2-19-12883/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

16. juuli 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-12883

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C. L. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

720,37 eurot (244,65€ + 475,72€)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana Šestel (e-post: marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: C. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagis:

XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

20.05.2020)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktsiselts PlusPlus Capital hagist loobumine C. L. vastu põhivõlgnevuse

summas 7,12 eurot ja sissenõutvaks muutunud viivise summas 5,85 eurot nõudes.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks C. L. ja Elisa Eesti AS vahel

10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 (kliendinumber 8412344) alusel

koostatud arvetest nr 2014822564, 2015029406, 2015284103 ja 2015525048 tulenev

võlgnevus summas 394,42 eurot (millest 311,73 eurot põhivõlgnevus ning 82,69 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis).

4. Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 311,73 eurot) alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 16.07.2020 summas 19,65 eurot.

5. Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 311,73 eurot) alates 17.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. L. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 181,52 eurot ja sissenõudmiskulude eest summas 50,00

eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-12883

2 (9)

7. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. L. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

8. Jätta menetluskulud 58,21% ulatuses C. L. kanda ja 41,79% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital

9. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 317 eurot (millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 184,54 eurot mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

10. Väljamõistetud menetluskuludelt on C. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Toimetada kostjale C. L. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist

istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 hagiavalduse C. L. (kostja) vastu.

05.09.2019 hageja täpsustas oma nõudeid kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja

kostja vahel 10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 telefoninumbri 54504148

teenindamiseks ja 10.02.2016 osamaksetega vara müügilepingu telefoni Samsung Galaxy Grand

Prime järelmaksuga ostmiseks alusel 01.06.2016 koostatud arve nr 2015525048 summas 218,52

euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. mai kuni 31. mai 2016,

arve tasumise tähtaeg saabus 18.06.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud

VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 2015525048 alusel perioodi eest 18.06.2016

– 16.08.2019 summas 176,37 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.08.2019 kuni

põhinõude 218,52 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-12883

3 (9)

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 ja lg 3 alusel nõuab

hageja pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018,

15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19.12.2019 hagiavalduse C. L. (kostja) vastu.

09.01.2020 ja 14.02.2020 hageja täpsustas oma nõudeid kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa

Eesti AS ja kostja vahel 10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 telefoninumbri

56810498 teenindamiseks ja 10.02.2016 osamaksetega vara müügilepingu telefoni Samsung

Galaxy Grand Prime järelmaksuga ostmiseks alusel 01.03.2016 koostatud arve nr 2014822564

summas 24,08 euro, 01.04.2016 koostatud arve nr 2015029406 summas 31,41 euro ja 01.05.2016

koostatud arve nr 2015284103 summas 44,85 euro tasumist, kokku 100,33 eurot. Arved on

koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. veebruar kuni 30. aprill 2016, arvete tasumise

tähtaeg saabus vastavalt 18.03.2016, 18.04.2016 ja 18.05.2016. Nõude materiaalõigusliku

alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 2014822564 alusel perioodi eest 19.03.2016

– 19.12.2019 summas 23,10 eurot, arve nr 2015029406 alusel perioodi eest 19.04.2016 –

19.12.2019 summas 29,46 eurot ja arve nr 2015284103 alusel perioodi eest 19.05.2016 –

19.12.2019 summas 41,13 eurot, so kokku 93,69 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates

20.12.2019 kuni põhinõude 100,33 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 ja lg 3 alusel nõuab

hageja pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018,

01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 28.08.2019 hagiavalduse menetlusse 11.09.2019 määrusega ja

20.12.2020 hagiavalduse menetlusse 18.02.2020 määrusega ning liitis hageja nõude ühte

menetlusse 28.08.2019 esitatud nõudega. Kohus selgitas pooltele, et menetleb asja

lihtmenetluses. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.05.2020 (teadaande number 1603810). Avalikult

kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 20.05.2020

ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.06.2020 kell 24:00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

4. Hageja täpsustas 06.07.2020 hagi ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 625,94

euro (millest 311,73€ põhivõlgnevus, 264,21€ sissenõutavaks muutunud viivis ja 50,00€

sissenõudekulu) ja lisanduva viivise alates hagi esitamisest määras 0,07% päevas. 09.07.2020

avaldusega hageja loobus 06.07.2020 täpsustatud nõuet ületavas osas hagist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-19-12883

4 (9)

5. Kohus, tutvunud 06.07.2020 täpsustatud hagiga ning 09.04.2020 avaldusega nõuet ületavas

osas hagist loobumisega leiab, et hageja osaline hagist loobumine tuleb vastu võtta.

TsMS § 429 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus

toimikusse (TsMS § 429 lg 2). Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3).

Käesolevas menetluses on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu hinnangul hageja hagist loobumine ei riku kostja õigusi,

kuna loobumisega kostja kohustused hageja ees vähenevad, mistõttu peab kohus võimalikuks,

täitmaks TsMS § -s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet lahendada tsiviilasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, võtta hageja hagist loobumine vastu ilma

kostjalt loobumise kohta vastuse küsimist. Kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, siis

eeldatavalt ei ole kostjale ka menetluskulusid tekkinud.

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud

ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb

kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91

sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu nr 4509977 ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu

nr 4509986 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud

kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise

kohta vastuväidet esitanud.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 311,73 euro

täies ulatuses järgmiselt:

-

01.03.2016 koostatud arve nr 2014822564 summas 24,07 euro,

-

01.04.2016 koostatud arve nr 2015029406 summas 30,94 euro,

Tsiviilasi nr 2-19-12883

5 (9)

-

01.05.2016 koostatud arve nr 2015284103 summas 43,21 euro,

-

01.06.2016 koostatud arve nr 2015525048 summas 213,51 euro.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse

koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 264,21 eurot, mis on arvestatud

järgmiselt:

Arve nr

Põhisumma

Viivis alates

Viivis kuni

Viivise % päevas

Viivis

2014822564

24,07

19.03.2016

19.12.2019

0,07%

23,10€

2015029406

30,94

19.04.2016

19.12.2019

0,07%

29,02€

2015284103

43,21

19.05.2016

19.12.2019

0,07%

39,62€

2015525048

213,51

19.06.2016

16.08.2019

0,07%

172,47€

9. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna 29.11.2016 korraldusega nr 69, milline jõustus

01.01.2017, muutis Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi, siis sellega rakendus

kokkuleppeline viivis tagasiulatuvalt. Üldtingimuste p-s 7.10. sätestatud viivise suurusel ei ole

tagasiulatuvat õigusjõudu. Leping lõppes poolte vahel ülesütlemisega Elisa Eesti AS poolt

26.05.2016. Lepingu sõlmimise ajal kehtis liitumislepingu nr 4509977 lisatingimustest nähtuvalt

viivis määras 0,15% päevas. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13), mitte selle

kolmekordses määras.

10. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude

Tsiviilasi nr 2-19-12883

6 (9)

esitanud selliselt, et perioodi eest 19.03.2016 kuni 19.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate

summadena ja alates hagi esitamisest protsendina.

11. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.03.2016 arve nr 2014822564

maksetähtaeg on 18.03.2016, 01.04.2016 arve nr 2015029406 maksetähtaeg on 18.04.2016,

01.05.2016 arve nr 2015284103 maksetähtaeg on 18.05.2016 ja 01.06.2016 arve nr 2015525048

maksetähtaeg on 18.06.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud

teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab,

et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava

tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja viivituses 01.03.2016 arve nr 2014822564 tasumisega alates 19.03.2016,

01.04.2016 arve nr 2015029406 tasumisega alates 19.04.2016, 01.05.2016 arve nr 2015284103

tasumisega alates 19.05.2016 ja 01.06.2016 arve nr 2015525048 tasumisega alates 19.06.2016.

12. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 24,07 euro (01.03.2016

arve nr 2014822564) tasumisega viivitamise eest on 7,23 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.03.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,005294

0,550576

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,005261

0,968024

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,005276

1083

5,713908

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 30,94 euro (01.04.2016 arve nr 2015029406)

tasumisega viivitamise eest on 9,08 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,006805

0,496765

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,006763

1,244392

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,006781

1083

7,340811

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 43,21 euro (01.05.2016 arve nr 2015284103)

tasumisega viivitamise eest on 12,40 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.05.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,009504

0,408672

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,009445

1,73788

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,009471

1083

10,257096

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 213,51 euro (01.06.2016 arve nr 2015525048)

tasumisega viivitamise eest on 53,98 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,046961

0,563532

Tsiviilasi nr 2-19-12883

7 (9)

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,046669

8,587096

01.01.2017-16.08.2019

0,021918

0,046797

44,831526

13. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 82,69 eurot (7,23€+9,08€+12,40€+53,98€). Sissenõutavaks muutunud

viivise summas 181,52 eurot (91,74€+172,47-82,69€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata. Tulenevalt hageja edasiulatuva nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates

hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,65 eurot järgmise arvestuse

kohaselt:

põhisumma

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

98,22

20.12.2019-31.12.2019

0,021918

0,021528

0,258336

98,22

01.01.2020-16.07.2020

0,021858

0,021469

4,250862

213,51

28.08.2019-31.12.2019

0,021918

0,046797

5,896422

213,51

01.01.2020-16.07.2020

0,021858

0,046669

9,240462

14. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot. Tarbijale tekivad

kohustused lepingu sõlmimisega. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks,

kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole

poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping

loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool. Hageja on asjaoludes välja toonud, et kostjal lasub kohustus hüvitada

sissenõudmisega seotud kulud Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 alusel. Kohus

tuvastas, et kohtule esitatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused kehtivad alates

01.01.2017. Elisa Eesti AS liitumisleping nr 4509977 ja osamaksetega vara müügileping

liitumislepingu nr 4509977 lisa 4509986 on sõlmitud 10.02.2016 ning lõppes ülesütlemisega

26.05.2016. Seega hageja poolt kohtule esitatud ja hagi asjaoludes viidatud üldtingimustel ei ole

pooled kokkuleppeid sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab rahuldamata hageja

sissenõudekulude hüvitise nõude summas 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel

TsMS § 374 alusel liitis. Mõlemas hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja on esitatud sama

kostja vastu. Mõlemad nõuded on hagejale loovutatud 01.02.2018. Sisuliselt samaliigiliste asjade

eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse

Tsiviilasi nr 2-19-12883

8 (9)

lisakulutusi. Kohtu hinnangul hagejal puudus vajadus esitada nõuete kohta eraldi hagiavaldus

ning hageja esitades eraldi hagiavalduse on kunstlikult suurendanud menetluskulusid.

Tsiviilasjas nr 2-19-12883 (arve nr 2015525048) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 475,72 eurot

(218,52€+176,37€+25,00€+55,83€) ning tsiviilasjas nr 2-19-20432 (arve nr 2014822564,

2015029406

ja

2015284103)

oli

tsiviilasja

hind

hagi

esitamisel

244,65

eurot

(100,33€+93,69€+25,00€+25,63€). Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 175,00 eurot.

Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hind, arvestades hageja nõudeid, summas 720,37 eurot,

milliselt riigilõivu täismäär on 125,00 eurot. Seega kohus leiab, et kostjalt väljamõistmiseks on

põhjendatud ja vajalikuks kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivust riigilõiv summas 125,00

eurot. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

16. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas kokku 840

eurot (420 € + 420 €). Hagiavaldustele lisatud 16.08.2019 arve nr 402004 ja 16.08.2019 arve nr

17512 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu Cristian L. kohtumenetluses on:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 3,0 h (1,5h + 1,5h), 300 eurot (150€ +150€) ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 4,0 h (2,0h + 2,0h), 400 eurot (200€ + 200€), millele

lisandub käibemaks kokku 140 eurot (70,00€ + 70,00€).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi summas 840 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud rohkete hagide võrdluses on

vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse

summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu dokumentide analüüsi (hageja on esitanud põhinõudena

nõude, milline sisaldab viivist ning arvestanud ja taotlenud vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6 viiviselt

viivist), asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tundi. Kohus leiab,

et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20%

käibemaks).

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagist loobumise osas tuleb

jätta hageja enda menetluskulud ja kostja võimalikud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda.

Hageja loobus osaliselt nõuetest ning kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus hageja

põhjendatud menetluskuludest 58,21%, so 184,54 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud

hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tsiviilasi nr 2-19-12883

9 (9)

Anu Talu

Kohtunik