2-18-132197/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.juuli 2020. a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-132197

Tsiviilasi

LODIKO EHITUS OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 23

korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

LODIKO

EHITUS

OÜ

(registrikood

11884019, asukoht Võru tn 1 - 9, Tallinn 13612);

Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (isikukood

36912273717, e-post isumarok@hotmail.com);

Kostja:

Tallinn,

Raadiku

tn 23

korteriühistu

(registrikood 80277158, asukoht Raadiku tn 23, Tallinn

13817 Tallinn),

seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A P (isikukood

xxxx), K V(isikukood xxxx) ja R B (isikukood xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg 1 alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Rahuldada hagi põhinõude osas 1 882,6 euro ulatuses ja välja mõista Tallinn,

Raadiku tn 23 korteriühistult (registrikood 80277158) LODIKO EHITUS OÜ

(registrikood 11884019) kasuks töövõtulepingust tulenev tasu summas 1 882,6

eurot.

3. Rahuldada hagi viivise 2 658,5 euro saamiseks ja välja mõista Tallinn, Raadiku

tn 23 korteriühistult (registrikood 80277158) LODIKO EHITUS OÜ (registrikood

11884019) kasuks viivis ajavahemiku 03.11.2018-05.02.2019 eest summas 2 658,5

eurot.

4. Jätta rahuldamata LODIKO EHITUS OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 23

korteriühistu vastu 2 458,9 euro ulatuses.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. LODIKO EHITUS OÜ (hageja) esitas 03.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistult (kostjalt/KÜ) 6 400 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.12.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

14.12.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 21.12.2018 esitas kostja nõudele

vastuväite ja seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.01.2019 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 16.01.2019 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja

05.02.2019 ka tegi. Harju Maakohus võttis hagi 06.02.2019 määrusega menetlusse ja küsis

kostja kirjalikku vastust hagile.

3. Kostja vastas hagile 05.03.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 20.03.2019.

4. 23.04.2019 kirjaga selgitas kohus pooltele menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormust

ning tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kohtu kirjale vastas

ainult hageja 13.05.2019.

5. 24.05.2019 e-kirjaga selgitas kohus veelkord kostjale ja hagejale vajadust nii nõuet kui ka

sellele esitatud vastuväiteid täiendada.

6. 28.05.2019 kirjaga määras kohus pooltele lõplikud tähtajad avalduste ja dokumentide ning

menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

7. Pooled vastasid kohtu kirjale 07.06.2019 ning esitasid oma lõplikud seisukohad. Hageja

esitas ka menetluskulude nimekirja, kostja oma kulude kohta taotlusi ei esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

8. 05.02.2019 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt töövõtulepingust tulenevat võlgnevust

4 341,50 eurot ja viivist 2 658,50 eurot (kokku 7 000 eurot).

9. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu nr xxxx, mille alusel hageja teostas

Tallinnas aadressil Raadiku 23 asuvas elumajas rõdude ja paneelivaheliste vuukide

remonti ja värvimist (edaspidi lühendatult ka kui Leping). Tööde alguseks lepiti kokku

03.09.2018 ja lõpetamise tähtajaks oli 30.09.2018, kuid tööde lõpptähtaeg võis muutuda

sõltuvalt ilmastikuoludest (tuule kiirus enam kui 12m/s, sademed).

− Töö maksumus oli 11 709,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus hagejale ettemaksu

summas 3 600 eurot. Ülejäänud tasu summas 8 109,60 eurot kohustus kostja maksma

hagejale kümne päeva jooksul peale tööde lõpetamist.

− Tööd olid valmis 24.10.2018, mille kohta kostja koostas 25.10.2018 ehitustööde

üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja akti ei allkirjastanud, kuna selles sisalduvad

kostja märkused tööde puuduste kohta ei vastanud tegelikkusele ega saanud olla aluseks

tööde eest tasumisele kuuluva summa vähendamiseks.

− 26.10.2018 toimetas hageja kostjale tasumiseks kätte arve nr 08/10 summas 8 109,60

eurot ja lisatööde arve nr 09/10 summas 1 478,40 eurot.

− Kostja tasus hagejale lisatööde arve nr 09/10 summas 1 478,48 eurot, kuid 25.10.2018

aktis sisalduvate märkuste alusel vähendas kostja peale tööde vastuvõtmist tasumisele

kuuluvat summat 4 341,50 euro võrra ning 8 109,60 eurot asemel (arve nr 08/10) tasus

kostja nõuetekohaselt teostatud tööde eest 3 768,10 eurot.

− Hageja ei nõustu kostja pretensioonide ja tasu ühepoolse vähendamisega ning nõuab

kogu lepingujärgse tasu maksmist ehk täiendavalt 4 341,50 euro maksmist.

− Lepingu eesmärk oli valmis töö, mis vastaks oma omadustelt Lepingu tingimustele. Kui

lõplik tulemus on saavutatud, siis ei oma tähtsust, mil viisil hageja on nõutud tulemuseni

jõudnud. Hageja on täitnud Lepingu eesmärgi ning teostanud töö nõuetekohaselt.

Paigaldatud tellingute pindala ei mõjutanud töö tulemust ega ole tasu vähendamise alus.

Seega tuleb kostjal tellingute eest maksta 1 188 eurot.

− Fassaadi-maalri nurga paigaldamata jätmine tulenes asjaolust, et hageja kasutas töö

tegemiseks teistsugust tehnoloogiat, mis tagas võrdväärse kvaliteedi, mida hageja tagab

omapoolse 5-aastase garantiiga. Seega tuleb kostjal tasuda ka selle eest 432 eurot.

− Samuti ei nõustu hageja, et ta peab kandma tööde viibimisega seotud kulud seoses

täiendava omanikujärelevalvega 300 eurot ning viivist summas 2 421,50 eurot. Töö

valmimise viibimine ei ole tingitud hageja tegevusest, vaid ilmastikuoludest. 2018

septembris 11., 12., 13., 14., 17., 19., 20., 26. ja 27. ja oktoobris 5., 8. ja 9. kuupäevadel

(tööpäevadel) ei võimaldanud ilmastikuolud hagejal teostada remonttöid, kuna nendel

kuupäevadel olid kas sademed või tuul või tuul ja sademed üheaegselt, mis ületasid

Lepinguga ettenähtud lubatud näitajaid (Lepingu p 2). Lisaks sellele kulutati täiendavate

tööde teostamisele 5 tööpäeva. Seega, eelpool nimetatud asjaolud tingisid tööde

lõpptähtaja edasilükkamist 17 tööpäeva võrra, millest tulenevalt lükkus tööde

lõpetamise lõpptähtaeg edasi kuni 23.10.2018.

− Lepingu p 6.2 alusel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 03.11.2018 – sellest ajast

on kostja viivituses.

− Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu Lepingus ettenähtud makseid tähtaegselt, on

hagejal õigus nõuda viivist 1% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid

mitte rohkem kui 30% kogu lepingu maksumusest (Lepingu p 5.1). Hageja vähendab

viivist 11 124,12 eurolt (viivis alates 03.11.2018 kuni hagi esitamiseni 05.02.2019)

summani 2 658,50 eurot.

10. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ning taotleb menetluskuludelt viivise

väljamõistmist. Hageja menetluskulud kokku on 1 630, s.o riigilõiv 450 eurot (maksekäsu

kiirmenetluses tasutud 192 eurot ja hagimenetluses 258 eurot) ja lepingulise esindaja tasu 1 170

eurot (esindajatasu on 13 töötunni eest a 90 eurot – s.o käibemaksuta). Vt ka dtl 119-120.

Kostja vastuväited hagile

11. Kostja vaidleb 05.03.2019 esitatud vastuses hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kostja põhiargumendid on järgmised:

− Kostja ei vaidle vastu Lepingu sõlmimisele hagis toodud tingimustel. 24.10.2018 teatas

hageja suuliselt tööde lõpetamisest. 25.10.2018 koostas kostja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti, märkides sinna hageja poolt tegelikult teostatud tööd ja ka tegemata

tööd, tuginedes ehitusjärelevalve vastavasisulisele aruandele.

− Kostja võttis vastu tegelikkuses teostatud tööd ja keeldus maksmast nendes tööde eest,

mida tegelikult ei tehtud. Lisaks nõudis kostja viivist tööde lõpetamisega venitamise

eest ja arvestas maha kostjale tekitatud kahju summas 300 eurot koos käibemaksuga

(ehitusjärelevalve tasu Lepingu tähtaega ületanud perioodi eest).

− Kostja võttis vastu vaid tegelikkuses teostatud töid. Akti koostamisel lähtus kostja

22.10.2018 ehitusjärelevalve järeldustest. Järelevalveteenuse tellimine oli vajalik, kuna

hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Seega kostja ei nõustu sellega, et tööd olid

tehtud nõuetekohaselt.

− Hageja pidi paigaldama tellinguid 576 m2, mille eest pidi kostja tasuma 2 073,60 eurot

(koos käibemaksuga). Hageja paigaldas tellinguid 246 m2. Hageja jättis paigaldamata

tellinguid 330m2 summas 1 188 eurot (koos käibemaksuga). Kui hageja oleks

paigaldanud kokkulepitud ulatuses tellingud, oleks tööd saanud kiiremini teha (üks

tööde lõpetamisega viivitamise põhjustest).

− Hageja pidi paigaldama fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidele

pikkusega 180 m hinnaga 432 eurot (koos käibemaksuga). Tegelikkuses ei ole neid töid

teostatud.

− Lepingu p 2.1 järgi pidid tööd olema lõpetatud 30.09.2018. Hageja lõpetas tööd

tegelikult alles 24.10.2018, mis on 24 päeva hiljem, kui kokkulepitud tähtpäev. Lepingu

p 5.2 näeb ette viivise tööde lõpetamisega hilinemise eest 1 % päevas lepingu tasust iga

viivtatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu tasust. Sel viisil arvutatuna on

viivise summa 2 810, 40 eurot.

− Lisaks pidi kostja tööde mitteõigeaegse valmimise tõttu maksma ehitusjärelevalve

teostajale (Xxxx OÜ) täiendavalt 300 eurot (käibemaksuga), mida kostja peab temal

tekkinud kahjuks.

− Lepingu muutused ja täitmised vormistatakse kirjalikult poolte kokkuleppel. Nõudega

tööde lõpetamise tähtaja pikendamisest ilmastikutingimuste tõttu pole hageja kostja

poole pöördunud. Ehituspäevikust on näha, et hageja töötas 11, 12, 13, 14, 19, 20 ja

27. septembril ja 5, 8. oktoobril 2018. Hageja ei töötanud 17, 26. septembril ja 9.

oktoobril. Hageja kompenseeris need päevad töötamisega puhkepäevadel.

− Seega oli kostjal oli õigus tasumisele kuuluvast summast kinni pidada 4 743,40 eurot

(käibemaksuga), s.o tööde lõpetamise tähtaja ületamise eest viivis 2 810,40 eurot, 1

188 eurot paigaldamata tellingute eest, 432 eurot paigaldamata värvinurkade eest ja

300 eurot ehitusjärelevalve täiendava tasu eest. Eelneva alusel tuli kostjal tasuda

hagejale 6 979,20 eurot (11 709,60 – 4 730,40). Kostja maksis hagejale 388,90 eurot

ettenähtust rohkem.

− Seega hageja rikkus Lepingut ja kostja vähendas Lepingu hinda teostamata tööde arvel,

nõusid sisse viivise tööde lõpetamisega hilinemise eest ning kahju hüvitise, mis oli

seotud täiendava tasuga ehitusjärelevalve eest.

− Lisatööde teostamise ja selle eest tasumise leppisid pooled eraldi kokku. Seega pole

lisatööde tegemise küsimus käesoleva vaidlusega seotud.

12. Kostja taotleb, et menetluskulud jäetakse hageja kanda. Menetluskulude nimekirja pole

kostja esitanud.

Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele

13. Hageja leiab, et kõik Lepingus ettenähtud tööd on nõuetekohaselt täidetud. Poolte vahel on

sõlmitud töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes ning § 637 kohaselt on

tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus töövõtjale kokkulepitud ning lepingu

tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmine. Seda kohustust pole kostja

täitnud.

14. Pärast töö vastuvõtmist kehtib VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldus, et töövõtulepingust

tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik

(RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 21). Kuna tellija võttis tööd vastu, siis eeldatakse, et

töövõtja kohustus on kohaselt täidetud.

15. Hageja teatab, et 08, 16, 17 ja 19–22 oktoobril 2018 teostas tema lisatöid, mitte aga

Lepinguga ettenähtud põhitöid.

16. Ei vasta tõele ka kostja väide, et hageja teostas remonttöid 11., 12., 13., 14., 19., 20., 27.

septembril 2018 ja 5., 8. oktoobril 2018. Nimetatud päevadel asus hageja remonttööde

tegemisele tööpäevade alguses, kuid lõpetas tööde teostamise, kui ilmastikuolud muutusid

ebasoodsaks ning Lepingus ettenähtud tööde teostamine ei olnud võimalik.

17. Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõuete ega pretensioonidega seoses tööde viibimisega

enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostjal ei olnud alust tasu

vähendamiseks ega viivise nõudmiseks.

Kostja lõplik seisukoht

18. Kostja rõhutab oma 07.06.2019 menetlusdokumendis, et kostja vastusele lisatud ja hageja

poolt koostatud remonditööde päevikust selgub, et halva ilma tõttu ei töötanud hageja ainult

kahel päeval: 17.09 ja 26.09.2018 (kostja on ekslikult märkinud 17.06 ja 26.06). Samuti kordab

kostja, et hageja ei pöördunud kostja poole tööd teostamise tähtaja pikendamise palvega

halbade ilmastikuolude tõttu.

19. Kostja viitab VÕS § 639 ja Lepingule lisatud eelarvele, mis oli hagejale täitmiseks

kohustuslik. Sellest kõrvalekaldumisel on kostjal õigus teha mahaarvamisi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad ning

uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

21. Kohus selgitab esmalt, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1

kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo

kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

22. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1

tähenduses ning kohus nõustub pooltega.

23. Vaidluse põhiolemus seisneb selles, et kas pooled leppisid kokku töö hinnas sõltumata

sellest, kuidas täpselt töövõtja tulemuse saavutab või vastupidi – tellija pidi maksma vaid

tegelikult teostatud töö eest ning Lepingu sätestatud töö maksumus oli vaid ligikaudne. Sellest

sõltub, kas tellija võis teha mahaarvamisi paigutatud tellingute mahu ja tulemuse saavutamiseks

kasutatud metoodikast lähtudes. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja hilines tööde

üleandmisega ja kas hageja vastutab selles eest (viivis tööde üleandmisega hilinemise eest ja

kahju seoses omanikujärelevalvega).

24. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama

Tallinnas aadressil Raadiku 23 asuvas elamus rõdude ja paneelivaheliste vuukide

remondi ja värvimise tööd ning kostja kohustus tasuma töö eest 11 709,60 eurot koos

käibemaksuga (Leping, hagiavalduse lisa 3).

-

Lepingus lepiti kokku tööde alguseks 03.09.2018 ja lõpetamise tähtajaks oli 30.09.2018

(Lepingu p 2.1).

− Kostja on hagejale tasunud Lepingus kokkulepitud tööde eest ettemaksu summas

3 600 eurot ja arve nr 08/10 alusel veel 3 768,10 eurot. Kostja on vähendanud

kokkulepitud tasu 4 341,50 euro võrra (eelarves nimetatud, kuid tegemata töö eest;

viivise võrra tööde üleandmise hilinemise eest ja omanikujärelevalve tasu 300 eurot).

− Pooled leppisid kokku lisatöödes, mille teostamise üle vaidlus puudub ning mille eest

on kostja hagejale tasunud arve nr 09/10 alusel 1 478,48 eurot.

− Tööd valmisid 24.10.2018 (hagiavalduse sissejuhatus, dtl 36; kostja vastuse p 1, dtl 73).

− 25.10.2018 on kostja koostanud ja allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti,

millega võtab vastu kokkulepitud lisatööd ja lepingujärgsed tööd, keeldub tasuma tööde

eest, mis on kostja hinnangul teostamata: fassaadi-maalri nurga paigaldamise alumise

rõdupaneeli servale 180 m mahus, tarnimata ehitustellingud 330m2 mahus ning nõuab

tööde viibimise tõttu kahju hüvitamist summas 300 eurot ja viivist (leppetrahvi) summas

2 421,50 eurot. Hageja ei ole akti allkirjastanud, kuna ei nõustu kostja teostatud

mahaarvamistega.

− Ühel meelel ollakse ka selles, et 17.09. ja 26.09.2018 hageja töid ei teinud, sest ilmastik

seda ei võimaldanud.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus vähendada lepingus kokkulepitud hinda 1

620 euro võrra ning tasaarvestada kahjuhüvitis summas 300 eurot ja leppetrahvi nõue summas

2 421,50 eurot hageja töölepingust tuleneva tasunõudega. Hageja leiab, et töötasu vähendamine

ning tasaarvestuse tegemine on alusetu ning nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist täies

ulatuses.

26. Hageja nõude alus on VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

27. Kostja märgib, et hageja teatas tööde valmimisest 24.10.2018 ning 25.10.2018 edastas

kostja hagejale dokumendi nimega „Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt“, milles märkis,

et võtab vastu tegelikkuses teostatud tööd, keeldus tasumast teostamata tööde eest, nõudis

leppetrahvi tööde lõpetamisega viivitamise eest ja esitas kahju hüvitamise nõude summas 300

eurot (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 73-74). Kostja väidab, et hageja ei ole paigaldanud

tellinguid pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning jättis paigaldamata fassaadi värvimisnurgad

rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180 m hinnaga 432 eurot ja ei tasu teostamata

tööde eest (kostja 05.03.2019 vastus p 3-5, dtl 74). Kostja tugineb pretensioonide esitamisel

Xxxx OÜ järeldustele (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 74).

28. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib

ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused

määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa

täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

29. Kostja on 25.10.2018 aktiga väljendanud, et ta on vastu võtnud hageja tehtud tööd, sh ka

mittenõuetekohase täitmise tellingute pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning fassaadi

värvimisnurkade paigaldamata jätmisega rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180m

hinnaga 432 eurot. Seega on hagejal kohustus tõendada, et vastavad tööd on nõuetekohaselt

teostatud, et kostja on alusetult keeldunud nende vastuvõtmisest ja alusetult hinda alandanud

(vt RKTK 28.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-08 p 21).

30. Hageja ei ole väitnud, et on nimetatud tööd teostanud. Hageja on märkinud hagiavalduses,

et tellingute pindala ei mõjutanud töö lõpptulemust ning fassaadi-maalri nurga kasutamise

asemel kasutas ta alternatiivset tehnoloogiat, mis samuti ei halvendanud lõpptulemust.

Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (vt ka RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 11). Seega kui kostja 25.10.2018 aktiga töö vastu võttis, ei tähenda

see, et töö oli nõuetekohane või et kostja ei võiks tugineda töö mittevastavusele ja rakendada

õiguskaitsevahendeid. Seda enam, et kostja on koheselt, kui talle töö üleandmiseks esitati (s.o

1 päeva jooksul), teatanud hagejale kirjalikult töös esinevatest puudustest (VÕS § 644 lg 1).

31. Kostja ei ole väitnud, et hageja töö tulemus ei vastanud selle eesmärgile või ei olnud

esteetiliselt samaväärne.

32. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab

eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-102-

14, p 14). Kui eelarve on siduv, siis ei saa kohus omistada määravat tähendust lepingu

sõlmimise asjaoludele ja hinnapakkumistele (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15).

33. Praegusel juhul väidab kostja, et eelarve oli siduv (kostja 07.06.2019 vastuse p 6). Hageja

pole sellele vastu vaielnud. Ka Lepingu p-st 6 ei ilmne, et Lepingu tasu oleks mittesiduv. VÕS

§ 639 lg 1 järgi tuleb siduvat eelarvet eeldada, kui vastupidist kokkulepet poolte vahel ei ole.

Käesoleval juhul ei ole vastupidist kokkulepet.

34. Siduva eelarve puhul pole oluline, kuidas töövõtja Lepingus kokkulepitud tulemuse

saavutab, nt kas töötab 3 või 6 inimest, muuhulgas ka kas tellinguid on rohkem või vähem,

oluline on see, et kokkulepitud tähtajal saavutatakse kokkulepitud tulemus. Tellingute

kasutamine puudutab töö tegemist abistavaid vahendeid – kui töö valmis saab, viiakse tellingud

ära. Kui tellinguid ei ole piisavalt ja töö seetõttu õigeaegselt ei valmi, siis selle eest kaitseb

tellijat viivis tööde üleandmisega hilinemise eest, kuid töö sisu ja tulemust tellingute maht ei

mõjuta. Tellinguid võib olla ka ülemäära, kuid töö võib ikkagi hilineda - seega ei saa tellingute

kasutamise maht olla asjaoluks, mis õigustaks töö hinna alandamist. Töö hinna alandamise

aluseks on nõuetekohase töö ja puudustega töö väärtuste vahe, kuid kostja pole esile toonud, et

rõdud ja paneelide vuukide remondi tulemus on tellingute tõttu halvem võrreldes kohase tööga

– kostja on töö vastu võtnud ja töö kvaliteedile pole pretensioone esitatud.

Seetõttu puudub alus tööde maksumuse vähendamiseks tellingute vähesuse tõttu ja hagi tuleb

1 188 euro maksmise osas rahuldada.

35. Teise pretensioonina väidab kostja, et hageja pidi Lepingu kohaselt paigaldama fassaadi

värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidele kogupikkusega 180 m, kuid see töö on üldse

tegemata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei selgu, kas vastavad nurgad pidi hõlbustama töö

tegemist ja oleks pärast tööde valmimist eemaldatud samuti, kui tellingud või olid need

valmima pidanud töö osad.

Kostja poolt esitatud Xxxx OÜ omanikujärelevalve aktist 22.10.2018 ilmneb, et pigem oli

tegemist tööde tegemist hõlbustava vahendiga (see oli vajalik, et joondada vajaliku kvaliteediga

paneelide servad) ning vajaliku kvaliteediga töö sai tehtud ka ilma armeerimisnurkadeta.

Omanikujärelevalve on oma aktis kinnitanud, et tööde tehnoloogia teostamise ja kvaliteedi

kohta järelevalvet teostanud isikul pretensioone ei ole.

Kostja pole esile toonud, et armeerimisnurkadeta töö oleks puudustega või ebakvaliteetne.

Kostja pole töö kvaliteedile pretensioone esitanud, pretensioonid puudutavad taas töö tegemise

vahendeid ehk sisuliselt pretensioonid on töö tegemisel kasutatud tööriistade osas, mitte töö

enda osas. Seaduses ega Lepingus pole ette nähtud alust tasu vähendamiseks sõltuvalt kasutatud

tööriistadest, kui töö ise on kvaliteetne.

Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudus alus tasu vähendamiseks kasutamata armeerimisnurkade

võrra summas 432 eurot. Ka selles osas tuleb hagi rahuldada.

36. Ülejäänud tööde puhul kehtib 25.10.2018 dokumendist tulenev eeldus, et need on

nõuetekohaselt täidetud. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus esitanud kohtule vastuväiteid

seoses muude tööde teostamise või nõuetele mittevastavusega, vaid märgib, et on

tasaarvestanud hageja tasunõude oma leppetrahvi nõude ja kahju hüvitamise nõudega (kostja

03.05.2019 vastus p 6-8, dtl 73). Seega selleks, et tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu,

tuleb tuvastada, kas kostjal oli nõue hageja vastu, mille ta on kehtivalt tasaarvestanud.

37. Leppetrahvi kokkuleppe esitamise eeldusteks on: kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv

leppetrahvi kokkulepe, võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise

eest, kui pole teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul

(RKTK 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).

38. Poolte vahel puudub vaidlus Lepingu kehtivuse osas. Kohus märgib, et pooled on nii

Lepingu p 5.2 kui 25.10.2018 aktis kui edasistes dokumentides kasutanud terminit viivis. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt on viivist võimalik nõuda üksnes rahalise kohustusega viivitamise puhul.

Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid lepingus ettenähtud

tähtajaks, siis on tellijal õigus nõuda viivist 1% lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid

mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest (leping p 5.2, dtl 43). Arvestades Lepingu sisu ja

eesmärki, lepingu keelekasutust, sh grammatilisi vigu ning muid VÕS § 29 p-s 5 toodud lepingu

tõlgendamise reegleid, on ilmne, et pooled on eksinud juriidilise termini kasutamisel ning

poolte tahe on lepingu p-s 5.2 olnud sõlmida kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks VÕS § 158 lg

1 mõistes. Sellele viitab ka asjaolu, et pooled on lepingu p-s 5.1. kokku leppinud viivise

tasumise kohustuses tellijapoolse rikkumise puhuks. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu

tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse

tõttu. Seega leiab kohus, et pooled on sõlminud kehtiva leppetrahvi kokkuleppe VÕS § 158 lg

1 mõistes.

39. Leppetrahvi nõude esitamiseks peab teine pool olema lepingut rikkunud ja vastutama

rikkumise eest, v.a kui pooled on kokku leppinud teistsuguses vastutusstandardis. Pooled sellist

kokkulepet sõlminud ei ole, mistõttu tuleb kohtul lähtuda seaduses sätestatud eeldusest.

40. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

41. Pooled leppisid Lepingus kokku tööde lõpetamise tähtajas 30.09.2018. Tegelikkuses

valmisid tööd 24.10.2018 ehk 24 päeva kokkulepitud tähtajast hiljem.

42. Lepingu p 2.1. kolmandas lauses on pooled kokku leppinud järgnevas: „Tööde lõpptähtaeg

võib muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest (tuul>12 m/s, sademed) vastastikusel kokkuleppel“.

43. Kostja toob esile (kostja 05.03.2019 vastus p 9, dtl 74), et Lepingu p 1 kohaselt võib tööde

lõpptähtaeg muutuva ilmastikuoludest sõltuvalt poolte kokkuleppel ning et hageja ei ole tema

poole pöördunud tööde teostamise tähtaja pikendamise palvega (kostja 07.06.2019 seisukoht,

dtl 116). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled sellise kokkuleppe oleksid sõlminud

kirjalikult või suuliselt. Seega ei ole pooled kokkuleppel Lepingus märgitud tööde valmimise

tähtaega pikendanud. Kohtu hinnangul ei tulene Lepingu p-st 2.1 lepingu automaatset

pikenemist halbade ilmastikuolude tõttu ning asjaolusid arvestades oleks mõistlik eeldada, et

sellises olukorras asuvad pooled omavahel suhtlusesse ning pikendavad tööde lõpetamise

tähtaega.

Hageja pole tõendanud, et tal oli Lepinguga ettenähtud tööd üleandmiseks valmis 30.09.2018

ja ülejäänud aja kuni 24.10.2018 tegi ta ainult lisatöid – seda pole kohtul tema ette toodud

tõendite alusel võimalik tuvastada ja kostja seda väidet omaks pole võtnud.

Seega leiab kohus, et hageja on rikkunud Lepingut ületades tööde valmimise tähtaega 24 päeva

võrra.

44. Hageja tuginemine halbadele ilmastikuoludele ja on esitanud selle tõendamiseks

Keskkonnaagentuuri 01.11.2018 edastatud andmed tuule kiiruse kohta Tallinnas septembris ja

oktoobris 2018. Keskkonnaagentuuri kirjale lisatud tuule kiirust iseloomustavas tabelis on

kajastatud muuhulgas see, et hageja poolt esile toodud kuupäevadel oli tuule kiirus suurem kui

12 m/s ja seega esines alus Lepingu p 2.1 kolmanda lause rakendamiseks. Samas ei ole hageja

pöördunud kostja poole, et leppida kokku tööde valmimise uues tähtajas nii, nagu Lepingu p

2.1 seda ette näeb. Lisaks on kostja esitanud kohtule ehituspäevikuid, millest ilmneb, et tugeva

tuule tõttu on töö katkenud vaid kolmel päeval- s.o 17.09, 26.09 ja 09.10.2018. Seega tuul, küll

esines, kuid teistel päevadel ei takistanud see töö tegemist ja hageja kostja poole Lepingu tähtaja

muutmiseks ei pöördunud.

45. Kuna tuule kiirus takistas tööde tegemist vaid 3-l päeval, siis rakendab kohus nende kolme

päeva osas VÕS § 103 lg 2 ning loeb, et nendel päevadel oli kohustuse rikkumine vabandatav

vääramatu jõu tõttu.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tööde valmimisega hilinenud 21 päeva ulatuses

(24 päeva miinus 3 päeva) ja seega rikkunud poolte vahel 27.08.2018 sõlmitud Lepingut ning

vastutab kohustuse rikkumise eest.

46. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kasutas kostja ehitusjärelevalve teenust, seega

pidi kostja olema teadlik asjaolust, et tööd ei ole tähtaegselt valminud, kuid esitas leppetrahvi

nõude esimest korda pärast tööde valmimist 25.10.2018.

47. Riigikohus on analoogses asjas asunud seisukohale, et enne kohustuse täitmist ei saa poolel

tekkida õigustatud ootust, et ta ei pea lepingus kokku lepitud sanktsioonidele alluma ning juhul

kui trahv on ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude

tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus, seda eriti majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevatel isikutel (RKTK 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17).

48. Seega oli põhjendatud kostja käitumine oodata leppetrahvi nõude esitamisega, kuni selgus

selle lõplik suurus ning kostja ei minetanud nõuet VÕS § 159 lg 2 alusel. Kostja esitas nõude

kohe, kui selle suurus oli selgunud.

49. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist.

50. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Lepingu alusel peab kostja hagejale tasuma 11 709,60 eurot

ning lisatööde eest 1 478,40 eurot. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 3 600 eurot,

arve nr 08/10 alusel 3 768,10 eurot ning lisatööde eest 1 478,40 eurot.

51. Hageja esitas kostjale arve nr 08/10 summas 8 109,60 eurot. Kostja keeldus tasumast

vaidlusaluste tööde eest 1 620 euro ulatuses ning tegi tasaarvestuse sama Lepingu rikkumisest

tulenevate rahaliste nõuetega hageja vastu summas 4 341,50 eurot.

52. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 197 lg-st 1 eeldused tasaarvestuse tegemiseks, sest

poolte nõuded olid mõlemad sama liiki, samast Lepingust tulenevad ja sissenõutavaks

muutunud. Kostja on saatnud 04.12.2018 hagejale kirja, mida saab käsitleda tasaarvestuse

avaldusena VÕS § 198 mõistes. Kostja on selgitanud, milliseid nõudeid soovib ta tasaarvestada.

Küll aga ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud täies ulatuses: kohus on eelnevalt tuvastanud,

et kostja puudus õigus vähendada lepingu tasu 1 620 euro võrra ning leppetrahvi saab kostja

nõuda vaid 21 päevaga hilinemise eest.

Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid Lepingus ettenähtud

ajaks, on tellijal õigus nõuda viivist pärast lõpptähtaja möödumist 1 % Lepingu summast iga

viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest. 1% Lepingu summast

on 117,1 eurot x 21 päeva on 2 458,9 eurot. Seega on kostjal õigus tasaarvestada leppetrahv

summas 2 458,9 eurot.

53. Kostja esitas 25.10.2018 hageja vastu ka nõude kahju hüvitamiseks summas 300 eurot.

Kostja põhjendab nõuet asjaoluga, et tööde viibimise tõttu tekkis kostjal kahju seoses täiendava

ehitusjärelevalve teenuse kasutamisega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingut

rikkunud seoses tööde valmimise tähtaja viibimisega 21 päeva võrra ning on rikkumise eest

vastutav. Seega on põhimõtteliselt sellise nõude esitamine ja tasaarvestamine võimalik. Kostja

ei ole aga tõendanud kohtule kahju suurust, mistõttu puudub kohtul võimalus kindlaks teha, kas

kostjal oli õigus kahju hüvitamist nõuda ning selles osas oma nõue tasaarvestada. Kohus on

kahel korral andnud pooltele täiendava tähtaja oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks, kuid

kostja pole seda võimalust kasutanud.

54. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt summas 1 882,6 eurot.

Leppetrahvi 2 458,9 euro ulatuses oli kostja õigustatud tasaarvestama oma nõude hageja vastu.

Seega hagi jääb rahuldamata 2 458,9 euro ulatuses.

55. Hagejal on kostja vastu ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja Lepingu p 5.1 alusel. Hageja on

viivisenõuet vähendanud summani 2 658,50 eurot.

56. Kostja pole viivisearvestusele vastu vaielnud.

57. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus, mis on

sissenõuetavaks muutunud alates 03.11.2018, siis tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1

alusel rahuldada. Hageja on viivisearvestuse esitanud ajavahemiku 03.11.2018-05.02.2019 eest

ning vähendanud seda summani 2 658,5 euroni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

59. TsMS § 163 lg 1 kohaselt näeb ette, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostjaks on korteriühistu, kes pole kohtumenetluses lepingulist esindajat

kasutanud, peab kohus õiglaseks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Menetluskulude

sellise

jaotuse

korral

puudub

vajadus

nende

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

60. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga