2-20-6705/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

17. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6705

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihalduri

vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 29. mai 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja advokaat Tatjana Dobolina

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja toimikusse XX 4. juuni 2020 määruskaebuse lisad, aga neis

sisalduva 26. mai 2020 menetlusdokumendi lisade vastuvõtmise dokumentaalsete

tõenditena otsustab maakohus.

2. Harju Maakohtu 29. mai 2020 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 7. mail 2020 Harju maakohtule hagi OÜ Pessaraag (pankrotis, võlgnik)

pankrotihalduri (kostja) vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses.

2. Maakohtu kohtujurist andis 14. mai 2020 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks. Viidatud määruse põhjenduste kohaselt pidi hageja täpsustama hagi

aluseks olevaid asjaolusid, sh selgitama tunnustatava nõude (15 503 eurot) kujunemist. Samuti

tuli hagejal nimetada, millised tõendid kinnitavad võlgnevuse olemasolu, sest esitatud

pangakonto väljavõtted ei tõenda laenu olemasolu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 29. mai 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel, kuna avaldus on

esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega. Maakohus leidis, et hageja ei kõrvaldanud

kohtu määratud tähtajaks puuduseid. Vaidlustatud määruses ei käsitlenud maakohus hagi

menetlusse võtmise takistusi.

2 (3)

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas 4. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

hagi menetlusse võtta. Alles vaidlustatud määrusest selgus, et hageja 26. mai 2020 menetlus-

dokument koos tõenditega ei jõudnud asja menetleva kohtunikuni. Serveri haldaja vastusest

selgub, et 26. mail 2020 maakohtule edastatud dokumendid on ettenähtud aadressile jõudnud.

Maakohus tegi lahendi ilma et oleks saanud tutvuda täiendavate tõenditega, mis olid kohtule

edastatud õigeaegselt puuduste kõrvaldamise raames.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 25. juunil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite (hageja 26. mai 2020

menetlusdokument, maakohtu vastus, Zone Media OÜ vastus) vastuvõtmiseks. Määrus-

kaebusega seonduvad dokumendid, st hageja menetlusdokument ja selle saatmist käsitlevad

e-kirjad tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ning neid hinnata kaebuse lahendamisel.

Hageja 26. mai 2020 menetlusdokumendi lisad soovis hageja esitada tõenditena põhi-

menetluses ja nende vastuvõtmise taotlus tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus.

8. Maakohtul ei olnud alust keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.

8.1. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded sätestab TsMS ptk 38. TsMS §-de 334

ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas

A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul

esitas hageja esindaja hagiavalduse A4 formaadis arvutikirjas.

8.2. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 2–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis

kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse. Ka need andmed oli hageja selgelt hagiavalduses ja selle täpsustuses

märkinud. Seega ei saa hagejale praegusel juhul ette heita seda, et avaldus ei vastanud seaduses

sätestatud vorminõuetele.

8.3. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi selle sätte alusel menetlusse

võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid

praegusel juhul see nii ei ole. Hageja palus tunnustada enda nõuet kostja pankrotimenetluses

teises rahuldamisjärgus summas 15 503 eurot. Hageja tõi esile nõude aluseks olevad asjaolud.

TsMS-st ei tulene kohustust esitada koos hagiga tõendid. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi piisab, kui

hageja nimetab hagis tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

8.4. Hageja on hiljemalt 26. mai 2020 menetlusdokumendis nimetanud tõendid, mis

kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus jättis viidatud dokumendi põhjenda-

matult tähelepanuta. Nähtuvalt Zone Media OÜ 4. juuni 2020 selgitusest, on e-posti serveri

logides

näha,

et

26. mail 2020

kell 15.59

aadressilt

XXX

mh

aadressile

hmktallinn.menetlus@kohus.ee saadetud kiri jõudis selle e-posti serverisse. Samalt aadressilt

saadeti automaatvastus. Seega tuli maakohtul tagada, et õigel aadressil ja tähtaegselt saadetud

menetlusdokumendiga arvestatakse asja lahendamisel. Hageja vastavaid väiteid tulnuks

maakohtul kontrollida hiljemalt määruskaebuse saamisel.

3 (3)

8.5. Eelnevat arvestades, on hageja esitanud hagiavalduses ja selle täpsustuses piisavalt selgelt

oma nõude ja selle aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei saa pidada haginõudeid ega hagi alusena

märgitud asjaolusid niivõrd ebaselgeks, et see õigustaks hagi menetlusse võtmisest keeldumist.

9. Maakohus viitas vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ka

TsMS § 371 lg 1 p-le 10, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Samas nähtub kohtute infosüsteemist,

et hagi esitamisel tasuti riigilõivu 300 eurot. Seega polnud alust ka sel põhjusel hagi

menetlemisest keelduda.

10. Eeltoodud kaalutlustel keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel

hagi menetlusse võtmast ning hagi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist,

mistõttu kaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus kajastas vaidlustatud määruses eksitavalt tsiviilasja

nime, hagi on esitatud pankrotihalduri, mitte võlgniku vastu ja hageja väitel vaidles tema

nõudele vastu just haldur. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruses on piisav üksnes märkida, et hageja ei kõrvaldanud

kohtu varem osundatud puudusi, seda eriti olukorras, kus puuduste kõrvaldamise määruse

koostas kohtujurist.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm