4-09-28344/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-09-28344

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2010. a, Tallinn

Väärteoasja number

4-09-28344

Kohtukoosseis

eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Paavo

Randma

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistungi toimumise aeg

ja koht

Kea Lemming

13. aprill 2010.a, Tallinnas

Väärteoasi

S.A (S.A) väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 05.02.2010. a otsus

Kaebuse esitaja

Kohtuväline

menetleja

Põhja

Politseiprefektuur

(Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.02.2010. a otsus S.A väärteoasjas nr 4-09-28344 jätta muutmata.

2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 14.04.2010. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 19.11.2009. a väärteoprotokolli nr AB 1149457 kohaselt S.A 19.11.2009. a kell 12.11 Tallinnas, Xxxxxxx xxx xx asuvas kaupluses M. läbis kaubaga kassaliini, jättes kauba eest tasumata kokku summas 63 krooni ja 50 senti, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. VTMS § 83 p 2 alusel edastas kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule menetlusaluse isiku suhtes aresti mõistmise otsustamiseks.

Maakohtu otsus

2.

süüdi KarS § 218 lg 1 järgi

Harju Maakohus tunnistas oma 05.02.2010. a otsusega S.A

ja karistas teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks. Vastavalt KarS §-le 56 arvestas kohus karistuse mõistmisel isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et kohtuväline menetleja on taotlenud S.A karistamist lühiajalise arestiga arvestades asjaolusid, et varasemad rahatrahvid on tasumata ning et isik on pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo korduvalt. Kohus leidis, et kuivõrd väärteoasjas puuduvad tõendid S.A poolt rahatrahvide võimaliku tasumise kohta kohtuistungi toimumise päeva seisuga ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on S.A karistatud rahatrahvidega valdavalt sanktsioonide alammääras ning suuliste hoiatustega, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Üksnes asjaolust, et 19.11.2009. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt S.A ei tööta, ei saa tuletada tema võimetust rahatrahvi tasuda, mis võiks muuta võimatuks sellise karistusega karistamise eesmärgi saavutamise. Kohus asus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades tuleb S.A karistada rahatrahviga, mis peab siiski olema suurem varem määratud trahvidest. Arvestades toime pandud väärtegu, pidas kohus kohaseks karistada S.A rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur apellatsiooni, milles vaidlustatakse kohtuotsus S.A-le mõistetud karistuse osas ja taotletakse kohtuotsuse tühistamist. Apellatsiooni motiivides ei nõustu kohtuväline menetleja S.A-le mõistetud karistusega, kuna menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi ning on jätkanud väärtegude toimepanemist. Samuti on ta kõik temale eelnevalt karistusena kohaldatud rahatrahvid tasumata jätnud. Apellant on seisukohal, et karistuse mõistmisel on nii üldkui ka eripreventiivne eesmärk. Harju Maakohus ei ole karistuse kohaldamisel arvestanud asjaoluga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja edaspidi käituma seadusekuulekalt. Kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Samuti ei ole kohus karistuse mõistmisel arvestanud karistuse eripreventiivset eesmärki, süüdlane ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Apellant on arvamusel, et S.A-le karistuseks mõistetud rahatrahv 1500 krooni annab isikule ja ühiskonnale vale signaali ning ei oma kasvatuslike abinõudena toimet süüdlasele. Apellant märgib, et kohtuväline menetleja viitas maakohtus ka asjaolule, et menetlusalune isik ei ilmunud kohtusse, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud. See näitab menetlusaluse isiku suhtumist temale mõistetud karistustesse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud argumentidel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5.

karistuse

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus ei ole S.A-le

kohaldamisel arvestanud asjaoluga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja edaspidi käituma seadusekuulekalt, kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele ning kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud karistuse eripreventiivset eesmärki. Vastavalt KarS §-le 56 arvestas Harju Maakohus S.A-le karistuse mõistmisel isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd väärteoasjas puuduvad tõendid S.A poolt rahatrahvide võimaliku tasumise kohta kohtuistungi toimumise päeva seisuga ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on S.A karistatud rahatrahvidega valdavalt sanktsioonide alammääras ning suuliste hoiatustega, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et üksnes asjaolust, et S.A ei tööta, ei saa tuletada tema võimetust rahatrahvi tasuda, mis võiks muuta võimatuks sellise karistusega karistamise eesmärgi saavutamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kuivõrd S.A on kõik talle varem karistusena kohaldatud rahatrahvid tasumata jätnud, siis ei täida talle käesolevas asjas karistusena kohaldatud rahatrahv eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus rõhutab, et süüdlase poolt rahatrahvide tasumata jätmine ei saa kuidagi olla samastatav karistuse kandmata jäämisega. Vastavalt VTMS § 211 lg-le 1 teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

6. Ringkonnakohus märgib, et raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures aga rõhutab ringkonnakohus, et olukorrana, kus raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine on vajalik ja põhjendatud, tuleb mõista seda, et varem on isiku suhtes karistusena rahatrahve kohaldatud mitte üksnes sanktsiooni alamvõi isegi ka keskmises määras, vaid juba ka sanktsiooni ülemmääras. Arvestades seda, et S.A suhtes on varem karistusena rahatrahve kohaldatud valdavalt sanktsiooni alammääras ning suuliste hoiatustega, asus maakohus käesoleval juhul põhjendatult seisukohale, et S.A tuleb karistada rahatrahviga, mis peab olema suurem varem kohaldatud trahvidest ning karistas teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni.

7. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus S.A-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et see karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2010.a otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Paavo Randma