1-20-3964/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-3964

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3964 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Ralf Viisma süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a otsus Apellant kannatanu M.T

RESOLUTSIOON

Jätta M.T apellatsioon Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15.06.2020. a otsusega tunnistati Ralf Viismaa süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 kuud. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ralf Viisma ei pane 12-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Sama kohtuotsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv.

2. 29.06.2020 esitas M.T apellatsiooni, milles ta ei ole nõus Ralf Viismaale mõistetud karistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et M.T apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

1-20-3964

2(3)

4. Kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). 25.04.2019 on täidetud KrMS § 240 p 3, 4 sätestatud nõuded ning M.T on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ning talle on selgitatud, et tal ei ole õigust kokkuleppemenetluseseks antud nõusolekust loobuda. Lisaks on selgitatud välja ka kannatanu arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, mille kohaselt kannatanu midagi avaldada ei soovinud (tl 58). Asjaolu, et kannatanu on andnud eelneva nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

6. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Apellatsioonis, mille on esitanud M.T, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus M.T apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)