2-20-5030/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2020. a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-5030

Tsiviilasi

A. L. D. hagi M. D. D. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1485 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. D. (isikukood XXX, elukoht XXX),

Hageja seaduslik esindaja/ lapse ema I. D. (isikukood

XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja jurist M. P.

(XXX, e-post XXX )

Kostja: M. D. D. (isikukood XXX, e-post XXX ) riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat R. H.

(XXX, e-post XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

18. juuni 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. L. D. hagi M. D. D. vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista M. D. D. elatis 165 eurot kuus A. L. D. ülalpidamiseks alates 01.04.2020

kuni A. L. D. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.a.

3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Jätta menetluskulud M. D. D. kanda.

5. Määrata A. L. D. menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot.

6. Välja mõista M. D. D. A. L. D. kasuks menetluskulu 470 eurot.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. L. D. esitas 02.04.2020 Tartu Maakohtule hagi M. D. D. vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sündis I. D. ja M. D. D. XX.XX.XXXX tütar A. L. D. . Lapse vanemad

asusid eraldi elama alates XX.XX.XXXX ja laps A. L. elab koos emaga. Eraldi elama asumisest

lapse isa ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Hageja palub välja mõista elatise

tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2019 kuni 31.03.2020 eest ühekordse summana 1416 eurot ja alates

01.03.2020 igakuiselt summas 292 eurot ning edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast kuni A. L. D. täisealiseks saamiseni.

Kostja, M. D. D. esitas 08.05.2020 vastuse hagile, milles teatab, et ei pea hagiavaldust õigeks

ning vaidleb sellele vastu osas, mis ületab igakuist summat suuremas ulatuses kui 28,10 eurot.

Kostja selgitab, et ta on XXX ning kostja tervislik seisund on ajas halvenenud. Kostja töövõime

tema tervisliku seisundi ja kroonilise XXX haiguse tõttu väheneb igapäevaselt. Kostjal on

tuvastatud XXX, mille korral nii haigussüptomid kui ka töövõimetuse aste pikkamööda ajas

süvenevad. Kostja tervise halvenemine ajas on kahjuks vältimatu. Ajas püsivat töövõimetuse

protsenti ei olnud XXX võimalik määrata kindlaks juba töövõime hindamisel 2017. aastal. Lisaks

tehti kostjale 27.05.2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus XXX operatsioon. Mitme

järgneva kuu jooksul selgus operatsiooni nurjumine ning kostja paremas silmas säilis XXX.

Viimastel kuudel on XXX tingitud väsimus mõjutanud nägemist kostja mõlemas silmas, mistõttu

vähendab see koos XXX märkimisväärselt kostja töövõimet. Kostjale makstava XXX suurus ühes

kuus on XXX eurot. Sellest lähtudes ei ole kostjal võimalik ennast ja oma teisi alaealisi lapsi

kahjustamata täita hageja hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja hinnangul ei saa ajas süvenenud

haigussüptomite tõttu koos lisandunud silmade väsimusest tingitud töövõime vähenemisega

arvestada kostja töövõime ulatust hinnanguliselt rohkemas määras kui XXX. Kostja leiab, et

igakuiselt väljamõistetav elatise suurus ei saa lähtuvalt kostja maksimaalsest töövõimest olla

suurem kui 28.10 eurot. Kuigi kostja tervis on halvenenud, ei ole kostja lõpetanud pere ühiste

laste toetamist nii vanemliku hoolitsusena kui ka enda võimete piires materiaalselt.

18.06.2020 KOHTUISTUNG

Kohtuistungil lapse ema, I. D. selgitas, et ta on teinud arvestuse ning ühes kuus kulub lapse

ülalpidamiseks 390 eurot. Lepinguline esindaja, M. P. avaldas, et hageja loobub tagasiulatuvast

elatise nõudest ja lõplikuks elatise nõudeks jääb elatise väljamõistmine alates 01.04.2020 summas

165 eurot kuus. Kostjal on võimalik selles summas elatist maksta, kuna asub elama XXX, kus on

suuremad XXX, samuti sai kostja ühisvara jagamise kokkuleppe alusel 30 000 eurot.

Kostja esindaja, vandeadvokaat R. H. avaldas, et kostja jääb vastuses toodud seisukohtade juurde.

Kostja XXX töövõimetus on põhjus, miks tuleb elatist vähendada alla mõistliku summa.

Mõistlikuks summaks on kostja seisukoha kohaselt 140 eurot. Kostja on XXX ning elatise summa

tuleks läbi korrutada töövõime protsendiga. Kostja on seisukohal, et tema töövõime on XXX

seega summa mida kostja on valmis maksma on (140-st XXX) 28.10 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega

on kostjal kohustus hagejat ülal pidada. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 kohaselt

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Alaealise lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Mõjuval põhjusel

võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel elatist alla nimetatud määra vähendada. Mõjuvaks põhjuseks

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on

sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja nõudeks on välja mõista elatis alates 01.04.2020 igakuiselt summas 165 eurot, mis on alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja leiab, et arvestades tema tervislikku seisundit (kostja

teatab, et tal on tuvastatud sekundaarne XXX) (tl. 38) ning tema XXX, ei ole tal võimalik maksta

igakuiselt elatist suuremas summas kui 28.10 eurot. Kohtule on esitatud 28.04.2020 Eesti

Töötukassa tõend, mille kohaselt on kostjal XXX 17.04.2017 otsusega nr XXX tuvastatud XXX,

XXX vähenemise periood 07.03.2017 – 06.03.2022 (tl. 46). Nimetatud XXX otsuse alusel

makstakse kostjale igakuiselt toetust, viimati aprillis 2020 summas XXX eurot (tl. 47). Rohkem

tõendeid kostja oma tervisliku ega majandusliku seisundi kohta esitanud ei ole. Kostja avaldab

kohtule, et hindab oma töövõimeks XXX.

Pooled on kohtule avaldanud, et Tartu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr XXX, milles pooled

sõlmisid abikaasade ühisvara jagamiseks kompromissi. Nimetaud menetluses poolte kokkuleppe

kohasel tasub I. D. kostjale kompensatsioon 29 400 eurot (tl. 43-45). Kohtuistungil I. D. kinnitas,

et ta on kostjale tasunud 30 000 eurot. Nimetatud asjaolu kostja ei ole vaidlustanud. Kostja on

avaldanud, et plaanib elama asuda XXX ning kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et kostja on

juba jäädavalt asunud elama XXX. Pooltel on kolm ühist alaealist last, kes elavad emaga Eestis,

pere noorim laps on XXX.

Kohtuotsuse koostamise ajal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära arvestades

elatise miinimummääraks 292 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet ja palub

kostjalt igakuiselt välja mõista elatise 165 eurot. Elatise summa määramisel tuleb kohtl arvestada

kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus nõustub, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Kohus arvestades kohtule avaldatud asjaolusid kostja varalise seisundi kohta, on

seisukohal, et kostja on võimeline maksma igakuiselt hagejale elatist 165 eurot. Kostja on saanud

ühisvara jagamisel kompensatsiooni 30 000 eurot. Kostjal on oma alaealise lapse suhtes

ülalpidamiskohustus, ning lähtuvalt tema varalisest seisundist tuleb kostjal tema käsutuses olevaid

rahalisi vahendeid kasutada enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja poolt esitatud

seisukoht, et tema töövõime on XXX ja ta on võimeline tasuma oma varalist olukorda arvestades

igakuiselt hagejale elatist summas 28,10 eurot on subjektiivselt hinnanguline ning vastavaid

tõendeid seisukoha kinnitamiseks esitatud ei ole. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisti.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis

hageja ülalpidamiseks alates 01.04.2020 summas 165 eurot kuus.

Kohus selgitab, et elatise kandmine kolmanda isiku (lapse ema) kontole kohtuotsuse alusel ei ole

põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hageja esindajal on võimalus makse

saaja andmed esitada konkreetselt kostjale või kohtutäiturile.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi,

tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Hageja esindaja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja

mõista kohtumenetluse menetluskulud summas 390 eurot, millele lisandub õigusabi tasu

18.06.2020 kohtuistungil esindamise eest arvestades kohtuistungi kestvust ja tunnitasu 120 eurot.

Kokku on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 120 eurot. Tasu ei sisalda

käibemaksu. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid töid:

-

hagi koostamiseks vajalike asjaolude analüüs, konsultatsioon klindile, hagi koostamine

1 tund;

-

kostja vastuse analüüs, konsultatsioon kliendile 45 minutit;

-

17.05.2020 hageja vastuse koostamine 1 tund;

-

ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit;

-

õigusabi 18.06.2020 kohtuistungil kell 9.57 – 10.37 st. 40 minutit.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus

(Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

leiab, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 120 eurot (ilma

käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu

suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute

hulgale. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja

olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide

ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kulunud aega

põhjendatuks 3 tunni ja 55 minuti ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Menetluskude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt

tehtud toimingud vastavad tsiviilasja materjalidele.

Hageja kandis antud menetluses üksnes lepingulise esindaja kulusid, siis määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot (3,55 tundi x tunnitasu 120 eurot), mis tuleb

menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik