2-18-12985/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

17. juuli 2020

Tsiviilasja number

2-18-12985

Tsiviilasi

Capital Investeeringud OÜ hagi TJ Saeteenus OÜ

(endine ärinimi Haldusteenused OÜ) vastu

müügilepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TJ Saeteenus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

21 934,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Capital Investeeringud OÜ

(registrikood 12972085), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Pilv

Kostja (apellant): TJ Saeteenus OÜ (registrikood

10370181), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbi-

vaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Määrata tsiviilasja hinnaks 21 934,20 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Capital Investeeringud OÜ (hageja) esitas 30. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi TJ

Saeteenus OÜ (endine ärinimi Haldusteenused OÜ, kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja

mõista põhivõla 20 190,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,33 eurot ja täiendava

viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja tegi 2018. aasta märtsist maini ehitustöid OÜ-le BBP Ehitus (edaspidi: BBP)

Põlva Maksimarketi objektil. Töö sisu, mahtu ja maksumust kajastavad aktid nr 1–4;

-

teatavate tööde teostamiseks (nt tihendamine liivaga, killustikualuste ehitus) tellis

kostja materjali OÜ-lt ZEIGERI VEOD (edaspidi: müüja), mille eest väljastati

30. juunil 2018 arve nr 417 summas 20 190,62 eurot, maksetähtajaga 30. juuli 2018

(edaspidi: arve);

-

müüja loovutas arvest tuleneva nõude hagejale. Hageja teavitas kostjat 25. juulil 2018

nõude loovutamisest. Kostja väitis vastuseks, et ei ole materjali tellinud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

-

hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja teostas alltöövõtu korras BBP-le töid, aga ei

ostnud arvel märgitud kruusa ega killustikku. Müüja saatelehtedelt nähtub, et talle

polnud teada, kes kruusa ja killustikku tellis. Müüja ei saanud hagejale üle anda õigusi,

mida tal endal polnud ehk nõudeõigust kostja vastu;

-

alusetu on hageja väide müügilepingu sõlmimise kohta. Vastavate tahteavalduste

vahetamine võis toimuda BBP-ga, aga mitte kostjaga. Aktidest ei nähtu, et kostjale

oleks makstud kruusa või killustiku eest hageja nõutavaid summasid;

-

kuna hageja põhinõue kostja vastu on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivisenõue.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 4. märtsi 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, sest tuvastas müüja ja kostja

vahel suulise müügilepingu sõlmimise killustiku ja kruusa ostmiseks.

3.1.1. Aktidest nähtub, et kostja kui töövõtja kohustus oli mh hoone aluspõranda, perimeetri

ja mahuti tagasitäide liivaga tihendamine, killustikaluste ehitus ja mahuti vundamendi

killustikaluste valmistamine. Seega on tõendatud, et töö teostamiseks vajas kostja kruusa ja

killustikku.

3.1.2. Tunnistaja XX ütluste kohaselt käis killustiku ja kruusa tellimine telefoni teel ning tema

tegi tellimuse kostja nimel. Saatelehtedel BBP nime märkimine võis olla tingitud sellest, et

töömehed kandsid objektil tema kirjaga veste. Seega on kostja teinud kruusa ja killustiku

ostmiseks pakkumuse müüjale kooskõlas VÕS §-ga 16 ja müüja on selle aktsepteerinud

vastavalt VÕS §-le 20, kui viis tellitud kauba ehitusobjektile.

3.1.3. Tunnistaja GG ütluste kohaselt ei sõlmitud müüja ja kostja vahel kirjalikku lepingut.

Arvel kajastatud teenustes leppisid kokku YY (kostja juhatuse liige), SS ja XX.

3.1.4. Saatelehtedel BBP märkimine ei viita sellele, et tal tuli arve tasuda. Saatelehed

kirjutasid välja autojuhid, kes lähtusid kirjast töömeeste vestidel. Samuti nähtub ühelt

saatelehelt, et kostja nimi on maha tõmmatud ja asemele kirjutatud „Maksimarket“. Osadel

saatelehtedel nimi puudub ja osadele on märgitud tellijaks „Kopad“. Seega ei saa saatelehtede

alusel teha järeldust, et arve tasumise kohustus on BBP-l.

3 (6)

3.2. Müüja ja kostja vahel on suulise müügilepingu sõlmimisest järeldas maakohus, et ka

nõude loovutamine hagejale on kehtiv.

3.3. Kostja sai kätte müüja tarnitud killustiku ja kruusa, mistõttu on selle eest tasunõue

muutunud sissenõutavaks ning kooskõlas VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 tuleb

kostjal tasuda arve nr 417 alusel 20 190,62 eurot.

3.3.1. Kostja 12 juuli 2018 e-kirjast tuleneb, et kostja palus teha arve Embach Ehitus OÜ-le

(edaspidi: Embach), kes aga teatas, et on juba tasunud BBP-le, kes omakorda tasus kostjale.

Nimetatud tõendist tuleneb, et nii Embach kui ka BBP ei ole müüjalt midagi ise tellinud. Seega

on põhjendatud arve esitamine kostjale. Puuduvad tõendeid, et arve oleks hagejale või müüjale

tasutud.

3.3.2. Nõude rahuldamist ei välista, et kostja esitas BBP-le arveid ekskavaatori rentimise ja

ehitustööde eest, sest kostjale esitati arve killustiku ja kruusa eest tasumiseks.

3.3.3. Puuduvad tõendeid, et kostja pöördus peale arve saamist müüja poole ja palus selgitada

arve esitamist. Tunnistajate ütlused tõendavad, et kostja tellis müüjalt killustikku ja kruusa.

Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et kostja kohustus ei olnud ehitusmaterjali tellimine

ning/või selle eest tasumine.

3.4. Hageja põhinõude põhjendatuse tõttu tuleb rahuldada ka viivise nõue. Sissenõutavaks on

muutunud viivis 128,33 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel saab

rahuldada viivisenõue alates hagiavalduse esitamisest (30. august 2018) kuni põhinõude

täitmiseni. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need

kindlaks rahaliselt. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 23 t 58 min ulatuses

hinnaga 130 ja 140 eurot/t (lisandub käibemaks) – kokku 3295,83 eurot. Kostjal tuleb hagejale

hüvitada riigilõiv 900 eurot ja registripäringute kulu 9 eurot. Kokku on hüvitatav menetluskulu

4204,83 eurot (= 3295,83 + 900 + 9). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 ja hageja taotlusega peab

kostja tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks rikkus maakohus TsMS § 5 lg-st 1 tulenevat nõuet menetleda hagi esitatud

asjaolude ja taotluste alusel. Maakohus ei oleks tohtinud hagiavalduse lisast tuletada väidetavat

pinnasetööde eest tasumata jätmise nõuet. Hagiavalduses viidatakse üksnes väidetavale

materjalide ostmisele, mitte pinnasetööde teostamisele. Pinnasetööde teostamine nähtub arvest.

Lisaks väitis hageja, et tellimuste sisu ja maht nähtub aktidest. Samas pole nõudeõiguse

loovutamise teatises vastavatele aktidele viidatud, seega jääb arusaamatuks, millisele

dokumendile hageja oma nõude esitamisel tugineb.

4.2. Teiseks jättis maakohus kohaldamata VÕS § 211 lg 1, mis näeb ette müüja kohustuse

anda ostjale üle kõik vajalikud dokumendid. Nõudeõiguse loovutamise teatisest nähtub, et

hageja nõue põhineb saatelehtedel ja arvel. Hageja ei esitanud ühtegi saatelehte, millest

nähtuks, et kostja ostis müüjalt kruusa või killustikku. Kohtule esitatud 2018. aasta aprilli

saatelehtedest nähtub, et kruusa ja killustiku ostja BBP. Samuti näitab see, et saatelehed anti

üle BBP-le, kes on kruusa ja killustiku tegelik ostja. Kui kostja oleks olnud ostja, oleks kõik

kaubaga seotud dokumendid antud talle. Seega puudus müüjal nõue kostja vastu, mida ta sai

hagejale loovutada.

4 (6)

4.3. Kolmandaks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja jõudis väärale järeldusele, et

müügileping sõlmiti kostja ja müüja vahel. Maakohus jättis tähelepanuta müüja 12. juuli 2018

kirja kostjale, mille kohaselt Embach projektijuht vastas müüja arve peale, et arvel kirjutatud

tööd on nemad täies mahus akteerinud ja maksnud oma BBP-le kui oma lepingupartnerile.

Viimase esindaja LL ütles, et on maksnud kostjale ära selle raha. Seega on müüja üksnes LL

väitele tuginedes esitanud nõude kostja vastu, mis näitab, et müüja ei olnud kindel, kas kostja

ostis talt arvel nimetatud liiva, kruusa ja killustikku.

Samuti nähtub teostatud tööde aktidest, et kostja ei teinud selliseid töid, milleks kulus nii suures

mahus ja maksumuses liiva, kruusa ja killustikku, rääkimata pinnasetööde tellimisest. Aktidest

ega muudest tõenditest ei nähtu, et BBP oleks kostjale maksnud liiva, kruusa või killustiku eest

20 190,62 eurot ehk arve summa.

4.4. Neljandaks tugines maakohus põhjendamatult ainult tunnistajate XX ja GG ütlustele.

Maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja XX ei olnud kostja töötaja ega volitatud isik, vaid

oli BBP töötaja, kelle huvides on, et arve tasuks kostja. Tunnistaja GG on aga müüja juhatuse

liige, kes loovutas nõudeõiguse hagejale üksnes põhjusel, et muidu ei saaks teda tunnistajana

üle kuulata. Seega ei ole tunnistajad erapooletud, vaid nad mõlemad on isiklikult huvitatud

sellest, et kohus lahendaks asja hageja kasuks. Tunnistajate ütlused on vastuolus

dokumentaalsete tõenditega (eelkõige saatelehtedega).

4.5. Viiendaks rakendas maakohus ebaõigesti reeglit, mille kohaselt peab kumbki pool hagi-

menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja

pidi tõendama, et kostja ostis müüjalt liiva, kruusa ja killustikku arvel märgitud kogustes ning

summades. Samuti pidanuks just hageja tõendama, et saatelehtedel BBP märkimine ei oma

tähendust. Lisaks ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et BBP ei tasunud talle

arvel kajastatu eest.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohtu otsuse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole

mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Esiteks rajas maakohus otsuse

olulises osas tunnistajaütlustele, mis jäid protokollimata (järgnevas p Tõrge! Ei leia

viiteallikat.). Teiseks ei viinud maakohus läbi piisavat eelmenetlust, sh ei selgitanud välja

poolte väiteid ega jaotanud tõendamiskoormist (järgnevas p Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

8. Pooled vaidlevad mh selle üle, kas kostja tellis müüjalt arvel kajastatud kaubad. Maakohus

tuvastas kauba tellimise ainult tunnistajate XX ja GG ütluste põhjal, aga need ütlused ei ole

protokollitud. Vaidlustatud otsustest ei nähtu viiteid muudele tõenditele, mis võimaldaks

tuvastada müügilepingu sõlmimise just kostjaga.

8.1. TsMS § 52 lg 2 annab kohtule teatava diskretsiooni protokollida mh tunnistajate

salvestatud ütluste põhisisu. Siiski peab kohus kirjeldatud diskretsiooni kohaldama selliselt, et

protokollib salvestiste põhisisu alati, kui tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada asjaolusid,

millest asja lahendamine olulises osas sõltub. Tunnistaja ütluste põhisisu protokollimine tagab

kohtule efektiivsema võimaluse tunnistaja ütluste alusel asjaolude tuvastamiseks ning tagab

menetlusosalistele efektiivsema võimaluse teostada kaebeõigust tõendite hindamise

vaidlustamise kontekstis. Salvestatud ütluste kohta protokolli märke tegemisega võib piirduda

üksnes siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist

(Riigikohtu 28. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860, p 13.2 teine lõik).

5 (6)

8.2. Maakohus ei nimetatud vaidlustatud otsuses selgelt, millistest tunnistaja lausetest tegi ta

otsuses märgitud järeldused. Sel viisil ei ole maakohtu otsus sisuliselt kontrollitav. Ainult see

puudus oleks apellatsioonimenetluses kõrvaldatav samade tunnistajate uuesti ülekuulamisega,

aga koostoimes järgnevas käsitletava puudusega eelmenetluse läbiviimisel, pole põhjendatud

tunnistajaid ringkonnakohtus üle kuulata, sest ka see ei võimaldaks asja seni esile toodud

asjaolude pinnalt lahendada.

9. Hageja nõuab kostjalt arvel kajastatud kaupade eest tasumist ning väidab vähemalt kaudselt

kostja ja müüja vahel müügilepingu sõlmimist.

9.1. Hagiavaldus ega hageja 15. märtsi 2019 taotlusi sisaldav menetlusdokument (edaspidi:

taotlus) ei sisalda selgeid väiteid selle kohta, mida ja mis tingimustel müüja kostjale müüs, kes

ja kuidas müügilepingu olulistes tingimustes kokku leppisid ning kas ja kuidas on müüja

kohustus täidetud. Hagiavalduse ja taotluse p-d 2.1–2.5 kirjeldavad väga üldiselt ehitus-

tegevusega seonduvaid asjaolusid, aga võimaliku müügilepingu ja selle oluliste tingimuste

tuvastamiseks vajalikke asjaolusid neist ei nähtu. Maakohus tuvastas suures osas vastavad

asjaolud lähtudes tunnistajate ütlustest, aga väljus seeläbi oluliselt hageja esile toodud asjaolude

kogumist. Müügilepingu eseme (müüdud asi, hind) kohta maakohus selget otsustust ei teinud.

9.2. Asjaolude ebapiisavat esiletoomist ei saa asendada tõenditega, millest saab erinevaid

asjaolusid järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised

asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses)

ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei

pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele

asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele

tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-141-13, p 17 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kohtul tuleb

eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled vaidluse asjaolude

kohta esitada ja milliste tõenditega neid tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Kui hageja on

hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi

puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu

13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12 ja seal viidatud varasem praktika).

9.3. Puudusi asjaolude esiletoomises ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses,

sest see takistab kostjal nõudele tõhusalt vastu vaielda. TsMS § 652 sätete järgi on ringkonna-

kohtus asjaolude esiletoomise võimalused piiratud ja seadus ei näe ka ette asjaolude esitamise

võimalust põhjusel, et hageja seda õigeaegselt ei teinud.

9.4. Üldjuhul peab hagi aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja.

Maakohus on vaidlustatud otsuses seda põhimõtet eirates ja üllatavalt märkinud, et saatelehtede

alusel ei saa teha järeldust nagu oleks arve tasumise kohustus BBP-l (p 15) ning kuna Embach

ega BBP ei ole müüjalt midagi tellinud, siis on arve esitamine kostjale põhjendatud (p 21).

Sisuliselt pööras maakohus tõendamiskoormise ümber ilma seda eelnevalt pooltele selgitamata.

Vaidlustatud otsuse põhjenduste järgi pidanuks kostja tõendama, et kauba on tellinud keegi

teine ja ka arve tasumise kohustus on kellelgi teisel. Kui selline tõendamiskoormise

ümberpööramine peaks olema ka põhjendatud, siis ei saa seda teha alles otsuses. Lisaks ei

tähelda ringkonnakohus, miks peaks käesoleval juhul tõendamiskoormis kostja kahjuks ümber

pöörduma. Vastava põhjenduse otsuses esitamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1.

10. Tervikuna moodustavad eespool kirjeldatud menetlusõiguslikud rikkumised sellise

kogumi, mis õigustab vaidlustatud otsuse tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmist. Kuna maakohus ei täitnud kõiki eelmenetluse ülesandeid, siis tuleb saata asi

menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja

käsitleda kostja kaebuse ülejäänud väiteid.

6 (6)

11. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 7 pole küll vale, aga selles

osas tühistatakse maakohtu otsus põhjusel, et kohtu selgitusi pole vaja märkida kohtulahendi

resolutsioonis. Nimelt sätestab TsMS § 442 lg 5 esimene lause, et resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohtu selgitused tuleb märkida kas resolutsiooni

juures (TsMS § 442 lg-d 6 ja 6²) või lahendi põhjendavas osas. Erandina võivad selgitused ja

hoiatused olla resolutsioonis kohased menetlust korraldavates määrustest (TsMS § 463 lg 1

esimene lause), aga mitte lõpplahendis.

12. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinna 20 318,95 eurot ning põhjendas

seda TsMS § 122 lg-ga 1, §-ga 123 ja §-ga 133. Siinjuures jäi ekslikult kohaldamata TsMS

§ 133 lg 2, mis sätestab, et sama seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna

arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab

ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Viidatud sätte järgi arvutatud summa on

1615,25 eurot (= 20 190,62 × 8%) ja kokku on hagi hind TsMS § 134 lg 1 esimese lause

kohaselt 21 934,20 eurot (= 20 190,62 + 128,33 + 1615,25). Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on

asja hind ringkonnakohtus sama. TsMS § 137 lg 1¹ ja § 136 lg 4 alusel muudab ringkonnakohus

asja hinda.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine

lause).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm