1-09-1948/31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Jevgeni Mirošnitšenkolt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud
Legislator headnote
AI generated1-09-1948/31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud
Full text
Kriminaalasi nr 1-09-1948
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-1948
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Aivar Lembit
Kaitsja
Vandeadvokaat Arvo Suuban
Asja läbivaatamise kuupäev
12.aprill 2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Süüdimõistetu
Jevgeni Mirošnitšenko isikukood 39006032719
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384
MÄÄRAS:
Jätta Jevgeni Mirošnitšenko elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamata.
Välja mõista Jevgeni Mirošnitšenkolt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:
- 300 krooni kaitsjatasu;
Jevgeni Mirošnitšenkol tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva
kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr
10220034800017 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida
viitenumber
2800049900,
ning
selgitus
„Jevgeni
Mirošnitšenko
1-09-1948,
kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud
suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates
päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 12.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni
Mirošnitšenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Jevgeni Mirošnitšenko on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega
KarS § 121; 200 lg 1; 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat
vangistust. KarS§65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsusega mõistetud
karistuse ärakandmata osa liitmisega, mõisteti liitkaristus 2 aastat 8 kuud 26 päeva
vangistust. Karistuse kandmise algus 24.09.2008 ja lõpp 18.06.2011
Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 05.02.2010
Kinnipidamisasutuses Jevgeni Mirošnitšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et
kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras 12 korda karistatud. Käesoleval ajal
Viru Vanglas ei tööta ega õpi. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse
risk on suur. Kinnipidamiskohast vabanedes asub elama ema juurde xxx, xxx.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Reaalset vanglakaristust kannab
esimest korda. Viru Vangla ei toeta Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi ennetähtaegselt
elektroonilise valvega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt
kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi enne tähtaega
vabastamisega elektroonilise valve alla. J.Mirošnitšenko käitumisest vangistuses ei ole
näha soovi muuta oma elustiili. Toimepandud kuriteod on suureneva raskusastmega.
Toetav tugivõrgustik pereliikmete näol on tal olemas, kuid nendest ei ole talle kujunenud
ühtegi autoriteeti, keda Jevgeni Mirošnitšenko arvestaks.
Jevgeni Mirošnitšenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist
elektroonilise valve alla.
Prokurör ei toeta isiku elektroonilise valvega enne tähtaega vabastamist.
Kaitsja toetab Jevgeni Mirošnitšenko taotlust.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja
süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jevgeni Mirošnitšenko tuleb jätta tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne
vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus
kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib
süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Mirošnitšenko isikut
iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel
ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kinnipeetav on 2 korda karistatud. Vangistuses on J.Mirošnitšenkole 12 korda kohaldatud
ditsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral pole tal garanteeritud töökohta, eriala ega isegi
põhiharidust. J.Mirošnitšenkol on võlgnevusi üle 97 tuhande krooni. 2007.aastal oli
kinnipeetav kriminaalhooldusel, mille kestel pani toime uue raskema kuriteo.
Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega
paranemise teele asunud. Arvestades J.Mirošnitšenko poolt toimepandud kuritegude
asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava elektroonilise valvega
ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et
kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks
ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas
karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama
asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi
ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone,
millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine
isikule garanteeritud.Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni
Mirošnitšenko vabastamata temale Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega mõistetud
vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik Loretta Pikma