3-19-2035/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-2035

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla 19. märtsi 2019. a otsuse

nr 6-10/6079-2 ja Justiitsministeeriumi 27. septembri

2019. a vaideotsuse nr 11-7/155-154 tühistamiseks

ning otsustada uuesti kaebaja ümberpaigutamine

Tallinna Vanglasse

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai

2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2

ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

2. Jätta M.M. taotlus kaebusest koopia saamiseks või toimikuga tutvumiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldas

rahulolematust asjaolu üle, et Viru Vangla jättis rahuldamata tema taotluse enda

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. M.M. vaide Viru Vangla keelduva otsuse peale jättis

Justiitsministeerium rahuldamata. Kaebaja soovib enda ümberpaigutamist elukohajärgsesse

vanglasse, et realiseerida põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning saada vähemalt

kord kuus lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi oma vanemate ja õega. Kaebaja isa halb tervis

ei võimalda pikka vahemaad läbida, mistõttu on lühiajalised kokkusaamised välistatud. Ka

pensionärist ema ja õega on kokkusaamised takistatud pika vahemaa (Harjumaal asuva Saku

valla ja Jõhvi vahel), rahaliste vahendite piiratuse ning ajaliste piirangute tõttu. Kaebaja taotleb

vastavate vangla ja Justiitsministeeriumi otsuste tühistamist, otsustada uuesti kaebaja

elukohajärgsesse vanglasse ümberpaigutamine ja paigutada ta ümber, alternatiivselt otsustada

ümberpaigutamine koos vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1 ja 4 piirangutega, Viru

Vangla erinevate toimingute õigusvastasuse tuvastamist, asja arutamist suulises menetluses,

tunnistajate ülekuulamist, riigi õigusabi, otsuse mitteavaldamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 19. mai 2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 2) ning kaebaja taotluse kaebusest

koopia saamiseks rahuldamata ning muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni

p 3). Halduskohus leidis, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja

on saanud vanematega kohtuda pikaajalistel kohtumistel kahel korral nii 2018 kui ka 2019 ning

ühel lühiajalisel kokkusaamisel 2017, kus viibis ka õde. Arvestades, et M.M.l on toimunud

kokkusaamisi perekonnaliikmetega, on selge, et Viru Vanglas viibimise tõttu ei ole katkenud

kaebaja suhted lähedastega. Õde on selgitanud, et Viru Vanglasse tulek ei ole laste ja töö kõrvalt

võimalik. Ema on selgitanud, et tal pole võimalik Viru Vanglas poega tihedamalt külastada

ning isa selgitused, et Viru Vanglasse minek on kulukas ja füüsilisi raskusi põhjustav.

Arvestades M.M.le tehtavaid rahalisi ülekandeid, ei ole usutav, et M.M. vanematel on Viru

Vangla külastamine ebamõistlikult kulukas. Samuti on M.M. emal võimalik külastada poega

ühistranspordiga ajal, mil igal ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik teda isikliku

transpordiga viia.

Mitte iga ebamugavustunne ja täiendav kulu, mis on seotud lähedase külastamisega teise linna

vanglas, ei anna alust isiku ümberpaigutamiseks vanglasse, kuhu kinnipeetava lähedastel on

mugavam ja soodsam liikuda. Kuna Eestis on kolm vanglat, siis on paratamatu, et mõnede

kinnipeetavate lähedastele kaasneb vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega mõningane

aja- ja ressursikulu. Kokkusaamisele minek Viru Vanglasse võib olla lähedastele küll

ebamugavam kui Tallinna Vanglasse, kuid mitte raskendatud viisil, mis välistaks kokkusaamise

toimumise sootuks. Justiitsministeerium leidis, et kaebajast lähtuvate riskide tõttu ei ole

võimalik tema karistuse täideviimine teistes vanglates.

Kaebajal on õigus lisaks kokkusaamistele ka kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, mis on

üheks vanglavälise suhtlemise liigiks ja aitab soodustada kontakte perekonna ja lähedastega.

Kaebuses esitatud muud menetluslikud taotlused jäävad läbi vaatamata. Kohus jätab

rahuldamata ka taotluse kaebusest koopia saamiseks, kuna kaebaja ei ole selgitanud koopia

saamise vajadust ja kohus seda ka ei näe.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 19. mai

2020. a määrus tühistada. Kaebaja selgitab, et võimlemismatti ei ole tal alates 23. aprillist 2020

ning velotrenažööri kasutamist ei võimaldata alates 16. märtsist 2020. Kaebaja on saanud

jalutama ainult kahel korral, kuna ei suuda ilma abivahendita käia. Vangla ei soovi kaebajat ära

saata, sest teda soovitakse piinata ja alandada kuni karistusaja lõpuni.

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kaebaja paigutati 21. juulil 2017 tugevdatud järelevalvega

osakonda 30. juuni 2017. a kinnitatud riskihindamise tulemusel. Tallinna Vangla on sama

turvaline kui Viru Vangla ja Tartu Vangla, sest seal kasutatakse üldkasutatavates ruumides

lisaks videole ka audiojälgimist. Halduskohus ei menetlenud kaebust sisuliselt.

Kaebaja soovis kaebusest koopiat, kuna vangla keeldus kaebusest koopia tegemisest viimasel

minutil ning kaebajale ei jäänud aega kaebuse ümberkirjutamiseks, vaid ta pidi selle kohtule

saatma.

Kaebaja taotluse alusel saatis halduskohus toimiku vanglasse kaebajale tutvumiseks. Kaebaja

sai toimikuga tutvuda 29. mail 2020 10 minutit ja 1. juunil 2020 20 minutit, mille jooksul jõudis

kaebaja ümber kirjutada kaebuse lisade nimekirja. Kaebaja ei saa koostada korralikku

määruskaebust, sest tal ei jäänud aega kaebust läbi lugeda. Kaebaja esitas halduskohtule uue

taotluse toimikuga tutvumiseks, kuna vangla takistab toimikuga tutvumist.

4. 22. juunil 2020 saabus ringkonnakohtule M.M. taotlus, milles märkis, et esitas

ringkonnakohtule puuduliku määruskaebuse, kuna vangla kontaktisik ei võimaldanud tutvuda

toimikuga piisavalt. Kaebaja palub väljastada halduskohtule esitatud kaebusest koopia või

organiseerida ta toimikuga tutvuma Tartusse, misjärel soovib kaebaja määruskaebust täiendada.

Kui kohus saadab koopia, on kaebaja nõus tasuma koopia eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus asub seisukohale, et Tartu Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 2 kuuluvad tühistamisele ja haldusasi tuleb tagasi saata halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

6. M.M. esitas halduskohtule kaebuse seoses vangla toimingute vaidlustamisega tema

ümberpaigutamise taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebaja sõnul on tema kohtumine

vanematega ja õega takistatud pika vahemaa, isa halva tervise, rahaliste vahendite nappuse ja

ajaliste piirangute tõttu, mistõttu ta taotleb enda ümberpaigutamist elukohajärgsesse vanglasse.

Kaebaja kaebuse eesmärgiks on rakendada põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning

enda ümberpaigutamise kaudu Viru Vanglast Tallinna Vanglasse kohtuda senisest sagedamini

oma vanemate ja õega.

7. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale

meelepärast vanglat. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest

kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava

individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või

julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga saab

lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka ning see omab olulist tähendust kinnipeetava

vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisse elamise saavutamiseks. Seega ei saa

piiranguid perekonna- ja eraelu puutumatusele üldjuhul pidada väheintensiivseks. Asjaolust, et

vanemad on kaebajat nii 2018 kui ka 2019 kahel korral külastanud, ei saa teha määravat

järeldust, et külastamine ei olnud vanematele koormav. Põhiõigused on olulised õigused, mida

tuleb kaitsta ja põhiõigusi puudutavaid kohtuvaidlusi ei saa kergekäeliselt pidada

väheintensiivse riivega seotuks. VangS § 19 lg 1 ja Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega

vastu võetud Täitmisplaani § 6 lg 1 võimaldavad arvestada kinnipeetava paigutamisel siiski

konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest,

kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud.

8. HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 199 lg 2 p 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest

olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui

kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse menetlusse võtmata jätmise näol tegemist

kohtumenetluse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Kaebuse menetlusse võtmine alles ringkonnakohtus ja asja lahendamine

ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtuna kahjustaks oluliselt poolte edasikaebevõimalusi.

Ringkonnakohus leiab analoogselt asjas nr 3-3-1-12-16 Riigikohtu seisukohaga kaebeõiguse

kohta, et HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline alus, mis võimaldab kaebuse tagastada kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik kui kaitstava

õiguse riive väheintensiivsus on selgelt äratuntav. Kolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra

keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (vt 11. oktoobri

2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohus asub seisukohale, et halduskohus

tagastas M.M. kaebuse ennatlikult ja eelnevalt kaebuse sisu ja sellega seotud asjaolusid piisavalt

analüüsimata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitstava õiguse riive väheintensiivsus

ilmselge ning seda tuleks kontrollida asja menetluse käigus. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus

HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel tühistada ja saata haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Menetluse jätkamisel tuleb halduskohtul hinnata uuesti kaebuse menetlusse võtmise

võimalikkust. Samuti tuleb halduskohtul selgemalt eristada kaebuses esitatud nõudeid ning

kaaluda teise vastustajana Justiitsministeeriumi kaasamist menetlusse.

10. Kuna ringkonnakohus saadab haldusasja halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks, ei võta

ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jagamise osas ega määruskaebusele lisatud uute

tõendite osas. Uute tõendite asjakohasuse üle on võimalik otsustada halduskohtul.

11. M.M. taotlus halduskohtule esitatud kaebusest koopia saamiseks või toimikuga tutvumiseks

jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus

selgitab,

et

Riigikohtu

halduskolleegium

on

leidnud,

et

menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja

saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema isiku õiguste kaitse seisukohast

vajalik. Üldjuhul puudub menetlusosalisel põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt

kohtule esitatud menetlusdokumendist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-7-1-

502-15). Käesolevas asjas ei näe ringkonnakohus neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks

kaebusest koopia saamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest kaebaja on ise kaebuse

koostanud ja peaks teadma selle sisu. Taotluse kohaselt soovib kaebaja oma kaebusest koopiat,

et täiendada määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus

määruskaebuse täiendamiseks, kuna määruskaebus on piisavalt põhjendatud ja selge ning

sisaldab kaebaja taotlusi. Ringkonnakohus saadab haldusasja halduskohtule tagasi

kohtumenetluse normide rikkumise tõttu, mistõttu ei ole määruskaebuse põhjendused praeguses

menetlusetapis määravad.

Kaebaja alternatiivse taotluse organiseerida kaebaja toimikuga tutvuma Tartusse, kuna Viru

Vanglas takistatakse toimikuga tutvuda, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kaebaja sai

toimikuga tutvuda kahel korral, kokku 30 minutit. Seega on kaebajale olnud tagatud õigus

toimikuga tutvuda ja teha selles asuvatest tõenditest endale väljakirjutusi. Lisaks eelnevale

antud juhul ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlustatud määruse osaliselt ja saadab asja

tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Põhjendatud vajaduse ilmnemisel on kaebajal

võimalus uuesti esitada halduskohtule taotlus toimikuga tutvumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)