Halduskohtu 02.07.2020. a määrus ilmselgelt enam mõjutada taotleja ega Viru Vangla õigusi või kohustusi ning määruskaebused tuleb tagastada.

11. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 7 valesti selgitanud HKMS § 252 lg 4 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamata jätmise tagajärgi. Olles määruse p-s 6 õigesti selgitanud, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani, märkis halduskohus määruse p-s 7, et „see tähendab, et juhul kui vastustaja ega kaebaja ei vaidlusta määruskaebuse korras käesolevat määrust või ei esita vastuväidet esialgse õiguskaitse ajutisele kohaldamisele, on vangla kohustatud võimaldama taotlejale juurdepääsu veele (kambris V 722) kuni 15 päevaks.” Selline selgitus on vastuolus HKMS § 252 lg 4 ls-s 3 sätestatuga. Seadusandja on üheselt ette näinud ja seaduses selgelt sõnastanud, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani. Seega tuleb menetlusosalisel HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusteta määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tähtaja seaduse alusel pikenemise ärahoidmiseks määrus vaidlustada. Oluliseks tuleb seejuures pidada esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamist kohustatud menetlusosalise poolt, kuivõrd taotleja õigused on määruse vaidlustamata jätmise korral tähtaja seaduse alusel pikenemisega kaitstud.

12. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse vaidlustamise korral tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada ka sisuliselt. Seega peab halduskohus praeguses asjas tegema põhjendustega määruse. Määruse tegemisel tuleb halduskohtul arvestada lahendamise ajaks kujunenud olukorda. Sealjuures võib halduskohus jõuda põhjendustega määruses põhjendusteta määruses tehtud otsustusega võrreldes vastupidisele tulemusele.

13. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel taotleja eest tasutud riigilõivu osas selgitab ringkonnakohus, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RKHK 21.03.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 ja 28.01.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kuigi halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset esmalt põhjendusteta määrusega, tuleb halduskohtul teha taotluse kohta ka põhjendatud määrus. Seega lahendab halduskohus taotluse sisuliselt ning taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)