2-15-16300/156 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16300

Tsiviilasi

Aravete Biogaas OÜ hagi aktsiaseltsi TAMULT

vastu

kahju

607.76

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aravete Biogaas OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) Aravete Biogaas OÜ

(registrikood 11464576); lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Priit Lember

Kostja aktsiaselts TAMULT (registrikood 10234905);

lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja

vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus osas, millega maakohus

mõistis aktsiaseltsi TAMULT kasuks Aravete Biogaas OÜ-lt tasaarvestuse

tagajärjel välja hüvitise 24 631 eurot ületavas osas.

2. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Rahuldada Aravete Biogaas OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2.2. Rahuldada aktsiaseltsi TAMULT menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

2.3. Tasaarvestada

hageja

ja

kostja

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Aravete

Biogaas OÜ-lt aktsiaseltsi TAMULT kasuks menetluskulud 24 631 eurot.

2.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aravete Biogaas OÜ-l tasuda

aktsiaseltsile TAMULT käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik

esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui

kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli Aravete Biogaas OÜ (hageja) hagi aktsiaseltsi TAMULT

(kostja) vastu kahju 807 607.76 euro ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas

28. juuni 2017 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 30. mai 2019 otsusega Harju Maakohtu 28. juuni 2017 otsuse

osaliselt ja jättis nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud 99,45% ulatuses hageja kanda

ning 0,55% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019 otsus jõustus

Riigikohtu 2. oktoobri 2019 määrusega.

2. Hageja esitas 3. mail 2017 maakohtule taotluse mõista kostjalt välja hageja menetluskulude

hüvitise 15 425 eurot, millest 12 025 eurot (käibemaksuta) on lepingulise esindaja tasu ja 3

400 eurot menetluses tasutud riigilõivu katteks (dtl 743-745). Hagejale on osutatud

maakohtus 92,5 tundi õigusabi tunnitasuga 130 eurot käibemaksuta. 13. mail 2019 esitas

hageja ringkonnakohtule taotluse mõista kostjalt välja hageja menetluskulude hüvitise 7 845

eurot (käibemaksuta), mis koosneb lepingulise esitaja tasust (dtl 1587-1590). Hagejale on

osutatud ringkonnakohtus osutatud õigusabi 61 tundi 15 minutit tunnitasuga 130 eurot

käibemaksuta. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

3. Kostja esitas 3. mail 2017 maakohtule taotluse mõista hagejalt välja kostja menetluskulude

hüvitise 12 198 eurot, millest 10 020 eurot (käibemaksuta) on lepingulise esindaja tasu, 178

eurot tõlkekulu ja 2 000 eurot asjatundja arvamuse kulu katteks (dtl 733-735). Kostjale on

osutatud maakohtus 83,75 tundi õigusabi tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Kostja ei

nõua käibemaksu hüvitamist. 13. mail 2019 esitas kostja ringkonnakohtule taotluse mõista

hagejalt välja kostja menetluskulude hüvitisena riigilõiv 3400 eurot, eksperdi tasu 6000 eurot

ja õigusabikulu 9738 eurot (kokku 19 138 eurot), millele lisandub 13. mai 2019 istungist

osavõtmise tasu (dtl 1591-1594). Lisaks palus kostja välja mõista menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Kostja kinnitab,

et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palub menetluskulud

välja mõista käibemaksuta.

4. Mõlemad menetlusosalised leiavad, et vastaspoole menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud

ning paluvad kohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 17. veebruari 2020. a määrusega menetlusosaliste avaldused,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 106 eurot 11 senti ja hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 24 741 eurot ning tasaarvestas poolte vastastikused

kohustused, mille tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

24 741 eurot ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise.

6. Maakohus hindas hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2, § 144 p 1 ning § 175 lg 1 alusel järgmiselt:

• 15-30. oktoobril 2015 nõupidamiseks kliendiga, materjalidega tutvumiseks, tõendite

kogumiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks märgitud kogu ajakulust

20,75 tunnist on põhjendatud ja vajalik 12 tundi. Põhjendatud ei ole jätta vastaspoole

kanda 7-leheküljelise menetlusdokumendi koostamise kulu märgitud mahus, sest hageja

on ise kinnitanud, et käesolev vaidlus ei ole väga keerukas (vt hageja vastus kostja 24.

novembri 2015 taotlusele [dtl 134-137]).

• Kostja 24. novembri 2015 tagatise taotluse analüüsiks ning 9. detsembri 2015 seisukoha

koostamiseks märgitud kogu ajakulu 6 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik üle 2 tunni,

sest hageja vastuväited ei hõlma rohkem kui kahte lehekülge ning kostja taotlus ei

sisalda keerulisi argumente ega tugine suurele hulgale dokumentaalsetele tõenditele.

• 30. juuni 2016, 24. jaanuari 2017 ja 17. aprilli 2017 kohtuistungiks ettevalmistamise

ajakulud (vastavalt 4,5 tundi, 5 tundi, 3,5 tundi) ei ole märgitud ulatuses põhjendatud.

Esindaja, kes on menetluse kestel korduvalt analüüsinud nii kostja vastuseid ja

koostanud seisukohti ning konsulteerinud kliendiga, on oma ala kõrgelt kvalifitseeritud

spetsialist, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu

igakordse istungi kohta enam kui 2 tundi.

• 17. novembri 2016 materjalide analüüs ja nõupidamine kliendiga 2 tundi ei ole

põhjendatud ja vajalik toiming, sest kohtuasja materjalidest ei nähtu, et 17. novembril

2016 oleks tehtud menetlustoiminguid või kohtule midagi esitatud.

• Ülejäänud 5. mai 2017 menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabile kulunud

toiminguid on märgitud ajalises ulatuses põhjendatud ja vajalikud, arvestades esitatud

dokumentide sisu ja mahtu. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja

nendest ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus kokku

70,75 tundi, mis vastavad 9 197.50 eurole (70,75 tundi x 130 eurot/tund). Hageja on

tasunud menetluses riigilõivu 3 400 eurot, mis on põhjendatud kulu.

• 20. augusti kuni 29. septembri 2017 toimingute ajakulu 16,75 tundi, mis kulus

apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks (sh õiguslik analüüs), on ülepaisutatud.

Riigikohtu lahendite õiguslik analüüs on vandeadvokaadi igapäeva töö osa ning seda ei

ole põhjendatud jätta eraldi ajakuluna vastaspoole kanda. Hageja on ise märkinud, et

apellatsioonkaebus tugines suures osas maakohtus esitatud vastuväidetele, mis ei olnud

keerukad ega sisaldanud palju õiguslikke argumentatsioone (vt 16. mai 2019

menetlusdokument [1600-1601]). Seega on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

ajakulu põhjendatud 8 tundi.

• Hageja korduvad toimingud suhtlusele ja analüüsidele eksperdi teemal (s.o 16., 21. ja

24. novembril 2017, 19. juulil 2018, 23. augustil 2018, 3. oktoobril 2018 ja 9. aprillil

2019) ei saa lugeda põhjendatud toiminguteks, sest ei selgu, millise kohtusse esitatud

menetlusdokumendiga seoses on analüüsid tehtud ja kellega on suhtlused toimunud.

Samuti ei nähtu asja materjalidest nimetatud kuupäevadel hageja tehtud toiminguid.

• Ülejäänud ringkonnakohtus tehtud toimingud on märgitud mahus põhjendatud ja

vajalikud.

Seega on hageja ringkonnakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 51,5 tundi summas 6 695 eurot (51,5 tundi x 130 eurot/tund).

7. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 19 292.50 eurot (9 197.50 + 3 400

+ 6 695).

8. Kuna maa- ja ringkonnakohtu kulud jäid 99,45 % ulatuses hageja ja 0,55 % ulatuses kostja

kanda, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda summas 106.11 eurot (0,55% 19 292.50

eurost).

9. Järgnevalt hindas maakohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 138

lg-te 1 ja 2, § 144 p 1 ning § 175 lg 1 alusel järgmiselt:

• 24. novembri 2015 tagatise taotluse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja suhtluseks

kliendiga on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi, sest tegemist ei ole keerulise ega

mahukatel tõenditel tugineva taotlusega.

• Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ning analüüsiks 5 tundi, lisaks vastuse

koostamiseks 9 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades hagiavalduse mahtu.

• 22. juunil 2016 toimingute, s.o täiendava vastuse ja taotluste koostamine, tõendite

kogumine, tõlgete organiseerimine, suhtlus tõlkebürooga ja konsultatsioon kliendiga,

kokku 11 tunnist ja 10 minutist on põhjendatud ja vajalik kulu 6 tundi, arvestades

esitatud dokumendi mahtu ning asjaolu, et esindaja on eelnevalt korduvalt vaidlusalust

asja analüüsinud ja kliendiga konsulteerinud. Suhtlus tõlkebürooga ja tõlgete

organiseerimine ei ole selline menetluskulu, mida vastaspool peaks hüvitama.

• 29. juulil 2016 tõlke organiseerimine ja dokumentide edastamine on puhas tehniline töö,

mille tegemiseks ei ole vaja kõrgelt kvalifitseeritud esindajat, kuid juhul kui esindaja

nimetatud toiminguid teostab, siis põhjendatud kuluks ei saa olla rohkem kui 0,25 tundi.

• 22. septembril 2016 tõendite kogumine ja kohtule edastamine ajakuluna 4 tundi on

ebamõistlik, sest kostja on antud tõendi esitanud osalises mahus kohtule juba koos

vastusega hagile. Põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi.

• Asjatundja Andrus Piheli arvamuse kulu 2 000 eurot on ebamõistlik. Kuigi

menetlusosalistel

on

vaba

voli

oma

palgatud

asjatundjatega

sobivaid

konsultatsioonihindasid kokku leppida, siis 2-leheküljelise dokumendi, millest arvamus

ise moodustab cá ühe lehekülje koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 500 eurot.

• Ülejäänud kostja maakohtu menetluses kantud kulud on märgitud mahus põhjendatud

ja vajalikud.

Seega on kostja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 8 698

eurot (72,48 tundi x 120 eurot/tund), millele lisandub asjatundja arvamuse kulu 500 eurot,

kokku 9 198 eurot (8 698 + 500).

• 3-28. juulil 2017 teostatud toimingutest (tutvumine maakohtu otsusega, nõupidamine

advokaadibüroos ja telefoni teel, analüüsid ja ettevalmistused apellatsioonkaebuse

koostamiseks, e-kirjavahetus kliendiga ning apellatsioonkaebuse koostamine) on

põhjendatud 16 tundi, sest esitatud dokument on mahult pikk, samas ei sisalda see olulisi

uusi argumente ega keerulisi õiguslikke põhjendusi.

• 5. juuli 2017 ja 15. novembri 2017 toimingud (nõupidamine advokaadibüroos)

ajakuluga vastavalt 60 minutit ja 45 minutit ei ole põhjendatud kulu, sest ei nähtu,

millise menetlustoiminguga seoses ning kellega nõupidamine toimus.

• Kuigi

10. septembri

2017

toiminguks

on

märgitud

Aravete

Biogaas

apellatsioonkaebusega tutvumine, leiab kohus, et tegemist on ilmselt hageja

apellatsioonkaebuse vastusega tutvumise toiminguga, mis on põhjendatud ja märgitud

mahus vajalik kulu.

• Perioodil 18. detsember 2017 kuni 10. mai 2019 teostatud toimingute (suhtlused nii

eksperdi kui kohtuga, ekspertiisiaktiga tutvumine ja seisukoha koostamine

ekspertarvamusele) põhjendatud kogu ajakulu on 24 tundi. Kohus leidis, et kuigi

esindaja võib ja peabki oma kliendiga vaidlusaluses asjas suhtlema, ei ole see kulu, mida

võiks sellises mahus vastaspoole kanda jätta, sest kliendiga suhtlemine on osa esindaja

tööst ning nimetatud suhtlemine ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega aita kaasa asja

lahendamisele.

• Toimikust nähtub, et 13. mai 2019 istung kestis ajavahemikul 10:00-13:25, seega on

põhjendatud istungist osavõtmise ajakulu 3 tundi 25 minutit.

Eeltoodu alusel on kostja esindaja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud kulud

kokku 52 tundi 20 minutit summas 6 280 eurot (36 tundi 20 min x 120 eurot/tund), millele

lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 3 400 eurot ja ekspertiisitasu 6

000 eurot.

10. Kokku on seega kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24 878 eurot (9 198 + 3 400

+ 6 000 + 6 280).

11. Kuna maa- ja ringkonnakohtu kulud jäid 99,45 % ulatuses hageja ja 0,55 % ulatuses kostja

kanda, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda summas 24 741 eurot (99,45% 24 878

eurost).

12. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 koosmõjust § 463 lg-ga 2 tuleb poolte menetluskulude

hüvitised tasaarvestada ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitis 24 635 eurot (24 741 eurot – 106.11 eurot).

13. Tulenevalt kostja taotlusest tuleb hagejal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (24 635 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Määruskaebus

14. Hageja esitas Harju Maakohtu 17. veebruari 2020 määrusele määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitist.

Kohus on põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid. Hageja hinnangul on kohus

jätnud arvesse võtmata poolte tõendamiskohustuse ulatuse ning kohelnud pooli ebavõrdselt.

Hageja hinnangul on maakohus alusetult vähendanud hageja põhjendatud ja vajalikke

kulusid järgmiste toimingute osas: 15-30. oktoobri 2015 toimingud (hagi koostamine);

kostja 24. novembri 2015 taotluse analüüs ja sellele seisukoha esitamine; 30. juuni 2016,

24. jaanuari 2017 ja 17. aprilli 2017 kohtuistungite ettevalmistamine; 30. augusti kuni

29. septembri 2017 toimingud (apellatsioonkaebuse vastuse koostamine); korduv suhtlus ja

analüüs eksperdi teemal (s.o 16., 21. ja 24. novembril 2017, 19. juulil 2018, 23. augustil

2018, 3. oktoobril 2018 ja 9. aprillil 2019). Hageja vaidlustab ka kostja menetluskulude

põhjendatuse ja suuruse väljamõistetud osas.

Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik

15. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus on

põhjendatud ja seaduslik.

16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 24 625 eurot 69 senti ületavas osas. Muus osas ei anna

määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada.

18. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrus osas,

milles maakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esimese

astme menetluses lepingulise esindaja tasu 70,75 töötunni eest 9 197 eurot 50 senti (70,75

tundi x 130 eurot/tund) ja riigilõiv 3 400 eurot ning apellatsiooniastmes lepingulise esindaja

tasu 51,5 töötunni eest 6 695 eurot (51,5 tundi x 130 eurot/tund). Hageja vaidlustab

maakohtu määruse osas, milles maakohus on hageja menetluskulusid vähendanud,

määranud kindlaks kostja põhjendatud ja vajalike kulude suuruse (24 878 eurot) ning

mõistnud sellest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 24 741 eurot.

19. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja

7). Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse

menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud

dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab

kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu kui õigusabi kulule olulist mõju avaldava

komponendi suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse

menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks.

Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud

toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule

usutavad.

20. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr

3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19).

21. Kõigepealt vastab kolleegium määruskaebuse kahele läbivale väidetele, milles hageja leiab,

et maakohus on jätnud ebaõigesti menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

arvestamata poolte tõendamiskoormise jaotumisega ning, et maakohus on kohelnud pooli

ebavõrdselt, kui on vastaspoolte esindajate ajakulu praktikas võrdsustatavate toimingute

osas (nt apellatsioonkaebuse koostamine vs apellatsioonkaebusele vastuse koostamine)

põhjendatuks erinevas ajalises mahus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 175

lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel lähtub kohus eelkõige õigusabile kulunud ajast ja asja keerukusest ning

esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11;

RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 17;

RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17). Arvestades Riigikohtu seisukohti, ei ole hageja

eelnevad väited põhjendatud.

22. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku

19 870 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade järgi (dtl 743-745 ja 1587-1590)

on lepingulisel esindajal kulunud hageja huvide kaitsel asja menetluses kokku 153 tundi 45

minutit (153,75h), millest maakohtus 92 tundi 30 minutit (92,5h) ja ringkonnakohtus 61

tundi 15 minutit (61,25h). Kolleegium märgib, et kontrollides hageja toimingutele kulunud

aega, selgus, et tegelikult on kulunud ringkonnakohtus aeg 60 tundi 15 minutit (60,25h) mitte

61 tundi 15 minutit (61,25h). Seega on hageja kogu ajakulu kokku 152 tundi 45 minutit

(152,75h) mitte 153 tundi 45 minutit (153,75h).

23. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid

maakohtus 17. novembri 2016 toimingu osas, mille kohaselt materjalide analüüsile ja

nõupidamisele kliendiga kulus 2 tundi. Maakohus leidis, et kuna ei nähtu, milliste

materjalide analüüsiks ja nõupidamiseks oli 2 tundi kasutatud, milliseid menetlustoiminguid

tehti ja mida kohtule esitati, siis ei ole ajakulu tervikuna põhjendatud. Ringkonnakohus selle

seisukohaga ei nõustu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus

vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle (RKTKm, 13. juuni 2016, 3-2-1-48-16, p 13). Seega ei pea

suhtlusele järgnema kohe menetlusdokumendi esitamine. Eeltoodud põhjustel tuleb lugeda

hageja ajakulu materjalide analüüsile ja nõupidamisele kliendile põhjendatuks 2 tunni

ulatuses.

24. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult vähendanud

hageja menetluskulusid ringkonnakohtus, mis seonduvad 16., 21. ja 24. novembri 2017, 19.

juuli 2018, 23. augusti 2018, 3. oktoobril 2018 ja 9. aprillil 2019 toimingutega suhtluseks ja

analüüsiks eksperdi teemal. Hageja menetluskulude nimekirjast saab järeldada, et tegemist

on õigusliku analüüsi ja suhtlusega ekspertiisi osas, kokku ajakuluga 2 tundi 45 minutit

(2,75h) (dtl 1588). Arvestades seda, et ringkonnakohus on 7. novembri 2017 määrusega

andnud pooltele tähtaja kooskõlastada eksperdikandidaadid ja hagejale tähtaja esitada

küsimised eksperdile hiljemalt 27. novembriks 2017 (dtl 993-995), ekspertiis valmis alles

17. veebruaril 2019 (dtl 1239-1361) ning kohus pikendas poolte ekspertiisiaktile

seisukohtade esitamise tähtaega kuni 14. aprillini 2019 (dtl 1390), siis ei saa ringkonnakohtu

hinnangul märgitud toiminguid lugeda põhjendamatuteks. Kolleegium nõustub, et esindaja

oli õigustatud suhtlema nii eksperdi kui ka esindatavaga ekspertiisi teostamise küsimustes

ning usutavad on väited, et esindaja edastas eksperdile vajalikke dokumente ja vastas

eksperdi küsimustele. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja 16., 21. ja

24. novembri 2017, 19. juuli 2018, 23. augusti 2018, 3. oktoobril 2018 ja 9. aprillil 2019

toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni 45 minuti ulatuses (2,75h).

25. Ülejäänud määruskaebusega vaidlustatud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust on maakohus aga kolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik

15-30. oktoobril 2015 hagi koostamiseks 12 tundi, mitte 20 tundi 45 minutit, kostja

25. novembri 2015 taotluse analüüsiks ja sellele 09. detsembri 2015 seisukoha esitamiseks

2 tundi, mitte 6 tundi ning 30. juunil 2016, 24. jaanuaril 2017 ja 17. aprillil 2017

ettevalmistused järgmisel päeval toimuvateks kohtuistungiteks igal korral on põhjendatud ja

vajalik 2 tundi (kokku 6 tundi), mitte 13 tundi ning apellatsioonkaebusele vastuse

koostamine perioodil 30. augustist 2017 kuni 29. septembrini 2017 8 tundi mitte 16 tundi ja

45 minutit (16,75h). Maakohtu järeldused antud toimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu

vähendamiseks on arusaadavad ja jälgitavad, mistõttu ei anna määruskaebuse väited nende

osas alust maakohtu otsustuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

26. Seega on hageja õigusabikulud maakohtus põhjendatud kokku 72 tunni 45 minuti osas

(72,75h) ning 19 tunni 45 minuti (19,75h) osas on põhjendatud vähendada hageja õigusabile

kulunud aega (92,5-70,75-2). Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus on põhjendatud kokku

54 tunni 15 minuti osas (54,25h) osas ning 6 tunni osas on põhjendatud vähendada hageja

õigusabile kulunud aega (60,25-51,5-2,75).

27. Kolleegiumi hinnangul, arvestades kohtuasja eripära, asja keerukust ja mahtu, mh menetluse

kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, vastab hageja esindaja tunnitasu 130 eurot/tund

tavapärase esindaja tunnitasu määrale.

28. Arvestades eeltoodut (sh määruskaebusega vaidlustamata lepingulise esindaja kulude

ulatust) on hageja kogu menetluse põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 127

tunni (70,75 + 2 + 51,5 + 2,75 = 127h) eest tunnitasu määraga 130 eurot kokku 16 510 eurot.

Esindaja kulule lisandub riigilõiv 3 400 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 19 910 eurot.

29. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on talle maakohtus osutatud õigusabi 83 tundi 45

minutit (83,75h) tunnitasuga 120 eurot käibemaksuga, mille eest kostja nõuab 10 020 eurot.

Tegelikkuses peaksid kulud moodustama 10 050 eurot (83,75*120), kuid kolleegium lähtub

kostja nõutavast summast, milleks on 10 020 eurot. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista

maakohtu menetluses vajaliku tõlkekulu 178 eurot ja 2000 eurot asjatundja arvamuse eest.

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus olid riigilõiv 3400 eurot, eksperdi tasu 6000 eurot

ning õigusabikulu 9738 eurot käibemaksuta, millele lisandub istungil osalemise ajakulu

vastavalt istungi protokollile.

30. Maakohus on kostja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus pidanud tõlkekulu 178 eurot

ja asjatundja arvamust 500 euro ulatuses. Kostjale osutatud õigusabi pidas maakohus

põhjendatuks 72,48 tunni osas.

31. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu

tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab

maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude

hüvitamise otsustele piiratuks.

32. Ringkonnakohus on kontrollinud ning tuvastanud, et kostja õigusabile kulunud aeg

maakohtus oli 83 tundi 45 minutit ning maakohus vähendas põhjendatud ajakulu 12 tunni

40 minuti võrra. Seega sai maakohus kostja menetluskulusid pidada põhjendatuks 71 tunni

5 minuti osas mitte 72,48 tunni osas nagu seda on märkinud maakohus. Seega on kostja

põhjendatud menetluskulud maakohtus 9208 eurot (178+500+71h5min*120). Maakohus on

käesoleval juhul pidanud põhjendatuks tõlkekulu 178 eurot, kuid pole seda arvutanud kostja

maakohtus põhjendatud menetluskulude hulka, seega on kostja menetluskulusid maakohtus

peetud põhjendatuks selle võrra väiksemas ulatuses ehk summas 9198 eurot. Kuna

maakohus on käesoleval juhul pidanud kostja menetluskulusid põhjendatuks väiksemas

summas, kui seda leidis ringkonnakohus ning kostja ei ole menetluskulusid vaidlustanud,

siis puudub selles osas alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

33. Kostja ringkonnakohtu menetluskulude osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega.

Seega on kostja põhjendatud õigusabile kulunud esindaja tasu ringkonnakohtus 52 tunni 20

minuti eest 6280 eurot (52h20min*120). Kolleegiumi hinnangul, arvestades kohtuasja

eripära, asja keerukust ja mahtu, mh menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, vastab

kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund tavapärase esindaja tunnitasu määrale. Kokku on

kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus seega 15 680 eurot (6280+3400+6000).

Maa- ja ringkonnakohtus kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 24 878 eurot

(9198+15680).

34. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (99,45% : 0,55%), peab hageja hüvitama

kostjale 24 741 eurot (24878*0,9945) ja kostja hagejale 110 eurot (19910*0,0055). Kohus

tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt

mõista kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 24 631 eurot (24741-110).

35. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi

ei hüvitata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu